Kárášjoga boazodoalu siskkáldas vuoigatvuođadieđáhusa čuovvoleapmi
|
|
- Margit Illésné
- 5 évvel ezelőtt
- Látták:
Átírás
1 siida/ Jáhkenjárgga siida John Samuel Utsi bokte Rávdojohka Kárášjohka Kárášjohka Finnmárkokomišuvdna Poastastobe Deatnu/Tana Kárášjoga boazodoalu siskkáldas vuoigatvuođadieđáhusa čuovvoleapmi Sádden čállosa maŋŋá vuoigatvuođadieađáhusa rabas gulahallančoahkkima Kárášjogas guovvamánu b Dálve guohtun Ovdal guohtunguovlluid gáibádusat ja daidda mearkkašumit Ø.Vorren čállosis Finnmarkensamenes nomadisme II 1962 boahtá ovdan: siida W2 Jakkunjargsiida (Jáhkehkenjárgga siida, masa Roncen Jovnna siida, dálá siida gulai), jagiin lei dálveorohat Kárášjogas. Dálveruoktu lei Kárášjogas Beskenjárggas ja dálveguohtun gis Kárášjoga A/l Bajos čállosis Reindriftens fagselskap 1986 čállo ahte guohtungeavaheapmi lea rievdan 1954 rájes čuoggás Orohat 16b -Jáhkenjárgga siida: 1980-logus rátkkašii jáhkenjárgga siida 3-4 dálvesiidii. 1989is geavahii okta A/l Bajos čállosis Reindriftens fagselskap 1986 čállo ahte guohtungeavaheapmi lea rievdan 1954 rájes čuoggás Orohat 16b -Jáhkenjárgga siida: 2003 rájes gis ledje jáhkenjárgga siiddas 2 dálvesiidda Orohat 16 válddii dálveguohtunguovllu Báhkilsákiddi siiddas Báhkiljávrris lulás Gussaávžeráigge gitta Natogeainno rádjai ja attii dan Iskurašvuomi siidii go ođđa dálveorohat rájáid juhke siiddaide. Dálá leat 4 maŋemuš jagi leamaš ovttas Mirkocáza siiddain, go leat gáržžiduvvon Orohat 16 dálveorohat rádjabidjama bokte ja maiddái go nuortasiida, Jovnnin Pier Jovnna gánddaid siida gáibida eanas Báhkilskáidde siidda dálveguohtun guovlluid. Lea ártet go siida mii lea easkka 1980-logus johtán dáid dálveguohtun guovlluide sáhttá gáibidit
2 máttabealde Šuolggajoga, Goikenjavvevári, Šuolggaskáiddi, Buordnavári guovllus ja guođohangoahti lei Šuolggajoga ja Persaadjága gaskkas. Vorren čálllosis boahtá maiddái ovdan ahte Nilut siida ja siida leat guođohan vurrolagaid dáid máttabeale guovlluin. siida (Bær siida) Buordnavári álgoguovllu ja nubbi siida (Utsi) gis Dákteroavi guovlluid Buordnavárrái. Utsi siidii gullá Roncen Jovnna siida ja su maŋisboahtit, dálá gohčoduvvon i siida. Orohat 16b bargoplánain 1994 sáhttá lohkat Jáhkenjárgga siiddas, dalá orohat 16b, lea leamaš golmma guovllus: 1) Roncen Jovnna siida lea guođohan dálvit Báhkiljot ráigge bajás Bálggesvárrái ja das Lávvárii, Námmávárrái ja gitta Niitomohki geainnu duohkái. Das gis mielde Báhkiljohkii. 2) Roncen Niigá siida lea guođohan dálvit Badjenjárggas Suodnjoláddui Linddijeaggái ja das Kárášjohkii Mosebakken buohta. A/l Bajos čállosis Reindriftens fagselskap 1986 čállo maiddái ahte 2003as lea olles Jáhkenjárgga siida oktan Gaup doaluin Láhtin siiddas leamaš čoahkis ovtta guovllus Kárášjoga mátta- ja nuorttabealde Buordnaváris davás Kárášjohkii; Roncen Jovnna, Roncen Niigá ja Bær-siidda dálveguohtumiin. Orohat 16b bargoplánain 2005as, Jáhkenjárgga siidda siiddačoahkkin protokollas, sáhttá lohkat ahte Roncen Jovnna ja Roncen Niigá siiddas lea leamaš oktasaš Iškoras/Lávvárvári- Bálggesvárri- Jeagilvárri-Báhkilvárri- Báhkiljohka/Báhkilskái ddi guovlluin. Orohat 13, 14 ja 14a gulaskuddancealkámu Orohat 16 ja Guovllustivra eai leat gulahallan siiddain eaige vuhtiiváldán ovttage gulaskuddama ja váidaga siiddain eará go siiddain mat ledje Orohat 16 čoahkkimis go guohtuneatnamiid juhke ja kárttaid divodedje. Maiddái lea johtingeaidnu Báhkilskáidde siidda guođohanguovllu čađa giđđat ja gávpečorragiguin gos guođohit muhtun jándoriid. Jovnnin Pier Jovnna gánddat, leat rievidan siidda dálveguohtunguovllu. Ii das galle, de válde ođđa siidaguoimmi, Jovnna Sámmol Petter Jovnna, dálveorohahkii geas ii leat gullevašvuohta iige leat árbevirolaččat rievttit Kárášjoga gielddas guođohit ealuin. Son lea árbevirolaččat guođohan dálvviid Skuvvanvári ja Lávkajávrri guovlluin ja gullá árbevirolaččat Čalmelanrašša siidii, muhto lea maŋemuš jagiid gesiid ja čakčat leamaš ovttasiiddas Hálkavári siiddain. Guovtti maŋemuš jagi lea Jovnnin Pier Jovnna gánddaid siidaguoibmin leamaš dálvvi ja Jovnnin Pier Jovnna gánddat ges su geassesiidaguoimmit Čalbmelanráššas gosa lea fas máhccan. Jus Mirkocáza siida ii lean váldit siidda iežas dálveguohtunguovlluide guohtunguovlluid maidda sis eai leat vuoigatvuođat. Sin siidda guohtunguovlu lea leamaš Njeaiddán siiddas Sieidejávrris davás. Lea maiddái imaš mo sáhttá Jovnnin Pier Jovnna gánddaid siida váldit ođđa dálvesiidaguoimmi go ieš árbevirolaččat ii gula dan guvlui. Iigo sii livčče galgan ohcat nugo eará ge badjeolbmot sirdit eará orohahkii eaige lobiheamit lonuhit orohagaid? Iŋgosiid siida gáibida nuortta beale Báhkilskáidde siidda dálveguohtun guovlluin oasi. Iŋgosiid siidda leat leamaš Dijlaskáiddi guovllus dassá ribahedje guohtuneatnamiid áhte Pier Ándde siiddi, iige leat vuoiggalaš dálveguohtun guovllus oasi gáibidit. Iŋgosiid
3 Das gis Kárášjoga joga buohta Badjenjárgii. 3) Bær siida lea guođohan Niitomohkis oarjjás Iškorassii Rávnná-Lemet jekkiide ja das viidásit Mirkocaccái. Das fas Ráiteávžái ja dán leahkeráigge Kárášjohkii johkaráigge Niitomohkkái. Roncen Jovnna ja Roncen Niigá leaba siiddastallan ovttas sihke dálvit, čakčat ja geassit (ja dassá Roncen Niigá heittii bohccuiguin). Sudno leat leamaš ja ain leat Lávvár ja Goikenjavvárri guovlluin Iškoras vuole Bálggesvári birra Jeagilvárrái Dáktejoga miel vulos Badjenjárgii, ja Beskenjárggas guovtte beale joga. Jovnnin Pier Jovnna siida jođii 1980-logus lulábeallái Kárášjoga ja viidásit Dákteroavvái. Dát siida lea dađistaga šas boahá ovdan ahte Reindriftssjefen i kap.10.0: Reindriftssjefens foreløpige vurderinger og forslag Jáhkenjárgga siida ( siida dálvit) har en sammenhengende bruk av områdene sørover til Buordnavárseibboš i den ordøstlige delen av det aktuelle området. Reindriften mener at Muŋkavárri her krenker Jáhkenjárgga sine rettigheter ervervet gjennom bruk i 50 år. Dát cealkámuš nanne guođohan dálveguovllu rivttiid masa Jovnnin Pier Jovnna siiddas eai leat riettit., de livčče siida ferten heaitit boazodoalus go eai leat guohtunguovllut olles dálvái. Daid maŋemuš jagiid lea Juvvin Lemet siida bahkkegeahtán guođohit Beskenjárggas guovtte beale joga ja gáibidit sin guohtonguovlun vaikko Juvvin Lemehis lea gusaiguin bargan ovdal go siiddastallagođii ovttas Jergol guovllus vieljas Álet Jovnnain. Juvvin Lemet siiddas eai leat guohtunguovllut gosge ovdal maŋemuš logenear jagiid maŋŋá go rátkkašii Álet Jovnnas eret. Sudnos lea leamaš dálut Jergolis dassá go fárriiga márkan lágabuidda, nugo Vajámohkenjárgii ja Rávdojohkii (álggos orui Juvvin Lemet Kirstte Sámmol geahčen). Dán sáhttá Álet Jon Johanas duođaštit. siida lea vuosttaš nuortta beal siida mii jođii lulábeallái Kárášjoga ja nubbin siidan ges Biehtár Heaikka siida eaige eará nuorttabeal siiddain leat leamaš guohtunguovllut lulábealde Kárášjoga. Iŋgosiid siida čuožžuhii gulahallančoahkkimis ahte sii leat mástadan siiddain dolin, muhto dat han gal lea dábálaš go johtet meattá ahte leat mástaldeamit iige dat leat daddjon ahte sii leat siiddastallan guovllus go lea sáhka johtimis dušše. Dálá Mirkocáza siida, Anna Ravna Gaup bártniin Lásse Erik Næss Gaupain, maiddái gáibida oarjjabeale oasi dálveguohtunguovlluin, mii ii leat leamaš sin guohtunguovllut. Anna Ravna Gaup lea Kirste Biret Gaup nieida ja
4 viiddidan guohtunguovllu dálveguohtunguovlluid e, ja ceggen lobihis áiddi Dákteruovis/Jeagilváris Báhkiljot mielde bajás Ello-áhku eatnamiidda, mii ain lea ceaggámin. Jovnnin Pier Jovnna siida gulai Njeaiddánsiidii ovdal rátkkašii ja jođi ođđa geasseorohahkii, Hálkavárrái, ja ásahii ođđa dálveguohtunguovllu Kárášjoga lulábellái ja siidda guovlluide 1980-logus. siida lea duvdiluvvon eret guohtunguovlluin vai eai masttat siiddain mii lobiheamit viiddida guohtunguovlluid. siida (Roncen Jovnna ja Roncen Nigá) sáhkohalai 1980 logus go guođohii Jeagilváris mii lei gildon guođohaneatnamiin 1985 rádjai. Sverre Kirste Biret siida gulai Niluhiid siidii muhto rátkkii sierra siidan go su isit, Lárin, jámii. Lárin áigge siiddastalle Sire Máhte ládduid guovllus ovttas eará Niluhiiguin. Maŋŋá go rátkki sierra siidan, de lea guođohan davábealde Kárášjoga dálvviid. Ovddeš Mirkocáza siiddas ii leat eará go Marit Anna Bær báhcán čuohte heakkain maŋŋá go vielja, John Lars Bær, jámii ja nubbi viellja, Rasmus Nils Bær, heittii bohccuiguin bargamis. siida siiddastallagođii ovttas Marit Anna Bær siiddain veahkehit su. siida lea maiddái gáibidan Mirkocáza dálveguohtun rivttiid gos maŋemuš jagiid lea guođohan go lea duvdiluvvon eret guohtunguovlluin mat leat gáržžiduvvon. Dán njealji siidda gáibádusat
5 Opdal lei politiijábálvá mii sáhttá dán duođaštit. guohtunguovlluide mearkkašit ahte siidii ii báze guohtunguovlu eará go Gussajávrris Niitomohke geainnu duohkái mii muđui lea giđđa johtingeaidnu mátta siiddaide ja gávpečorragiidda. Giđđa guohtun Ø.Vorren čállosis Finnmarkensamenes nomadisme II 1962 boahtá ovdan: siida W2 Jakkunjargsiida (Jáhkehkenjárgga siida, masa dálá siida gulai), jagiin giđđajohtin álggahuvvui Persáadjagis nuorttabealde Buordnavári badjel Goikkenjavvevári Beskenjárgii ja das viidásit davásguvlui Ássebáktái geasseorohahkii. Beskenjárggas viidásit davásguvlui Ássebáktái geasseorohahkii. Beskenjárggas viidásit davásguvlui Ássebáktái geasseorohahkii. Beskenjárggas viidásit davásguvlui Ássebáktái geasseorohahkii. Beskenjárggas viidásit davásguvlui Ássebáktái geasseorohahkii. Geasse guohtun siidda geasseorohat lei Hálkaváris 1947 rádjai dassá go johte Muorrálii go Stravnnje Sámmol jámii. Jáhkenjárggas Buolotnjárggas muhto doppe badjelgehččojuvvojin ja áitojuvvojin eará siiddadoalliin earret go Jáhkenjárggas Jáhkenjárggas Jáhkenjárggas
6 Čakčaguo htun Ø.Vorren čállosis Finnmarkensamenes nomadisme II 1962 boahtá ovdan: siida W2 Jakkunjargsiida (Jáhkehkenjárgga siida, masa dálá siida gulai), jagiin siiddastalai Mollešguovlluin dassá johte viidásit nuorttas Gárdin guvlui, Seaisongiellasa, Navllesoaivvi ja Beatnatjávrri badjel máttageahčái Orrooaivvi. Das ges viidásit máttás Rávdogiellasii, Liidnebeahcanvári badjel Liidnebeahcanjoga mielde vulos Iešjoga badjel Bealagnavárrái. Dasto nuorttas Goahtejávrri ja Doggesvađa meattá Beskenjárgii ja Báhkilvárrái dálveguohtun guovlluide. Lásse Jon John Tores, Ásllat Máhtes ja Lásse Jon Risten Nils Máhtes (orohat ovdaommoš dan áigge) geat ledje mu siidaguoibmin váldán formálalaččat. Orohat 16b bargoplánain mat leat áimmuin 1994 rájes, sáhttá lohkat Jáhkenjárgga siiddas, dalá orohat 16b, lea leamaš čakčaguohtuneatnama t Kárášjoga orohaga 17 oktasaš eatnamiin, mii lea Vuotkovuomi guovllus, ja ráŧkkašan Gárdingárddis. Dáid guovlluid leat Jáhkenjárgga siida geavahan máŋgalot jagi (Roncen Jovnnasiida, siida, ovttas Roncen Ándde-, Roncen Niigája Bær-siiddain). Muđui sáhttá Stáhtaarkiivvas Tromssas gávdnat dieđuid čakčaguohtuneatnamii d birra. Muđui lea Kirste Biret Gaup-siida leamaš muhtun Brevain Orohat 16ii 2005as boahtá ovdan ahte Jáhkenjárgga siida lea siiddastallan Vuoŧkovuomis. Jáhkenjárgga siida lea 2005 dieđihan Orohat 16ii ahte gaskaboddosaš áiddi ceggejumi birra davágeahčen Geaimmejávrris Sieiddejávrái vai ii masttat Máilevađa siiddain. Vuoŧkovuomis Vuoŧkovuomis Jovnnin Pier Jovnna gánddaid siida gáibida maiddái ollásit Jáhkenjárgga čakčaguohtun guovlluid Vuotkovuomis. Sin siiddas eai leat leamaš guohtunguovllut vuotkovuomis muhto Njeaiddámis ovdal go sirde Hálkavárrái. Ja dál ges leat Čalbmelanráššii sirdán, guokte maŋemuš jagi ovttas Jovnna Sámmol Petter Jovnnain. 14a spiertagáisá oidno maiddái gáibidan Jáhkenjárgga čakčaguohtun guovllus nuortaoasi. Dálá Spiertagáissá siiddat/badjeolbmot eai leat árbevirolaččat siiddastallan Vuotkovuomis giđđat ja čakčat. Rávnná Jovnna
7 áigodaga ovttas Jáhkenjárgga siiddain Vuotkovuomi guovllus čakčaguohtumiin. siida lea davábealde Káršjoga siiddastallan, Oalgeváris davás, Jalgesvađa ja Gárževári guovllus dássá go lohaphaedje boaszodalu. Dán siiddas eai leat maŋisboahtit mat leat joatkkán siiddastallamin Rávnná Jovnna ealuin. Eai han eará 14a spiertagáisá dálvesiiddat leat guovllus guođohan, eaige dalle sis leat rievttit guvlui jus vel geassesiidaguoibmi lea ovdal guođohan guovllus ovdal go loahpahedje boazodoalu. Johannes Anders P. Guttorm oidno maiddái gáibidan Jáhkenjárgga čakčaguohtun guovlluin seamma oasi maid Spiertagáissá siida ge gáibida. Johannes Anders P. Guttorm lea heaitán boazodoalis iige oro riekta ahte siiddat mat eai badjeolbmostala šat galget gáibidit
8 guohtunguovlluid masa ii leat atno sis. Dasa lassin lea dát siida gullan Njeaiddán siidii dassá go rátkkii sierra siidan. Johannes A P Guttorm siida lei sullii 10 jagi sierra siiddas Častenoivviid guovluus davás. Mathis P. Guttorm oidno maiddái gáibidan Jáhkenjárgga čakčaguohtun guovlluin oarjeoasi. Mathis P. Guttorm lea maiddái ja ain gullá Njeaiddán siidii. Muhto go su váhnemat elle, de ledje sii sierra siiddas moadde lot jagi Častenoivviid guovllus davás. Geat gullet Báhkilskáidde siidii dál? Roncen Jovnna (Ánte Máreha, Marit Andersdatter Guttorm, ja Stravnnje Sámmola, Samuel Samuelsen Utsi, bárdni) ja Álet Jon Álehttá rohki mánát ja mánáidmánát leat otná siidda maŋisboahtit ja gullet siidii:
9 John Samuel P. Utsi (siiddadoalli) John Lemet J. Utsi (siiddadoalli miellahttu; gánddaš) Máhtte Niillas J. Utsi(siiddadoalli miellahttu; gánddaš) Ann-Kristin Utsi (siiddadoalli miellahttu; oabbá) Inger Elisabeth Utsi (siiddadoalli miellahttu; oabbá) ja su mánáin leat bohccot maiddái dán siiddas ja áhčis siiddas gos beaivválaččat barget (Petter John Utsi siiddas); Mads Petter Utsi, Áile Elisabeth Utsi, John Andre Utsi, Leah Elisabeth Utsi Anders Mathis Johannes P Utsi (siiddadoalli) Aina Mathea Utsi (siiddadoalli miellahttu; nieiddaš) Per John S Utsi (siiddadoalli miellahttu; áhčči) Marit Alette Utsi (siiddadoalli miellahttu; oabbá) Berit Synnøve Utsi (siiddadoalli miellahttu; oabbá) Per Kristian Utsi Henriksen (siiddadoalli miellahttu; oappá bárdni) May Kristin Utsi Henriksen (siiddadoalli miellahttu; oappá nieiddaš) Ánte Máret ja Stravnnje Sámmol dálludeigga mánáiguin Beskenjárggas dassá fárriiga márkanii Vullošnjárgii ja dasto Rávdojohkii, muhto guođohanguovllut bisso seamma sajis earret go dállu huksejuvvui márkan lagabuidda. Ánte Máreha ja Stravnnje Sámmola siiddastalllan lei máttabealde Kárášjoga; Sahájogas birra Jeagilvári, Dákteroavi, Bálggesvári, Báhkiljoga guovllus gitta Linddijeaggái ja das Iškorasa birra Iškorasgeidnui, Buordnavárrái ja Belločelgái. Das ges vulosguvlui Gorvái ja das vulosguvlui fas Sahájogažii. Geasseorohat lei Halkaváris dassá Ándde Máret mánáiguin fárrii 1947as Muorrálii go Stravnnje Sámmol jámii. Ánte Máreha ja Stravnnje Sámmol bártnit (Roncen Jovnna, Roncen Niillas ja Roncen Ánde) ja nieida, Roncen Elle isidiin, siiddastalle ovttas váhnemiiguin. Roncen Ánde sirddii Rávotjohkii ealuinis eamit fulkkiid kránnjásiidaguoibmin, ja sus lea leamaš doppe moaddelot jagi dálveorohat gitta dassá go su bearaš lohpahii boazodoalu ja dál su nieida vivain guođoha doppe, Mikkel Kemi. Roncen Jovnna ja Roncen Niillas leigga 2 jagi ovtta siiddas Roncen Ánddiin Rávotjogas go lei olu muohta beahcevuvddiin ja doppe duottarguovllus lei buoret guohtun. Nieiddat (Roncen Biret náitalii Juvvin Lemehiin ja siiddastalai geassit Skuohtanjárggas ja Jergol guovllus dálvit nugo Álet Jovnna gii lei Juvvin Lemeha viellja. Roncen Ánne náitalii Ánne Márgget Lássiin ja soai siiddastalaiga Vuorjjis geassit ja dálvit Rivkkágiellasis/Njuovččos. Roncen Risten náitálii Mikkel Kemiin ja soai siiddastalaiga geassit Máhkarávjjus ja dálvit dolin goahtejávrris Jergulii. Goahtejávrris lea lavdnjegoahti maid Keme siida ceggii. Keme siiddastalai dálvviid ovttas Ándde Máret siiddain ovdal Kemet rátkke ja johte Gumppejot ala maŋŋá soađi ja dasto Sálžui gos eará Kemet leat ain eret go Roncen Risten bárdni Mihkkal gii dál siiddastallá eamidis dálveorohagas rávotjogas.
10 loahpahus: siida gáibida Finnmárkokommišuvnna veardidit vuđolaččat mat leat leamaš guohtunguovllut eaige vuhtii váldit dálá guohtunguovlluid mat leat viiddiduvvon siiddain jagis jahkái go ealut sturrot ja siiddat rátkkašit máŋgga sadjái go eai soabat ja dagahit ahte eanet siiddat gártet mat ovdal eai leat leamaš árbevirolaččat. Maiddái lea dán okŧavuođas geahčadit siiddaid mat leat váldán ođđa siidadoalliid siidii, leat go gulahallamis leamaš ja lea go lohpi addon vai leatgo lobálaččat johtán ja dál gáibidit guohtunguovlluid mat eai leat leamaš guohtunguovlun. Dasto lea jearaldat goas sáhttá gohčoduvvot guohtunguovlun, 30, 40, 50 vai 100 jagi geavaheami maŋŋá? Gohčoduvvo go guohtunguovlu guovlun gos eatni váhnemat leat siiddastallan iige gáibideaddji leat siiddastallan dan rájes go su eadni náitalii ja fárrii isidis orohahkii, gáibideaddji áhčči orohahkii? Leago gáibideaddjái dat guovlu guovlun gos ii leat goassige siiddastallan eará go su eatni, son han lea leamaš áhčis orohagas mánnávuođa rájes? Maiddái siida gáibida nuorta ja oarjedálveguohtunrádjá bisuhuvvo mii ii oidno nággoguovllu kárttas maid Finnmárkokommišuvdna lea juohkán gulaskuddančoahkkimis. Eará bealli maid Finnmárkokommišuvna ferte geahčadit lea ahte manne gáibidit stuorát orohagaid; leat go ealut sturron vai leat go siidaguimmiid váldán main ii leat gullevašvuohta árbevirolaččat guvlui? Vai gáibidit go guohtunguovllu danin go muhtun sogas, omd. vilbealli, dahje geassesiidaguoibmi lea guođohan guovlluin muhto ii ieš gáibideaddji? Ja lea go dat vuoiggalaččat riekta jus nu lea? Galget go siiddat geain árbevirolaččat leat rievttit čáhket saji siiddaide mat eai leat guođohan guovllus? Dearv. siiddas John Samuel Utsi bokte (sign)
FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli
FeFo ja bieggafápmu Direktevra Jan Olli 1 Don eaiggádušat min Ásahuvvon 2006 - stáhta eaiggátvuohta sirdon finnmárkulaččaide - institušonaliserejuvvon FeFo bokte Finnmárkkuláhka - Sámiid, ja finnmárkulaččaid
RészletesebbenEksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2
Eksámen 26.05.2016 SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1 Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Eksámen bistá 4 diimmu. Lea lohpi geavahit buot veahkkeneavvuid,
RészletesebbenCealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas
EVTTOHUS LAPELY/190/2018 14.2.2018 Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas Vuođđočáhceviidodagaid ráddjemis ja luohkkáijuohkimis mearriduvvo čáziiddikšuma
RészletesebbenFeFo mudde rievssatbivddu garrasit
borgemánu 24. beaivvi 2017 Dan jagi bivdoearri lea guokte rievssaha beaivái juohke bivdi várás. Guokte girona, nugo dá, dahje okta rievssat ja okta giron. Govva: Emil Halvorsrud FeFo mudde rievssatbivddu
RészletesebbenBIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN
BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN Dohkkehuvvon DG-čoahkkinis 28.02-01-03-2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 5) SISDOALLU Kapihtal 1 Bivdoguovllut fierbmebivdoriekti,
RészletesebbenStatnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.
Statnett dieđiha ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009. Statnett lea ohcan Norgga čázadat ja energiijadirektoráhtas konsešuvnna hukset sullii 370 km guhkes johtasa
RészletesebbenVUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo
VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo Epilepsialihttu VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Epilepsiadohppehallan lea dávdamearka, mii dárpmehuhttá
Részletesebben7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain
7 Sámegiella ja skuvllain Jon Todal, professor, PhD, Sámi allaskuvla/samisk høgskole Čoahkkáigeassu Čielgaseamos tendeansa loguin mat gullet sámegiela dilálašvuhtii ja skuvllain jagi 2009/10, lea ahte
RészletesebbenMela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi
Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi Eanadoallofitnodaolbmuid ealáhatlágádus (Mela) dikšu eanadoallofitnodatolbmuid ja veahkkeruhtaoažžuid lágasmearriduvvon ealáhat- ja bárteoajuid. Mela áššehassan leat
RészletesebbenNAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016
NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016 Dát lea NAV 1/3 oassi stáhtabušeahtas Bálvalusat 2,8 mill. olbmuide 60 iešguđet doarjagat ja addosat Bálvalusat barggu guvlui Sosiála bálvalusat NAVa vuoruheamit
RészletesebbenDoaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19
Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon 26.03.19 sámediggeráđis, ášši SR 065/19 Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.sametinget.no
RészletesebbenOhcat skuvlii Information på nordsamiska
Sida 0 av 7 Ohcat skuvlii 2019 Information på nordsamiska Don gii leat fuolaheaddji mánnái gii deavdá guhtta jagi dan jagi siste, ozat mánát ovdaskuvlaluohkkái áigodaga ođđajagimánu 15. gitta guovvamánu
RészletesebbenOKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI
OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI Dohkkehuvvon DG čoahkkimis 28.02-01.03.2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 6-8) SISDOALLU Kapihtal 1 Oktasaščoahkkin vuoigatvuođalaččaide
RészletesebbenKela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir
Kela Ohcamuš Áhi vánhemiidovddut SV 29asa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/lapsiperheet Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid
RészletesebbenSámi allaskuvlla válganjuolggadusat
Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla stivrras 13.12.2018, ášši S- 50/18. Gielalaččat divvojuvvon 27.2.2019 Njuolggadusat leat mearriduvvon láhkavuođu vuođul Lov 2005-04-01-15
RészletesebbenNjuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut
Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut SISDOALLU Kapihtal 1 Luossareiveeaiggát, guolástanvuoigatvuohta,eavttut ja guolásteapmi 1 Luossareiveeaiggát guolástanvuoigatvuohta
RészletesebbenBuresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019
Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! 1 / 20 Vástádusat ávkkástallojuvvojit mánáid ja bearrašiid bálvalusaid buorideapmái, skuvlla doaimma ovddideapmái
RészletesebbenČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»
ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?» Eero Niemelä lea máŋga logemat jagi bargan Deanučázádagas. Su bargosadji lea Fylkkamánni luhtte, ja lea dan olis suoma
Részletesebben3 Vuođđoealáhusat boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi
3 Vuođđoealáhusat boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi Svanhild Andersen, dutki, Rommsa universitehta/universitetet i Tromsø Čoahkkáigeassu Maŋimus logi jagiid lea bargiidlohku vuođđoealáhusain boazodoalus,
RészletesebbenKULTTUURIT 9-11 LLA A A G I
SA LL UNN L A A A OR A G I ČČ A D I N MÁILBMI JA SÁNIT Salas guottán du, don leat álo dás. Mánážan golli. Salas cummen du, dánsut válddán du. Mánážan golli. Hála ráfálaččat, go mánná lea dus salas. Unnoraš
RészletesebbenSámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes
Sámediggeortnet Fámus 2015 rájes [Sámediggeortnet ásahallá sámi álbmotválljen parlameantta barggu. Dás leat njuolggadusat maid Sámedikki čoahkkinjođihangoddi ja dievasčoahkkinlahtut galget čuovvut ovdal
RészletesebbenGáppe-Jon báiki. Báikki ássit. Leammi álbmotmeahcci. Sámegillii. Meneš-Ánde
Báikki ássit Meneš-Ánde 1800-logu loahpas Čoađgejávrri gáddái fárrii guolásteaddjisápmelaš Ánde Juhánabárdni Morottaja dahjege Meneš-Ánde (1855 1907) eamidiinnis Irján-Máhte Ánnáin ja mánáidisiguin. Báiki
RészletesebbenČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT»
ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT» Martin-A. Svenning lea seniordutki Norgga luonddudutkaninstituhtas (NINA). Son lea máŋga jagi bargan Deanučázádaga luossamáddodagaiguin,
RészletesebbenMÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO
NORDSAMISK Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO RÁVVAGAT VÁHNEMIIDDA OVTTASTALLANORTNEGIID JA ÁSSAN-SADJEČOVDOSIID BIRRA OVTTASBARGU MÁNÁID FUOLAHEAMIS Eanas
RészletesebbenMinas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái!
Minas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái! Miessemánu 17. beaivi lea earálágan go buot eará beaivvit. Stuorra riegádanbeaidoalut masa buohkat leat
Részletesebbenliikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán
Jussi Ylikoski Višalingo vel lasihit ahte liikon dus Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán Višalingo vel lasihit ahte liikon dus Vaikko dáiddát dan gullat juo biekka šávvamis (Nils-Aslak Valkeapää,
RészletesebbenEaláhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit
Ealáhahkii Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit Sisdoallu Ealáhahkii 1 Makkár ealáhaga sáhtát oažžut? 2 Bargoealáhat 3 Kela ealáhagat 3 Álbmotealáhat 3 Dáhkádusealáhat
Részletesebben5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas
5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas Dát kápihttal lea ráhkaduvvon muhtun ráje artihkkaliid vuođul mat leat almmuhuvvon Sámi logut muitalit 1, 2 ja 3 ja leat sámi servodaga birra. Čálus oassi leat
RészletesebbenDárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái
Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla Dutkan ja oahppostivrras čoahkkimis 5/2012, 25.05.2013 áššis 43/12. Universitehtaid ja allaskuvllaid lága vuođul
RészletesebbenKártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015
Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit
RészletesebbenBoazodoallu eallinvuogi máhtut
Boazodoallu eallinvuogi máhtut SOLVEIG JOKS Álgu Boazodoallu lea leamaš máŋga čuohtejagi Sámis ja áiggiid čađa leat sosiála organiserenvuohki, johtolagat ja barggut mealgat muddui bisuhuvvon. Muhtun barggut
RészletesebbenNationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis
Nationa la geahč č aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis Sisdoallu Ohppiid čuovvoleapmi ja viidáset bargu... 3 Maid lohkama nationála geahččaleamit iskkadit?...
RészletesebbenBARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN
BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN Miljovnna norgalačča leat guluheamit HLF Hørselshemmedes Landsforbund Din hørsel vår sak www.hlf.no IT LEAT DAT ÁIDNA BUOREBUT BEAIVVÁLAŠ
RészletesebbenK ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki
K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit
RészletesebbenOhcejohka Deanuleagi gáddeoasseoppalašláva nuppástus Njuorggáma gilis LÁVVAČILGEHUS
Ohcejohka Deanuleagi gáddeoasseoppalašláva nuppástus Njuorggáma gilis LÁVVAČILGEHUS Seitap Oy 2014 1. VUOĐĐO- JA DOVVDALDATDIEĐUT Láva dahkki: Seitap Oy, Ainonkatu 1 96200 Rovaniemi/Roavvenjárga Vásttolaš
RészletesebbenSirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki
Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki Lene Antonsen, Sjur N Moshagen ja Trond Trosterud, UiT Norgga árktalaš universitehta Sisdoallu Koloniijagielaid giellateknologiija
RészletesebbenFylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2
Fylkeskommunenes landssamarbeid Eksámen 27.11.2018 SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Gálduid merken
RészletesebbenMARGRETE KREUTZ HISTORJÁ
MARGRETE KREUTZ HISTORJÁ 1863-1922 Margrete Kreutz historjá/margrete Kreutzen jieleden bïjre -Romssa musea - Universitehtamusea buvttaduvvon čájáhus Prošeaktajođiheaddji: Cathrine Baglo Prošeaktajoavku:
RészletesebbenPohjoissaamenkielinen käännös
Pohjoissaamenkielinen käännös Ráđđehusa árvalus riikkabeivviide láhkan bivddu birra Deanu čázádagas, Suoma ja Norgga gaskasaš soahpamuša láhkaásahansuorgái gullevaš mearrádusaid fápmuibidjan- ja heivehanlága
RészletesebbenÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON
OAHPPOPLÁNA ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON 30 oahppočuoggá Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivrra dohkkehan 10.05.2016 áššis DOS 42-16 vuođul. 1. OAHPPOOVTTADAGA NAMMA Árbevierru, hutkáivuohta
Részletesebben2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas
2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas Torkel Rasmussen, vuosttasamanueansa. Sámi allaskuvla Guovdageaidnu Čoahkkáigeassu Fágas Sámegiella nubbingiellan vuođđoskuvllas lea oahppilohku mearkkašahttit
RészletesebbenBuresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.
Mii rávvit ahte don logat pdf-fiilla šearpmas ja it viečča dan dihtorii. Muhtimin pdf:a vižžo iešalddis go rabat dan. Sihko dalle eret fiilla vižžon fiillaid vuolde. Jus dan dihte seastát fiilla dihtoris
RészletesebbenBiret-Iŋgá oaidná fas Máhte
2 Biret-Iŋgá oaidná fas Máhte Biret-Iŋgá oaidná Máhte kafeas ja manná su lusa. Buore beaivvi. Ipmel atti. Mo manná? Bures dat manná. Na, mo don ealát? Mun ealán dearvan. Maid don áiggut? Válddátgo don
RészletesebbenNationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018
Nationa la geahc c aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018 Sisdoallu Čuovvoleapmi ja viidáset bargu geahččalemiiguin... 3 Maid lohkama nationála
RészletesebbenBISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.
BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii. SISDOALLU Ovdasátni 3 Buot mánáin lea riekti oadjebas skuvlabirrasii 4 Riekti
RészletesebbenLánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas
Lánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas Gunvor Guttorm Sámi allaskuvla Dát artihkal lea vuođđuduvvon duodjeovdánahttinprošektii, maid lean čađahan Sámi allaskuvllas jagiid
RészletesebbenAage Solbakk. Eurohpá
Aage Solbakk Eurohpá ČálliidLágádus 2019 Lágádus Eurohpá Eurohpá lea eanaspáppa nubbin unnimus máilmmi oassi ja eananareála lea 10 180 000 kvkm mii dahká 6,8 % eanaspáppa eananareálas. Alimus várri lea
RészletesebbenMuohta, čáhci, jiekŋa ja duollu Arktisis. Čoahkkáigeassu polisi- dahkkide
Muohta, čáhci, jiekŋa ja duollu Arktisis Čoahkkáigeassu polisi- dahkkide 2 Photo: Søren Rysgaard Dán polisi- dahkkiid váras čoahkkáigeasus mii buktit ovdán váldo fuomášumiid ja ipmárdusaid nuppi SWIPA
RészletesebbenTRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.
TRÅANTE JULGGAŠTUS Tråante 2017 Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin. Sámiid eallima vuođđun lea Sápmi, eanan eadnámet ja beaivi áhččámet
RészletesebbenGot stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid?
Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid? Grimsö dutkanstašuvdna Ruoŧa eanandoallouniversitehta (Sveriges lantbruksuniversitet, SLU) lea Luonddugáhttendoaimmahaga váras dahkan
Részletesebbenmearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS
OKTASAŠ, BEAVTTÁLMAHTTON JA SIERRA DOARJJA Buori lági oahpahus láhčá vejolašvuođa fidnet bagadallama ja doarjaga oahppamii ja dat lea juohke oahppi vuoigatvuohta skuvlavázzimis juohke beaivvi. Skuvlabarggus
RészletesebbenPlánaprográmmaevttohus
Kystverket Plánaprográmmaevttohus Juovlavuona fávli Deanu gielda, Norga Oanádus áigojuvvon plánas Esbo birasváikkuhusaid árvvoštallan - soahpamušas namuhuvvon almmuhusa dahkama várás 1. Fidnu birra oppalaččat
RészletesebbenMaid bargá INGENEVRA?
Maid bargá INGENEVRA? Siviilaingenevra ja ingenevra leat čoahkkenamahusat olbmuide geain lea teknologalaš oahppu. Hárve oahput, jos oppa oktage oahppu, addet dutnje nu ollu vejolašvuođaid go teknologalaš
RészletesebbenSámediggeráđi dieđáhus sámi boazodoalu birra
Sámediggeráđi dieđáhus sámi boazodoalu birra Govva/bilde: Berit A. Oskal Ášši R 63/09 Ávjovárgeaidnu 50 N-9730 Karasjok/Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00 Telefaks +47 78 47 40 90 samediggi@samediggi.no
RészletesebbenSámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan
Raporta 2010: 8 Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan Vigdis Nygaard Eva Josefsen Ovdasiidogovva: Sámi musihkka Govva: Johan-Marcus Kuhmunen Sámi mánát Govva: Jan Roger Østby Deanu kulturskuvla Govva:
RészletesebbenSÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS
SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS SISDOALLU 1 Doaibmaguovlu... 2 2 Definišuvnnat... 2 3 Fága-/oahppoplánat ja lohkanmearit... 4 4 Oahppovuoigatvuohta... 4 5 Oktagaslaš oahppoplána...
RészletesebbenBuresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019
Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! 1 / 20 Atte earáide bargoráfi ja fuolat, ahte bállet ieš deavdit iežat skovi ráfis. Ale čuovo olbmáidat vástideami
RészletesebbenSTIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas
STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/11 14.10.11 dii. 9.00-15.30 Diehtosiiddas Stivralahtut čoahkkimis Siskkáldas áirasat: Olggobeale áirasat: Dieđihan ahte eai boađe: Jelena Porsanger, rektor ja stivrajođiheaddji
RészletesebbenOle Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar
Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar Ávževuomis Osloi Ole Henrik Magga dahje Ole Heandarat riegádii čakčageasi, borgemánu 12. beaivvi 1947 Ávževuopmái, meahccebáikái nuorttabealde Guovdageainnu
RészletesebbenČilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra
Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra Oinnolaš sámi kulturárbi Dát čilgehus lea oaivvilduvvon ráfáidahttojuvvon sámi visttiid eaiggádiidda ja geavaheddjiide. Dás čilgejuvvojit
RészletesebbenOasseprošeakta Guovdageaidnu
Dulebáikekárta Oasseprošeakta Guodageaidnu Ingebrigt Bære Anders Bjordal Christine K. Larsen 3 2007 D U L V E B Á I K E K Á R T A Raporta nr 3/2007 Dulebáikekárta, Oasseprošeakta Guodageaidnu Almmuheaddji:
RészletesebbenHutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii
Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat 2019 Sámegillii Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.samediggi.no Sisdoallu 1.1 Doarjjaortnega
RészletesebbenMÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI
MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI ČOAHKKÁIGEASSU Máná mielmearrideapmi Álggahus Dát girji lea čoahkkáigeassu máná mielmearrádusa dutkamis. Mii leat čállán dan: vai olbmot ožžot diehtit maid mánát ja rávisolbmot
RészletesebbenKORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013
KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013 Gymnásasierraskuvllas (gymnasiesärskolan) oahppit ovdánanáruin buorre vuođu joatkkit lohkat, ohcat barggu ja doaimmalaččat
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1 Áigi 02.02.2018 dii 13:00-13:54 Báiki Gielddadálu váldostivrra sále Gieđahallojuvvon áššit Bajilčála Siidu 1 Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi 3 2 Beavdigirjji
RészletesebbenFárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?
Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii? OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Gii sáhttá oažžut Kela doarjagiid? 2 Mii lea fásta
Részletesebbendehálaš, ja das sáhtii boahtit stuorra sisaboahtu. Sii maiddái čogge čáhppesmurjjiid, joŋaid, lávehiid ja sarridiid, ja sii ráhkadedje sávtta ja
12 Bearašmuitalus Porsáŋggus Dán viesus Leaibevuonas Porsáŋggus oruiga Ole Andreas Persen (Rávnna-Per-Ovllá), riegádan 1899 Smiervuonas, ja Elvira Antona Kristine Aslaksdatter, riegádan 1905 Leaibevuonas.
RészletesebbenSápmelaččaid mearkabeaivvit
1 Ođđajagimánnu Ođđajagibeaivi 1.1. Heaikkabeaivi 19.1. Bávvalbeaivi 25.1. Juos ođđajagibeaivve vuosttas ija oidnojit valjis násttit, de boahtá buorre luomejahki. Juos leat unnán násttit, de boahtá galbma
RészletesebbenKap 1 Sámi siidaeallin Duogášdieđut
Kap 1 Sámi siidaeallin Duogášdieđut Dađemielde go amas olbmot leavvagohte Sápmái, de sápmelaččat čoahkkanišgohte stuorát servodagaide. Šaddagohte siiddat. Amas olbmot sáhtte leat vikiŋggat, gávpeolbmot
RészletesebbenHutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide
Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta 1 Áigodat: Borgemánnu 2017 Juovlamánnu 2019 Sisdoallu 1 Álggahus 4 2 Mii lea hutkás ealáhus? 4 3 Stáhtus kultur- ja hutkás ealáhus 5 3.1 Kultur- ja hutkás ealáhus
RészletesebbenProp. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)
Prop. 134 L (2018 2019) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus) Rivdadusat finnmárkkulágas (rievdadusat Romssa ja Finnmárkku fylkkaid ovttastahttima geažil) Sisdoallu 1 Proposišuvnna váldosisdoallu
RészletesebbenDAVVISÁMEGIELA GOALLOSSÁTNEGERUNDDAT
DAVVISÁMEGIELA GOALLOSSÁTNEGERUNDDAT Mun ohppen suoidnecámedettiin, duddjodettiin, sálmmaid lávllodettiin, nuohti geasedettiin ja heargevuojedettiin. Oulu universitehta Giellagas-instituhtta Kandidáhtadutkamuš
Részletesebben5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus
5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus Lene Antonsen, cand.philol. ja dutki, UiT Norgga árktalaš universitehta gielladieđalaš instituhtas Čoahkkáigeassu: Norgga giellaguovddážat fállet gelbbolašvuođaaddi
RészletesebbenGO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA
GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA It don sáhtte gieldit morašlottiid girdimis du oaivvi bajil, muhto sáhtát caggat sin huksemis beasi du vuovttaide DUOSTTA HUPMAT DAN BIRRA Jus soames geasa
RészletesebbenKemikálat mat fuolastuhttet Árktisa. Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide
Kemikálat mat fuolastuhttet Árktisa Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide 2 istock/viktorcap Árktisa nuoskideami govva rievdá Vaikko lea guhkkin eret industrialiserejuvvon guovddážiin ja eanandoalu gáldoguovlluin
Részletesebben9Á Oahppanplána Mannan dego diimmá muohta
9Á Oahppanplána 51-1-2 Mannan dego diimmá muohta Namma: Tiibmaplána Tii 1. 08:30-09:30 2. 09:40-10:40 3. 11:10-12:10 4. 12:20-13:20 5. 13:30-14:30 Mandag/ Vuossárga Lášmmohallan JN / ÁEG/ FN Eaŋgasgiella
RészletesebbenEaŋgalsgiella oahppoplána
Eaŋgalsgiella oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Gusto 01.08.2013 rájes http://www.udir.no/kl06/eng1-03
RészletesebbenVuorká-diehtu riikkavuložiidda
Vuorká-diehtu riikkavuložiidda 2 Vuorká-bálvalusat Vuorká-diehtu riikkavuložiidda Vuorká-bálvalusat ráhkaduvvojit danin, vai du dearvvašvuohta, buresbirgejupmi ja dorvvolašvuohta buorránivčče. Vuorká-bálvalusat
RészletesebbenNasjonal prøve i regning 5. trinn 2018 Nordsamisk
Oppgave 1 Mathias lea ožžon leaksun čállit unnimusat 100 sáni Romariikka birra. Son lea čállán 58 sáni. Man galle sáni váilot Mathiasis vai šaddet 100 sáni? Vástádus: Oppgave 2 Selmas leat 100 Vulle Vuojaš-bláđi
RészletesebbenSámi báikenamat 1700-logu eanamihtideamis árbevieruid ja riekteipmárdusa dutkanfáddán
Sámi báikenamat 1700-logu eanamihtideamis árbevieruid ja riekteipmárdusa dutkanfáddán Kaisa Rautio Helander 1. Báikenamat sámi historjjá gáldun Máŋgga oktavuođas lea deattuhuvvon, ahte báikenamat sáhttet
RészletesebbenČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ
ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ DON IT LEAT OKTO Badjel 3000 olbmo ožžot jahkásaččat čižžeborasdávdda. Eanas nissonolbmot, muhto leat maiddái muhtun dievddut. Muhtumat ožžot dávdda
RészletesebbenAlmmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT
Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Doarjja ássamii 2 Gii sáhttá oažžut almmolaš ássandoarjaga? 2 Olugo sáhttá oažžut almmolaš ássandoarjaga 3 Ássandoarjaga rehkenastin 6 Ohcan ja máksin
RészletesebbenBuori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat
Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat DANIN BERRET NUORAIGUIN HUPMAT A LKOHOLA BIRRA Olu iskkusiin leat mánáin ja nuorain jearran mii sin mielas lea deháleamos go lea
RészletesebbenSÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN
SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN Departemeanttaidgaskasaš bargojoavkku raporta skábmamánus 2003 1. BARGOJOAVKU JA BARGOMEARRÁDUs 2 2. BARGU DÁSSÁŽII DUOGÁŠ 3 3. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI JA
RészletesebbenDohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne
Dohkkehuvvon cealkámušat Sámiid 21. Konferánssas Tråantesne 2017 1 Innholdsfortegnelse 1. Pronomena son skandinávalaš gielain... 3 2. Oahpahus ja čuvgehus... 3 3. Solidaritehta Standing Rock Sioux Tribe:n...
Részletesebben3 Biras- ja resursahálddašeapmi sámi guovlluin
3 Biras- ja resursahálddašeapmi sámi guovlluin Kommentárat válljejuvvon statistihkkii surggiin našunála boraspirehálddašeapmi ja Finnmárkkuopmodaga resursahálddašeapmi Ole-Bjørn Fossbakk, cand.polit. Romssa
RészletesebbenKela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.
Kela Ohcamuš Buohcanbeaiveruat SV 8sa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/sairastaminen Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid
RészletesebbenDássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)
Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR) MÁHTTU váldoáššiin ja doahpagiin fágas ja fágarájáid rastá lea máhttu váldoáššiid ja doahpagiid birra iežas fágas/ diehtá relevánta njuolggadusaid
RészletesebbenLáhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT
HE XX/2018 vp Ráđđehusa árvalus Riikkabeivviide láhkan bivddu birra Deanu čázádagas, Suoma ja Norgga gaskasaš soahpamuša láhkaásahansuorgái gullevaš mearrádusaid fápmuibidjan- ja heivehanlága 8 ja 10 :a
RészletesebbenSÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLLAGA ČÁLLINRÁVVAGAT
SÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLLAGA ČÁLLINRÁVVAGAT (ođasmahttojuvvon 2009 geassemánus) Čállinrávvagiid galgá čuovvut earenoamáš dárkilit. Čálli ferte ieš divvut čállosa maŋŋel jus teaksta ii leat hábmejuvvon rávvagiid
RészletesebbenRaporta/Rapport 1/2012. Sámi logut muitalit 5
Raporta/Rapport 1/2012 Sámi logut muitalit 5 Čielggaduvvon sámi statistihkka 2012 2 Ovdasátni Olmmošlohku Norggas meattildii vihtta miljovnna 2012:s. Dan oktavuođas lea leamaš veaháš digaštallan riikka
RészletesebbenÁrvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka
Oahpahusdirektoráhtta Vuođđodokumeanta Árvvoštallan oahpaheami várás 2014 2017 nákcabidjama joatkka Vuođđodokumeanta lea ođasmahtton 2014 giđa dan oktavuođas go jotkojuvvui nákcabidjan Árvvoštallan oahppama
Részletesebben5 Mii dáhpáhuvvá mearrasámi vuonaid guolástusaiguin?
5 Mii dáhpáhuvvá mearrasámi vuonaid guolástusaiguin? Else Grete Broderstad, dr. polit. fágalaš jođiheaddji, Sámi dutkamiid guovddáš, UiT Norgga árktalaš universitehta Einar Eythórsson, dr. polit, seniordutki,
Részletesebben6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)
6 Sámi logut Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD) 6.1 Álggahus Dán kapihttalis ovdanbuvttán muhtin guovddáš tabeallaid mat govvidit makkár dilli lea mávssolaš surggiin
Részletesebben01 Golbma álbmoga Finnmárkku historjá muitala golbma álbmoga gávnnadeami birra: sápmelaččaid, norgalaččaid ja kveanaid. Sápmelaččat leat ássan uhcimus
01 Golbma álbmoga Finnmárkku historjá muitala golbma álbmoga gávnnadeami birra: sápmelaččaid, norgalaččaid ja kveanaid. Sápmelaččat leat ássan uhcimusat 2000 jagi Finnmárkkus. Dološ johtalankultuvra lei
RészletesebbenSámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus
Ášši 005/19 Sámedikki dievasčoahkkin 05.03.2019-08.03.2019 Sámediggeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Áššenr. 19/105 Mildosat Evttohusat ja mearkkašumit Sámediggeráđi
RészletesebbenNr 367. Översättning till samiska. Stáhtaráđi ásahus. fuođđovahágiin. Addojuvvon Helssegis miessemánu 12 beaivve 2010
1436 Nr 367 Bilaga Stáhtaráđi ásahus fuođđovahágiin Översättning till samiska Addojuvvon Helssegis miessemánu 12 beaivve 2010 Stáhtaráđi mearrádusa mielde, mii lea dahkkojuvvon Eana- ja meahccedoalloministeriija
RészletesebbenGoallosteapmi Divvun-reaidduin
Goallosteapmi Divvun-reaidduin Tomi Pieski Sjur Moshagen Thomas Omma Goallosteapmi lea váttis čálliide máŋgga siva dihte: 1. Danin go norbma ii álo leat čielggas 2. Danin go čállis lea iežá suopman go
RészletesebbenNáittoslihttui vihaheame jahkebeaivi
Náittoslihttui vihaheame jahkebeaivi Rohkosbottu sáhttá doallat náittosbára silba- dahje golleheadjabeaivve dahje mannu eará náittoslihttui vihaheame jahkebeaivve. Dán materiála sáhttá heivvola¹ osiid
RészletesebbenNorgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat
NORGGA SÁMIID RIIKKASEARVI VUONA SÁMIJ RIJKASIEBRRE NØØRJEN SAEMIEJ RIJHKESIEBRIE NORSKE SAMERS RIKSFORBUND čoahkkin møte : riikkačoahkkin/landsmøte 2018 beaivi ja báiki tid og sted : Guovdageaidnu, 30.11.
Részletesebben