Maid bargá INGENEVRA?
|
|
- Laura Orbán
- 5 évvel ezelőtt
- Látták:
Átírás
1 Maid bargá INGENEVRA? Siviilaingenevra ja ingenevra leat čoahkkenamahusat olbmuide geain lea teknologalaš oahppu. Hárve oahput, jos oppa oktage oahppu, addet dutnje nu ollu vejolašvuođaid go teknologalaš oahppu. 1
2 2
3 Eatnaša duogábealde lea ingenevra! Jos don vuoját geaidnoráiggi, šaldi rastá, tunealla čađa, seaivvut oljolávdái mii lea guhkkin ábis, dahje oainnát oljo- dahje gássabohcci ollimin gáddái, de dieđát aŋkke jo dan ovtta ášši: Dan duogábealde lea ingenevra. Ingenevrraid bargui gullet dat maid mii árgabeavvis gohčodit teknologalaš čoavddusin. Dat gokčá ollu. Jo, dat gokčá mealgadii visot dan maid mii oaidnit iežamet birra otnáš nugohčoduvvon ođđaáigásaš industriijaservodagas; biillaid mat vudjet, girdiid mat loktanit áibmui, skiippaid mat govddodit, fápmorusttegiid mat buvttadit energiija čázis ja bohkanlávddiid mat buvttadit oljju ja gássa. Ingenevrraid haga mis ii livčče otnáš servodat. Sohkabuolvvat bohtet ja sohkabuolvvat jávket. Ollu lea jahkečuđiid mielde ráhkaduvvon. Ollu oavddut. Mii daid gohčodit ingenevračehppodahkan. Ollu lea oidnosis badjogasas. Ávusjohtinindustriija ja oljoindustriija leat ovdamearkkat das, ahte ollu ođđaáigásaš ingenevračehppo dagas lea čihkosis. Norgga áibmadas riggodat maid olju ja gássa leat buktán midjiide, vižžojuvvo ábi čikŋodagas. Buvttadanrusttegiin dađistaga eanet oasit biddjojuvvojit mearabodnái. Mii daid gohčodit čikŋodaga fabrihkkan. Daid duogábealde leat ingenevrrat. Čovdosat šaddet dađistaga allamáhtogeabbun ja dakkárin mat gáibidit čehppodaga. Sii guđet šaddet ingenevran, ožžot stuorra ovddasvástádusa ja stuorra vejolašvuođaid. Háliidatgo leat mielde jođiheamen dan mii dál jo lea huksejuvvon, ja searvat bargguide main leat mielde hábmemin dan mii ain galgá huksejuvvot ja jođihuvvot? Háliidatgo leat mielde oažžumin áigái árvvuid oktasaš servodahkii ja háhkat alccesat buori ja čearggos barggu? Vástádus sáhttá leat ovtta sáni duohken: Ingenevra. Daja mat sáni oktii vel: Ingennevra. Jeara ruovttogežiid: Sáhtángo mun danin šaddat? Vástádussii don sáhtát ieš váikkuhit, ja don duođaid sáhtát dadjat: Jo. Norgga oljo- ja gássaindustriijas váilot ingenevrrat. Sii guđet ledje mielde oljoriikka mánnávuođa rájis, šaddet dál penšonistan. Ođđa sohkabuolvvat bohtet ja eanebut fertejit boahtit. 3
4 Ingenevrrat konstruktejit teknihkalaš čovdosiid Hárve virggit, jos jo oktage muđuid, váikkuhit min boahtteáigái nu ollu go ingenevrrat. Álo go sáddet sms-dieđu, guldalat musihka, vuoját biilla dahje bijat mohtora johtui, de dan vejolašvuođa duogábealde leat ingenevrraid buorit barggut. Go don válljet reála- ja teknologiijafágaid, de don sáhtát leat mielde hábmemin boahtteáiggi. Sii konstruktejit allamáhtot bohkanreaidduid ja sii buoridit boahtteáigái teknologalaš čovdosiid energiijaindustriija várás. Sii plánejit oljo- ja gássaruktádagaid atnui váldima. Sin bargun sáhttá leat ráhkadit geainnuid ja šaldiid. Sii barget dihtorsuorggis, musihkkasuorggis ja hávskkuhansuorggis, ja sáhttet ráhkadit allamáhtot dihtorspealuid. Sii konstruktejit mašiinnaid ja mohtoriid, omd. tuneallaid bohkama várás, ja girdiid ja biillaid várás. Sin geažil mis lea čuovga ja čáhci doppe gos mii orrut. 4
5 Ingenevrrat leat mielde ráhkadeamen: Ingenevran vai siviilaingenevran? Mohtorsihkkeliid Govvidanáđaid Jidnenáđaid Mobiilatelefovnnaid Vuoktagoikadeaddjiid Magnehtatomográfaid Stuorámus erohus ingenevraoahpus ja siviilaingevraoahpus lea lohkanguhkkodat. Siviilaingenevraoahppu bistá vihtta jagi ja addá teknologiija mástergráda. Ingenevraoahppu bistá golbma jagi ja addá ingenevrafága bachelorgráda. Dasto bacheloroahppu lea eambbo geavatlaš oahppu go siviilaingenevrra viđa jahkásaš oahppu. Muitosákkiid Čuovgapearaid Neahttasiiddus man namma lea verdensklasse.no don sáhtát lohkat eambbo dakkár bargguid birra maid ingenevrrat ja siviilaingenevrrat barget oljo- ja gássaindustriijas, ja makkár oahpposurggiid sii leat válljen lohkat. Báhtteriid Láibegoarddániid 5
6 Namma: Vegard Bjermeland Gáldofága ja komplehttema ovddeš fidnooahppi Dál son lea váldimin bachelorgráda mašiidnafágas Stavangera universitehtas 6 6
7 FIDNOOAHPPIS INGENEVRAN Vegard Bjermeland lea čađahan miellagiddevaš oahpahallama dan rájis go son lei fidnooahppi gáldofágas ja komplehttemis gitta dasságo son šattai mašiidnafága bachelor Stavangera universitehtas. Dál son áigu joatkit ja váldit mástergráda fávleteknologiijas ja industriijajođiheamis. 27-jahkásaš olmmái lea álggos vuolgán Ålesunddas, muhto vánhenguovttos fárriiga Bergenii, ja maŋŋil son ieš fárrii Stavangerii. Doppe son lea Norgga stuorámus oljodoaibmabirrasis. Sus lea oahppu mii addá sutnje ollu vejolašvuođaid. Vegarda beroštupmi lea Norgga mearabodnevuolis, mas leat stuorra oljo- ja gássariggodagat. Álgu lei su beroštupmi reálafágain, erenoamážit matematihkas. Son šattai fidnooahppi gáldofágas ja komplehttemis, ja de čađahii bohkanteknihka oahpu Bergena maritiibma fágaskuvllas. Sus lei dábálaš lohkangealbu, muhto čađahii matematihka ja fysihka ovdakurssa, ovdalgo son álggii bachelorohppui. Vegard Bjermelandas lea odne oljobálvalusindustriijas bargu mas son bures loaktá áiggi. Su bargu lea gáldokomplehtten. Dat mearkkaša ahte son ollu johtá fávlái, ollu ruktádagaide mat leat Norgga nannánjuolggis. Gálduin lea álo bargu jođus. Dan geažil lea bargobeivviid ollu doapmamuš, muhto bargu lea miellagiddevaš, ja buktá buori birgejumi ja ollu ovdánanvejolašvuođaid. teorehtalaš oahpu. Okta vejolašvuohta maid ieš oaidná, lea joatkit bohkansuorggis. Mu mielas orru čearggus leat mielde ohcamin ja gávdnamin oljju ja gássa. Norgga nannánjuolggis lea ain ovddas guvlui buorit ovdánanvejolašvuođat, maidda máŋga ođđa gávdnosa leat duođaštussan. Norgga oljo- ja gássaindustriija dárbbaša ođđa sohkabuolvva. Ollu ingenevrraide lea dárbu. Vegard ii jáhke iežas šaddat barggu haga, muhto ahte sus ovddas guvlui leat ollu vejolašvuođat ja bissovaš bargu dan industriijas mas son lea válljen bargat. Mun lean válljen ja mearridan iežan fidnosuorggi, ja dan maid áiggun bargoeallimis dahkat. Jos livččen dárbbašan, de livččen fas válljen dahkat seamma láhkai. Mun in leat in beaivvige gáhtan go válljejin dán geainnu ja šadden ingenevran, Vegard Bjermeland muitala. Dat várra dange mearkkaša ahte son sáhttá rávvet earáid guđet galget válljet, dahkat nugo son ieš dagai. Vástádus lea eahpitkeahttá jo. Petroleasuorggis lea hirbamt buorre ovdáneapmi. Mun barggan viiddis fágasuorggis mas leat ollu ovdánanvejolašvuođat, Vegard muitala. Su nana áigumuš lea iežas dáláš oahpu vuođul váldit lasi 7
8 Namma: Henrik Ingebrigtsen Lohká petroleateknologiija Stavangera universitehtas 88 8
9 VUOITINÁIGUMUŠAIN Son šattai viđadin 1500 mehtera viehkamis Londona OL-gilvvuin jagi 2012, ja son lea maid jurddašan šaddat čeahpes petroleaingenevran. Londonis son ádjánii 3.35, mehtera loahppaviehkamis. Dat lei Norgga ođđa olahus, ja duššefal golbma logádassekundda njoazit go son guhte oaččui goalmmát saji medállja. Sus leat hárjehallanvuoru ja viegada 150 kilomehtera vahkus, ja seammás son lohká petroleateknologiija. Henrik Ingebrigtsen lea Sandnesas eret. Son riegádii jagi Dan rájis go lei gánda sus lea leamaš miella šaddat buoremussan, šaddat vuoitin. Sus lea áigumuššan viehkat johtilepmosit máilmmis. Son jáhkká dat lea áigumuša, konsentrašuvnna ja hárjehallama duohken. Mii deaivat su Stavangera universitehta guhkes feaskáriin. Doppe son lea go ii leat hárjehallamin, ja doppe son bidjá vuođu iežas valástallanbáikki olggobeallásaš eallimii, mii sutnje lea deháleamos go dat beaivi boahtá. Son atná oahpahusa dehálažžan, ja son oaidná ahte Norga dárbbaša ingenevrraid. Dan oahppogeainnu son lea válljen mannat, ja geainnu son ávžžuha maid earáidge čuovvut. Reálafágat leat mu álo beroštahttán, ja mun jáhkán alddán leat dan guvlui attáldagat. Mun jáhkán reálafágaid heivet olbmuide guđet dáhttot bohtosiid. Danne válljejin lohkat petroleateknologiija. Go olmmoš lea dán guovllus eret, de sus leat buorit vejolašvuođat almmá dan haga ahte ferte vuolgit eará sadjái, Henrik Ingebrigtsen dadjá. dat lea heivehuvvon nu, vai son valáštallin sáhttá leat njunnošis. Danne lea lohkamiid leaktu geahpeduvvon. Son lea dattetge ilus go beassá váldit dakkár oahpu masa son sáhttá dorvvastit go boarásmuvvá iige šat sáhte valáštallat máilmmi buoremusaiguin. - Mun govahalan ahte sáhtán bissut buoremusaid gaskkas friddjavaláštallamis dasságo lean sullii 30 jagi boaris. Dan áigái mus galgá maid leat bachelorgráda petroleateknologiijas, ja dan maŋŋá ferten čađahit mástergráda. Mu garrasit geasuha šaddat ingenevran petroleaealáhusas. Maid dássážii lean beassan oahppat, lea movttiidahttán mu ain eambbo. Mun mielas ávžžuhan earáidge váldit dan sullasaš oahpu. Eai buohkat gal sáhte šaddat ingenevran, muhto sis geain leat attáldagat, leat vejolašvuođat buorit. Ja Norgahan dárbbaša eanet petroleaingenevrraid, Henrik dadjá. Henrik Ingebrigtsena geasuhit hástalusat, ja son lea ilus buot áššiid dihtii maid son hálddaša hárjehallama geažil. Nu sus lea eallima buot dilálašvuođain. Oljoriika Norga lea dovddus iežas teknologiija geažil, go mii sáhttit mannat guhkás mearabotni vuollái ja doppe čađahit doaimmaid mat buktet stuorra riggodagaid. Dát lea ingenevrra bargobeaivi. Dan vuoittus mun háliidan leat mielde, muhto vuos áiggun viehkat, viehkat johtilepmosit máilmmis, nu dadjá OL-valáštalli ja ingenevrastudeanta guhte lea Sandnesas eret. Njunušvaláštallankarriera heivehit lohkamiidda lea váttis ja hástala. Henrik lihkostuvvá dannego son ovttasráđiid Stavangera universitehtain lea dihkkádan luotta, mas ii leat nu stuorra leaktu go viehkamis valáštallanšiljus, go 999
10 Namma: Therese Knutsen Læknes Joatkkaskuvla Ingenevraoahpu ovdakursa Stavangera teknihkalaš fágaskuvllas Petroleaingenevraoahppu Stavangera universitehtas
11 MÁILMMI DIEVVA VEJOLAŠVUOĐAT Su oahpu válljema dat mearridii, ahte ingenevrafitnuin sus leat vejolašvuođat johtit máilmmis. Son gullá ohcaluvvon fidnojovkui, mas leat sihke boahtteáigi ja vejolašvuođat máilmmis. Therese Knutsen Læknesis lea petroleaingenevrra oahppu, maid son válddii Stavangera universitehtas. Norga lea su barggu váldobáiki, muhto son lea dál jo leamaš bargguin máŋgga riikkas, ja son lea máŋgii fitnan nannánjuolggi bohkanlávddiin. Therese riegádii Maŋŋágo lei vázzán joatkkaskuvlla, de son válddii ingenevraoahpu ovdakurssa Stavangera teknihkalaš fágaskuvllas. Dan maŋŋá son jotkkii Stavangera universitehta lohkanlanjain. Dallánaga go lei geargan mástergrádain, de son fidnii barggu amerihkálaš oljobálvalusfitnodahkii. Dan barggus sus lea ovddasvástádus das maid gohčodit sáttobearráigeahču komplehttemin. Dat mearkkaša vuolimus oasi dan bohcis mii buktá bajás oljju ja gássa mearabotni vuolde, ja viežžančikŋodat mas dás lea sáhka, lea moadde duhát mehtera, ja dat mearkkaša ahte Therese goziha doaimmaid maid son guhkkin eret sáhttá lahka oaidnit. Dát de addá hástalusaid ja čearggosmielaid, namalassii mearabotni riggodagaid ohcan. Therese lea mielde čađaheamen dakkár barggu mii buktá Norgga servodahkii stuorra árvvuid, ja mii dasto vel lea máilbmái dehálaš doarvái energiija ja bissovaš energiijabuvttadeami dáfus. Dan máilmmi mii lea doppe mearabotni vuolde, mun oainnán šearpmas. Ovttasráđiid daid fitnodagaiguin maidda mii vuovdit bálvalusaid ja reaidduid, ja ovttasráđiid bargoguimmiiguin, mun lean mielde dahkamin mearrádusaid das, makkár reaidduid mii galgat geavahit gáldus vai buoremusat lihkostuvvat bohtosiiguin, ee. oljo- ja gássameriid dáfus maid mii lihkostuvvat viežžat bajás. Ollu ruhta lea das gitta, dahkatgo mii rivttes vai boasttu mearrádusa, Therese dadjá. Son lea ilus go alddis lea buorre teorehtalaš duogáš, mii sus lei universitehta rájis, muhto dattetge farga fuomášii ahte go olmmoš álgá duohta bargodillái, de ollu ferte oahppat ođđasit. Muhto dashan olmmoš oažžu hárjáneami. Mus lea bargu mii addá munnje vejolašvuođa bargat miehtá máilmmi. Mun lean sihke lohkamiid ja bargguid oktavuođas fitnan Kazakstánas, Itálias, Dubáijjas, Egypttas, USAs, Ungáras ja Skottlánddas, Therese muitala. Dasa sus lea lassána miella. Dássážii sus leat leamaš oanehis fitnamat ja orrumat. Maŋŋá son mielas sáhtášii orrut olgoriikkas muhtun jagiid. Mun lean hirbmat duhtavaš go válljejin šaddat ingenevran. Mun oainnán ahte dat oahppu addá munnje ollu válljenvejolašvuođaid, ja dat rahpá ollu geainnuid miehtá máilmmi. Iežan mielas oahppu lea addán munnje buori bargovuođu ja buori álggu bargoeallimii. 11
12 Navn: Kristin Toftevåg Joatkkaskuvla: Musihkka, dánsun ja dráma mas čiekŋudit iežaset klasihkalaš lávlumii Ránskkagiela jagi oahppu. Ingeneavraoahpu ovdakursa. Petroleateknologiija bachelor
13 LÁVLUMIS INGENEVRAČEHPPODAHKII Kristin Toftevåg (23) dánssui ja lávllui miehtá joatkkaskuvlla. De ránskkagiella biccardahtii su, ovdalgo dáikkihii petroleaingenevran son de háliidii šaddat. Mun duođas smiehtadin galggango válljet lávlunealáhusa. Mu joatkkaskuvlla ránskkagiela fuones árvosátni váivvidii mu. Mun mearridin dan giela oahppat albma láhkai ovdalgo joatkkán lávlunoahpu. Kristin dollii Pariisii, mas son orui máŋga mánu. Son áiggi lovttii nu bures Ránskkas ahte livččii háliidan ain orrut doppe, ja go máhcai Norgii, de háliidii dan seammás váldit jagi vel oahpu ránskkagielas. Muhto dasa dasto nohke giellalohkamat. Mus ledje máŋga ustiba guđet ledje váldimin ingenevraoahpuid. Sii muitaledje oahpuid birra, ja miellasuvven daidda. Dannego mus eai lean joatkkaskuvlla reálafágat, de mearridin váldit ingenevraoahpu jahkásaš ovdakurssa. Matematihka ja fysihka lassin šadden lohkat maiddái kemiija, servodatfágaid, dárogiela ja eŋgelasgiela. Dáinna lágiin mus lei vejolašvuohta beassat ingenevralohkamiidda dihto oahppiideari geažil mii lei várrejuvvon ovdakursastudeanttaide. Ovdakurssa sadjái son lei sáhttit válljet lohkat duššefal matematihka ja fysihka privatistan. Mun lean ilus go válljejin váldit ovdakurssa universitehtas, inge daid fágaid privatistan. Ingenevraoahpu álgu lei midjiide vahku ovdalgo eará studeanttat álge, mas mii geardduimet ovddeš máhtu matematihkas ja fysihkas. De bođii fáttarvahkku. Dainna lágiin mii oaččuimet lagaš gaskavuođa luohkás álggu rájis jo. Áigumušat Kristinis leat ain moadde jagi lohkat ovdalgo beassá ohcat barggu, ja sáhtášii bargat vaikko fávllisge muhtun áiggi. Bargat bohkanlávddi hoavdan orru leamen miellagiddevaš. Mun háliidan háhkat alccesan visogova ja áddet buot bargomeanuid mat leat bohkanlávddis. Menddo maŋŋit lea munnje nissonolmmožin šaddat Norgga vuosttamuš bohkanlávdehoavdan, muhto soaittán hoavdan šaddat nuoramus nissonolmmožin? Ingenevraoahpu ovdakursa Kristinis lei dábálaš lohkangealbu joatkkaskuvlla vuođul mas ledje fágat musihkka, dánsun ja dráma, muhto eai reálafágat. 13
14 Mo šaddat ingenevran dahje siviilaingenevran? Ingenevraoahppu addá geažehis vejolašvuođaid. Lassin dasa, ahte hutket teknihkalaš čovdosiid, ollu ingenevrrat loahpas šaddet jođiheaddjin eanaš fidnosurggiin. Lohkamiidda válmmašteaddji oahppoprográmma Vuosttamuš lávki lea válljet rivttes fágaid joatkkaskuvllas. Go don áiggut lohkat ingenevran, de don fertet leat čađahan čiekŋudeami reálafágaid prográmmasuorggis joatkkaskuvllas, (vállje teorehtalaš matematihka go váccát JKovttežis, dahje skáhppo alccesat erenoamáš lohkangealbbu eara láhkai. Go válljet reálafágaid, de eai leat dutnje gittauvssat. Dalle sáhtát friddja válljet makkár oahpu de háliideaččat váldit joatkkaskuvlla maŋŋá. Fidnofágalaš oahppoprográmma Don sáhtát nuge šaddat ingenevran, go válddát vuos fidnofága ja fágareivve. Ollu fitnodagat háliidit virgádit dakkár olbmuid geain lea fágareive ja áinnasge fágaskuvla bachelor- dahje mástergráda vuođus. Sáhtát omd. čađahit JK1 Teknihka ja industriialaš buvttadeami (TIP), joatkit JKguvttežiin ja JKgolmmežiin ja oažžut fágareivve omd. kemiijaproseassas, váldit lasseoahpu vai oaččut dábálaš lohkangealbbu ja loahpas vel váldit ingenevraoahpu allaskuvllas dahje universitehtas. Várut ahte máŋga allaskuvlla maiddái váldet ohppui oahppiid geat leat čađahan Y-oahpposuorggi, mii mearkkaša ahte fágareivviin beasat njuolga allaskuvlaohppui. Daidda oahppiide geain lea kemiijaproseassa duogáš, lea dakkár vejolašvuohta, nu lea maiddái oahppiin geat leat lohkan elektrofágaid. Dát vejolašvuohta beassat alit ohppui nuppástuvvá dađistaga. Danne gulaskutta skuvlarávvejeaddjiin dahje iskka neahttasiiddu www. utdanning.no gávnnahan dihtii leago dát vejolažžan šaddan dan oahppoprográmmii maid don leat jurddašan válljet. Variašuvdna Jos válljet váldit teknologalaš oahpu, de don sáhtát válljet juoidá máŋgga sierranas suorggis. Don sáhtát omd. joatkit lohkamiid dakkár surggiin go petroleateknologiijas, geologiijas, fysihkas/ matematihkas, mariidnateknihkas, kemiijas ja prosessas, elektros, energiijas/ birrasis ja IKTas
15 Joatkkaoahpahus ja -oahpahallan Oahpu sierrasuorgádeapmi: JK1 Vállje teorehtalaš matematihka JK2 Reálafágat JK3 Reálafágat Fidnoeallimii válmmašteaddji oahpahus- ja -oahpahallan: JO Fágaskuvla (2 jagi) Petrolealinnjá Elektrolinnjá Mašiidnalinnjá Kjemiijaproseassa (Fágaskuvla sáhttá addit vuođu beassamii ingenevrafágaid bachelorgráda lohkamii) DAHJE Lasseoahppu Lasseoahppu dábálaš lohkangelbui (1 jagi) Alit oahppu allaskuvllas ja universitehtas Automatiserenteknihkka Dihtoroahppu Elektronihkka/elektrotekniihkka Energiija ja biras Fysihkka Geofysihkka Geologiija Dearvvasvuođa, birrasa ja sihkkarvuođa fágat Industriijalaš ekonomiija ja teknologiijajođiheapmi Industriijateknihkka Diehtojuohkinteknologiija Informatihkka/ diehtojuohkinteknologiija Kemiija Gulahallanteknologiija Mariidnateknihkka Mašiidna Matematihkka Ávnnasteknologiija Biraskemiija Birasteknologiija Fávleteknologiija Petroleageologiija Petrolealogistihkka Petroleateknologiija Proseassakemiija Proseassa- ja gássateknologiija Proseassateknologiija Servodatsihkkarvuohta Sihkkarvuohta ja biras Teknihkalaš kyberteknihkka Teknihkalaš reálafágat >Loga eambbo neahttasiiddus verdensklasse.no 15
16 16 Norsk olje og gass nammasaš organisašuvdna lea beroštus- ja barggaheaddjiorganisašuvdna oljofitnodagaid ja skáhppojeaddji fitnodagaid várás main lea dahkamuš oljo- ja gássadutkamiin ja -buvttademiin Norgga nannánjuolggis. Norsk olje og gass lea Ealáhusaid váldoorganisašuvnna lahttu.
VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo
VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo Epilepsialihttu VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Epilepsiadohppehallan lea dávdamearka, mii dárpmehuhttá
RészletesebbenBARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN
BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN Miljovnna norgalačča leat guluheamit HLF Hørselshemmedes Landsforbund Din hørsel vår sak www.hlf.no IT LEAT DAT ÁIDNA BUOREBUT BEAIVVÁLAŠ
RészletesebbenKORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013
KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013 Gymnásasierraskuvllas (gymnasiesärskolan) oahppit ovdánanáruin buorre vuođu joatkkit lohkat, ohcat barggu ja doaimmalaččat
RészletesebbenEksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2
Eksámen 26.05.2016 SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1 Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Eksámen bistá 4 diimmu. Lea lohpi geavahit buot veahkkeneavvuid,
RészletesebbenMela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi
Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi Eanadoallofitnodaolbmuid ealáhatlágádus (Mela) dikšu eanadoallofitnodatolbmuid ja veahkkeruhtaoažžuid lágasmearriduvvon ealáhat- ja bárteoajuid. Mela áššehassan leat
RészletesebbenNAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016
NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016 Dát lea NAV 1/3 oassi stáhtabušeahtas Bálvalusat 2,8 mill. olbmuide 60 iešguđet doarjagat ja addosat Bálvalusat barggu guvlui Sosiála bálvalusat NAVa vuoruheamit
RészletesebbenStatnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.
Statnett dieđiha ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009. Statnett lea ohcan Norgga čázadat ja energiijadirektoráhtas konsešuvnna hukset sullii 370 km guhkes johtasa
RészletesebbenFeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli
FeFo ja bieggafápmu Direktevra Jan Olli 1 Don eaiggádušat min Ásahuvvon 2006 - stáhta eaiggátvuohta sirdon finnmárkulaččaide - institušonaliserejuvvon FeFo bokte Finnmárkkuláhka - Sámiid, ja finnmárkulaččaid
RészletesebbenNORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017
NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017 1 Norgga jođihangoddi jagi 2017 ISBN 978-92-893-4700-6 (PRINT) ISBN 978-92-893-4701-3 (PDF) http://dx.doi.org/10.6027/anp2016-765 ANP 2016:765 Davviriikkaid ministtarráđđi
RészletesebbenDássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)
Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR) MÁHTTU váldoáššiin ja doahpagiin fágas ja fágarájáid rastá lea máhttu váldoáššiid ja doahpagiid birra iežas fágas/ diehtá relevánta njuolggadusaid
RészletesebbenMÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO
NORDSAMISK Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO RÁVVAGAT VÁHNEMIIDDA OVTTASTALLANORTNEGIID JA ÁSSAN-SADJEČOVDOSIID BIRRA OVTTASBARGU MÁNÁID FUOLAHEAMIS Eanas
RészletesebbenFeFo mudde rievssatbivddu garrasit
borgemánu 24. beaivvi 2017 Dan jagi bivdoearri lea guokte rievssaha beaivái juohke bivdi várás. Guokte girona, nugo dá, dahje okta rievssat ja okta giron. Govva: Emil Halvorsrud FeFo mudde rievssatbivddu
RészletesebbenSÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS
SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS SISDOALLU 1 Doaibmaguovlu... 2 2 Definišuvnnat... 2 3 Fága-/oahppoplánat ja lohkanmearit... 4 4 Oahppovuoigatvuohta... 4 5 Oktagaslaš oahppoplána...
RészletesebbenDárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái
Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla Dutkan ja oahppostivrras čoahkkimis 5/2012, 25.05.2013 áššis 43/12. Universitehtaid ja allaskuvllaid lága vuođul
RészletesebbenOhcejoga gieldastrategiija 2025
Ohcejoga gieldastrategiija 2025 Gielddastivra 15.5.2017 Ohcejoga gieldastrategiija 2025 15.5.2017 1 Višuvdna 2025 Ohcejohka lea sámiid árbevieruid gudnejahtti ja roahkkadit boahttevuhtii manni gielda.
RészletesebbenBuresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019
Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! 1 / 20 Vástádusat ávkkástallojuvvojit mánáid ja bearrašiid bálvalusaid buorideapmái, skuvlla doaimma ovddideapmái
RészletesebbenMÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI
MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI ČOAHKKÁIGEASSU Máná mielmearrideapmi Álggahus Dát girji lea čoahkkáigeassu máná mielmearrádusa dutkamis. Mii leat čállán dan: vai olbmot ožžot diehtit maid mánát ja rávisolbmot
RészletesebbenBargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT
Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Kela doarjagat bargguheapmái 2 Go bázat bargguheapmin 2 Bargguhisvuođabeaiveruhta 2 Bargomárkandoarjja 4 Bargoboađut bargguhisvuođa áigge
RészletesebbenDoaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19
Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon 26.03.19 sámediggeráđis, ášši SR 065/19 Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.sametinget.no
RészletesebbenKela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir
Kela Ohcamuš Áhi vánhemiidovddut SV 29asa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/lapsiperheet Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid
RészletesebbenČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»
ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?» Eero Niemelä lea máŋga logemat jagi bargan Deanučázádagas. Su bargosadji lea Fylkkamánni luhtte, ja lea dan olis suoma
Részletesebben7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain
7 Sámegiella ja skuvllain Jon Todal, professor, PhD, Sámi allaskuvla/samisk høgskole Čoahkkáigeassu Čielgaseamos tendeansa loguin mat gullet sámegiela dilálašvuhtii ja skuvllain jagi 2009/10, lea ahte
RészletesebbenCealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas
EVTTOHUS LAPELY/190/2018 14.2.2018 Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas Vuođđočáhceviidodagaid ráddjemis ja luohkkáijuohkimis mearriduvvo čáziiddikšuma
RészletesebbenJahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji
Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji Ovdasátni Gaska gaskal sávaldagaid ja resurssaid lea hástalus go almmolaš čálgobuorit galget juhkkojuvvot iešguđetlágan bálvalussurggiid gaskkas
RészletesebbenSámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla
Sámi mámánidgárddebargiide Anáris 310109 Asta M. Balto Sámi allaskuvla Gal dat oahppá go stuorrola akšuvdnadutkamuš ja akšuvdnaoahppan Sámi dieđu - epistemologiija Ovdánahttit ja čuvgehit kultuvralaš diieđu
RészletesebbenBIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN
BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN Dohkkehuvvon DG-čoahkkinis 28.02-01-03-2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 5) SISDOALLU Kapihtal 1 Bivdoguovllut fierbmebivdoriekti,
RészletesebbenÁrvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka
Oahpahusdirektoráhtta Vuođđodokumeanta Árvvoštallan oahpaheami várás 2014 2017 nákcabidjama joatkka Vuođđodokumeanta lea ođasmahtton 2014 giđa dan oktavuođas go jotkojuvvui nákcabidjan Árvvoštallan oahppama
RészletesebbenOllisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i)
Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i) Njuolggadusat dasa mo váldit atnui KHJ ollisteaddji modulaid Dát modulat ollistit Kulturhámuhanjearahallama (KHJ ) ja sáhttet veahkehit klinihkkáriid
RészletesebbenOhcat skuvlii Information på nordsamiska
Sida 0 av 7 Ohcat skuvlii 2019 Information på nordsamiska Don gii leat fuolaheaddji mánnái gii deavdá guhtta jagi dan jagi siste, ozat mánát ovdaskuvlaluohkkái áigodaga ođđajagimánu 15. gitta guovvamánu
Részletesebben03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12
03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12 Jensa Facebook:s 14 Oaiviliskkadallan 16 Válgaortnet
RészletesebbenROMSSA FYLKA ÁIGGIID BUOREMUS DEAIVVADANGUOVLU. Romssa fylkka kulturárbeplána áigodahkii
ROMSSA FYLKA ÁIGGIID BUOREMUS DEAIVVADANGUOVLU Romssa fylkka kulturárbeplána áigodahkii 2011 2014 Forsidebilde: Venesetis, Alvestad nammasaš gilis Rivttiidsullos, Jens Storm Munch registarasttii jagi 1964
RészletesebbenHutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide
Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta 1 Áigodat: Borgemánnu 2017 Juovlamánnu 2019 Sisdoallu 1 Álggahus 4 2 Mii lea hutkás ealáhus? 4 3 Stáhtus kultur- ja hutkás ealáhus 5 3.1 Kultur- ja hutkás ealáhus
RészletesebbenBISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.
BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii. SISDOALLU Ovdasátni 3 Buot mánáin lea riekti oadjebas skuvlabirrasii 4 Riekti
RészletesebbenK ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki
K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit
Részletesebbenmearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS
OKTASAŠ, BEAVTTÁLMAHTTON JA SIERRA DOARJJA Buori lági oahpahus láhčá vejolašvuođa fidnet bagadallama ja doarjaga oahppamii ja dat lea juohke oahppi vuoigatvuohta skuvlavázzimis juohke beaivvi. Skuvlabarggus
RészletesebbenSirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki
Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki Lene Antonsen, Sjur N Moshagen ja Trond Trosterud, UiT Norgga árktalaš universitehta Sisdoallu Koloniijagielaid giellateknologiija
Részletesebben5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas
5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas Kevin Johansen, cand.polit. UiT / Universidad de Granada. Seniorráđđeaddi Nordlándda Fylkkamánnis Čoahkkáigeassu: Máilmmis, gos dađistaga eambbo spesialiserejuvvo,
RészletesebbenEaláhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit
Ealáhahkii Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit Sisdoallu Ealáhahkii 1 Makkár ealáhaga sáhtát oažžut? 2 Bargoealáhat 3 Kela ealáhagat 3 Álbmotealáhat 3 Dáhkádusealáhat
RészletesebbenBuresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.
Mii rávvit ahte don logat pdf-fiilla šearpmas ja it viečča dan dihtorii. Muhtimin pdf:a vižžo iešalddis go rabat dan. Sihko dalle eret fiilla vižžon fiillaid vuolde. Jus dan dihte seastát fiilla dihtoris
Részletesebbenliikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán
Jussi Ylikoski Višalingo vel lasihit ahte liikon dus Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán Višalingo vel lasihit ahte liikon dus Vaikko dáiddát dan gullat juo biekka šávvamis (Nils-Aslak Valkeapää,
RészletesebbenNá Ruoŧŧa stivrejuvvo
Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo Ráđđehuslávdegoddi Gulahallanossodat Ráđđehus ja Ráđđehusčállingoddi 3 Stáhtaministtar ja stáhtaráđđi 3 Ná ráđđehus bargá 3 Ná Ráđđehusčállingoddi bargá 4 Ráđđehusčállingotti doaibma
RészletesebbenOvdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu
VBL MIELLAHTTU Ovdasátni Borgemánus 2003 bođii oahpahusláhkii ođđa deaŧalaš rievdadus. Luohkkádoaba heaittihuvvui, ja láhkamearriduvvon mearit das man galle oahppi guđege luohkás ožžot leat, ii gusto šat.
Részletesebben5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus
5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus Lene Antonsen, cand.philol. ja dutki, UiT Norgga árktalaš universitehta gielladieđalaš instituhtas Čoahkkáigeassu: Norgga giellaguovddážat fállet gelbbolašvuođaaddi
RészletesebbenAKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA
OAHPPOPLÁNA OKT 305 AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA 10 oahppočuoggá Dutkan ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016, áššis 45/16. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhtain 09.01.17 (Public áššenr.: 17/00523) ja
RészletesebbenKártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015
Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. Ođasjournalistihkka 2
OAHPPOPLÁNA Ođasjournalistihkka 2 15 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon DOS-áššis 22/18 ja loahpalaččat goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtan 20.04.18, Public áššenr. 17/00594.
RészletesebbenHABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide
HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN Bagadallan skoviide HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN Habtool registreren ja kárten geavahuvvo ovttas girjjiin: Individuelt & tilrettelagt Arbeidsredskap for individuell plan
RészletesebbenNationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018
Nationa la geahc c aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018 Sisdoallu Čuovvoleapmi ja viidáset bargu geahččalemiiguin... 3 Maid lohkama nationála
RészletesebbenFinnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána
Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána 2016-2028 Oahppu ii leat gollu. Dat lea investeren. 2 Finnmark fylkeskommune / Finnmárkku fylkkagielda Fylkeshuset, 9815 Vadsø Tlf. 78 96 20 00 / fax 78 96 23 70
RészletesebbenTryggEst.no. Nordsamisk
TryggEst.no Nordsamisk Sisdoallu Neahttaillastemiid ovdamearkkat 15 Jus gillán olmmoš ieš muitala: 16 Mo meannudan lágalaš geatnegasvuođaiguin? 24 Jávohisvuođageatnegasvuohta 24 Hehttengeatnegasvuohta
RészletesebbenDIEĐÁTGO MII PARKINSON LEA? NORGGA PARKINSONLIhTTu
DIEĐÁTGO MII PARKINSON LEA? NORGGA PARKINSONLIhTTu DIEĐÁTGO MII PARKINSON LEA? Dán gihppagis leat čuovvovaš guovtti gihppagiin oasit: «Kjenner du Parkinson?», utgitt av. Girjji lea Norgga Parkinsonlihttu
RészletesebbenKULTTUURIT 9-11 LLA A A G I
SA LL UNN L A A A OR A G I ČČ A D I N MÁILBMI JA SÁNIT Salas guottán du, don leat álo dás. Mánážan golli. Salas cummen du, dánsut válddán du. Mánážan golli. Hála ráfálaččat, go mánná lea dus salas. Unnoraš
RészletesebbenSÁMI BÁIKENAMMADUTKAN
OAHPPOPLÁNA SÁM 306 SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN 10 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016, áššis 45/16, Public áššenr. 16/00511. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhtain 02.05.18, Public
RészletesebbenMovt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?
Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide? Astrid Strandbu Mánáid ja nuoraid guvllolaš máhttoguovddáš Davvi Ođastuvvon gáhppálat, Romsa 2013 Ođasmahttojuvvon gáhppálaga ovdasátni
Részletesebbenváibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu
65 ibmu áibm vá u ibmu v áibmu bm v v u á á ib i m b u m u u váib v m á i b u m u 66 67 Kolesterola Ilá alla kolesterola lea okta stuorimus sivain, mii sáhttá dagahit olbmo hearkibun buohccát váibmo- ja
RészletesebbenEaŋgalsgiella oahppoplána
Eaŋgalsgiella oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Gusto 01.08.2013 rájes http://www.udir.no/kl06/eng1-03
RészletesebbenMinas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái!
Minas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái! Miessemánu 17. beaivi lea earálágan go buot eará beaivvit. Stuorra riegádanbeaidoalut masa buohkat leat
RészletesebbenFárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?
Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii? OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Gii sáhttá oažžut Kela doarjagiid? 2 Mii lea fásta
Részletesebben9Á Oahppanplána Mannan dego diimmá muohta
9Á Oahppanplána 51-1-2 Mannan dego diimmá muohta Namma: Tiibmaplána Tii 1. 08:30-09:30 2. 09:40-10:40 3. 11:10-12:10 4. 12:20-13:20 5. 13:30-14:30 Mandag/ Vuossárga Lášmmohallan JN / ÁEG/ FN Eaŋgasgiella
RészletesebbenNationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis
Nationa la geahč č aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis Sisdoallu Ohppiid čuovvoleapmi ja viidáset bargu... 3 Maid lohkama nationála geahččaleamit iskkadit?...
RészletesebbenKela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.
Kela Ohcamuš Buohcanbeaiveruat SV 8sa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/sairastaminen Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid
RészletesebbenSámi allaskuvlla válganjuolggadusat
Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla stivrras 13.12.2018, ášši S- 50/18. Gielalaččat divvojuvvon 27.2.2019 Njuolggadusat leat mearriduvvon láhkavuođu vuođul Lov 2005-04-01-15
RészletesebbenOKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI
OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI Dohkkehuvvon DG čoahkkimis 28.02-01.03.2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 6-8) SISDOALLU Kapihtal 1 Oktasaščoahkkin vuoigatvuođalaččaide
RészletesebbenBuresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019
Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! 1 / 20 Atte earáide bargoráfi ja fuolat, ahte bállet ieš deavdit iežat skovi ráfis. Ale čuovo olbmáidat vástideami
Részletesebben2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas
2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas Torkel Rasmussen, vuosttasamanueansa. Sámi allaskuvla Guovdageaidnu Čoahkkáigeassu Fágas Sámegiella nubbingiellan vuođđoskuvllas lea oahppilohku mearkkašahttit
RészletesebbenBoazodoallu eallinvuogi máhtut
Boazodoallu eallinvuogi máhtut SOLVEIG JOKS Álgu Boazodoallu lea leamaš máŋga čuohtejagi Sámis ja áiggiid čađa leat sosiála organiserenvuohki, johtolagat ja barggut mealgat muddui bisuhuvvon. Muhtun barggut
RészletesebbenBuori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat
Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat DANIN BERRET NUORAIGUIN HUPMAT A LKOHOLA BIRRA Olu iskkusiin leat mánáin ja nuorain jearran mii sin mielas lea deháleamos go lea
RészletesebbenServodatfága sámi oahppoplána
Servodatfága sámi oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Mearriduvvon 18.09.13 Gusto 01.08.2013 rájes http://www.udir.no/kl06/saf2-03 Ulbmil
Részletesebben8 Datavuođđu sámi statistihkkii
8 Datavuođđu sámi statistihkkii Ávžžuhusat Sámi loguid muitalit 1-8 artihkkaliid ektui Jon Todal, «Sámi statistihka guorahallanjoavkku jođiheaddji» Čoahkkáigeassu Eanemus adnon dieđalašvuođđu artihkkaliin
RészletesebbenOle Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar
Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar Ávževuomis Osloi Ole Henrik Magga dahje Ole Heandarat riegádii čakčageasi, borgemánu 12. beaivvi 1947 Ávževuopmái, meahccebáikái nuorttabealde Guovdageainnu
RészletesebbenNorgga girku Diakoniijaplána
Norgga girku Diakoniijaplána Ovdasátni Eallindilálašvuođat ja kultuvrralaš ovdanbuktimat rivdet ja nu maid girku ovdánanmannolat. Ođđa áiggit buktet ođđa hástalusaid ja vejolašvuođaid. Norgga girkus lea
RészletesebbenÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON
OAHPPOPLÁNA ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON 30 oahppočuoggá Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivrra dohkkehan 10.05.2016 áššis DOS 42-16 vuođul. 1. OAHPPOOVTTADAGA NAMMA Árbevierru, hutkáivuohta
RészletesebbenGO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA
GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA It don sáhtte gieldit morašlottiid girdimis du oaivvi bajil, muhto sáhtát caggat sin huksemis beasi du vuovttaide DUOSTTA HUPMAT DAN BIRRA Jus soames geasa
RészletesebbenNasjonal prøve i regning 5. trinn 2018 Nordsamisk
Oppgave 1 Mathias lea ožžon leaksun čállit unnimusat 100 sáni Romariikka birra. Son lea čállán 58 sáni. Man galle sáni váilot Mathiasis vai šaddet 100 sáni? Vástádus: Oppgave 2 Selmas leat 100 Vulle Vuojaš-bláđi
RészletesebbenVALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA
VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA 2016 2020 Sisdoallu 1.0 Álggahus... 3 1.1 Duogáš... 3 1.2 Doahpagiid čilgen... 3 2.0 Stáhtus, treanddat ja hástalusat... 5 2.1
RészletesebbenGitta bargoeallimii. te-palvelut.fi
Gitta bargoeallimii te-palvelut.fi Gitta bargoeallimii TE-bálvalusat geavahusastat Ozatgo bargosaji? Háliidivččetgo lonuhit dálá bargosaji eanet miela miel bargosadjái?smiehtatgo, makkár lasseskuvlejumi
RészletesebbenBures boahtin. Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai
Bures boahtin Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai Bures boahtin Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai (Gjenreisningsmuseet for Finnmark og Nord-Troms). Min čájáhus gaskkusta nuppi máilmmesoađi
RészletesebbenProp. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)
Prop. 134 L (2018 2019) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus) Rivdadusat finnmárkkulágas (rievdadusat Romssa ja Finnmárkku fylkkaid ovttastahttima geažil) Sisdoallu 1 Proposišuvnna váldosisdoallu
RészletesebbenLáhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT
HE XX/2018 vp Ráđđehusa árvalus Riikkabeivviide láhkan bivddu birra Deanu čázádagas, Suoma ja Norgga gaskasaš soahpamuša láhkaásahansuorgái gullevaš mearrádusaid fápmuibidjan- ja heivehanlága 8 ja 10 :a
RészletesebbenSámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan
Raporta 2010: 8 Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan Vigdis Nygaard Eva Josefsen Ovdasiidogovva: Sámi musihkka Govva: Johan-Marcus Kuhmunen Sámi mánát Govva: Jan Roger Østby Deanu kulturskuvla Govva:
RészletesebbenFinnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat
Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat 2016-2019 1 Sisdoallu Ovdasátni 2 1 Buorre veahkki - álggahus 3 2 Min váikkuhangaskaoamit 4 2.1 Ovttasbargu Sámedikkiin 4 2.2 Guovttegielalašvuođadoarjja 4 2.3
RészletesebbenGot stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid?
Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid? Grimsö dutkanstašuvdna Ruoŧa eanandoallouniversitehta (Sveriges lantbruksuniversitet, SLU) lea Luonddugáhttendoaimmahaga váras dahkan
RészletesebbenČilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra
Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra Oinnolaš sámi kulturárbi Dát čilgehus lea oaivvilduvvon ráfáidahttojuvvon sámi visttiid eaiggádiidda ja geavaheddjiide. Dás čilgejuvvojit
RészletesebbenOđđa viessu sámi našunálateáhterii
Ođđa viessu sámi našunálateáhterii Ohcan Beaivváš Sámi Našunálateáhteris Sámediggái ja Kulturdepartementtii. Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ovddas sáddet ohcama Sámediggái ja Kulturdepartementtii álggahit
RészletesebbenVuorká-diehtu riikkavuložiidda
Vuorká-diehtu riikkavuložiidda 2 Vuorká-bálvalusat Vuorká-diehtu riikkavuložiidda Vuorká-bálvalusat ráhkaduvvojit danin, vai du dearvvašvuohta, buresbirgejupmi ja dorvvolašvuohta buorránivčče. Vuorká-bálvalusat
RészletesebbenSámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes
Sámediggeortnet Fámus 2015 rájes [Sámediggeortnet ásahallá sámi álbmotválljen parlameantta barggu. Dás leat njuolggadusat maid Sámedikki čoahkkinjođihangoddi ja dievasčoahkkinlahtut galget čuovvut ovdal
RészletesebbenOECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás
OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás OECD Due Diligence Guidance for Meaningful Stakeholder Engagement in the Extractive Sector Dát lea OECD Due Diligence
RészletesebbenSámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus
Ášši 005/19 Sámedikki dievasčoahkkin 05.03.2019-08.03.2019 Sámediggeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Áššenr. 19/105 Mildosat Evttohusat ja mearkkašumit Sámediggeráđi
RészletesebbenBargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma
Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma 2017 2021 Álggahus Sámediggi lea Norgga sámiid ovddasteaddji orgána mii galgá nannet sápmelaččaid politihkalaš dili ja ovddidit sin vuoigatvuođaid, ja beroštusaid.
RészletesebbenAlmmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT
Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Doarjja ássamii 2 Gii sáhttá oažžut almmolaš ássandoarjaga? 2 Olugo sáhttá oažžut almmolaš ássandoarjaga 3 Ássandoarjaga rehkenastin 6 Ohcan ja máksin
RészletesebbenČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ
ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ DON IT LEAT OKTO Badjel 3000 olbmo ožžot jahkásaččat čižžeborasdávdda. Eanas nissonolbmot, muhto leat maiddái muhtun dievddut. Muhtumat ožžot dávdda
RészletesebbenPohjoissaamenkielinen käännös
Pohjoissaamenkielinen käännös Ráđđehusa árvalus riikkabeivviide láhkan bivddu birra Deanu čázádagas, Suoma ja Norgga gaskasaš soahpamuša láhkaásahansuorgái gullevaš mearrádusaid fápmuibidjan- ja heivehanlága
RészletesebbenDUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT
OAHPPOPLÁNA DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT 15 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivrra nubbinjođiheaddji dohkkehan mearrádusnotáhtain 7.4.2017 dutkan- ja oahppostivrra mearrádusa áššis DOS 89/13 vuođul. Rievdadusat
RészletesebbenHutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii
Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat 2019 Sámegillii Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.samediggi.no Sisdoallu 1.1 Doarjjaortnega
RészletesebbenLánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas
Lánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas Gunvor Guttorm Sámi allaskuvla Dát artihkal lea vuođđuduvvon duodjeovdánahttinprošektii, maid lean čađahan Sámi allaskuvllas jagiid
RészletesebbenČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT»
ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT» Martin-A. Svenning lea seniordutki Norgga luonddudutkaninstituhtas (NINA). Son lea máŋga jagi bargan Deanučázádaga luossamáddodagaiguin,
RészletesebbenGÁSTA VÁLDO- IPMILBÁLVALUSAS
GÁSTAORTNET GÁSTA VÁLDO- IPMILBÁLVALUSAS 1 Álggaheapmi L Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii. Dahje L Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii: Min sivdnideaddji, lonisteaddji ja eallindahkki. Mánáidgásta:
RészletesebbenBuohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin. Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat
Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Go buohccát 2 Kela-goarta 2 Eurohpálaš
RészletesebbenFylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2
Fylkeskommunenes landssamarbeid Eksámen 27.11.2018 SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Gálduid merken
RészletesebbenAage Solbakk. Eurohpá
Aage Solbakk Eurohpá ČálliidLágádus 2019 Lágádus Eurohpá Eurohpá lea eanaspáppa nubbin unnimus máilmmi oassi ja eananareála lea 10 180 000 kvkm mii dahká 6,8 % eanaspáppa eananareálas. Alimus várri lea
Részletesebben