SFS Sámi fágagirjjálaš čálliidja jorgaleaddjiidsearvi 2018 jahkedieđáhus 1
1. LUOHTTÁMUŠOLBMOT Stivra Ovdaolmmoš: Stivralahttu: Stivralahttu: Sadjásaččat: Lill Tove Fredriksen, Grøholtvn. 5, 9010 Tromsa Válljejuvvon 2018:s guovtte jahkái. Marit Eira Murud, 9520 Guovdageaidnu Válljejuvvon 2018:s guovtte jahkái Trond Are Anti, Buolbmát, 9845 Deatnu Válljejuvvon 2017:s guovtte jahkái. Elisabeth Utsi Gaup, Ákšomuotki, 9520 Guovdageaidnu Válljejuvvon 2018:s guovtte jahkái Elen Ravna Sara, Jeagilvármáđii 19, 9730 Kárášjohka Válljejuvvon 2017:s guovtte jahkái John Henrik Eira, 9730 Kárášjohka Válljejuvvon 2017:s guovtti jahkái Fágajoavku: Stivra dahje gean stivra nammada dárbbu mielde Válgalávdegoddi: Lisa Baal, Guovdageaidnu (válljejuvvon 2018:s guovtte jahkái) Egil Utsi, Kárášjohka (válljejuvvon 2017:s guovtte jahkái) Soabadallanlávdegoddi: Stivra dahje gean stivra nammada dárbbu mielde. Fágagirjjálaš foandda stivra Trond Are Anti, pers. sadjásaš Arnulf Soleng (válljejuvvon 2017:s guovtti jahkái) Asta Balto, pers. sadjásaš Johanná Ijäs (válljejuvvon 2017:s guovtte jahkái) Sire Gaski pers. sadjásaš Marit B. Henriksen (váljejuvvon 2018:s guovtte jahkái) 2
2. MIELLAHTUT JA ORGANISEREN 2.1. Miellahtut 31.12.18 ledje SFS:s 61 miellahtu geat ledje máksán jagi 2017/2018 ovddas, mii lea guokte eanetgo diibmá geat leat máksán. 2018:s oaččuimet ovtta ođđa miellahttu. 2.2. SFS ja sámigielat Giellageavaheami dáfus lea davvisámegiella guovddážis searvvi doaimmain. Dat ii datte mearkkaš ahte searvi ii váldde vuhtii buot gielaid dárbbuid. Lea goittotge giellageavaheddjiid hálddus atnit ávkki searvvis. 2.3. Jahkásaš miellahttoruhta Miellahttoruhta lea 500 NOK, 60 EURO, ja stivra oaivvilda dan ii dárbbaš loktet. 3. DOAIBMA 3.1 Hálddahus Stivra lea ČálliidLágádusain jagi 2012:s dahkan soahpamuša hálddahusbálvalusaid birra, ovddasvástideaddji lea Svein Nordsletta, gii dasto jođiha SFS:a čállingotti. Soahpamuša ekonomalaš eavttut leat nu mo jahkečoahkkin mearrida bušeahttamearrádusain. Čállingottis lea maiddái rehketdoallo ovddasvástádus. ČálliidLágádusa beaivválaš jođiheaddjis lea searvvi prokura. Rehketdoallodárkkisteaddjin lea autoriserejuvvon dárkkisteaddjifitnodat ES Revisjon AS, Harstad. Čállingoddi lea Kárášjoga guovddážis. Jahkečoahkkin soaitá boahtteáiggis fas dollot njukčamánus dan sivas go Departemeanta háliida árat dohkkehuvvon rehketdoalu go ovdalis. 3.2 Stivra ja ovddasteamit 2018:s leat njeallje virggálaš stivračoahkkima dollon ja 18 ášši meannuduvvon. Lassin lea stivra gulahallan sihke telefun ja maillaid bokte dárbbuid mielde iešguđet áššiid hárrái. Muđui leat miellahtut ovddastan SFS:a iešguđet čoahkkimiin 2018:s. John Henrik Eira lei Anáris miessemánus gos lei Davviriikalaš konferánsa sámi njálmmálaš árbevieruid birra. Lill Tove Fredriksen leamaš Sámi Ráđi kulturlávdegotti jođiheaddji (ovddastan SFS:s) gos leamaš mielde dialogačoahkkimis Anáris Arctic Railway prošeavttas. Lassin lei son mielde juohkimin Sámeráđi girjjálašvuođa bálkkašumi Rauni Manninenii girjji ovddas Áhcci min, Fredriksen lei mielde árvvoštallanlávdegottis. Vuokko Hirvonen ovddastii SFS:a Anáris raportta almmuheamis Kultuvra buohkaide mii lágiduvvui skábmamánus. Elen Rávdna Eira, Liv Tone Boine ja Seija Guttorm ovddastedje fas SFS:a Sámedikki giellačoahkkimis Kárášjogas borgemánus. Harald Gaski ovddastan SFS ja UiT ságatallamin jorgaleami birra, Oversatte dager, Oslos njukcamánus 2018:s. SFS lei ohcan miellahttuvuođa Sámi Dáiddárráđđái juovlamánus 2017:s. Jahkebeali maŋŋá bođii vástádus go ohcan lei hilgojuvvon dainna ákkain ahte fágagirječállit ja jorgaleaddjit eai leat dáiddárat. SFS lei suokkardan searvat Frankfurt girjemeassuide čakčat 2019:s, muhto dát jurdda heaittihuvvui go dát girjemeassut leat erenoamážit oaivvilduvvon lágádusaid várás. 3.2.1 Giellaseminára SFS lágidii skábmamánu 23. beaivvi giellaseminára Váibmogiella Gollegiella? Sámi girjjálašvuođaguovddážis Kárášjogas. Seminára lea rabas buot giellaberošteaddjiide. 3
Semináras lei fáddá čalmmustahttit eatnigielmáhtu, ja mo mii sáhttit dan ovddidit. 2016s almmuhuvvui Norgga ráđđehus raportta Hjertespråket ( Váibmogiella ). Raporta gieđahalai sámegiela dili otná servodagas, ja buvttii evttohusaid mo sáhttá sihkkarastit sámegiela seailluheami ja vitaliserema. SFS čálii dasa gulaskuddancealkámuša mas deattuheimmet ahte lea buorre go dákkár raporta lea ráhkaduvvon. SFS bealis váillahit eanet višuvnnaid girjjálašvuođa ovddideami hárrái. Raporttas leat maiddái ollu evttohusat mat deattuhit giela vitaliserenaspeavtta, ja dat unnán gieđahallá eatnigiela dili, boahtteáiggi ja ovddideami. Leimmet bovden njeallje logaldalli: Aili Keskitalo, Harald Gaski, Saia Stueng ja Berit Anne Bals Baal. Sii iešguđet fáittáiguin deattuhedje eatnigiela ovddideami. Min ruovttusiiddus sáhtta lohkat eanet seminára birra: http://samifaga.org/web/index.php?odas=271&giella1=sam 3.3 Sierranas áššit 3.3.1 Ekonomiija SFS:a 2018 rehketdoallu čájeha 16 502 ruvnnu badjebáza mannan jagi ja foanddas fas 366 284 ruvnnu badjebáza. Dán jagáš badjebáhca lea dan sivas go eat leat geavahan stipeanddaide ja guhkit mátkkiide. Mii leat ožžon lasi girjerájusbuhtadusdoarjaga, sullii 10 000 ruvnnu. Jagi 2019 mielde boahtá rievdat girjerájusbuhtadus, go maiddái sámikomponisttat galget oažžut oasi girjerájusbuhtadusas. Dát dáhká sullii 50 000 ruvnnu midjiide unnit girjerájusbuhtadus jahkásaččat. 3.3.2 Fágaseminára ja jahkečoahkkin SFS jahkečoahkkin 2018:s dollui Anáris, geassemánu 2. beaivvi, Kultahovi hoteallas. Dán oktavuođas leige heivvolaš oahpásmuvvat suopmaniidda mat deike gullet, namalassii Nuortalašja Anár-suopmaniidda. Searvi lei ožžon Sámedikke sátnejođiheaddji, Tiina Sanila-Aikio, logaldallat nuortalašsuopmana dilálašvuođa birra. Anár-suopmana dilálašvuođa birra ságastii giellaberošteaddji Marja-Liisa Olthuis. Jahkečoahkkin gieđahalai dábálaš jahkečoahkkináššiid oktan válggain. 3.3.3 Ruovttosiidu www.samifaga.org Searvvi ruovttusiidu lei gárvvis 2015:s maŋŋá ođasmahttima, ja dan maŋŋá eai leamaš teknihkalaš rievdadeamit das. Siiddu ektui lea vejolaš buktit evttohusaid rievdademiide mat dagašedje siiddu vel buorebun geavaheddjiide. 3.3.4 Oahppogirječálliid bálká Sámediggi lea bisuhan oahppogirječállin bálkká giehtačállosa siiddus NOK 2.500. Oahpponeavvuid jorgalanbálká lea 1.500 NOK siidui, eanemus. Mii eat dieđe vel lea gos dás erenoamáš positiivvalaš váikkuhus. Sámedikki árvvoštallan ii leat dása bidjan erenoamáš fuomášumi, iige dánge jagi, nu ahte dát bissu nugo lea. 3.3.5 Sámis sámi čálakultuvrralaš áigečála 2010 rájes lea Sámediggi bidjan Sámis - Sámi čálakultuvrralaš áigečállaga iežas bušehttii. Sámediggi bijai 2012:s NOK 318.000, 2013:s NOK 328 000, 2014:s NOK 328.000.-, 2015:s NOK 347.000,-, ja 2016:s NOK 352.000,-. Sámedikki juolludeami eaktun lea leamaš dat ahte 4
mii almmuhat su 20% julev- ja máttasámegillii. Julev- ja máttasámi lohkkiid rávvagiid vuođul mearrideimmet 2013 rájes ahte eat šat seagut golbma giela seamma nummirii. Nu leat ge 2013 ja 2014 almmuhan 3 nummira, 2014 nr. 15: davvisámi, nr. 16: julevsámi, ja nr. 17/18: davvisámi. 2015 máttasámi nummir lea maŋiduvvon 2016:ii. Jagi 2016:s bohte guokte Sámis nummara, nr. 21 ja nr. 22. ČL almmuhii vel ovtta Sámis nummara dárogillii, dat ilmmai ovdalaš juovllaid. Jagi 2017:s njeallje nummara sivas go guokte nummara ledje ovddit jagi maŋŋonan. Guokte nummira almmuhuvvon 2018:s. 3.3.6 Fágagirjjiide oastinortnet Ii vel ge ollašuvvan ollislaš sámi girjjálašvuođa oastinortnet, mii livččii sullii seamma go Norggas. Čakčat 2011 álggahii goit Sámediggi oastinortnega čáppagirjjálašvuođa ja sámi musihka várás. Dan galgá Dáiddárráđđi hálddašit. Dát galgá leat Sámedikki ja dáiddáriid Dáiddársoahpamuša olis. Čakčat 2011 bovdii Dáiddárráđđi lágádusaid sáddet girjefálaldagaid oastinortnegii. SÁLAS lea maŋŋá čoahkkima Sámediggeráđđin váidalan ortnega go oaivvilda dat ii doaimma Sámedikki iežas eavttuid vuođul. Olles oastinortnet leamaš evaluerema vuolde, maid Dáiddáriidráđđi lea čađahan. Čakčat 2015:s galge ođđa šiehtadallamat čađahuvvot, nu ahte boađus dás ii vel leat. Jagi 2014:s ja 2015:s ii leat almmuhuvvon sisaoastimiidda ruhta ja dát ruhta lea geavahuvvon eará doaimmaide. Ii leat vuos čielggas mo oastinortnegiin manná. SÁLÁS lea dál vuot váldán ášši ja lea sádden Sámediggái gažaldaga mii oastinortnegiin lea dáhpáhuvvamin. Ášši lea ain Sámedikke duohken go ii leat mihkkege vel dás almmuhuvvon. SÁLÁS dieđuid mielde ii šat dáhpáhuva dás mihkkege nu ahte dán ášši orru leamen nohkan. 3.3.7 Sámediggedoarjja girjjálašvuhtii 2014 2015 2016 2017 2018 Kategoriija Kr. % loh_ Kr. %_Loh kr. % Loh Kr. Loh Loh Mánáidgirjjit 2 676 500 39 14 2 491 000 40 10 1 766 000 27 10 1 531 100 9 1 508 000 5 Diktagirjjit 949 500 14 4 388 000 6 2 716 000 11 3 450 000 2 Fágagirjjit 988 520 14 4 1 058 000 17 4 1 078 000 16,5 4 1 519 000 5 850 000 2 Románat 677 000 10 3 326 000 5 1 1 085 000 16,6 3 Sárggusráiddut 340 000 5 1 814 000 3 2 421 000 6,4 1 441 000 1 Nuoraidgirjjit 477 000 7 2 1 225 000 19 4 711 000 10,9 2 2 074 000 8 858 000 5 Noveallat 199 000 3 1 414 000 6,3 2 221 000 1 Eará/jietnagirjjit 527 000 8 2 335 000 5,1 2 Oktiibuot 6 834 520 6 302 000 6 526 000 27 6 233 100 26 3 216 000* *Lassin buvttada Davvi Girji ja ČálliidLágadus girjjid Sámedikke doarjagiin mii lea lágádusdoarjaga siskkobealde ja dáid kategoriijaid siste kr. 2 815 000 Mii eat dieđe eará lágádus loguid go eai leat vástidan jearaldaga. Dát supmi ii leat liikká nu stuoris, sullii 300 000 ruvnnu. kr 300 000 Oktiibuot girjjálašvuhtii Sámedikke joalludemiiguind girjjálašvuhtii kr. 6 331 000 4. SÁMI KOPIBUHTADUSRUĐAID JUOHKIMAT 4.1. Álggahus 2018:s sirdá Kopinor Sámikopiijai NOK 2 248 501,- mii lea 2018 buhtadusruhta. Kopinor ii šat rehkenastte reanttuid sierra. 1994 rájes, go soahpamuš dahkkui Kopinorain, de lea sámi buhtadus oktan 2018 buhtadusain buohkanassii 38 220 879,-. Maŋemuš vihtta jagi ná, jahki goas buhtadus 5
lea gáibiduvvon, jagi ovdal go sirdojuvvon Sámikopiijii: Jahki Buhtadus Servviide Doaibma % doibmii 2014 1.862.154 1.583.654 278.500 15.0 2015 1.868.977 1.618.977 250.000 13,4 2016 2.006.862 1.656.862 350.000 17,4 2017 2.097.797 1.747.797 350.000 16,7 2018 2.248.501 1.851.251 397.250 17.7 4.2. Maŋimuš jagiid juogadeapmi - das jahki go searvvit ozzo buhtadusa: Searvi 2016 2017 2018 SÁLAS 40,47 655.018 40,12 664.733 39,92 697 721 SFS 31.02 502.206 28,79 477.010 29,73 519 620 SJS 6,93 112.195 8.26 136.857 7,39 129 162 SGS 4,34 70.264 4,12 68.264 4,30 75 155 SKS 3,34 54.074 3,68 60.972 3,83 66 941 SDS 13,90 225.038 15,03 249.026 14,83 259 198 SUM 100 1.618.977 100 1.656.862 100 1 747 797 4.3. 2018 buhtadusruhta - maid 2019:s juogadat Sámikopiija 1% 2018 buhtadusas Norggas lea kr. 2 248 501,-. 2019 doibmii evttoha stivra várret kr. 397 250,-. Searvvit juogadit dalle kr. 1 851 251,-. Stivra mearridii maiddái luohpat SL (STS) sierra doarjaga. Stivra fuomášahttá ahte sin vejolaš buhtadusruđa, geaid SL organisere, hálddaša dáiddáriid oktasaš fondii. Kopinor juogadančoavdaga mielde juohkása sámi kopibuhtadus dasto čuovvovaččat - kritihkáriid 0,05 leat dalle juogadan SGS, SFS ja SJS, ja SDS fas ožžon profešonealla fotogovvedeaddjiid 2,04% (geahča muđuid Kopinor mildosa), dát maiddái čállingotti juogadeami evttohus: % kr SÁLAS 39,61 733 280 SFS (+ 1/3 kritihkáriid 0,05%:s) 30,32 561 299 SJS/Journalisttat/doaimmaheaddjit (+ 1/3 kritihkáriid 0,05%:s) 7.38 136 622 SGS (+ 1/3 kritihkáriid 0,05%:s) 4,20 77 753 SKS/Komponisttat 3,97 73 495 SDS (+ profešunealla fotogovvejeaddjiid 2.04%) 14,52 268 801 Buohkanassii 100 1 851 251 6
4.4. Servviid virggálaš gáibádusat Servviid virggálaš gáibádusat sáddejuvvojit čállingoddái vahku ovdal jahkečoahkkima/soabadallančoahkkima. Jos gáibádus čuovvu servviid maŋemuš jagiid soahpamušaid, de sáhttá dan ovddidit 2019 soabadallančoahkkimis. Searvi sáhttá maiddái ovddidit gáibádusas čálalaš fápmudusain maid addá eará miellahttosearvái. Kárášjohka 8.5.2019 Lill Tove Fredriksen (sign) Marit ME Murud (sign) Trond Are Anti (sign) Jođiheaddji stivrralahttu stivrralahttu Svein Nordsletta (sign) Čálli 7
SFS Sámi fágagirjjalas calliid-ja jorgaleaddjiidsearvi Boađusráporta / Resultatrapport 2018 Regnskap Regnskap Budsjett 2018 2017 2018 SISABOAĐUT / INNTEKTER: Miellahttoruhta/Medlemskont 30 500 30 000 30000 Foanddas/overført fra fondet 395 450 300 000 395450 Doaibmadoarjja/driftsstøtte Erenoamaš foanddas / Ekstra fra fond 82 500 Reanto sisab/renteinntekter 129 21 50 Sum inntekter 426 079 412521 425500 GOLUT / UTGIFTER: Bálká-honorar stivrra styret 38 150 46450 62000 Hálddatus / Sektretariat 192 500 192500 192500 Jahkečoahkkin / Årsmøte 106 811 118693 110000 Giellaseminára / Seminar 15 076 Dárkkisteaddji / Revisjon 14 375 14375 15000 IT-internet Web 25 000 31250 25000 Mátkegolut / Reiseutgifter 17314 32677 20600 Honorar / Reise Tråante 16252 Báŋko divvagat / Bank gebyrer 350 461 400 Oktiibuot golut / Sum utgifter 409 577 452658 425500 8
Jahkeboađus / Årsresultat 16502-40137 0 SFS Sámi fágagirjjalas calliid-ja jorgaleaddjiidsearvi Dássádat / Balanse pr.31.12 2018 2018 2017 AKTIIVA / AKTIVA: Báŋku / Bank 53 059 37 271 Oktiibuot aktiiva / Sum aktiva 53 059 37 271 PASSIIVA / PASSIVA: Foanda / Fond -100000-99000 Velggolaš vearu / Skyldig skattetrekk -17545-19756 Lágidan vealgi / Leverandør gjeld -3000-2503 Lagaš vealgi / Sum kortsiktig gjeld -120545-121259 Iežas kapitála / Egenkapital 1.1 83988 43851 Jahkeboađus / Årsresultat -16502 40137 Oktiibuot iežaskapitála / Sum egenkapital 67486 83988 Oktiibuot passiiva / Sum Passiva -53059-37271 Kárášjohka 8.5.2019 Lill Tove Fredriksen (sign) Marit ME Murud (sign) Trond Are Anti (sign) 9
Jođiheaddji stivrralahttu stivrralahttu Svein Nordsletta (sign) Čálli Noter 2018 Regnskapsprinsipper: Årsregnskapet er satt opp i samsvar med regnskapsloven og god regnskapsskikk for små foretak. Inntektsføring Inntektsføring ved salg av varer skjer på leveringstidspunktet. Tjenester inntektsføres i takt med utførelsen. Andelen av salgsinntekter som knytter seg til fremtidige serviceytelser, balanseføres som uopptjent inntekt ved salget og inntektsføres deretter i takt med levering av ytelsene. Fordringer Kundefordringer føres opp i balansen til pålydende etter fradrag for avsetning til påregnelig tap. Avsetning til påregnelig tap gjøres på grunnlag av en individuell vurdering av de enkelte fordringene. I tillegg gjøres det for øvrige kundefordringer en uspesifisert avsetning for å dekke antatt tap. Andre fordringer er også gjenstand for en tilsvarende vurdering. Skatt Virksomheten er ikke skattepliktig. Pensjonsforpliktelser Selskapet har pensjonsavtale gjennom en forsikringsavtale. Pensjonsforpliktelser og pensjonsmidlene er ikke oppført i regnskapet. Årets betalte premie er bokført i resultatregnskapet. Note 1 - Annen driftskostnad Selskapet har ytet godtgjørelse til revisor med følgende beløp: I år I fjor Revisjon 14 375 14 375 Totalt 14 375 14 375 10
2018 rehketdoallu Fágagirjjálaš foanda Regnskap 2018 - Faglitterær fond Boađusraporta / Resultatrapport 2018 2017 SISABOAĐUT / INNTEKTER: Kopibuhtadus / Kopivederlag 519 620 477 010 Girjerájusbuhtadus / Bibliotekvederlag 449 016 438 492 Reanto sisab/renteinntekter 1 223 1 019 Supmi sisa / Sum inntekter 969 859 916 521 GOLUT / UTGIFTER: Sirdán doibmii / Overført til drift 395 450 300 000 Ekstraord overføring drift 82 500 Stipeanddat / Stipend 230 000 Girjerájusbuhtadus SJS:ii / Bibliotekvederlag SJS Dárkkisteddji / Revisjon 8 125 8 125 Eará golut / Andre utgifter 1 400 Sámis / Sámis 200 000 300 000 Bánkodivat / Bankgebyrer 0 - Submi golut / Sum utgifter 603 575 922 025 Jahkeboađus / Årsresultat 366 284 (5 504) 11
SFS Foanda Dássádat / Balanse pr.31.12 2018 2018 2017 AKTIIVA / AKTIVA: Báŋku / Bank 861 475 571 191 Eará gáibádusat / Andre fordringer 250 000 300 000 SFS doaibma / SFS drift 100 000 99 000 Oktiibuot aktiiva / Sum aktiva 1 211 475 970 191 PASSIIVA / PASSIVA: Geavvan ala stipeanddat / Påløpt stipend -245500-255500 Lágidan vealgi / Leverandørgjeld -20000-135000 Lagaš vealgi / kortsiktig gjeld -265500-390500 Iežas kapitála / Egenkapital 1.1-579691 -585195 Jahkeboađus / Årsresultat -366284 5504 Oktiibuot iežaskapitála / Sum egenkapital -945975-579691 Oktiibuot passiiva / Sum Passiva -1211475-970191 Kárášjohka 31.12.2018/8.05.2019 Fágagirjjálaš foandda stivra/ Styret SFS fond 12
Asta Balto (sign) Trond Are Anti (sign) Sire Gaski (sign) Svein Nordsletta (sign) Noter 2018 Regnskapsprinsipper: Årsregnskapet er satt opp i samsvar med regnskapsloven og god regnskapsskikk for små foretak. Inntektsføring Inntektsføring ved salg av varer skjer på leveringstidspunktet. Tjenester inntektsføres i takt med utførelsen. Andelen av salgsinntekter som knytter seg til fremtidige serviceytelser, balanseføres som uopptjent inntekt ved salget og inntektsføres deretter i takt med levering av ytelsene. Fordringer Kundefordringer føres opp i balansen til pålydende etter fradrag for avsetning til påregnelig tap. Avsetning til påregnelig tap gjøres på grunnlag av en individuell vurdering av de enkelte fordringene. I tillegg gjøres det for øvrige kundefordringer en uspesifisert avsetning for å dekke antatt tap. Andre fordringer er også gjenstand for en tilsvarende vurdering. Skatt Virksomheten er ikke skattepliktig. Note 1 - Annen driftskostnad Selskapet har ytet godtgjørelse til revisor med følgende beløp: I år I fjor Revisjon 8 125 8 125 Totalt 8 125 8 125 13
2019 doaibmaplána 2019 doaibmaplána mearrida 2019 jahkečoahkkin geassemánus 2019:s. Eanaš áššit leat dakkárat maiguin searvi bargá oppa áiggi. 1. SFS miehtá Sámi searvin. SFS:s lea miellahtuid lohku bissun maŋimuš jagiid lassánan. Mii bargat ahte miellahtulohku lassána ja aktiivvalaččat hástalit vejolaš miellahtuid searvat SFS ii lahttun. Dán bargui dárbbašit mii maiddái juohke miellahtus veahki dovddusin dahkat searvvi. Dasa lassin lea čállingoddi ođasmahttán neahttagihpa searvvi birra maid aktiivvalaččat sáddet vejolaš ođđa miellahtuide. Dát gihpa lea maid oidnosis min neahttasiiddus gos deháleamos dieđut leat oidnosis. Dán bokte hástalit vejolaš ođđa miellahtuid searvat. Gielalaččat lea doaimmain vuosttamužžan leamaš davvisámegiella guovddážis. Searvi dattege muittuha jahkásaččat ahte searvi lea fálaldahkan buot sámegielat fágagirjjálaš čálliide. Nu lea ge fágagirjjálaš čálliid ja jorgaleddjiid iežaset hálddus ávkkástallat SFS:a buoremusat. 2. Girjerájus- ja kopiijabuhtadus Norgga beali girjerájusbuhtadusa soahpamuš bistá seamma go ovdal, eai ge sámi organisašuvnnat leat ovddidan rievdademiid. SGS ja SFS oamastit 85% olles buhtadusas. SGS ja SFS soahpamuš lea: 60% das lea SGSii ja 40% SFSii. SFSa oasis manná 15% SJSii, journalisttaide ja doaimmaheaddjjide. Lea dušše Sámikopiija soahpamuš Norgga Kopinor:ain mii dohkálaččat gáhtte ja buhtada sámi vuoigŋaduoji kopierema Sámis. Ruoŧa Bonus Agency ja Suoma Kopiosto eai leat čuovvolan Sámikopiija dáhtu, mii lei ahte Sámikopiija galgá hálddašit Ruoŧa ja Suoma sámi buhtadusruđa. SFS sáhttá ain dušše ávžžuhit Suoma ja Ruoŧa beale fágagirjjálaš čálliid ohcat stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa fágagirjjálaš foanddain. 3. Uhcán fágagirjjit sámegillii SFS lea guhká fuomášahttán ahte otná sámi girjjálašvuođas leat áibbas unnán fágateavsttat sámegillii, earret oahppogirjjiid. Searvi ávžžuha ain dán oktavuođas omd. Fágagirjjálaš foandda vuoruhit prošeavttaid mat sáhttet leat mielde lasiheamen sámi fágaprosa olggosaddimiid. SFS lea ožžon lohpádusaid Sámediggeráđis dasa ahte jos eará ruhtadeaddjit leat bidjan oasi ruđa girjeprošeavtta ruhtadeapmái, de galgá Sámediggi doarjut dakkár prošeavttaid. Dattege muitalit lágádusat ahte Sámediggi ii oro "muitimin" dán lohpádusa go leat vásihan ahte dat ii doala deaivása. Muđui berre searvi ohcat eará vugiid ge mo
movttiidahtášii almmuhit eambbo sámi fágateavsttaid. Dán oktavuođas ohcalat dieđusge maiddái lágádusaid áigumušaid. SFS barggai máŋga jagi fuomášahttit sámi eiseválddiide mo almmolašvuođa ruđahisvuohta lea čuohcan sámi girjjiid almmuheapmái. Dás lea leamaš erenoamáš bahás váikkuhus sámi fága- ja dokumentára girjjiid almmuheapmái, mat eai oppa leat leamaš vuoruhuvvon ge. Girjjálašvuođa ruhtavátnivuođain šaddá SFS ain rahčat ovddasguvlui. 4. Čoahkkin SD-ráđiin SFS stivra ohcá doallat čoahkkima Sámediggeráđiin dán jagi mielde gos SFS háliida dáid áššiid singuin digaštallat: a) Loktet jahkásaš juolludeami Sámis bláđđái b) Álggahit fas girjjálašvuođa sisaoastinortnega c) Sámediggedoarjja girjjálašvuhtii. Maŋimuš statistihkkalogut 2014 rájes čájehit ahte Sámedikke bealis eai lea lasihuvvon ruhtajuolludeamit sámi girjjálašvuhtii. 3.3.7 Sámediggedoarjja girjjálašvuhtii 2014 2015 2016 2017 2018 Kategoriija Kr. % loh_ Kr. %_Loh kr. % Loh Kr. Loh Loh Mánáidgirjjit 2 676 500 39 14 2 491 000 40 10 1 766 000 27 10 1 531 100 9 1 508 000 5 Diktagirjjit 949 500 14 4 388 000 6 2 716 000 11 3 450 000 2 Fágagirjjit 988 520 14 4 1 058 000 17 4 1 078 000 16,5 4 1 519 000 5 850 000 2 Románat 677 000 10 3 326 000 5 1 1 085 000 16,6 3 Sárggusráiddut 340 000 5 1 814 000 3 2 421 000 6,4 1 441 000 1 Nuoraidgirjjit 477 000 7 2 1 225 000 19 4 711 000 10,9 2 2 074 000 8 858 000 5 Noveallat 199 000 3 1 414 000 6,3 2 221 000 1 Eará/jietnagirjjit 527 000 8 2 335 000 5,1 2 Oktiibuot 6 834 520 6 302 000 6 526 000 27 6 233 100 26 3 216 000* *Lassin buvttada Davvi Girji ja ČálliidLágadus girjjid Sámedikke doarjagiin mii lea lágádusdoarjaga siskkobealde ja dáid kategoriijaid siste kr. 2 815 000 Mii eat dieđe eará lágádus loguid go eai leat vástidan jearaldaga. Dát supmi ii leat liikká nu stuoris, sullii 300 000 ruvnnu. kr 300 000 Oktiibuot girjjálašvuhtii Sámedikke joalludemiiguind girjjálašvuhtii kr. 6 331 000 5. Oahppomátki SFS stivra evttoha ahte 2020:s searvi lágida oahppomátkki. Stivrra evttoha ahte dát oahppomátki manná Islándii. Stivra guorahallá buot praktihkalaš beliid ja ohcá oktavuođaid olbmuiguin/servviiguin geaiguin sáhttá ovttasbargat ja gávdnat resursaolbmuid mat sáhttet searvvi doppe bálvalit. 6. Bušeahtta 2019
SFS Sámi fágagirjjalas calliid-ja jorgaleaddjiidsearvi Bušeahtta 2019/Budsjett 2019 Rehket/Regnsk Bušeahta (Bušeahta) 2018 2019 2020 SISABOAĐUT / INNTEKTER: Miellahttoruhta/Medlemskont 30 500 30 000 30 000 Foanddas/overført fra fondet 395 450 395 450 395 450 Iežasoassi mátkái 25 000 Erenoamaš foanddas / Ekstra fra fond 2) 20 000 400 000 Reanto sisab/renteinntekter 129 150 150 Sum inntekter 426 079 445 600 850 500 GOLUT / UTGIFTER: Bálká-honorar stivra/styret 1) 38 150 80 450 62 000 Hálddatus / Sektretariat 192 500 192 500 192 500 Jahkečoahkkin / Årsmøte 106 811 110 000 510 000 Giellaseminára / Seminar 15 076 Dárkkisteaddji / Revisjon 14 375 15 000 15 000 IT-internet Web 25 000 25 000 25 000 Mátkegolut / Reiseutgifter 17314 20 250 20 600 Honorara logaldalliide/eará golut 25 000 Báŋko divvagat / Bank gebyrer 350 400 400 Oktiibuot golut / Sum utgifter 409 577 445 600 850 500 Jahkeboađus / Årsresultat 16502 0 0 1) Bálka jođiheaddjái loktejuvvo kr. 20 000:in jahkásaččat. Dán mearridii jahkečoahkkin 2018 ja lei biddjon maiddái bušehttii, muhto ii lean beavdegirjjis namuhuvvon. Dan geažil ii leat jođiheaddji dan gáibidan loktet. Stivrrajođiheaddjihonorára leamaš kr. 35 000, ja mii dál šaddá leat kr. 55 000 jahkásaččat. 2) Foanddas fievrriduvvo váilevaš stivrrajođiheaddji honorárasupmi ja stivrrajođiheaddjái mákso 2018 jođiheaddjihonorára lasáhus, mii lea kr. 20 000.
2019 Bušeahtta Fágagirjjálaš foanda Rehketdoallu Bušeahtta (Bušeahta) 2018 2019 2020 SISABOAĐUT / INNTEKTER: Kopibuhtadus / Kopivederlag 519 620 561 299 570 000 Girjerájusbuhtadus / Bibliotekvederlag 449 016 450 000 450 000 Reanto sisab/renteinntekter 1 223 1 200 1 200 Supmi sisa / Sum inntekter 969 859 1 012 499 1 021 200 GOLUT / UTGIFTER: Sirdán doibmii / Overført til drift 395 450 395 450 395 450 Lassidoaibmaruhta/Ekstraord overføring drift 2) 20 000 400 000 Stipeanddat/Stipend/Oahppomátki 0 0 Girjerájusbuht. Journalisttaide/ Bib.vederl.journalister 67 500 70 000 Dárkkisteddji / Revisjon 8 125 8 125 8 125 Eará golut / Andre utgifter 1 400 1 400 Sámis / Sámis 200 000 200 000 200 000 Bánkodivat / Bankgebyrer 0 0 Submi golut / Sum utgifter 603 575 692 475 1 074 975 Jahkeboađus / Årsresultat 1) 366 284 320 024-53 775 1) Badjebáza fievrriduvvo iežaskapitálii maid foandastivra hálddaša. 2) Kr. 20 000 stivrrajođiheaddji 2018 váilevaš honorára mákso 2019:s.
SFS jahkečoahkkin seminárprográmma Guovdageainnus 1.6.2019 09.45 Rahpán, jođiheaddji bokte 10.00 Sámi Giellaguovddážiid váldodoaimmat ja hástalusat Gudrun E. Lindi bokte, Kárášjoga Sámi giella- ja kulturguovddáš 11.00 Káffe 11.30 Gos giella galggašii njoarostit eallima Logaldalli Ánde Somby, Juridihka vuosttasamanueansa, UiT Norgga árktalaš universitehtas. 12.30 Borran 14.00 Jahkečoahkkin (Lea vejolaš mii galledit muhtin sámi ásahusaid Guovdageainnus ovdal mállásiid) 20.00 Feastameallásat Fuom! Prográmma sáhttá rievdat áigemeriid ektui. Stivra Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddiidsearvi Samisk faglitterære forfatter- og oversetterforening Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijsiebre Saemien faagalidteratuvran tjaellij- ja jarkoestæjjajsiebre