Kriisadilis. Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). Nu son lehkos maiddái du vuoi ain.

Hasonló dokumentumok
Náittoslihttui vihaheame jahkebeaivi

Náittoslihtu buressivdnideapme

SEARVEGOTTI BARGUI BURESSIVDNIDEAPME

Lohkanbaji álggaheapme

Máná gásta KASUÁLADOAIMMAHUSAT

Šattus giitin. Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). almmi ja eatnama sivdnideaddji.

GÁSTA VÁLDO- IPMILBÁLVALUSAS

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

Minas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái!

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

Sápmelaččaid mearkabeaivvit

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat

Buresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

Maid bargá INGENEVRA?

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu

GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA

ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i)

Biret-Iŋgá oaidná fas Máhte

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

DAVVISÁPMI. Fámolaš luonddustis. inari.fi

Kela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.

Bures boahtin. Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai

Fylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2

liikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

Norgga girku Diakoniijaplána

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

Aage Solbakk. Eurohpá

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

Kemikálat mat fuolastuhttet Árktisa. Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ

TryggEst.no. Nordsamisk

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN

dehálaš, ja das sáhtii boahtit stuorra sisaboahtu. Sii maiddái čogge čáhppesmurjjiid, joŋaid, lávehiid ja sarridiid, ja sii ráhkadedje sávtta ja

Kap 1 Sámi siidaeallin Duogášdieđut

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

Nasjonal prøve i regning 5. trinn 2018 Nordsamisk

Lappföld, mítosz és valóság Tóth Anikó Nikolett

Pohjoissaamenkielinen käännös

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

9Á Oahppanplána Mannan dego diimmá muohta

Sámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus

Lánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas

Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin. Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

Eaŋgalsgiella oahppoplána

Boazodoallu eallinvuogi máhtut

Adaptasjon- adaptašuvdna čalmmi heiveheapmi dan erenoamáš čuovgasuonjardeapmái mii lea birrasis (sevdnjes adaptašuvdna, ivdneadaptašuvdna)

ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT»

Goallosteapmi Divvun-reaidduin

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid?

DIEĐÁTGO MII PARKINSON LEA? NORGGA PARKINSONLIhTTu

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Kárášjoga boazodoalu siskkáldas vuoigatvuođadieđáhusa čuovvoleapmi

DAVVISÁMEGIELA GOALLOSSÁTNEGERUNDDAT

Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar

Buorre biebmu mánáidgárddis

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Vuorká-diehtu riikkavuložiidda

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

Álggahus. Dát gihpa galgá muitalit didjiide vehá mo demokráhtalaš riika nugo Norga stivrejuvvo.

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

Ohcejoga gielda Evttohuslistu 2/2018 1

Átírás:

Kriisadilis Rohkosbottu joðiha báhppa, searvegotti eará bargi dahje searvegotti lahttu. Rohkosbottu oktavuoðas sáhttá geavahit ovdamearkka dihtii èuovvova¹ sálmmaid: 1, 76, 257, 272, 474, 485,486. 1. Sálbma 2. Álggahus Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut (nuohtat, gè. s. 481). B/O Áhèi ja + Bártni ja Bassi Vuoi a nammii. S Ámen. B/O Hearrá lehkos dinguin. S Nu son lehkos maiddái du vuoi ain. Álggahansánit Álggahansániid lea maiddái vejola¹ ráhkadit ie¹. B/O Dás mii leat, ráðeheapmen. Eat dieðe maid jurdda¹it. Mii dovdat ie¾amet massán menddo ollu, mora¹ á¼esta. Mii jearahallat áddekeahttá, manin ná lea geavvan: Hilgugo Hearrá min, iigo son ¹at árpmit? Leago Ipmil vajáldahttán árpmus, leago son moaristis dahppan váibmoláðisvuoðas? (Sál 77: 8,10). Liikká mii ¹uohkkit su beallái: Jorggit deikebeljiid ja gula mu, doama gádjut mu. (Sál 31: 3) B/O Ráhkis ustibat. Mii leat joavdan dakkár dillái, mas ollu lea cuovkanan. Olbmo gillámu¹ bisseha, go dat deaivida dáinna lágiin. Mii leat o¾¾on noaði, man guoddin lea lossat. Juos okta lahttu gillá, de buot earátge gillájit. (1 Kor 12: 26) Mii galgat dál johtit ovttas. 434 ROHKOSBOTTUT

B/O Oappát ja vieljat Kristusis. Mii leat dál bissehuvvon. Mii illá ¹at dádjadit johtit. Mo dás ovddos, velágo gávdno doaivu? Giehta ohcala nuppi olbmo gieða dorvun. Beallji vuordá vástádusa. Njálbmi iská sárdnut, muhto sánit èudjet guorusvuoða. Job láhkai dadjat: Mun bijan gieða njálmmi ovdii ja jaskkodan. (Job 40: 4) 3. Biibbalsálbma Sáhttá atnit maiddái girkojagi èuovvu dahje eará biibbalsálmmaid. Biibbalsálmma sajis lea vejola¹ lávlut sálmma. Biibbalsálmma sáhttá lávlut dahje lohkat. Dasa sáhttá laktit Uhca gudni. Uhca gudni guððojuvvo eret 5. fástoáiggi sotnabeaivvi rájes. Hearrá lea mu báimman, ii mus váillo mihkkege. Ruonas gittiide son livvuda mu, vuoi adusa èázi lusa son láide mu. Son áhpásmahttá mu sielu. Son doalvu mu vanhurskkisvuoða bálgáid mielde namas dihtii. Vaikko mun vádjolivèèen jápminsuoivana leagis, de in bala¹e mange bahás. Dasgo don leat mu mielde. Du soabbi ja báimmansoabbi jeððejit mu. Don ráhkadat munnje beavddi mu va¹álaèèaid èalmmiid ovddas. Don vuoiddat mu oaivvi oljjuin, mu juhkanlihtti golgá badjel. Aivvefal buorrevuohta ja árbmugasvuohta doarridit mu buot mu eallinbeivviid, ja mun beasan ássat Hearrá viesus guhkes áiggiid èaða. Sál 23 KRIISADILIS 435

Hearrá, gula mu go mun èuorvvun, leage munnje árbmugas ja vástit munnje. Mu váibmu muitá du sáni: Ohcet mu muoðuid. Hearrá, mun ozan du muoðuid. Ale èiega muoðuidat mu ovddas. Ale gohèo suhtus bálvaleaddját mannat, don leat álo veahkehan mu. Ale guoðe mu, alege hilggo mu, mu bestojumi Ipmil. Vaikko áhèèi ja eadni hilggo¹eigga mu, de Hearrá atná mus fuola. Hearrá, èájet munnje du geainnu, ja láide mu dássidis bálgá ala, báhtui mu va¹álaèèain. Sál 27: 7 11 Nugo sarvvis goikaluvvá golgi jogaid ma ái, nu goikaluvvá mu siellu du ma ái, Ipmilan. Mu siellu goiká Ipmila ma ái, ealli Ipmila ma ái. Goas beasan loaiddastit su muoðuid ovdii? Mu gatnjalat leat mu borramu¹¹an ijatbeivviid. Gea¾os beaivvi olbmot dadjet munnje: Gos lea du Ipmil? Mun golggahan sillon morra¹is go muittán dan mii lei, go johten stuorra fáru mielde Ipmila vissui ávvuèuorvasiin ja giitosiin, bassivádjoleddjiid joavkkus. Manne don muosehuvat, sillon, manne máraidat mu siste? Vuordde Ipmila! Dasgo velá oktii mun giittán su, beastán ja Ipmilan. Sál. 42: 2 6 436 ROHKOSBOTTUT

Ipmil lea min suodji ja gievravuohta, veahkki buot á¼estusain. Danne mii eat bala vaikko eanan doarggistivèèii, vaikko várit lihkastivèèe ábi èiek alasas, vaikko bárut ¹áva¹edje ja máraidivèèe, ja várit doarggistivèèe bor¹u mearas. Ipmil lea gasku dan gávpoga, gávpot ii lihkas, Ipmil veahkeha dan go iðit ihtá. Álbmogat máraidit, riikkat suibbodit, son diktá jienas jupmat, ja eanan doarggista. Hearrá, Almmiveagaid Ipmil, lea minguin, Jáhkoba Ipmil lea min nana ladni. Sál. 46: 2 4, 6 8 Hearrá, mu bestojumi Ipmil, mun èuorvvun du ijatbeaivái. Divtte mu rohkosa boahtit du muoðuid ovdii, jorgal bealját mu váidalanèuorvasa guvlui. Mu èalbmi viessá á¼estusas. Hearrá, du mun èuorvvun juohke beaivvi, mun geaigguhan gieðaidan du guvlui. Sál. 88: 2 3, 10 Hearrá, don leat leama¹ min orrunsadji sogas sohkii. Ovdal go várit riegádedje, ovdal go eanan ja máilbmi ¹adde, agála¹vuoðas agála¹vuhtii leat don, Ipmil. Don divttát olbmo ¹addat fas muoldan ja cealkkát: Máhccet ruoktot, olbmománát. Dasgo duhát jagi du èalmmiin lea dego ievttá¹ beaivi KRIISADILIS 437

mii jávkkihii meattá, dego idjagohcinvuorru. Don njámastat olbmuid eret, sii leat dego iðitnagir. Sii leat dego rássi. Iðedis dat ¹addá ja lieððu, eahkedii dat goldná ja goiká. Jorggit, Hearrá! Man guhká? Árpmit bálvaleddjiidat! Gallet min árbmugasvuoðainat go iðit boahtá, vai mii beassat ávvudit ja illudit buot beivviideamet. Illudahte min seammá guhká go leat váivvidan min, nu má ga jagi go mii leat gillán. Sál 90: 1 6, 13 15 Èiek alasas mun èuorvvun du, Hearrá. Hearrá, gula mu jiena. Jorgal bealját mu guvlui ja guldal mu njuoras rohkosiid. Juos don vurket suttuid, Hearrá, gii dalle ceavzá? Muhto dus lea ándagassiiaddojupmi, dan dihtii mii ballat dus. Mun vuorddán Hearrá, mu siellu vuordá, mun vuorddán su sáni. Mu siellu vuordá Hearrá eambbo go goziheaddjit iðida, goziheaddjit iðida. Sál 130: 1 6 Hearrá, don suokkardat mu ja dovddat mu. Èohkká¾anba vai èuèèo¾an, de don dieðát dan, don árvidat mu jurdagiid guhkkin juo. 438 ROHKOSBOTTUT

Vácce¾anba vai veallá¾an, de don oainnát dan, don dovddat buot mu geainnuid. Hearrá, ovdal go mus lea sátni njuokèama alde, de don dieðát dan ollásit. Ma ábeale ja ovddabeale don birastahtát mu, don leat bidjan gieðat mu ala. Dat lea munnje menddo ovddola¹, dat lea ilá allat, mun in árvit dan. Gosa mun sáhtá¹in mannat eret du Vuoi a ovddas? Gosa báhtarivèèen du muoðuid ovddas? Juos mana¹in bajás albmái, de don leat doppe, juos lá¾á¹in vuoi astansadján jábmiid áibmui, de don leat doppe. Juos girdilivèèen iðitroaði soajáiguin ja seivvo¹in ábi olggumus ravdii, de doppege du giehta fáhte mu, du olge¹ giehta doallá mu gitta. Juos mun daja¹in: Èihkos seavdnjadas mu ja ¹addos èuovga mu birra idjan, de seavdnjadas ii leat dutnje seavdnjat, idja lea èuovgat dego beaivi ja seavdnjadas lea dego èuovga. Uhca gudni Sál 139: 1 12 Gudni Áhèèái ja Bárdnái ja Bassi Vuig ii, nugo lei álggus, dál lea ja álo agála¹vuoðas agála¹vuhtii. Ámen. KRIISADILIS 439

4. Biibballohkan Lohkkojuvvo okta dahje moadde èuovvova¹ èálabihtáin. Sáhttá atnit maid girkojagi èuovvu dahje eará èálabihtáid. Biibballohkamii sáhttá laktit vástádusa (biibbalsálmma, sálmma, lávlaga, èuojanasmusihka dahje jaskes mediterema). Job 1: 13 21 Sár 3: 1 8, 11 Jer 29: 11 14 Vái 3: 16 26 Rom 8: 35, 37 39 Gii dalle sáhttá earuhit min Kristusa ráhkisvuoðas? Sáhttágo á¼estus, ballu, doarrádallojupmi, nealgi, álásvuohta, heahti dahje miehkki? Muhto buot dáid á¼estusaid badjel son addá midjiide vuoittu, son guhte ráhkistii min. Dasgo mun lean vissis das ahte ii jápmin iige eallin, eai e gelat eaige eará oaivámuèèat, eai dat mat leat dál eaige dat mat bohtet, dahje miige fámuid, eai dat mat leat badjin eaige dat mat leat èiek alasas, sáhte earuhit min Ipmila ráhkisvuoðas Kristusis Jesusis, Hearrásteamet. 2 Kor 1: 8 11 Oskuguoimmit, mii dáhtošeimmet din diehtit makkár á¼estusaid mii vásiheimmet Asia eanangottis. Dat ledje nu badjelmearálaš lossadat ahte mii velá eahpidišgoðiimet gájošeimmetgo heaggametge. Mii navddiimet ie¾amet juo dubmejuvvon jápmimii, amamet šat luohttit alcceseamet, muhto Ipmilii, guhte bajásèuoèèáldahttá jábmiid. Ja son gájui min stuora heakkaheaðis, ja son dahká dan fas. Sutnje mii dorvvastit ahte son ain gádju min. Maiddái diige galgabehtet veahkehit min rohkosiiddádetguin, vai eatnagat giitalivèèe Ipmila dan árpmu ovddas man mii leat o¾¾on go eatnagat leat rohkadallan min ovddas. 440 ROHKOSBOTTUT

Matt 8: 23 27 Jesus loaiddastii dál fatnasii, ja su máhttájeaddjit èuvvo su. De šattai garra riððu jávrái, nu ahte fanas measta jávkkai báruid sisa. Muhto Jesus ieš lei oaððimin. Dalle sii bokte su ja dadje: Hearrá, beastte min! Mii heavvanit! Son cealká sidjiide: Manne dii ballabehtet? Dii uhcán oskkolaèèat! De son èuo¾¾ilii ja šikkui biekka ja jávrri, ja šattai vuodjagoalki. Olbmot ovddošedje ja jerre: Gii son lea go sihke biegga ja jávri jeagadit su. Luk 13: 1 5 Dan áiggi bohte su lusa muhtumat ja muitaledje galilealaèèaid birra geaid Pilatus lei goddán, nu ahte sin varra seahkanii dainna varain mii golggai sin oaffarspiriin. Jesus vástidii sidjiide: Oaivvildehpetgo ahte dát galilealaèèat ledje stuorit suttolaèèat go buot eará galilealaèèat, go sii gillájedje dán? Mun cealkkán didjiide: Eai, muhto juos dii ehpet daga jorgalusa, de dii buohkat duššabehtet nugo sii. Dahje dat gávccenuppelogis geat sorbmašuvve go Siloatoardna gahèai sin ala, jáhkkibehtetgo ahte sii ledje eanet sivalaèèat go buot earát Jerusalemis? Eai eisege! Mun cealkkán didjiide: Juos dii ehpet daga jorgalusa, de dii buohkat duššabehtet seammá láhkái go sii. 5. Sárdni 6. Sálbma 7. Rohkosoassi Rohkos Sáhttá atnit maiddái ie¹ráhkaduvvon rohkosa. B/O Rohkadallot. 1. Hearrá, don dáhttot addit munnje eallima ja leat sivdnidan mu du dáhtu miel. KRIISADILIS 441

Don dovddat visot mii mus lea ja birastahtát mu láðisvuoðainat, nu mu headjuvuoða go mu givrodaga, nu mu buohcuvuoða go mu dearvvasvuoða. Danin mun guoðán ie¾an du oskálii almmá balu ja eavttuid. Nugo ra¹is láirálihti, guoðán ie¾an du gieðaid ala. Deavdde mu buorrevuoðainat, vai mun sáhtá¹in leat buressivdnádussan. Mun rámidan du viisodaga, dasgo don válddát lusat hejo¾a ja gillájeaddji. Don attát ártnat ra¹is láirálihttái. Giittus du ráhkisvuoðas. 2. Hearrá Ipmil, almmála¹ Áhèèámet. Don ráhkistit máilmmi nu ollu, ahte it seastán áidna Bártnát, muhto diktet su gillát ruossajápmima min ovddas. Veahket min dorvvastit buot heaðis du ráhkisvuhtii ja ohcat jeððehusa Bártnát ruossas. Dán mii rohkadallat Hearrámet Jesusa Kristusa namas. 3. Hearrá Ipmil, almmála¹ Áhèèi. Don it seastán áidna Bártnát muhto addet su jápmimii, vai mis livèèii eallin. Gárvvis váibmomet Bassi Vuoi ainat su orrunbáikin, nu ahte son biso¹ii mis ja mii biso¹eimmet sus. Divtte min beassat ruossa ja váivvi ma á ráfái. 442 ROHKOSBOTTUT

Gula min Bártnát Jesusa Kristusa, Hearrámet namas. 4. Árpmu ja ráhkisvuoða Ipmil. Du ovdii mii buktit visot, mii á¼esta min: eahpesihkkarvuoða, balu, má¹ohisvuoða ja hirpmástumi. Salas min ja jeððe min á¼estusas. Gula min Beastámet Jesusa Kristusa dihtii. 5. Hearrá Jesus Kristus. Don leat seamma álo, ikte ja odne ja agálaèèat. Mii addit du oskálii oppa eallimeamet. Divtte min vuoi adit dus. Don leat min ráfi, don, máilmmi Beasti. 6. Árbmugas Ipmil, oro minguin ja várjal min eallima seavdnjatvuoðas nu ahte mii, guðet váibat jávkava¹ máilmmi rievdadusain, oèèo¹eimmet vuoi astit du rievdameahttunvuoðas. Dán mii rohkadallat Hearrámet Jesusa Kristusa namas. 7. Ipmil, Áhèèámet. Ske ke NN:i agála¹ ráfát ráhkis Bártnát Jesusa Kristusa dihtii. Divtte agála¹ èuovggat èuovgat sutnje. Leage sutnje árbmugas ja atte sutnje agála¹ eallima. Hearrámet ja Beastámet, don leat lonistan su bassi ja divrras varainat. Láide su sisa Ipmila ¹earratvuhtii, ja du bassi olbmuid searvái namat dihtii. Árpmit maiddái min ja láide eallin geainnu alde, vai min mátki noga¹ii bures KRIISADILIS 443

ja mii beasa¹eimmet fárrui vanhurskásiid bajásèuo¾¾ileapmái. Dán mii rohkadallat du ráhkisvuoða dihtii. 8. Váibmoláðis Ipmil, ráhkis almmála¹ Áhèèi. Dán bottus mii sáhttit du¹¹e jorgalit du beallái ja buktit du ovdii ga¾aldagaideamet, baluideamet ja vuorddekeahtes morra¹eamet. Don leat stuorát go min váibmu ja don dieðát visot. Don dovddat min buorebut go maid mii ie¾a dovdat ie¾amet. Don oainnát min láðisvuoðastat ja ráhkisvuoðastat. Atte midjiide du árpmu, ahte mii duostat jaskkodit ja vuoi astit du geahèus. Jeððe mora¹teaddjiid, jeððe min buohkaid. Hearrá, gula min jaskes rohkosa. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat buohkaid sin ovddas, geaid gillámu¹ lea guoskkahan. Dálkkot savvokeahtes háviid. Atte fámu dán boddui ja boahtteva¹ beivviiide. Veahket min doaibmat riekta ja buohkaid oktasa¹ ávkin. Beastte min bahás. Veahket min èájehit fuollaatnima guhtet guoibmáseamet. Èájet midjiide du geainnu ja veahket johtit dan mielde. Hearrá, gula min jaskes rohkosa. (jaskatvuohta) Ipmil, don leat eallima ja jápmima Hearrá. Oppa máilbmámet boahtteáigi lea du gieðain. Don riegádahtát áli oðða eallima. Maiddái das, mii lea bahá ja ulmmekeahtes, don sáhtát sivdnidit oðða eallima. Don attát boahtteáiggi, ulbmila ja doaivvu. Don ráhkistit máilmmi nu ollu, 444 ROHKOSBOTTUT

ahte don addet áidna Bártnát. Don lohpidit, ahte mihkkige ii sáhte earuhit min du ráhkisvuoðas, mii Bártnistat lea boahtán ovdan. Mii giitit du das. Du oskálii mii guoððit guhtet guoibmámet ja ie¾amet. Rámiduvvon lehkos du bassi namma. 9. Beasti, daga mus du ráfi gaskoami, nu ahte dohko, gos lea va¹¹i, buvtta¹in ráhkisvuoða, gos vearránus, buvttá¹in ándagassiiaddojumi, gos soahpameahttunvuohta, buvttá¹in ovttamielala¹vuoða, gos èádjádus, èájehivèèen duohtavuoða, gos eahpádus, veahkehivèèen oskui, gos doaivvuhisvuohta, attá¹in luohttámu¹a, gos seavdnjatvuohta, dolvvo¹in du èuovgga, gos mora¹, buvttá¹in ilu ja jeððehusa, nu ahte, o Mea¹ttir, in iskka¹e nu ollu ohcat jeððehusa go jeððet earáid, ohcat áddejumi go áddet earáid, bivdit ráhkisvuoða go ráhkistit earáid, dasgo attedettiin oa¾¾u, láhpedettiin gávdná, ándagassii attedettiin oa¾¾u ándagassii, jámedettiin bajásèuo¾¾ila agála¹ eallimii. 10. Buot váibmoláðisvuoða Ipmil, don dovddat juohkeovtta olbmo, don diedát su heaði ja don leat su áidna rivttes veahkeheaddji. Jorgal árpmustat muoðuidat bálvaleaddjiidat guvlui, guðet dál du rohkadallet. Mii leat heajut; daga min gievran dus, don fámola¹ Ipmil. Fuolat deddet min; KRIISADILIS 445

atte midjiide ilu dus, don min ávdugasvuoða Ipmil. Mii eat leat sihkkarat, dádjaditgo mii; leage min báimman, don buohkaid sin Hearrá, guðet vádjolit eallima bálgáid al, ja buohkaid sin, guðet leat ollen ruoktot ráfi viesuide. Du láðis gieðastat mii vuordit buorrevuoða dáppe ja ávdugasvuoða dieppe. Dutnje lehkos nohkameahttun gudni Jesusa Kristusa bokte. 11. Boaðe, Bassi Vuoig a, ja sádde almmála¹ èuovgasat midjiide. Boaðe, gefiid Áhèèi. Boaðe, attáldagaid addi. Boaðe, váimmuid èuovggas, don áðamus jeððejeaddji, sieluid njuoras guossi ja liekkas. Barggus don leat vuoi astus, báhkkan jáldu, morra¹is jeððehus. Don ima¹la¹ èuovggas, deavdde oskkáldasaidat váimmuid. Duhaga, Vuoig a, ii mihkkige leat olbmos buhtis. Basa dan mii lea duolvvas, láktat dan mii lea goikkis, buorit dan mii lea hávvádahtton. Cuvke dan mii lea garas, ligge dan mii lea galmmas. Oza sin geat leat èádjidan. Atte oskkolaèèaidasat, geat luhttet dutnje, bassi attáldagaidat. 446 ROHKOSBOTTUT

Nanusmahte oskku, atte ávdugas loahpa, atte agála¹ ilu. 12. Ovddasrohkos Rohkosis sáhttá válljet dillái heivvola¹ bivdagiid. Buotveagala¹ Áhèèi. Mii guoddit du ovdii jaskes rohkosis ie¾amet, guhtet guoibmámet ja oktasa¹ á¹¹iideamet. Mii rohkadallat girkomet ja searvegoddámet ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat riikamet ja dan olbmuid ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat Sámieatnama ja dan olbmuid ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat á¼estuvvan, gillájeaddji ja jámadeaddji lagamuèèaideamet ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat oapmahaèèaideamet ja ráhkkásiiddámet ovddas. (jaskatvuohta) Mii rohkadallat sin ovddas, guðet leat guoððán dán eallima. Mii guoððit eretfárren (ráhkkásiiddámet) du oskálii. (jaskatvuohta) Buotveagala¹ Áhèèi. Du oskálii mii guoððit ie¾amet, guhtet guoibmámet ja oppa eallimeamet. S Ámen. KRIISADILIS 447

Áhèèámet Hearrá rohkos celkojuvvo ovtta jitnii. S Áhèèámet, don guhte leat almmis. Basuhuvvos du namma. Bohtos du riika. addos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Atte midjiide odne min beaivvála¹ láibbi. Ja atte midjiide min suttuid ándagassii, nugo miige ándagassii addit velggolaèèaidasamet. Alege doalvvo min geahèèalussii, muhto beastte min bahás eret. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agála¹vuhtii. Ámen. 8. Buressivdnádus B/O Buressivdnidehkos min buotveagala¹ ja árbmugas Ipmil, Áhèèi ja (+) Bárdni ja Bassi Vuoig a. B/O Ipmila ráfi, mii manná buot jierpmi badjel, várjalehkos din váimmuid ja jurdagiid Kristusis Jesusis. Buressivdnidehkos din buotveagala¹ ja árbmugas Ipmil, Áhèèi ja (+) Bárdni ja Bassi Vuoig a B/O Hearrá buressivdnidivèèii din ja várjalivèèii din. Hearrá èuvge¹ii muoðuidis didjiide ja livèèii didjiide árbmugas. 448 ROHKOSBOTTUT

S Hearrá jorgalivèèii muoðuidis din beallái ja attá¹ii didjiide ráfi. Áhèi ja + Bártni ja Bassi Vuoi a nammii. Ámen. 9. Sálbma Sálmma sajis sáhttá leat lávlla dahje èuojanasmusihkka. KRIISADILIS 449