Kriisadilis. Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). Nu son lehkos maiddái du vuoi ain.

Méret: px
Mutatás kezdődik a ... oldaltól:

Download "Kriisadilis. Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). Nu son lehkos maiddái du vuoi ain."

Átírás

1 Kriisadilis Rohkosbottu joðiha báhppa, searvegotti eará bargi dahje searvegotti lahttu. Rohkosbottu oktavuoðas sáhttá geavahit ovdamearkka dihtii èuovvova¹ sálmmaid: 1, 76, 257, 272, 474, 485, Sálbma 2. Álggahus Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). B/O Áhèi ja + Bártni ja Bassi Vuoi a nammii. S Ámen. B/O Hearrá lehkos dinguin. S Nu son lehkos maiddái du vuoi ain. Álggahansánit Álggahansániid lea maiddái vejola¹ ráhkadit ie¹. B/O Dás mii leat, ráðeheapmen. Eat dieðe maid jurdda¹it. Mii dovdat ie¾amet massán menddo ollu, mora¹ á¼esta. Mii jearahallat áddekeahttá, manin ná lea geavvan: Hilgugo Hearrá min, iigo son ¹at árpmit? Leago Ipmil vajáldahttán árpmus, leago son moaristis dahppan váibmoláðisvuoðas? (Sál 77: 8,10). Liikká mii ¹uohkkit su beallái: Jorggit deikebeljiid ja gula mu, doama gádjut mu. (Sál 31: 3) B/O Ráhkis ustibat. Mii leat joavdan dakkár dillái, mas ollu lea cuovkanan. Olbmo gillámu¹ bisseha, go dat deaivida dáinna lágiin. Mii leat o¾¾on noaði, man guoddin lea lossat. Juos okta lahttu gillá, de buot earátge gillájit. (1 Kor 12: 26) Mii galgat dál johtit ovttas. 434 ROHKOSBOTTUT

2 B/O Oappát ja vieljat Kristusis. Mii leat dál bissehuvvon. Mii illá ¹at dádjadit johtit. Mo dás ovddos, velágo gávdno doaivu? Giehta ohcala nuppi olbmo gieða dorvun. Beallji vuordá vástádusa. Njálbmi iská sárdnut, muhto sánit èudjet guorusvuoða. Job láhkai dadjat: Mun bijan gieða njálmmi ovdii ja jaskkodan. (Job 40: 4) 3. Biibbalsálbma Sáhttá atnit maiddái girkojagi èuovvu dahje eará biibbalsálmmaid. Biibbalsálmma sajis lea vejola¹ lávlut sálmma. Biibbalsálmma sáhttá lávlut dahje lohkat. Dasa sáhttá laktit Uhca gudni. Uhca gudni guððojuvvo eret 5. fástoáiggi sotnabeaivvi rájes. Hearrá lea mu báimman, ii mus váillo mihkkege. Ruonas gittiide son livvuda mu, vuoi adusa èázi lusa son láide mu. Son áhpásmahttá mu sielu. Son doalvu mu vanhurskkisvuoða bálgáid mielde namas dihtii. Vaikko mun vádjolivèèen jápminsuoivana leagis, de in bala¹e mange bahás. Dasgo don leat mu mielde. Du soabbi ja báimmansoabbi jeððejit mu. Don ráhkadat munnje beavddi mu va¹álaèèaid èalmmiid ovddas. Don vuoiddat mu oaivvi oljjuin, mu juhkanlihtti golgá badjel. Aivvefal buorrevuohta ja árbmugasvuohta doarridit mu buot mu eallinbeivviid, ja mun beasan ássat Hearrá viesus guhkes áiggiid èaða. Sál 23 KRIISADILIS 435

3 Hearrá, gula mu go mun èuorvvun, leage munnje árbmugas ja vástit munnje. Mu váibmu muitá du sáni: Ohcet mu muoðuid. Hearrá, mun ozan du muoðuid. Ale èiega muoðuidat mu ovddas. Ale gohèo suhtus bálvaleaddját mannat, don leat álo veahkehan mu. Ale guoðe mu, alege hilggo mu, mu bestojumi Ipmil. Vaikko áhèèi ja eadni hilggo¹eigga mu, de Hearrá atná mus fuola. Hearrá, èájet munnje du geainnu, ja láide mu dássidis bálgá ala, báhtui mu va¹álaèèain. Sál 27: 7 11 Nugo sarvvis goikaluvvá golgi jogaid ma ái, nu goikaluvvá mu siellu du ma ái, Ipmilan. Mu siellu goiká Ipmila ma ái, ealli Ipmila ma ái. Goas beasan loaiddastit su muoðuid ovdii? Mu gatnjalat leat mu borramu¹¹an ijatbeivviid. Gea¾os beaivvi olbmot dadjet munnje: Gos lea du Ipmil? Mun golggahan sillon morra¹is go muittán dan mii lei, go johten stuorra fáru mielde Ipmila vissui ávvuèuorvasiin ja giitosiin, bassivádjoleddjiid joavkkus. Manne don muosehuvat, sillon, manne máraidat mu siste? Vuordde Ipmila! Dasgo velá oktii mun giittán su, beastán ja Ipmilan. Sál. 42: ROHKOSBOTTUT

4 Ipmil lea min suodji ja gievravuohta, veahkki buot á¼estusain. Danne mii eat bala vaikko eanan doarggistivèèii, vaikko várit lihkastivèèe ábi èiek alasas, vaikko bárut ¹áva¹edje ja máraidivèèe, ja várit doarggistivèèe bor¹u mearas. Ipmil lea gasku dan gávpoga, gávpot ii lihkas, Ipmil veahkeha dan go iðit ihtá. Álbmogat máraidit, riikkat suibbodit, son diktá jienas jupmat, ja eanan doarggista. Hearrá, Almmiveagaid Ipmil, lea minguin, Jáhkoba Ipmil lea min nana ladni. Sál. 46: 2 4, 6 8 Hearrá, mu bestojumi Ipmil, mun èuorvvun du ijatbeaivái. Divtte mu rohkosa boahtit du muoðuid ovdii, jorgal bealját mu váidalanèuorvasa guvlui. Mu èalbmi viessá á¼estusas. Hearrá, du mun èuorvvun juohke beaivvi, mun geaigguhan gieðaidan du guvlui. Sál. 88: 2 3, 10 Hearrá, don leat leama¹ min orrunsadji sogas sohkii. Ovdal go várit riegádedje, ovdal go eanan ja máilbmi ¹adde, agála¹vuoðas agála¹vuhtii leat don, Ipmil. Don divttát olbmo ¹addat fas muoldan ja cealkkát: Máhccet ruoktot, olbmománát. Dasgo duhát jagi du èalmmiin lea dego ievttá¹ beaivi KRIISADILIS 437

5 mii jávkkihii meattá, dego idjagohcinvuorru. Don njámastat olbmuid eret, sii leat dego iðitnagir. Sii leat dego rássi. Iðedis dat ¹addá ja lieððu, eahkedii dat goldná ja goiká. Jorggit, Hearrá! Man guhká? Árpmit bálvaleddjiidat! Gallet min árbmugasvuoðainat go iðit boahtá, vai mii beassat ávvudit ja illudit buot beivviideamet. Illudahte min seammá guhká go leat váivvidan min, nu má ga jagi go mii leat gillán. Sál 90: 1 6, Èiek alasas mun èuorvvun du, Hearrá. Hearrá, gula mu jiena. Jorgal bealját mu guvlui ja guldal mu njuoras rohkosiid. Juos don vurket suttuid, Hearrá, gii dalle ceavzá? Muhto dus lea ándagassiiaddojupmi, dan dihtii mii ballat dus. Mun vuorddán Hearrá, mu siellu vuordá, mun vuorddán su sáni. Mu siellu vuordá Hearrá eambbo go goziheaddjit iðida, goziheaddjit iðida. Sál 130: 1 6 Hearrá, don suokkardat mu ja dovddat mu. Èohkká¾anba vai èuèèo¾an, de don dieðát dan, don árvidat mu jurdagiid guhkkin juo. 438 ROHKOSBOTTUT

6 Vácce¾anba vai veallá¾an, de don oainnát dan, don dovddat buot mu geainnuid. Hearrá, ovdal go mus lea sátni njuokèama alde, de don dieðát dan ollásit. Ma ábeale ja ovddabeale don birastahtát mu, don leat bidjan gieðat mu ala. Dat lea munnje menddo ovddola¹, dat lea ilá allat, mun in árvit dan. Gosa mun sáhtá¹in mannat eret du Vuoi a ovddas? Gosa báhtarivèèen du muoðuid ovddas? Juos mana¹in bajás albmái, de don leat doppe, juos lá¾á¹in vuoi astansadján jábmiid áibmui, de don leat doppe. Juos girdilivèèen iðitroaði soajáiguin ja seivvo¹in ábi olggumus ravdii, de doppege du giehta fáhte mu, du olge¹ giehta doallá mu gitta. Juos mun daja¹in: Èihkos seavdnjadas mu ja ¹addos èuovga mu birra idjan, de seavdnjadas ii leat dutnje seavdnjat, idja lea èuovgat dego beaivi ja seavdnjadas lea dego èuovga. Uhca gudni Sál 139: 1 12 Gudni Áhèèái ja Bárdnái ja Bassi Vuig ii, nugo lei álggus, dál lea ja álo agála¹vuoðas agála¹vuhtii. Ámen. KRIISADILIS 439

7 4. Biibballohkan Lohkkojuvvo okta dahje moadde èuovvova¹ èálabihtáin. Sáhttá atnit maid girkojagi èuovvu dahje eará èálabihtáid. Biibballohkamii sáhttá laktit vástádusa (biibbalsálmma, sálmma, lávlaga, èuojanasmusihka dahje jaskes mediterema). Job 1: Sár 3: 1 8, 11 Jer 29: Vái 3: Rom 8: 35, Gii dalle sáhttá earuhit min Kristusa ráhkisvuoðas? Sáhttágo á¼estus, ballu, doarrádallojupmi, nealgi, álásvuohta, heahti dahje miehkki? Muhto buot dáid á¼estusaid badjel son addá midjiide vuoittu, son guhte ráhkistii min. Dasgo mun lean vissis das ahte ii jápmin iige eallin, eai e gelat eaige eará oaivámuèèat, eai dat mat leat dál eaige dat mat bohtet, dahje miige fámuid, eai dat mat leat badjin eaige dat mat leat èiek alasas, sáhte earuhit min Ipmila ráhkisvuoðas Kristusis Jesusis, Hearrásteamet. 2 Kor 1: 8 11 Oskuguoimmit, mii dáhtošeimmet din diehtit makkár á¼estusaid mii vásiheimmet Asia eanangottis. Dat ledje nu badjelmearálaš lossadat ahte mii velá eahpidišgoðiimet gájošeimmetgo heaggametge. Mii navddiimet ie¾amet juo dubmejuvvon jápmimii, amamet šat luohttit alcceseamet, muhto Ipmilii, guhte bajásèuoèèáldahttá jábmiid. Ja son gájui min stuora heakkaheaðis, ja son dahká dan fas. Sutnje mii dorvvastit ahte son ain gádju min. Maiddái diige galgabehtet veahkehit min rohkosiiddádetguin, vai eatnagat giitalivèèe Ipmila dan árpmu ovddas man mii leat o¾¾on go eatnagat leat rohkadallan min ovddas. 440 ROHKOSBOTTUT

8 Matt 8: Jesus loaiddastii dál fatnasii, ja su máhttájeaddjit èuvvo su. De šattai garra riððu jávrái, nu ahte fanas measta jávkkai báruid sisa. Muhto Jesus ieš lei oaððimin. Dalle sii bokte su ja dadje: Hearrá, beastte min! Mii heavvanit! Son cealká sidjiide: Manne dii ballabehtet? Dii uhcán oskkolaèèat! De son èuo¾¾ilii ja šikkui biekka ja jávrri, ja šattai vuodjagoalki. Olbmot ovddošedje ja jerre: Gii son lea go sihke biegga ja jávri jeagadit su. Luk 13: 1 5 Dan áiggi bohte su lusa muhtumat ja muitaledje galilealaèèaid birra geaid Pilatus lei goddán, nu ahte sin varra seahkanii dainna varain mii golggai sin oaffarspiriin. Jesus vástidii sidjiide: Oaivvildehpetgo ahte dát galilealaèèat ledje stuorit suttolaèèat go buot eará galilealaèèat, go sii gillájedje dán? Mun cealkkán didjiide: Eai, muhto juos dii ehpet daga jorgalusa, de dii buohkat duššabehtet nugo sii. Dahje dat gávccenuppelogis geat sorbmašuvve go Siloatoardna gahèai sin ala, jáhkkibehtetgo ahte sii ledje eanet sivalaèèat go buot earát Jerusalemis? Eai eisege! Mun cealkkán didjiide: Juos dii ehpet daga jorgalusa, de dii buohkat duššabehtet seammá láhkái go sii. 5. Sárdni 6. Sálbma 7. Rohkosoassi Rohkos Sáhttá atnit maiddái ie¹ráhkaduvvon rohkosa. B/O Rohkadallot. 1. Hearrá, don dáhttot addit munnje eallima ja leat sivdnidan mu du dáhtu miel. KRIISADILIS 441

9 Don dovddat visot mii mus lea ja birastahtát mu láðisvuoðainat, nu mu headjuvuoða go mu givrodaga, nu mu buohcuvuoða go mu dearvvasvuoða. Danin mun guoðán ie¾an du oskálii almmá balu ja eavttuid. Nugo ra¹is láirálihti, guoðán ie¾an du gieðaid ala. Deavdde mu buorrevuoðainat, vai mun sáhtá¹in leat buressivdnádussan. Mun rámidan du viisodaga, dasgo don válddát lusat hejo¾a ja gillájeaddji. Don attát ártnat ra¹is láirálihttái. Giittus du ráhkisvuoðas. 2. Hearrá Ipmil, almmála¹ Áhèèámet. Don ráhkistit máilmmi nu ollu, ahte it seastán áidna Bártnát, muhto diktet su gillát ruossajápmima min ovddas. Veahket min dorvvastit buot heaðis du ráhkisvuhtii ja ohcat jeððehusa Bártnát ruossas. Dán mii rohkadallat Hearrámet Jesusa Kristusa namas. 3. Hearrá Ipmil, almmála¹ Áhèèi. Don it seastán áidna Bártnát muhto addet su jápmimii, vai mis livèèii eallin. Gárvvis váibmomet Bassi Vuoi ainat su orrunbáikin, nu ahte son biso¹ii mis ja mii biso¹eimmet sus. Divtte min beassat ruossa ja váivvi ma á ráfái. 442 ROHKOSBOTTUT

10 Gula min Bártnát Jesusa Kristusa, Hearrámet namas. 4. Árpmu ja ráhkisvuoða Ipmil. Du ovdii mii buktit visot, mii á¼esta min: eahpesihkkarvuoða, balu, má¹ohisvuoða ja hirpmástumi. Salas min ja jeððe min á¼estusas. Gula min Beastámet Jesusa Kristusa dihtii. 5. Hearrá Jesus Kristus. Don leat seamma álo, ikte ja odne ja agálaèèat. Mii addit du oskálii oppa eallimeamet. Divtte min vuoi adit dus. Don leat min ráfi, don, máilmmi Beasti. 6. Árbmugas Ipmil, oro minguin ja várjal min eallima seavdnjatvuoðas nu ahte mii, guðet váibat jávkava¹ máilmmi rievdadusain, oèèo¹eimmet vuoi astit du rievdameahttunvuoðas. Dán mii rohkadallat Hearrámet Jesusa Kristusa namas. 7. Ipmil, Áhèèámet. Ske ke NN:i agála¹ ráfát ráhkis Bártnát Jesusa Kristusa dihtii. Divtte agála¹ èuovggat èuovgat sutnje. Leage sutnje árbmugas ja atte sutnje agála¹ eallima. Hearrámet ja Beastámet, don leat lonistan su bassi ja divrras varainat. Láide su sisa Ipmila ¹earratvuhtii, ja du bassi olbmuid searvái namat dihtii. Árpmit maiddái min ja láide eallin geainnu alde, vai min mátki noga¹ii bures KRIISADILIS 443

11 ja mii beasa¹eimmet fárrui vanhurskásiid bajásèuo¾¾ileapmái. Dán mii rohkadallat du ráhkisvuoða dihtii. 8. Váibmoláðis Ipmil, ráhkis almmála¹ Áhèèi. Dán bottus mii sáhttit du¹¹e jorgalit du beallái ja buktit du ovdii ga¾aldagaideamet, baluideamet ja vuorddekeahtes morra¹eamet. Don leat stuorát go min váibmu ja don dieðát visot. Don dovddat min buorebut go maid mii ie¾a dovdat ie¾amet. Don oainnát min láðisvuoðastat ja ráhkisvuoðastat. Atte midjiide du árpmu, ahte mii duostat jaskkodit ja vuoi astit du geahèus. Jeððe mora¹teaddjiid, jeððe min buohkaid. Hearrá, gula min jaskes rohkosa. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat buohkaid sin ovddas, geaid gillámu¹ lea guoskkahan. Dálkkot savvokeahtes háviid. Atte fámu dán boddui ja boahtteva¹ beivviiide. Veahket min doaibmat riekta ja buohkaid oktasa¹ ávkin. Beastte min bahás. Veahket min èájehit fuollaatnima guhtet guoibmáseamet. Èájet midjiide du geainnu ja veahket johtit dan mielde. Hearrá, gula min jaskes rohkosa. (jaskatvuohta) Ipmil, don leat eallima ja jápmima Hearrá. Oppa máilbmámet boahtteáigi lea du gieðain. Don riegádahtát áli oðða eallima. Maiddái das, mii lea bahá ja ulmmekeahtes, don sáhtát sivdnidit oðða eallima. Don attát boahtteáiggi, ulbmila ja doaivvu. Don ráhkistit máilmmi nu ollu, 444 ROHKOSBOTTUT

12 ahte don addet áidna Bártnát. Don lohpidit, ahte mihkkige ii sáhte earuhit min du ráhkisvuoðas, mii Bártnistat lea boahtán ovdan. Mii giitit du das. Du oskálii mii guoððit guhtet guoibmámet ja ie¾amet. Rámiduvvon lehkos du bassi namma. 9. Beasti, daga mus du ráfi gaskoami, nu ahte dohko, gos lea va¹¹i, buvtta¹in ráhkisvuoða, gos vearránus, buvttá¹in ándagassiiaddojumi, gos soahpameahttunvuohta, buvttá¹in ovttamielala¹vuoða, gos èádjádus, èájehivèèen duohtavuoða, gos eahpádus, veahkehivèèen oskui, gos doaivvuhisvuohta, attá¹in luohttámu¹a, gos seavdnjatvuohta, dolvvo¹in du èuovgga, gos mora¹, buvttá¹in ilu ja jeððehusa, nu ahte, o Mea¹ttir, in iskka¹e nu ollu ohcat jeððehusa go jeððet earáid, ohcat áddejumi go áddet earáid, bivdit ráhkisvuoða go ráhkistit earáid, dasgo attedettiin oa¾¾u, láhpedettiin gávdná, ándagassii attedettiin oa¾¾u ándagassii, jámedettiin bajásèuo¾¾ila agála¹ eallimii. 10. Buot váibmoláðisvuoða Ipmil, don dovddat juohkeovtta olbmo, don diedát su heaði ja don leat su áidna rivttes veahkeheaddji. Jorgal árpmustat muoðuidat bálvaleaddjiidat guvlui, guðet dál du rohkadallet. Mii leat heajut; daga min gievran dus, don fámola¹ Ipmil. Fuolat deddet min; KRIISADILIS 445

13 atte midjiide ilu dus, don min ávdugasvuoða Ipmil. Mii eat leat sihkkarat, dádjaditgo mii; leage min báimman, don buohkaid sin Hearrá, guðet vádjolit eallima bálgáid al, ja buohkaid sin, guðet leat ollen ruoktot ráfi viesuide. Du láðis gieðastat mii vuordit buorrevuoða dáppe ja ávdugasvuoða dieppe. Dutnje lehkos nohkameahttun gudni Jesusa Kristusa bokte. 11. Boaðe, Bassi Vuoig a, ja sádde almmála¹ èuovgasat midjiide. Boaðe, gefiid Áhèèi. Boaðe, attáldagaid addi. Boaðe, váimmuid èuovggas, don áðamus jeððejeaddji, sieluid njuoras guossi ja liekkas. Barggus don leat vuoi astus, báhkkan jáldu, morra¹is jeððehus. Don ima¹la¹ èuovggas, deavdde oskkáldasaidat váimmuid. Duhaga, Vuoig a, ii mihkkige leat olbmos buhtis. Basa dan mii lea duolvvas, láktat dan mii lea goikkis, buorit dan mii lea hávvádahtton. Cuvke dan mii lea garas, ligge dan mii lea galmmas. Oza sin geat leat èádjidan. Atte oskkolaèèaidasat, geat luhttet dutnje, bassi attáldagaidat. 446 ROHKOSBOTTUT

14 Nanusmahte oskku, atte ávdugas loahpa, atte agála¹ ilu. 12. Ovddasrohkos Rohkosis sáhttá válljet dillái heivvola¹ bivdagiid. Buotveagala¹ Áhèèi. Mii guoddit du ovdii jaskes rohkosis ie¾amet, guhtet guoibmámet ja oktasa¹ á¹¹iideamet. Mii rohkadallat girkomet ja searvegoddámet ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat riikamet ja dan olbmuid ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat Sámieatnama ja dan olbmuid ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat á¼estuvvan, gillájeaddji ja jámadeaddji lagamuèèaideamet ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat oapmahaèèaideamet ja ráhkkásiiddámet ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat sin ovddas, guðet leat guoððán dán eallima. Mii guoððit eretfárren (ráhkkásiiddámet) du oskálii. (jaskatvuohta) Buotveagala¹ Áhèèi. Du oskálii mii guoððit ie¾amet, guhtet guoibmámet ja oppa eallimeamet. S Ámen. KRIISADILIS 447

15 Áhèèámet Hearrá rohkos celkojuvvo ovtta jitnii. S Áhèèámet, don guhte leat almmis. Basuhuvvos du namma. Bohtos du riika. addos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Atte midjiide odne min beaivvála¹ láibbi. Ja atte midjiide min suttuid ándagassii, nugo miige ándagassii addit velggolaèèaidasamet. Alege doalvvo min geahèèalussii, muhto beastte min bahás eret. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agála¹vuhtii. Ámen. 8. Buressivdnádus B/O Buressivdnidehkos min buotveagala¹ ja árbmugas Ipmil, Áhèèi ja (+) Bárdni ja Bassi Vuoig a. B/O Ipmila ráfi, mii manná buot jierpmi badjel, várjalehkos din váimmuid ja jurdagiid Kristusis Jesusis. Buressivdnidehkos din buotveagala¹ ja árbmugas Ipmil, Áhèèi ja (+) Bárdni ja Bassi Vuoig a B/O Hearrá buressivdnidivèèii din ja várjalivèèii din. Hearrá èuvge¹ii muoðuidis didjiide ja livèèii didjiide árbmugas. 448 ROHKOSBOTTUT

16 S Hearrá jorgalivèèii muoðuidis din beallái ja attá¹ii didjiide ráfi. Áhèi ja + Bártni ja Bassi Vuoi a nammii. Ámen. 9. Sálbma Sálmma sajis sáhttá leat lávlla dahje èuojanasmusihkka. KRIISADILIS 449

Náittoslihttui vihaheame jahkebeaivi

Náittoslihttui vihaheame jahkebeaivi Náittoslihttui vihaheame jahkebeaivi Rohkosbottu sáhttá doallat náittosbára silba- dahje golleheadjabeaivve dahje mannu eará náittoslihttui vihaheame jahkebeaivve. Dán materiála sáhttá heivvola¹ osiid

Részletesebben

Náittoslihtu buressivdnideapme

Náittoslihtu buressivdnideapme Náittoslihtu buressivdnideapme Náittoslihtu, masa lea vihahuvvon eará go evangelala¹-luterala¹ girku minstara mielde, sáhttá bivddedettiin buressivdnidit (GO 2:20). Náittoslihtu buressivdnideapme doaimmahuvvo

Részletesebben

SEARVEGOTTI BARGUI BURESSIVDNIDEAPME

SEARVEGOTTI BARGUI BURESSIVDNIDEAPME SEARVEGOTTI BARGUI BURESSIVDNIDEAPME Searvegotti bargi ja virgeháldda¹eaddji, gii ii ásahuvvo virgái, sáhttá buressivdniduvvot bargui. Bargui buressivdnideame doaimmaha girkohearrá, guhte bivdá doaimmahussii

Részletesebben

Lohkanbaji álggaheapme

Lohkanbaji álggaheapme Lohkanbaji álggaheapme Materiála sáhttá geavahit maiddái omd. sátneipmilbálvalusas dahje válljet friddjat dárbbašuvvon osiid. Rohkosbottu sáhttá doaimmahit báhppa, searvegotti eará bargi dahje giinu skuvlaservodaga

Részletesebben

Máná gásta KASUÁLADOAIMMAHUSAT

Máná gásta KASUÁLADOAIMMAHUSAT Máná gásta Dát minsttar geavahuvvo gásttašettiin vuollái 15-jahkásaš máná. Árranuora gásttašettiin sáhttá geavahit dán mistara dahje nuora ja ollesolbmo gástta minstara. Girku lahttu galgá fuolahit mánás

Részletesebben

Šattus giitin. Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). almmi ja eatnama sivdnideaddji.

Šattus giitin. Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). almmi ja eatnama sivdnideaddji. Šattus giitin Rohkosbottu sáhttá doaimmahit sajis, gos ¹addu ráddjojuvvo, ruovttus, girkus dahje eará heivvola¹ sajis, omd. márkaniin. Rohkosbottu joðiha báhppa, searvegotti eará bargi dahje searvegotti

Részletesebben

GÁSTA VÁLDO- IPMILBÁLVALUSAS

GÁSTA VÁLDO- IPMILBÁLVALUSAS GÁSTAORTNET GÁSTA VÁLDO- IPMILBÁLVALUSAS 1 Álggaheapmi L Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii. Dahje L Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii: Min sivdnideaddji, lonisteaddji ja eallindahkki. Mánáidgásta:

Részletesebben

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo Epilepsialihttu VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Epilepsiadohppehallan lea dávdamearka, mii dárpmehuhttá

Részletesebben

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2 Eksámen 26.05.2016 SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1 Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Eksámen bistá 4 diimmu. Lea lohpi geavahit buot veahkkeneavvuid,

Részletesebben

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi Eanadoallofitnodaolbmuid ealáhatlágádus (Mela) dikšu eanadoallofitnodatolbmuid ja veahkkeruhtaoažžuid lágasmearriduvvon ealáhat- ja bárteoajuid. Mela áššehassan leat

Részletesebben

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I SA LL UNN L A A A OR A G I ČČ A D I N MÁILBMI JA SÁNIT Salas guottán du, don leat álo dás. Mánážan golli. Salas cummen du, dánsut válddán du. Mánážan golli. Hála ráfálaččat, go mánná lea dus salas. Unnoraš

Részletesebben

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN Miljovnna norgalačča leat guluheamit HLF Hørselshemmedes Landsforbund Din hørsel vår sak www.hlf.no IT LEAT DAT ÁIDNA BUOREBUT BEAIVVÁLAŠ

Részletesebben

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli FeFo ja bieggafápmu Direktevra Jan Olli 1 Don eaiggádušat min Ásahuvvon 2006 - stáhta eaiggátvuohta sirdon finnmárkulaččaide - institušonaliserejuvvon FeFo bokte Finnmárkkuláhka - Sámiid, ja finnmárkulaččaid

Részletesebben

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas EVTTOHUS LAPELY/190/2018 14.2.2018 Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas Vuođđočáhceviidodagaid ráddjemis ja luohkkáijuohkimis mearriduvvo čáziiddikšuma

Részletesebben

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir Kela Ohcamuš Áhi vánhemiidovddut SV 29asa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/lapsiperheet Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid

Részletesebben

FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

FeFo mudde rievssatbivddu garrasit borgemánu 24. beaivvi 2017 Dan jagi bivdoearri lea guokte rievssaha beaivái juohke bivdi várás. Guokte girona, nugo dá, dahje okta rievssat ja okta giron. Govva: Emil Halvorsrud FeFo mudde rievssatbivddu

Részletesebben

Minas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái!

Minas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái! Minas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái! Miessemánu 17. beaivi lea earálágan go buot eará beaivvit. Stuorra riegádanbeaidoalut masa buohkat leat

Részletesebben

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016 NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016 Dát lea NAV 1/3 oassi stáhtabušeahtas Bálvalusat 2,8 mill. olbmuide 60 iešguđet doarjagat ja addosat Bálvalusat barggu guvlui Sosiála bálvalusat NAVa vuoruheamit

Részletesebben

Sápmelaččaid mearkabeaivvit

Sápmelaččaid mearkabeaivvit 1 Ođđajagimánnu Ođđajagibeaivi 1.1. Heaikkabeaivi 19.1. Bávvalbeaivi 25.1. Juos ođđajagibeaivve vuosttas ija oidnojit valjis násttit, de boahtá buorre luomejahki. Juos leat unnán násttit, de boahtá galbma

Részletesebben

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI ČOAHKKÁIGEASSU Máná mielmearrideapmi Álggahus Dát girji lea čoahkkáigeassu máná mielmearrádusa dutkamis. Mii leat čállán dan: vai olbmot ožžot diehtit maid mánát ja rávisolbmot

Részletesebben

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii? Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii? OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Gii sáhttá oažžut Kela doarjagiid? 2 Mii lea fásta

Részletesebben

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii. BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii. SISDOALLU Ovdasátni 3 Buot mánáin lea riekti oadjebas skuvlabirrasii 4 Riekti

Részletesebben

Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat

Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat DANIN BERRET NUORAIGUIN HUPMAT A LKOHOLA BIRRA Olu iskkusiin leat mánáin ja nuorain jearran mii sin mielas lea deháleamos go lea

Részletesebben

Buresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.

Buresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain. Mii rávvit ahte don logat pdf-fiilla šearpmas ja it viečča dan dihtorii. Muhtimin pdf:a vižžo iešalddis go rabat dan. Sihko dalle eret fiilla vižžon fiillaid vuolde. Jus dan dihte seastát fiilla dihtoris

Részletesebben

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN Dohkkehuvvon DG-čoahkkinis 28.02-01-03-2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 5) SISDOALLU Kapihtal 1 Bivdoguovllut fierbmebivdoriekti,

Részletesebben

Maid bargá INGENEVRA?

Maid bargá INGENEVRA? Maid bargá INGENEVRA? Siviilaingenevra ja ingenevra leat čoahkkenamahusat olbmuide geain lea teknologalaš oahppu. Hárve oahput, jos oppa oktage oahppu, addet dutnje nu ollu vejolašvuođaid go teknologalaš

Részletesebben

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit Ealáhahkii Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit Sisdoallu Ealáhahkii 1 Makkár ealáhaga sáhtát oažžut? 2 Bargoealáhat 3 Kela ealáhagat 3 Álbmotealáhat 3 Dáhkádusealáhat

Részletesebben

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu 65 ibmu áibm vá u ibmu v áibmu bm v v u á á ib i m b u m u u váib v m á i b u m u 66 67 Kolesterola Ilá alla kolesterola lea okta stuorimus sivain, mii sáhttá dagahit olbmo hearkibun buohccát váibmo- ja

Részletesebben

GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA

GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA It don sáhtte gieldit morašlottiid girdimis du oaivvi bajil, muhto sáhtát caggat sin huksemis beasi du vuovttaide DUOSTTA HUPMAT DAN BIRRA Jus soames geasa

Részletesebben

ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»

ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?» ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?» Eero Niemelä lea máŋga logemat jagi bargan Deanučázádagas. Su bargosadji lea Fylkkamánni luhtte, ja lea dan olis suoma

Részletesebben

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! 1 / 20 Vástádusat ávkkástallojuvvojit mánáid ja bearrašiid bálvalusaid buorideapmái, skuvlla doaimma ovddideapmái

Részletesebben

Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i)

Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i) Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i) Njuolggadusat dasa mo váldit atnui KHJ ollisteaddji modulaid Dát modulat ollistit Kulturhámuhanjearahallama (KHJ ) ja sáhttet veahkehit klinihkkáriid

Részletesebben

Biret-Iŋgá oaidná fas Máhte

Biret-Iŋgá oaidná fas Máhte 2 Biret-Iŋgá oaidná fas Máhte Biret-Iŋgá oaidná Máhte kafeas ja manná su lusa. Buore beaivvi. Ipmel atti. Mo manná? Bures dat manná. Na, mo don ealát? Mun ealán dearvan. Maid don áiggut? Válddátgo don

Részletesebben

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO NORDSAMISK Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO RÁVVAGAT VÁHNEMIIDDA OVTTASTALLANORTNEGIID JA ÁSSAN-SADJEČOVDOSIID BIRRA OVTTASBARGU MÁNÁID FUOLAHEAMIS Eanas

Részletesebben

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009. Statnett dieđiha ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009. Statnett lea ohcan Norgga čázadat ja energiijadirektoráhtas konsešuvnna hukset sullii 370 km guhkes johtasa

Részletesebben

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

Ohcejoga gieldastrategiija 2025 Ohcejoga gieldastrategiija 2025 Gielddastivra 15.5.2017 Ohcejoga gieldastrategiija 2025 15.5.2017 1 Višuvdna 2025 Ohcejohka lea sámiid árbevieruid gudnejahtti ja roahkkadit boahttevuhtii manni gielda.

Részletesebben

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI Dohkkehuvvon DG čoahkkimis 28.02-01.03.2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 6-8) SISDOALLU Kapihtal 1 Oktasaščoahkkin vuoigatvuođalaččaide

Részletesebben

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis Nationa la geahč č aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis Sisdoallu Ohppiid čuovvoleapmi ja viidáset bargu... 3 Maid lohkama nationála geahččaleamit iskkadit?...

Részletesebben

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut SISDOALLU Kapihtal 1 Luossareiveeaiggát, guolástanvuoigatvuohta,eavttut ja guolásteapmi 1 Luossareiveeaiggát guolástanvuoigatvuohta

Részletesebben

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018 Nationa la geahc c aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018 Sisdoallu Čuovvoleapmi ja viidáset bargu geahččalemiiguin... 3 Maid lohkama nationála

Részletesebben

DAVVISÁPMI. Fámolaš luonddustis. inari.fi

DAVVISÁPMI. Fámolaš luonddustis. inari.fi DAVVISÁPMI Fámolaš luonddustis Anár lea Suoma stuorimus gielda. Anáris lea čáppa ja fámolaš luondu, mas sáhttá leat duođai čeavlái. Anára bearal ja golleárdna lea áidnalunddot ja čáppa Anárjávri, mii lea

Részletesebben

Kela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.

Kela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid. Kela Ohcamuš Buohcanbeaiveruat SV 8sa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/sairastaminen Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid

Részletesebben

Bures boahtin. Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai

Bures boahtin. Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai Bures boahtin Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai Bures boahtin Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai (Gjenreisningsmuseet for Finnmark og Nord-Troms). Min čájáhus gaskkusta nuppi máilmmesoađi

Részletesebben

Fylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2

Fylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2 Fylkeskommunenes landssamarbeid Eksámen 27.11.2018 SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Gálduid merken

Részletesebben

liikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán

liikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán Jussi Ylikoski Višalingo vel lasihit ahte liikon dus Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán Višalingo vel lasihit ahte liikon dus Vaikko dáiddát dan gullat juo biekka šávvamis (Nils-Aslak Valkeapää,

Részletesebben

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes Sámediggeortnet Fámus 2015 rájes [Sámediggeortnet ásahallá sámi álbmotválljen parlameantta barggu. Dás leat njuolggadusat maid Sámedikki čoahkkinjođihangoddi ja dievasčoahkkinlahtut galget čuovvut ovdal

Részletesebben

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12 03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12 Jensa Facebook:s 14 Oaiviliskkadallan 16 Válgaortnet

Részletesebben

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla Dutkan ja oahppostivrras čoahkkimis 5/2012, 25.05.2013 áššis 43/12. Universitehtaid ja allaskuvllaid lága vuođul

Részletesebben

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1 Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1 Áigi 02.02.2018 dii 13:00-13:54 Báiki Gielddadálu váldostivrra sále Gieđahallojuvvon áššit Bajilčála Siidu 1 Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi 3 2 Beavdigirjji

Részletesebben

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI 1(6) MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI DAHKKOT MÁNÁID JA NUORAID BEARRAŠIIDDA BUORI ÁRGGA. Ovttas. Lahka. Ráđđehusa njunušfidnu ođasnuhttá mánáid, nuoraid ja bearrašiid

Részletesebben

Norgga girku Diakoniijaplána

Norgga girku Diakoniijaplána Norgga girku Diakoniijaplána Ovdasátni Eallindilálašvuođat ja kultuvrralaš ovdanbuktimat rivdet ja nu maid girku ovdánanmannolat. Ođđa áiggit buktet ođđa hástalusaid ja vejolašvuođaid. Norgga girkus lea

Részletesebben

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki Lene Antonsen, Sjur N Moshagen ja Trond Trosterud, UiT Norgga árktalaš universitehta Sisdoallu Koloniijagielaid giellateknologiija

Részletesebben

Aage Solbakk. Eurohpá

Aage Solbakk. Eurohpá Aage Solbakk Eurohpá ČálliidLágádus 2019 Lágádus Eurohpá Eurohpá lea eanaspáppa nubbin unnimus máilmmi oassi ja eananareála lea 10 180 000 kvkm mii dahká 6,8 % eanaspáppa eananareálas. Alimus várri lea

Részletesebben

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Doarjja ássamii 2 Gii sáhttá oažžut almmolaš ássandoarjaga? 2 Olugo sáhttá oažžut almmolaš ássandoarjaga 3 Ássandoarjaga rehkenastin 6 Ohcan ja máksin

Részletesebben

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! 1 / 20 Atte earáide bargoráfi ja fuolat, ahte bállet ieš deavdit iežat skovi ráfis. Ale čuovo olbmáidat vástideami

Részletesebben

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Kela doarjagat bargguheapmái 2 Go bázat bargguheapmin 2 Bargguhisvuođabeaiveruhta 2 Bargomárkandoarjja 4 Bargoboađut bargguhisvuođa áigge

Részletesebben

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska Sida 0 av 7 Ohcat skuvlii 2019 Information på nordsamiska Don gii leat fuolaheaddji mánnái gii deavdá guhtta jagi dan jagi siste, ozat mánát ovdaskuvlaluohkkái áigodaga ođđajagimánu 15. gitta guovvamánu

Részletesebben

Kemikálat mat fuolastuhttet Árktisa. Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide

Kemikálat mat fuolastuhttet Árktisa. Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide Kemikálat mat fuolastuhttet Árktisa Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide 2 istock/viktorcap Árktisa nuoskideami govva rievdá Vaikko lea guhkkin eret industrialiserejuvvon guovddážiin ja eanandoalu gáldoguovlluin

Részletesebben

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit

Részletesebben

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain 7 Sámegiella ja skuvllain Jon Todal, professor, PhD, Sámi allaskuvla/samisk høgskole Čoahkkáigeassu Čielgaseamos tendeansa loguin mat gullet sámegiela dilálašvuhtii ja skuvllain jagi 2009/10, lea ahte

Részletesebben

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ DON IT LEAT OKTO Badjel 3000 olbmo ožžot jahkásaččat čižžeborasdávdda. Eanas nissonolbmot, muhto leat maiddái muhtun dievddut. Muhtumat ožžot dávdda

Részletesebben

TryggEst.no. Nordsamisk

TryggEst.no. Nordsamisk TryggEst.no Nordsamisk Sisdoallu Neahttaillastemiid ovdamearkkat 15 Jus gillán olmmoš ieš muitala: 16 Mo meannudan lágalaš geatnegasvuođaiguin? 24 Jávohisvuođageatnegasvuohta 24 Hehttengeatnegasvuohta

Részletesebben

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN Go dárbbaha veahki ja doarjaga Soaitá mearkkašit stuora lávkki ja stuora rievdama fuobmát ahte ii šat bastte buot masa lea hárjánan. Olmmoš dárbbaha sierralágan doarjaga birget

Részletesebben

dehálaš, ja das sáhtii boahtit stuorra sisaboahtu. Sii maiddái čogge čáhppesmurjjiid, joŋaid, lávehiid ja sarridiid, ja sii ráhkadedje sávtta ja

dehálaš, ja das sáhtii boahtit stuorra sisaboahtu. Sii maiddái čogge čáhppesmurjjiid, joŋaid, lávehiid ja sarridiid, ja sii ráhkadedje sávtta ja 12 Bearašmuitalus Porsáŋggus Dán viesus Leaibevuonas Porsáŋggus oruiga Ole Andreas Persen (Rávnna-Per-Ovllá), riegádan 1899 Smiervuonas, ja Elvira Antona Kristine Aslaksdatter, riegádan 1905 Leaibevuonas.

Részletesebben

Kap 1 Sámi siidaeallin Duogášdieđut

Kap 1 Sámi siidaeallin Duogášdieđut Kap 1 Sámi siidaeallin Duogášdieđut Dađemielde go amas olbmot leavvagohte Sápmái, de sápmelaččat čoahkkanišgohte stuorát servodagaide. Šaddagohte siiddat. Amas olbmot sáhtte leat vikiŋggat, gávpeolbmot

Részletesebben

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin. TRÅANTE JULGGAŠTUS Tråante 2017 Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin. Sámiid eallima vuođđun lea Sápmi, eanan eadnámet ja beaivi áhččámet

Részletesebben

Nasjonal prøve i regning 5. trinn 2018 Nordsamisk

Nasjonal prøve i regning 5. trinn 2018 Nordsamisk Oppgave 1 Mathias lea ožžon leaksun čállit unnimusat 100 sáni Romariikka birra. Son lea čállán 58 sáni. Man galle sáni váilot Mathiasis vai šaddet 100 sáni? Vástádus: Oppgave 2 Selmas leat 100 Vulle Vuojaš-bláđi

Részletesebben

Lappföld, mítosz és valóság Tóth Anikó Nikolett

Lappföld, mítosz és valóság Tóth Anikó Nikolett Rénszarvasfuttatás utcai verseny Lappföld, mítosz és valóság Tóth Anikó Nikolett anikonikolett@gmail.com Finnugor Nyelvtudományi Tanszék Főépület, 337. Rovaniemi Reindeer Sprint Race Idén (2015.03.20,

Részletesebben

Pohjoissaamenkielinen käännös

Pohjoissaamenkielinen käännös Pohjoissaamenkielinen käännös Ráđđehusa árvalus riikkabeivviide láhkan bivddu birra Deanu čázádagas, Suoma ja Norgga gaskasaš soahpamuša láhkaásahansuorgái gullevaš mearrádusaid fápmuibidjan- ja heivehanlága

Részletesebben

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu VBL MIELLAHTTU Ovdasátni Borgemánus 2003 bođii oahpahusláhkii ođđa deaŧalaš rievdadus. Luohkkádoaba heaittihuvvui, ja láhkamearriduvvon mearit das man galle oahppi guđege luohkás ožžot leat, ii gusto šat.

Részletesebben

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19 Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon 26.03.19 sámediggeráđis, ášši SR 065/19 Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.sametinget.no

Részletesebben

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit

Részletesebben

9Á Oahppanplána Mannan dego diimmá muohta

9Á Oahppanplána Mannan dego diimmá muohta 9Á Oahppanplána 51-1-2 Mannan dego diimmá muohta Namma: Tiibmaplána Tii 1. 08:30-09:30 2. 09:40-10:40 3. 11:10-12:10 4. 12:20-13:20 5. 13:30-14:30 Mandag/ Vuossárga Lášmmohallan JN / ÁEG/ FN Eaŋgasgiella

Részletesebben

Sámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus

Sámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus Ášši 005/19 Sámedikki dievasčoahkkin 05.03.2019-08.03.2019 Sámediggeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Áššenr. 19/105 Mildosat Evttohusat ja mearkkašumit Sámediggeráđi

Részletesebben

Lánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas

Lánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas Lánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas Gunvor Guttorm Sámi allaskuvla Dát artihkal lea vuođđuduvvon duodjeovdánahttinprošektii, maid lean čađahan Sámi allaskuvllas jagiid

Részletesebben

Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin. Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat

Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin. Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Go buohccát 2 Kela-goarta 2 Eurohpálaš

Részletesebben

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji Ovdasátni Gaska gaskal sávaldagaid ja resurssaid lea hástalus go almmolaš čálgobuorit galget juhkkojuvvot iešguđetlágan bálvalussurggiid gaskkas

Részletesebben

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS SISDOALLU 1 Doaibmaguovlu... 2 2 Definišuvnnat... 2 3 Fága-/oahppoplánat ja lohkanmearit... 4 4 Oahppovuoigatvuohta... 4 5 Oktagaslaš oahppoplána...

Részletesebben

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla stivrras 13.12.2018, ášši S- 50/18. Gielalaččat divvojuvvon 27.2.2019 Njuolggadusat leat mearriduvvon láhkavuođu vuođul Lov 2005-04-01-15

Részletesebben

Eaŋgalsgiella oahppoplána

Eaŋgalsgiella oahppoplána Eaŋgalsgiella oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Gusto 01.08.2013 rájes http://www.udir.no/kl06/eng1-03

Részletesebben

Boazodoallu eallinvuogi máhtut

Boazodoallu eallinvuogi máhtut Boazodoallu eallinvuogi máhtut SOLVEIG JOKS Álgu Boazodoallu lea leamaš máŋga čuohtejagi Sámis ja áiggiid čađa leat sosiála organiserenvuohki, johtolagat ja barggut mealgat muddui bisuhuvvon. Muhtun barggut

Részletesebben

Adaptasjon- adaptašuvdna čalmmi heiveheapmi dan erenoamáš čuovgasuonjardeapmái mii lea birrasis (sevdnjes adaptašuvdna, ivdneadaptašuvdna)

Adaptasjon- adaptašuvdna čalmmi heiveheapmi dan erenoamáš čuovgasuonjardeapmái mii lea birrasis (sevdnjes adaptašuvdna, ivdneadaptašuvdna) Sámi dáiddačehpiid searvvi ivdnesátnelistu Dohkkehuvvon: SG 40/05 FARGER/ IVNNIT Dárogiellisttu sánit Adaptasjon- adaptašuvdna čalmmi heiveheapmi dan erenoamáš čuovgasuonjardeapmái mii lea birrasis (sevdnjes

Részletesebben

ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT»

ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT» ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT» Martin-A. Svenning lea seniordutki Norgga luonddudutkaninstituhtas (NINA). Son lea máŋga jagi bargan Deanučázádaga luossamáddodagaiguin,

Részletesebben

Goallosteapmi Divvun-reaidduin

Goallosteapmi Divvun-reaidduin Goallosteapmi Divvun-reaidduin Tomi Pieski Sjur Moshagen Thomas Omma Goallosteapmi lea váttis čálliide máŋgga siva dihte: 1. Danin go norbma ii álo leat čielggas 2. Danin go čállis lea iežá suopman go

Részletesebben

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN Bagadallan skoviide HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN Habtool registreren ja kárten geavahuvvo ovttas girjjiin: Individuelt & tilrettelagt Arbeidsredskap for individuell plan

Részletesebben

Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid?

Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid? Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid? Grimsö dutkanstašuvdna Ruoŧa eanandoallouniversitehta (Sveriges lantbruksuniversitet, SLU) lea Luonddugáhttendoaimmahaga váras dahkan

Részletesebben

DIEĐÁTGO MII PARKINSON LEA? NORGGA PARKINSONLIhTTu

DIEĐÁTGO MII PARKINSON LEA? NORGGA PARKINSONLIhTTu DIEĐÁTGO MII PARKINSON LEA? NORGGA PARKINSONLIhTTu DIEĐÁTGO MII PARKINSON LEA? Dán gihppagis leat čuovvovaš guovtti gihppagiin oasit: «Kjenner du Parkinson?», utgitt av. Girjji lea Norgga Parkinsonlihttu

Részletesebben

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat NORGGA SÁMIID RIIKKASEARVI VUONA SÁMIJ RIJKASIEBRRE NØØRJEN SAEMIEJ RIJHKESIEBRIE NORSKE SAMERS RIKSFORBUND čoahkkin møte : riikkačoahkkin/landsmøte 2018 beaivi ja báiki tid og sted : Guovdageaidnu, 30.11.

Részletesebben

Kárášjoga boazodoalu siskkáldas vuoigatvuođadieđáhusa čuovvoleapmi

Kárášjoga boazodoalu siskkáldas vuoigatvuođadieđáhusa čuovvoleapmi siida/ Jáhkenjárgga siida John Samuel Utsi bokte Rávdojohka 23 9730 Kárášjohka Kárášjohka 01.03.17 Finnmárkokomišuvdna Poastastobe 24 9846 Deatnu/Tana Kárášjoga boazodoalu siskkáldas vuoigatvuođadieđáhusa

Részletesebben

DAVVISÁMEGIELA GOALLOSSÁTNEGERUNDDAT

DAVVISÁMEGIELA GOALLOSSÁTNEGERUNDDAT DAVVISÁMEGIELA GOALLOSSÁTNEGERUNDDAT Mun ohppen suoidnecámedettiin, duddjodettiin, sálmmaid lávllodettiin, nuohti geasedettiin ja heargevuojedettiin. Oulu universitehta Giellagas-instituhtta Kandidáhtadutkamuš

Részletesebben

Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar

Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar Ávževuomis Osloi Ole Henrik Magga dahje Ole Heandarat riegádii čakčageasi, borgemánu 12. beaivvi 1947 Ávževuopmái, meahccebáikái nuorttabealde Guovdageainnu

Részletesebben

Buorre biebmu mánáidgárddis

Buorre biebmu mánáidgárddis BAGADUSGIHPA Buorre biebmu mánáidgárddis Namnam! Sisdoallu Iđitbiebmoseaguhusat ja buvru Láibi ja smávvaláibbážat Saláhtat ja wrapssat Liegga biebmu Iđitbiebmoseaguhusat 8 Roavva buvrrut 9 Bivgebuvru 10

Részletesebben

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan

Részletesebben

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra Oinnolaš sámi kulturárbi Dát čilgehus lea oaivvilduvvon ráfáidahttojuvvon sámi visttiid eaiggádiidda ja geavaheddjiide. Dás čilgejuvvojit

Részletesebben

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013 KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013 Gymnásasierraskuvllas (gymnasiesärskolan) oahppit ovdánanáruin buorre vuođu joatkkit lohkat, ohcat barggu ja doaimmalaččat

Részletesebben

Vuorká-diehtu riikkavuložiidda

Vuorká-diehtu riikkavuložiidda Vuorká-diehtu riikkavuložiidda 2 Vuorká-bálvalusat Vuorká-diehtu riikkavuložiidda Vuorká-bálvalusat ráhkaduvvojit danin, vai du dearvvašvuohta, buresbirgejupmi ja dorvvolašvuohta buorránivčče. Vuorká-bálvalusat

Részletesebben

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta 1 Áigodat: Borgemánnu 2017 Juovlamánnu 2019 Sisdoallu 1 Álggahus 4 2 Mii lea hutkás ealáhus? 4 3 Stáhtus kultur- ja hutkás ealáhus 5 3.1 Kultur- ja hutkás ealáhus

Részletesebben

Álggahus. Dát gihpa galgá muitalit didjiide vehá mo demokráhtalaš riika nugo Norga stivrejuvvo.

Álggahus. Dát gihpa galgá muitalit didjiide vehá mo demokráhtalaš riika nugo Norga stivrejuvvo. 02 Álggahus 03 Fylkkaid mandáhtat 04 Du fylka 05 Stuorradiggeáirasat 06 Sátnefriddjavuohta 07 Stuorradiggi, Ráđđehus, Duopmostuolut 08 Jienastanvuoigatvuohta 09 Stáhtabušeahtta 10 Válgabeaivi 11 Válgabohtosat

Részletesebben

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan Raporta 2010: 8 Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan Vigdis Nygaard Eva Josefsen Ovdasiidogovva: Sámi musihkka Govva: Johan-Marcus Kuhmunen Sámi mánát Govva: Jan Roger Østby Deanu kulturskuvla Govva:

Részletesebben

Ohcejoga gielda Evttohuslistu 2/2018 1

Ohcejoga gielda Evttohuslistu 2/2018 1 Ohcejoga gielda Evttohuslistu 2/2018 1 Áigi dmu 10:00 Báiki Gielddaráđđehusa latnja Gieđahallanvuloš áššit Ášši Bajilčála Siidu 7 Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi 3 8 Beavdegirjji dárkkisteaddjiid

Részletesebben