Nasjonal prøve i regning 5. trinn 2018 Nordsamisk

Átírás

1 Oppgave 1 Mathias lea ožžon leaksun čállit unnimusat 100 sáni Romariikka birra. Son lea čállán 58 sáni. Man galle sáni váilot Mathiasis vai šaddet 100 sáni? Vástádus: Oppgave 2 Selmas leat 100 Vulle Vuojaš-bláđi maid háliida bidjat bláđđepearpmaide. Juohke bláđđeperbmii čáhket 25 bláđi. Man galle bláđđepearpma dárbbaša Selma? Vástádus: Oppgave 3 Lotte ávvudii iežas 9-jagibeaivvi. Áhkus oaččui Lotte seamma olu 50 kruvdnasaš báberruđa go iežas ahki. Man galle kruvnna oaččui Lotte áhkus? Vástádus: kr 1 av 20

2 Oppgave 4 Mira juohká máinnusaviissaid. Tabealla čájeha man galle son lea juohkán guđa beaivvis. Vahkkobeaivi Galle Vuossárga Maŋebárga Gaskavahkku 40 Duorastat 25 Bearjadat 65 Vuossárga Maŋebárga 0 Gaskavahkku 0 Duorastat 0 Bearjadat 0 Lávvardat Lávvardat 50 Gárvvis diagrámma. Oppgave 5 Truls lea njealje geardde bálkestan sáitti. Sullii man guhkás bálkestii guhkimusat? 42 m 52 m 62 m 72 m 2 av 20

3 Oppgave 6 Muhtun ustibat vuvde váffeliid korpsa ovddas. Sii vuvde 30 váffela 15 kruvdnii váffelis. Go ledje geassán 50 kruvdnasaš goluid, de manai báhcán ruhta korpsii. Man galle kruvnna oaččui korpsa? Vástádus: kr Oppgave 7 Ulrikke lea čiekčan 20 čiekčama ja bidjan 18 moala. Beali čiekčamiin lea son nahkehan ovtta moala. Báhcán čiekčamiin main lea nahkehan moala, lea son nahkehan guokte moala juohke čiekčamis. Man galle čiekčamiin lea Ulrikke nahkehan guokte moala? Vástádus: 3 av 20

4 Oppgave 8 Kine áigu gođđit suohkuid. Son galgá čuolbmadit 60 čalmmi 4 gođđinsággái. Man galle čalmmi ferte čuolbmadit juohke sággái? Oppgave 9 Kasper lea mielde čiehkástallamin. Son ii máhte lohkat guhkit go 20 rádjai. Son galgá lohkat guhkit ja oažžu dán dieđu: Loga golbmii 20 rádjai ja oktii 10 rádjai. Man guhkás galgá Kasper lohkat oktiibuot? av 20

5 Oppgave 10 Heandarat galgá čuoigat bartaguovllus Fjellbui. Muhtun áigge geažes joavdá dákkár galbba lusa. Man guhkki lea bartaguovllus Fjellbui? 2,2 km 2,1 km 1,9 km 1,6 km Oppgave 11 Termomehter čájeha temperatuvrra sihke celsiusgrádan ( C) ja fahrenheitgrádan ( F). Man galle gráda fahrenheit vástida 0 C? 15 F 32 F 60 F 5 av 20

6 Oppgave 12 Oscar čuoiggai vihtta mátkki mannan vahkus. Vuossárgga čuoiggai 4 km, maŋebárgga ges 5 km, gaskavahku ja duorastaga čuoiggai 3 km, ja lávvardaga ges čuoiggai 8 km. Coahkkal diagrámmii mii čájeha Oscara čuoiganmátkkiid mannan vahkus. Oppgave 13 Pizzarávvagis galget leat 500 g jáffut juohke pizza nammii. Nora áigu ráhkadit njeallje pizza. Man galle kilo jáffuid dárbbaša Nora oktiibuot? 2000 kg 200 kg 20 kg 2 kg Oppgave 14 Ingvild ja Mari leaba šiehtadan viehkat seamma guhkás. Ingvild viehká meahccebálgá mielde mii lea 1 km guhkki. Mari bálggis lea 750 m guhkki. Ingvild viehká guđa geardde. Man galle geardde ferte Mari viehkat vai lea viehkan seamma guhkás go Ingvild? av 20

7 Oppgave 15 Emil ja áhčči vázziba 2 km. Muhtun áigge geažes jearrá Emil man guhkás leaba vázzán. Áhčči vástida ahte leaba vázzán mátkkis. Man guhkki vel lea mátkkis? 0,5 km 1 km 1,5 km 3 km Oppgave 16 Viđát luohká ohppiin lei gáhkkolotteriija, ja sii vuvde 102 loatta. Juohke loadda mávssii 5 kruvnna. Man olu ovddas vuvde loattaid? Vástádus: kr 7 av 20

8 Oppgave 17 Njuolggadus rehkenastit gaskal njuoskkadaga ja muohttaga lea: 1 mm njuoskkadat vástida 10 mm muohttaga. Muhtun beaivvi dieđihuvvo 40 mm njuoskkadat, ja njuoskkadat lea muohtahámis. Man galle millimehtera muohttaga vástida 40 mm njuoskkadat? 4 mm 40 mm 80 mm 400 mm Oppgave 18 Tabealla čájeha dánskalaš lohkanvuogi. Man olu lea halvfjerds? av 20

9 Oppgave 19 Vegard mátkkošta togain Lillehammeris Troanddimii. Klokke Toga vulggii Lillehammeris tii ja galgá joavdat Troanddimii 4 t ja 30 min maŋá. Goas joavdá toga Troanddimii? Sirdde tiimma. Oppgave 20 Basketspáppastallamis nahkehii Oda logi 2-čuoggá ja njeallje 3-čuoggá. Man galle čuoggá nahkehii Oda oktiibuot? av 20

10 Oppgave 21 Tomas áigu láibut jorbbuhiid. Rávvagis čuožžu ahte son dárbbaša 2,5 dl čázi. Čájet mihtidanlihtis man olu čázi son dárbbaša. litre Oppgave 22 Mia lea searvan viđa áideriidengilvui dán jagi. Čuoggát maid oaččui, lassánedje juohke gilvvus. Gárvvis diagrámma av 20

11 Oppgave 23 Janne áigu ráhkadit bánnogáhkuid. Son geavaha englándalaš rávvaga. 1 cup vástida 2,4 dl. Man galle desilihttera mielkki dárbbaša Janne? 2,4 dl 3 dl 6,12 dl 7,2 dl Oppgave 24 Ulf vázzá bisánansajis (P) bartii. Mátki mii lea merkejuvvon kárttas, lea 24 km guhkki. Muhtun áigge geažes joavdá galbba lusa mii čájeha ahte leat 8 km vel. Sullii gokko lea Ulf? Coahkkal kártii. 11 av 20

12 Oppgave 25 Bearaš áigu gilvit miesttaáiddi gilvvagárdái. Sii háliidit ahte miesttaáidi galgá šaddat 1,5 m alu. Miesttaáidešattut, maid sii leat oastán, leat 30 cm alu ja šaddet sullii 20 cm jagis. Man galle jagi gollet ovdalgo miesttaáidi lea 1,5 alu? 3 jagi 4 jagi 5 jagi 6 jagi Oppgave 26 Tabealla čájeha man olu leat bivdán muhtun guollešlájaid Norggas 2004:s ja 2014:s. Maid guollešlájaid bivdin eanet go duppalastojuvvui 2004 rájes 2014 rádjai? Máŋggat vástádusat sáhttet leat riekta. Dorski Kolmule Makrealla Øyepål Šealggoreavas Áhkábiddu 12 av 20

13 Oppgave oahppi galget čiekčat spáppa. Sin galgá juohkit njealji jovkui mas leat seamma olu čiekčit juohke joavkkus. Man galle oahppi galget juohke joavkkus? Oppgave 28 Njeallje ustiba ožžot seamma olu vahkkobálkán. Trine Petter Kari Remy Trine seastá, Petter seastá, Kari seastá beali, ja Remy seastá vahkkobálkkás. Bija ustibiid fiskes bovssaide das gii seastá unnimusat, dasa gii seastá eanemusat vahkkobálkkás. 13 av 20

14 Oppgave 29 Lars áigu ráhkadit banánasmoothie guđa olbmui. Son geavaha rávvaga mii lea guovtti olbmui. Man galle banána dárbbaša Lars? Oppgave 30 Pia bardá koarttaid pyramiidakabálan. Kabálas galget leat čieža ráiddu. Pia lea bidjan golbma. Man galle koartta ferte Pia bidjat olles pyramiidakabálii? av 20

15 Oppgave 31 «360 spin» muohtafielluin mearkkaša ahte olmmoš jorrá oktii birra. Muhtun muohtafielločierasteaddjit nagodit «1080 spin». Man galle olles jorrama vástida «1080 spin»? Oppgave 32 Malin áigu juohkit fiellu njealji seamma guhkes oassái. Fiellu lea 60 cm guhkki. Man guhkki šaddá juohke oassi? Vástádus: cm Oppgave 33 Sandra láibu bolláid. Son ráhkada bolládáiggi ja juohká dan njealji oassái. Juohke oasis ráhkada guhtta bollá. Man galle bollá ráhkada Sandra oktiibuot? Vástádus: 15 av 20

16 Oppgave 34 Oliver ja Jonas áiguba juovlakinoi vuolgit geahččat Polarekspressen. Goas nohká Polarekspressen? tii tii tii tii Oppgave 35 Skuvla lágida skuvlaviehkama vai besset čoaggit ruđa Gájo Mánáidorganisašuvdnii. Gájo Mánáid oažžu 10 kr juohke gearddis maid oahppit vihket birra. Njeallje oahppi ráhkadedje diagrámma das man galle geardde sii vihke birra. Man olu leat dát oahppit čoaggán ruđa oktiibuot? Vástádus: kr Oppgave 36 Tabealla čájeha moaddása geat leat ožžon Nobela ráfibálkkašumi. Gii lei nuoramus go oaččui Nobela ráfibálkkašumi? Vástádus: [ Fridtjof Nansen, Martin Luther King, Mor Theresa, Nelson Mandela, Barack Obama, Liu Xiaobo ] 16 av 20

17 Oppgave 37 Auroras lea čikŋaskáhppu mii čuojaha musihka. Go rahpá čikŋaskáhpu, de čuojahuvvo šuokŋa 2,5 min. Man galle sekundda bistá šuokŋa? 125 s 130 s 150 s 170 s Oppgave 38 Lisa finai Thaieatnamis luomus. Son osttii čuvlla mii mávssii 10,20 thaieatnanlaš baht. 1 thaieatnanlaš baht vástidii 24,551 norgga kruvnna. Sullii man galle norgga kruvnna mávssii čuvla? 200 kr 250 kr 350 kr 450 kr 17 av 20

18 Oppgave 39 Ovtta beaivvi lei temperatuvra olgun -20 C. Beaivvi maŋá goarkŋui temperatuvra 4 C:in. Man galle gráda lei nuppi beaivvi? 16 C 16 C 20 C 24 C Oppgave 40 Áigelinnjá čájeha bajilgova muhtun dáhpáhusain norgga gonagasa Håkon Håkonssona eallimis. Bija dan mii dáhpáhuvai jagis 1240, rámmii. Guokte jagi maŋá go Magnus riegádii, de nogai Håkon lei 34 jagi boaris go šattai Magnusa áhččin siskkáldassoahti Norggas Håkon šattai gonagassan, dušše 13-jahkásažžan Guokte jagi ovdalgo Håkon jámii, de šattai Ruonáeana Norgga oassin 18 av 20

19 Oppgave 41 Guokte vieljažaga áiguba oastit speallankonsolla. Speallankonsolla máksá 5100 kr. Vieljaš guovttos áiguba máksit seamma olu goabbáge. Man olu galgaba goabbáge máksit? Vástádus: kr Oppgave 42 Tevdne kvadráhta mas lea seamma stuorra birramihttu go govvosis. Oppgave 43 Emma áigu málestit guđa olbmui. Son meroštallá 250 g luosa juohke olbmui. Man galle kilo luosa dárbbaša son? 1,5 kg 15 kg 1250 kg 1500 kg 19 av 20

20 Oppgave 44 Magnus Carlsen vuittii šáhkkaspeallama go sirddii dronnega f5- giettis d7-gieddái. Sirdde dronnega nugo Magnus dagai. Oppgave 45 Diagrámma čájeha mii 27 oahppi favorihttašaddu lea. Man galle oahppis lea peara favorihttašaddun? Vástádus: 20 av 20