Lohkanbaji álggaheapme

Hasonló dokumentumok
SEARVEGOTTI BARGUI BURESSIVDNIDEAPME

Náittoslihttui vihaheame jahkebeaivi

Náittoslihtu buressivdnideapme

Máná gásta KASUÁLADOAIMMAHUSAT

Šattus giitin. Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). almmi ja eatnama sivdnideaddji.

Kriisadilis. Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). Nu son lehkos maiddái du vuoi ain.

GÁSTA VÁLDO- IPMILBÁLVALUSAS

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

Maid bargá INGENEVRA?

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI

Buresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.

Kela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.

Minas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái!

GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Fylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Kap 1 Sámi siidaeallin Duogášdieđut

Sámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla

Eaŋgalsgiella oahppoplána

Biret-Iŋgá oaidná fas Máhte

Norgga girku Diakoniijaplána

Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i)

ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»

Diehtun! - Kásusgeahččaleapmi v.12 duo 21.03

Pohjoissaamenkielinen käännös

Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin. Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat

9Á Oahppanplána Ale illut seavdnjadasas, muhto čuovggas.

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar

Lagasbiras ja servodat girjelistu mánáidgárdái

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

Lappföld, mítosz és valóság Tóth Anikó Nikolett

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN

O asreivve sisdoallu: Ándde Sara lea leamaš. jo iheaddji. Evaluerenseminára ak amánu 19. b lágiduvvui

Boazodoallu eallinvuogi máhtut

Bures boahtin. Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

liikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

Sápmelaččaid mearkabeaivvit

Leastadianisma. Roald E. Kristiansen. Oahppogirji nuoraidskuvlii. ČálliidLágádus

SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

Ođđa viessu sámi našunálateáhterii

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu

SGR Romsa

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes

ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT»

Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?

Sámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus

Lánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

Álggahus. Dát gihpa galgá muitalit didjiide vehá mo demokráhtalaš riika nugo Norga stivrejuvvo.

Aage Solbakk. Eurohpá

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA

Nasjonal prøve i regning 5. trinn 2018 Nordsamisk

Átírás:

Lohkanbaji álggaheapme Materiála sáhttá geavahit maiddái omd. sátneipmilbálvalusas dahje válljet friddjat dárbbašuvvon osiid. Rohkosbottu sáhttá doaimmahit báhppa, searvegotti eará bargi dahje giinu skuvlaservodaga lahttu. Vilges liinniin gokèojuvvon beavddi ala sáhttá bidjat Biibbala ja ruossa dahje krusifivssa sihke cahkkehit gintala. áhttá geavahit ovdamearkka dihte èuovvova¹ sálmmaid: 296 300, 449, 450, 453, 466. 1. álbma álmma sajis sáhttá leat eará musihkka. 2. Álggahus Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). B/O Áhèi ja + Bártni ja Bassi Vuoi a nammii. Ámen. B/O Min veahkki lea Hearrá, almmi ja eatnama sivdnideaddji. B/O Hearrá lehkos dinguin. Nu son lehkos maiddái du vuoi ain. Álggahansánit Álggahansániid lea maiddái vejola¹ ráhkadit ie¹. B/O Ráhkis ustibat. Lohkanjahki álgá oðða vejolašvuoðaiguin. Oppa Ipmila sivdnidan máilbmi rahpasa min ovdii miellagiddeva¾¾an ja rikkisin. Ipmil ske ke midjiide juohke beaivve áiggi ja eallima. kuvlavázzimiin ja dutkamiin mii sáhttit oa¾¾ut èielgasa das, makkár LOHKANBAJI ÁLGGAHEAPME 469

eallin lea. Mii oahppat maiddái das, mo galgá eallit rievttuid. Mii guldalit Ipmila sáni ja bivdit buressivdnádusa min bargui. Juo muhtin biibbalsálmmas rohkadallojuvvo: Atte munnje ipmárdusa ja buori dáiddu, dasgo mun oskkun du báhkkomiidda (ál 119: 66). 3. Biibbalsálbma áhttá atnit maiddái girkojagi èuovvu dahje eará biibbalsálmmaid. Biibbalsálmma sajis lea vejola¹ lávlut sálmma. Biibbalsálmma sáhttá lávlut dahje lohkat. Dan álggus ja loahpas sáhttá leat antifona. Biibbalsálmma sáhttá lávlut dahje lohkat. Dasa laktojuvvo Uhca gudni. Dan sajis sáhttá atnit èuovvova¹ sálmmaid vearssaid: 5:4, 66:3, 136:7, 218:7, 336:8, 340:8, 341:10, 348:6, 379:6. Uhca gudni guððojuvvo eret fástoáigge 5. fástoáiggi sotnabeaivvi rájes. Go mun oainnán du almmi, du suorpmaid dagu, mánu ja násttiid maid don leat ráhkadan, de mii lea dalle olmmo¹, go don muittát su, olbmománná, go don anát sus fuola? Don dahket su goasii Ipmila láhkása¾¾an ja kruvnnidit su hearvásvuoðain ja gudniin. Don diktet su ráððet gieðaidat dagu, bidjet buot su julggiid vuollái: Buot sávzzaid ja vuovssáid, velá meahci spiriidge, almmi lottiid ja meara guliid, buot mat johtet meara bálgáid mielde. Hearrá, Ipmileamet, man hearvái lea du namma miehtá eatnama. ál 8: 4 10 Du beallái, Hearrá, mun bajidan sillon Hearrá, èájet munnje geainnuidat, oahpásmahte mu bálgáidasat. Láide mu duohtavuoðastat, 470 ROHKOBOTTUT

oahpat mu, Ipmil, dasgo don leat mu beasti. Mun vuorddán du gea¾os beaivvi. ál 25: 1, 4 5 Guldal, álbmogan, mu oahpu, jorgalehket bealji mu sániide. Mun rabastan njálmmi ja sártnun sátnevádjasiid, èielggadan dolo¹ áiggi árvádusaid. Dan maid mii leat gullan ja maid dovdat, dan maid máddarat leat muitalan midjiide, dan mii eat èiegat mánáineamet. Ma isbohttiide mii muitalit Hearrá hearvás dagu ja su fámu, daid oavdudaguid maid son lea dahkan. ál 78: 1 4 Eanan lea dievva du árbmugasvuoða, Hearrá, oahpat munnje du mearrádusaid. Don leat dahkan buori bálvaleaddjásat, Hearrá, sánát mielde. Atte munnje ipmárdusa ja buori dáiddu, dasgo mun oskkun du báhkkomiidda. Uhca gudni ál 119: 64 66 Gudni Áhèèái ja Bárdnái ja Bassi Vuig ii, nugo lei álggus, dál lea ja álo agála¹vuoðas agála¹vuhtii. Ámen. LOHKANBAJI ÁLGGAHEAPME 471

4. Biibballohkan Lohkkojuvvo okta dahje moadde èuovvova¹ èálabihtáin. áhttá atnit maiddái girkojagi èuovvu dahje eará èálabihtáid. Lohkki almmuha èálasaji. át 1: 1 7 át 2: 2 6 át 3: 1 8 1 Kor 13: 11 12 Mánnán mun hállen nugo mánná, mus lei máná miella ja máná jurdagat. Muhto go šadden rávisin, de guððen mánálašvuoða. Dál mii oaidnit dego njoaðve speadjalis, dego árvádusa, muhto dalle oaidnit oktii èalmmiid. Dál lea áddejupmi váilevaš, muhto dalle dat lea ollislaš, nugo Ipmil dovdá mu ollásit. 2 Tim 3: 14 17 Muhto biso don das maid leat oahppan ja masa leat nannosit oskon. Donhan dieðát geas don leat oahppan. Gitta mánnávuoðat rájes leat dovdan bassi èállagiid mat sáhttet addit dutnje viisodaga mii doalvu bestojupmái juos oskkut Kristus Jesusii. Ipmil lea bosson Vuoi as oppa èállagii, ja dat lea ávkkálaš oahpaheapmái ja cuoigumii, neavvumii ja vanhurskkisvuoða bagadussii, vai dat olmmoš gii gullá Ipmilii, šattašii ollisin ja dohkála¾¾an dahkat buot buriid daguid. Ják 1: 5 Juos ovttasge dis váilloš viisodat, de átnos dan Ipmilis guhte addá buohkaide mielastis ja soaimmakeahttá. Jesus cealká: Matt 7: 24 29 Juohkehaš guhte gullá dáid mu sániid ja dahká daid mielde, lea jierpmálaš olbmá láhkásaš guhte huksii viesus bávtti ala. Arvi šoalai, 472 ROHKOBOTTUT

jogat dulve ja biekkat bosso ja èuhce viesu njeaiga. Muhto dat ii gahèèan, dasgo dat lei huksejuvvon bávtti ala. Muhto juohkehaš guhte gullá dáid mu sániid iige daga daid mielde, lea jierpmehis olbmá láhkásaš guhte huksii viesus sáddo ala. Arvi šoalai, jogat dulve ja biekkat bosso ja èuhce viesu njeaiga. Dalle dat gahèai ja bieðganii visot. Go Jesus lei heaitán sárdnideames, de olbmot hirpmástuvve su oahpaheamis, dasgo son oahpahii sin isitvuoðain iige nugo sin èálaoahppavaèèat. Luk 2: 41 52 Juohke jagi Jesusa vánhenguovttos láviiga mannat Jerusalemii beassášbasiide. Go Jesus lei guoktenuppelot jagi boaris, de sii manne dohko bajás, nugo lei vierru basiid áiggi. Muhto go bassebeaivvit ledje vássán, ja sii vulge fas ruoktot, de bárdni bázii Jerusalemii, almmá vánhemiiddis dieðekeahttá. oai gáttiiga ahte son lei sin fáru mielde, ja olles beaivi manai ovdalgo jearahišgoðiiga fulkkiin ja ustibiin. Go soai eaba gávdnan su, de máhcaiga Jerusalemii ohcat su doppe. Golmma beaivvi gea¾es gávnnaiga su tempelis. on lei èohkkámin oahpaheddjiid gaskkas, guldalii sin ja jearahalai sis. Buohkat geat gulle su, imaštalle su jierpmi ja vástádusaid. Vánhenguovttos hirpmástuvaiga sakka go oinniiga su, ja su eadni dajai sutnje: Máná¾an, mo don sáhttet dahkat dán munnuide? Moai áhèiinat letne ohcan du baluin. Muhto son vástidii: Manne doai ozaide mu? Eahppigo ipmirdan ahte mun ferten leat Áhèèán viesus? Muhto eaba soai árvidan maid son oaivvildii dáinna. De son manai sudnuin vuolás Nasaretii ja lei jegolaš sudnuide. u eadni vurkii buot dáid váibmosis. Ja Jesus ovdánii agis ja viissisvuoðas ja lei illun Ipmilii ja olbmuide. LOHKANBAJI ÁLGGAHEAPME 473

Joh 8: 31 36 Jesus celkkii dalle daid juvddálaèèaide geat ledje oskugoahtán sutnje: Juos dii bissubehtet mu sánis, de lehpet duoðaid mu máhttájeaddjit. Dalle dovddiidehpet duohtavuoða, ja duohtavuohta dahká din friddjan. ii dadje sutnje: Mii leat Abrahama nálli eatge leat goassege leamaš geange šlávat. Mo dalle sáhtát cealkit ahte mii šaddat friddjan? Jesus vástidii: Duoðaid, duoðaid, mun cealkkán didjiide: Juohkehaš guhte dahká suttu, lea suttu šlávva. Šlávva ii biso viesus agibeaivái, muhto bárdni bissu das agibeaivái. Juos Bárdni oa¾¾u dahkat din friddjan, de šaddabehtet duoðaid friddjan. 5. Vástádus Vástádussan sáhttá leat sálbma, biibbalsálbma, lávlla, èuojanasmusihkka dahje jaskes mediteren. Má ga deavstta logadettiin biibballohkan sáhttá vurohallat vástádusain. 6. árdni 7. álbma álmma sajis sáhttá leat eará musihkka. 8. Rohkosoassi Rohkos kuvllaid ja eará oahppalágádusaid lohkanjagi álggedettiin Ráhkis Ipmil, almmálaš Áhèèámet. Giitu áhpásmahtti geasseluomus. Giitu das, ahte mii oa¾¾ut álggahit oðða lohkanjagi. Mii bivdit dus buressivdnádusa skuvllaid ja ruovttuid bajásgeassinbargui. Atte oahpaheaddjiide viisodaga, návccaid ja gillilvuoða sin barggus. Divtte oahppiid loaktit bures skuvllas ja atte sidjiide oahppanmovtta ja hálu bargat boahttevuoðaset ovdii. Mii rohkadallat oahppiid ja sin 474 ROHKOBOTTUT

ruovttuid ovddas. Eandalitge mii muitit du ovddas daid mánáid /nuoraid/oahppiid, guðet eai oaèèo ruovttus doarjaga skuvlabargoseaset ja sáhttet bázáhallat ja suohppáduvvat. Mii rohkadallat sin ovddas, guðet bidjet alcceseaset menddo alla mihttomeriid ja á¼estuvvet ra¾adettiin olahit daid. Mii rohkadallat skuvllas givssiduvvon oahppiid ovddas ja sin ovddas, guðet geahppudit bahás mielaset earáid givssidemiin. Divtte skihpárvuoða, oktasaš barggu ja buori vuoi a ráððet min skuvllas. Universiteahtaid ja allaskuvllaid lohkanjagiid álggedettiin. Ráhkis Ipmil, eallima ivdnideaddji ja buot viisodaga ja duohtavuoða gáldu. Mii giitit du vuoigatvuoðas oa¾¾ut bargat ja lohkat universiteahtas/allaskuvllas. Mii giitit vejolašvuoðas oahppat oðða áššiid ja dutkat du sivdnidan máilmmi. Mii giitit gávdnama ja luovvama ilus. Mii giitit du bargobirrasis, mii movttiidahttá min olahit ain buoret bohtosiid ja gos mii sáhttit ovttas sihke illudit buriin bohtosiinnámet ja moraštit, go bargu ii lihkostuva. Mii giitit du bargo- ja lohkanskihpáriin. Buressivdnit buohkaid universiteahtaid ja allaskuvllaid bargiid, oahpaheaddjiid ja stuðeanttaid. Atte oahpaheaddjiide viisodaga ja návccaid dehálaš bajásgeassinbarggus. Bohciidahte stuðeanttain ráhkisvuoða dihtui ja movtta oahppat lasi ja ohcat oðða dieðuid. Divtte min barggu lihkostuvvat ja atte dan šaddat ámi, riikamet, olmmošgotti ja oppa luondduriikkat buorrin. Mii rohkadallat du sin ovddas, geaid lohkan ovdána bures, ja sin ovddas, geaid lohkama hehttejit birgenláhkeváttisvuoðat, buohcuvuoðat, olmmošgaskavuohtaváttisvuoðat, losidahtton váibmu dahje heajos eallinvierut. Mii rohkadallat du sin ovddas, geaid iešdovdu lea headju. Mii rohkadallat sin ovddas, guðet váibet dahje šlundot. Nanne servodahkamet lahtuid oktiigullevašvuoða ja solidaritehta. Divtte min dovdat ovddasvástádusa alimus skuvlejumis ja èuvgehusas. LOHKANBAJI ÁLGGAHEAPME 475

Áhèèámet Hearrá rohkos celkojuvvo ovtta jitnii. Áhèèámet, don guhte leat almmis. Basuhuvvos du namma. Bohtos du riika. addos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Atte midjiide odne min beaivvála¹ láibbi. Ja atte midjiide min suttuid ándagassii, nugo miige ándagassii addit velggolaèèaidasamet. Alege doalvvo min geahèèalussii, muhto beastte min bahás eret. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agála¹vuhtii. Ámen. 9. Giittossálbma 10. Buressivdnádus B/O Buressivdnidehkos min buotveagala¹ ja árbmugas Ipmil, Áhèèi ja (+) Bárdni ja Bassi Vuoig a. Ámen. L/O Hearrá buressivdnidivèèii din ja várjalivèèii din. Hearrá èuvge¹ii muoðuidis didjiide ja livèèii didjiide árbmugas. Hearrá jorgalivèèii muoðuidis din beallái ja attá¹ii didjiide ráfi. Áhèi ja + Bártni ja Bassi Vuoi a nammii. Ámen. 476 ROHKOBOTTUT

11. Loahpahanmusihkka Loahpahanmusihkkan sáhttá leat sálbma, lávlla dahje èuojanasmusihkka. LOHKANBAJI ÁLGGAHEAPME 477