NORGGA SÁMIID RIIKKASEARVI VUONA SÁMIJ RIJKASIEBRRE NØØRJEN SAEMIEJ RIJHKESIEBRIE NORSKE SAMERS RIKSFORBUND čoahkkin møte : riikkačoahkkin/landsmøte 2018 beaivi ja báiki tid og sted : Guovdageaidnu, 30.11. ja/og 1.12. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat 1 Namma Searvvi namma lea Norgga Sámiid Riikkasearvi / Vuona Sámij Rijkasiebrre / Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie / Norske Samers Riksforbund. Searvvi namma lea Norwegian Saami Association eŋgelasgillii. Searvvi namma oaniduvvo buot gielain NSR. 2 Ulbmil NSR áigu ovddidit dásseárvvu, oktiigullevašvuođa ja ráfálaš ovttaseallima olbmuid ja álbmotjoavkkuid gaskkas ja árvvu olbmo luonddu sorjjasvuhtii. NSR áigu duohtan dahkat sápmelaččaid iešstivrenvuoigatvuođa ja váfistit sápmelaččaid boahtteáiggi oktan álbmogin iežaset guovllus. NSR áigu veahkehit ásahit ja ollašuhttit sápmelaš álbmotstivrejumi árjjalaš oassálastimiin sápmelaš stivrenorgánaid demokráhtalaš válggain NSR áigu váikkuhit ja ovddidit iešguđet lágan sámi kulturdoaimmaid ja fálaldagaid guovddášdási, SOL ja báikkálaš servviid bokte. 3 Giella NSR váldogiella lea sámegiella. Sámegielain oaivvilduvvo davvi-, julev- ja lullisámegiella. NSR luohttámušolbmot ja čállingoddi galget eanemus lági mielde geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat. Báikkálaš servviin lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa dan gillii mii geavahuvvo go váldet oktavuođa. 4 Miellahttuvuohta 4.1 Miellahttuvuohta NSR:s lea báikkálaš servviid bokte. Ođđa báikkálaš searvvit dieđihit sisa čálalaččat ja ožžot buot vuoigatvuođaid go Riikkastivra dán mearrida. Sihke báikkálaš searvvit ja eaŋkil olbmot fertejit dohkkehit NSR ulbmiliid ja njuolggadusaid. Njuolgga miellahttuvuohta sáhttá addojuvvot eaŋkilolbmuide riikkastivrra sierranas árvvoštallama vuođul. Guovddáš dásis čállojuvvo miellahttoregisttar masa riegádanjahki čállojuvvo. 4.2 Miellahttuvuohta eaktuda máksojuvvon miellahttumávssu. Miellahttuvuohta guoská áigodahkii ođđajagimánu 1 beaivvis juovlamánu 31 beaivái seamma kaleandarjagis go miellahttodiva lea máksojuvvon. 4.3 Báikkálaš servviid njuolggadusat eai galgga rihkkut NSR ulbmilparagráfa. Báikkálaš servviin galgá leat doaibma mii lea demokráhtalaččat huksejuvvon, ja sin njuolggadusat eai galgga rihkkut NSR njuolggadusaid. 4.4 NSR báikkálaš searvvit galget sáddet jahkeraporta ja dohkkehuvvon jahkedieđáhusa ja rehketdoalu maŋimuš čađahuvvon dohkkehuvvon jahkečoahkkimis, mii lea dollojuvvon searvvi njuolggadusaid mielde, jahkásaččat ovdal cuoŋománu 1. beaivvi. Báikkálaš searvvit fertejit doallat jahkečoahkkima mas válljejit stivrra unnimusat juohke nuppi jagi. 4.5 Ánsomiellahttuvuođa sáhttá addit. Ánsomiellahttu galgá maid jahkásaččat máksit miellahttomávssu. 5 Miellahttumáksu 5.1 NSR Miellahttomáksu lea seamma stuorisin buot miellahttošlája mielde. Riikkastivra mearrida makkár miellahttošlája NSR:s galget leat, ja jahkásaš miellahttomávssu juohke miellahttošládjii. NSR gáibida miellahttomávssu báikkálaš servviid ovddas. 1
46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 5.2 Miellahttomáksu man organisašuvdna guovddášdásis gáibida báikkálaš servviid bealis galgá máhcahuvvot ollislaččat báikkálaš servviide. Dán láhkai máhcahuvvo miellahttomáksu nu johtilit go vejolaš čuovvovaš rehketdoallojagi. 6 Riikkačoahkkin 6.1 Riikkačoahkkin lea NSR bajimuš orgána, ja lágiduvvo juohke nuppi jagi ovdal skábmamánu loahpa. Daid jagiid go ii leat riikkačoahkkin, lágida organisašuvdna luohttevašolbmuidkonferánsa. 6.2 NSR báikkálaš searvvit sáddejit áirasiid riikkačoahkkimii dan mielde galle máksi miellahtu sis leat gaskamearálaččat maŋimus guovtti jahkemolsumis ovdal riikačoahkkinjagi, jus riikastivra dohkkeha searvvi raportta 4.4. Áirraslohku meroštallojuvvo ná: 0 15 miellahttolohku addá 1 áirasa riikačoahkkimii, 16 miellahtu rájes gitta 25 miellahtu rádjái addet 2 áirasa riikačoahkkimii, ja juohke ođđa álgojuvvon 25 miellahtu addet vel 1 áirasa. 6.3 Riikkastivrras, nuoraidlávdegottis, SOL:s, válgalávdegottis ja NSR sámediggejoavkkus geatnegahttojuvvojit searvat riikkačoahkkimii. Sis lea ságastallan- ja evttohanvuoigatvuohta, muhto ii jienastanvuoigatvuohta. 6.4 Riikkačoahkkin galgá unnimusat gieđahallat: Válljet 4 čoahkkinjođiheaddji Válljet 4 beavdegirječálli Válljet guoktása vuolláičállit riikkačoahkkima beavdegirjji Báikkálaš servviid boddu Riikkastivrra ja nuoraidlávdegotti doaibmadieđáhusa, ja rehketdoalu ja rehketdoallodárkkistanraportta SOL dieđáhusat doaimmaid birra, dan oktavuođas maiddái rehketdoalu ja rehketdoallodárkkistanraportta Riikkastivrra ja nuoraidlávdegotti doaibmaplánaid ja bušeahtaid SOL doaibmaplánaid ja bušeahtaid Riikkačoahkkincealkámušat Válljet jođiheaddji ja 2 nubbijođiheaddji Válljet 3 riikkastivraáirasa ja guokte vuoruhuvvon várrelahtu guhtiige Válljet 2 várrelahtuid juohke stivraáirasii Válljet jođiheaddji ja 4 miellahtu ja 5 vuoruhuvvon várrelahtu nuoraidlávdegoddái Válljet jođiheaddji, 2 miellahtu ja 3 vuoruhuvvon várrelahtu SOL:i Válljet jođiheaddji ja 2 miellahtu válgalávdegoddái Riikkačoahkkin sáhttá ieš mearridit gieđahallat eará áššiid. Dása gáibiduvvo dábálaš eanetlohku. 6.5 Erenoamáš riikkačoahkkima sáhttá lágidit jus riikkastivra eambbo go 2/3 eanetloguin, dahje unnimusat bealli báikkálaš searvvit stivramearrádusaid bokte 2/3 eanetloguin, dan gáibidit. Erenoamáš riikkačoahkkin gieđahallá dušše daid áššiid mat leat vuođđun erenoamáš riikkačoahkkima gohččumis. 6.6 Riikkačoahkkima gohččun galgá sáddejuvvon maŋimusat 60 beaivvi ovdal čoahkkima. Áššelistu galgá leat gárvvis 30 beaivvi ovdal riikkačoahkkima. Buot riikkačoahkkima áššebáhpirat galget leat gárvásat maŋimusat 10 beaivvi ovdal riikkačoahkkima. 7 Riikkastivra 7.1 Áiggis gaskal riikkačoahkkimiid, lea riikkastivrra alimus orgána NSR:s. Riikkastivrras lea riikkačoahkkimis válljejuvvon jođiheaddji, organisatuvrralaš nubbijođiheaddji, politihkalaš nubbijođiheaddji ja 3 stivrralahtu, dasa lassin boahtti miellahtut: okta NSR miellahtuin Sámeráđđái, NSR-N miellahttu, miellahttu parlamentáralaš jođihangottis ja NSR-miellahtu Sámediggeráđis (go NSR:s lea ovddasteaddji doppe). Leat álgovuolggalaččat NSR-N-jođiheaddji, parlamentáralaš jođiheaddji ja sámediggepresideanta geat bohtet riikkastivrii, muhto sii sáhttet nammadit earáid seamma orgánas boahtit sin ovddas. 2
102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 7.2 Riikkastivra galgá: jođihit NSR doaimma riikkačoahkkimiid gaskkas, doaibmaplána, riikkačoahkkima eará mearrádusaid ja bušeahta vuođul. ovddastit ja buktit cealkámušaid NSR ovddas. čađahit ovttasbarggu NSR joavkkuin Sámedikkis. dárbbu mielde olbmuide addit fápmudusa áimmahuššat NSR oamastemiid. lágidit dárbbašlaš čállingotti doaimmaid, dákko bokte maiddái rehketdoalu ja revišuvnna lágideami. 7.3 Jođiheaddji gohčču riikkastivrračoahkkimii, ja jođihit čoahkkimiid. Galgá maiddái gohččojuvvot riikkastivrračoahkkimii jus unnimusat bealli stivraáirasiin dan gáibidit. Stivra lea mearridanválddálaš go unnimusat 5 stivraáirasat leat čoahkkimis. Jus jođiheaddji ii sáhte searvat, de juogo organisatuvrralaš dahje politihkalaš nubbijođiheaddji jođiha čoahkkima. 7.4 Jođiheaddjái, organisatuvrralaš nubbinjođiheaddjái ja politihkalaš nubbinjođiheaddjái eai leat válljejuvvon várrelahtut. Jus sii eai sáhte searvat čoahkkimiidda de eará stivraáirasiid várrelahtut gohččojuvvojit čoahkkimii. 8 Bargolávdegoddi Riikkastivrračoahkkimiid gaskkas dahket jođiheaddji ja nubbijođiheaddji guovttos bargolávdegotti mii galgá riikkastivrra ovddas jođihit searvvi riikkastivrračoahkkimiid gaskkas. 9 Nuoraidlávdegoddi 9.1 NSR nuoraidlávdegottis (oaniduvvon NSR-N) lea jođiheaddji ja 4 miellahtu geaid riikkačoahkkin vállje. Nuoraidlávdegoddi lea mearridanválddálaš go unnimusat 3 miellahtuin leat čoahkkimis. NSR-N:s lea bistevaš sadji NSR riikkastivrras. 9.2 Nuoraidlávdegotti bargu lea: jođihit NSR nuoraiddoaimma riikkačoahkkimiid gaskkas, bušeahta ja doaibmaplána vuođul. buktit cealkámušaid NSR ovddas nuoraidáššiin. rekruhttet ja doalahit oktavuođa NSR báikkálaš nuoraidservviiguin. čađahit doaimmaid gos oahpásmuvvá nuoraiguin ja nuoraidorganisašuvnnaiguin sihke riikka ja riikkaidgaskasaš dásis. 9.3 Mearrádusat dahkkojit ovttamielalašvuođain 10 Sámi Oahppolihttu 10.1 Samisk Studieforbund / Sámi Oahppolihttu / Sáme oahppolihtto / Saemien øøhpehtimmie-siebrie (oaniduvvon SOL) lea sierra sámi oahppolihttu Ollesolbmooahpahuslága rámmaid siskkobealde. 10.2 SOL:s lea jođiheaddji ja 2 miellahtu geat válljejuvvojit NSR riikkačoahkkimis. Sáhttá dušše válljet NSR miellahtuid. SOL doaibma muddejuvvo NSR riikkačoahkkima mearriduvvon njuolggadusaid mielde. 11 Sámediggejoavku 11.1 NSR sámediggejoavkkus leat NSR sámediggeáirasat. 11.2 Sámediggejoavkku parlamentáralaš jođihangottis lea jođiheaddji, nubbijođiheaddji ja okta miellahttu. Sii galget jođihit joavkku doaimmaid. Sámediggejoavku vállje parlamentáralaš jođihangotti. 11.3 Dárkilat njuolggadusaid sámediggejoavkku hámádaga ja doaimma birra, mearrida joavku ieš. 12 NSR jođihangoddi NSR jođihangottis lea NSR jođiheaddji, parlamentáralaš jođiheaddji, NSR nuoraidlávdegotti jođiheaddji ja vejolaččat sámediggepresideanta. Sii čoahkkinastet unnimusat oktii jagis. Jođihangoddi sáhttá earáid gohččut čoahkkimiidda dárbbu mielde. Buot njeallje fásta lahtu sáhttet gohččut čoahkkimii. 3
158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 13 Válgastivrrat 13.1 Riikkastivra doaibmá našunála válgastivran NSR:s sámediggeválggaid oktavuođas. Riikkastivrras lea ovddasvástádus plánet sámediggeválggaid riikka dásis, masa gullá hábmet našunála válgaprográmma ja bearráigeahččat ja doarjut válgabargguid biiredásis. Riikkastivra galgá bearráigeahččat ahte válgabiires lea dušše okta NSR-listu. Dárkilat njuolggadusaid riikkastivrra ovddasvástádusa birra leat gávdnamis NSR listobarggu njuolggadusain. 13.2 NSR válgastivrrain biiredásis lea ovddasvástádus plánet, organiseret ja čađahit biires válgabargguid Sámediggái. Válgastivrraid miellahtuid, geat galget leat NSR miellahttun, báikkálaš searvvit válljejit ovdal čakčamánu 1. beaivvi jagi ovdal válgajagi. Báikkálaš servviid mearrádusaid mielde, galget válgastivrras leat unnimus 3 miellahtu ja eanemusat 7 miellahtu. Juohke báikkálaš searvvis biirres galgá leat unnimus 1 miellahttu. Ovttaskas báikkálaš searvvit sáhttet mearridit ahte eai hálit searvat válgastivrii. Dasto válljejuvvo vel okta miellahttu dan báikkálaš searvvis mas ledje eanemus miellahtut ovddit jagi, okta miellahttu das mas ledje nubbin eanemus jnv., gitta eanemusat 7 miellahttui. Biirriin gos lea dušše okta báikkálaš searvvi doaibmá báikkálaš searvi válgastivran. Válgastivrrat vuođđudit iežaset. 13.3 Válgastivrraid barggut sámediggeválggaide leat: Válgastivrraid barggut sámediggeválggaide leat: fuolahit ahte NSR cegge listtu biirres, juogo akto dahje ovttas earáiguin árvvoštallat, dahje mearridit listoovttasbarggu earáiguin, go dát lea ulbmilaš gohččut nominašunčoahkkimii ja leat nominašunlávdegoddi leat ovddasvástideaddji dasa ahte listtu deavdá formálalaš gáibádusaid ja nammadit listtu ovddasvástideaddji hálddašit válgagižžoruđaid ja deavdit sihkkaris rehketdoalu 13.4 Válgastivrrat doibmet dassážii go ođđa lea válljejuvvon. Válgastivra galgá rapporteret válgabargguid birra báikkálaš servviide ja Riikkastivrii ovdal válgajagi loahpa, oktan rehketdoaluin juhkkojuvvon ruđaid geavaheami ovddas. 14 Dieđihanjoavku NSR:s galgá áiggis áigái leat dieđihanjoavku mas lea ovddasvástádus čuovvolit rapporterejuvvon eahpesávahahtti dáhpáhusaid nu mo lea čállojuvvon Njuolggadusat mo gieđahallat seksuálalaš loavkašuhttimiid ja illástemiid. Lea riikkastivra mii nammada dieđihanjoavkku ja dat rapportere maid riikkastivrii, dieđihanjoavkkus leat unnimusat 3 (5) olbmo ja das lea maiddá čállingottejođiheaddji ja unnimusat okta AU miellahttu. Dieđihanjoavkku mandáhta definerejuvvo Njuolggadusat mo gieđahallat seksuálalaš loavkašuhttimiid ja illástemiid. 15 Eará lávdegottit Riikkačoahkkin dahje riikkastivra sáhttá nammadit eará lávdegottiid. Mandáhta mearrida riikkačoahkkin dahje riikkastivra. 16 Ovttadássásaš ovddasteapmi NSR stivrrain, ráđiin ja lávdegottiin galgá bargat dan ala ahte lea ovttadássásaš ovddasteapmi sohkabeliid gaskkas. Dábálaččat galgá válljet dahje nammadit olbmuid nu ahte unnimus 40% goappáge sohkabealis lea ovddastuvvon buot NSR orgánain. 17 Eará oasálastimat NSR sáhttá oasálastit oasusfitnodagain ja vuođđudusain go dát lea ulbmillaš. 18 Jienasteapmi Jus njuolggadusain ii leat eará mearriduvvon, de čuovvovaš jienastannjuolggadusat adnojit vuođđun orgánain mat leat mearriduvvon njuolggadusaid bokte: Mearrádusaid dahká dábálaš eanetloguin. Dábálaš eanetloguin oaivvilduvvo; eanet go bealli addojuvvon jienain. Válggain galgá geavahit dievaslaš eanetlogu. Dievaslaš eanetloguin oaivvilduvvo; eanet go bealli sis geat leat čoahkkimis ja geain lea jienastanvuoigatvuohta. 4
214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 Jienasteamit dáhpáhuvvet jienastanmearkka čájehemiin. Jus válggain lea okta guhte dáhttu čálalaš jienasteami, de galgá dan čađahit. Jus leat eanet go guokte evttohasa luohttámušdoaimmaide ja ii oktage sis oaččo dievaslaš eanetlogu, de galgaba dat guovttis geat oaččuiga eanemus jienaid oasálastit ođđa jienasteamis. Erenoamáš jienasteapmi galgá leat čálalaš ja mearriduvvot dábálaš eanetloguin. Jus ain leat seamma olu jienat de ferte geassit vuorbbi mearridan dihte válggaid. 19 Beavdegirjjit Galgá fievrriduvvot beavdegirji daid stivrrain ja lávdegottiin mat leat mearriduvvon njuolggadusaid bokte. Beavdegirjjiid galgá bidjat Internehttii, ja almmuhit báikkálaš servviide, biirestivrraide, NSR sámediggeáirasiidda, nuoraidlávdegoddái ja SOL:i. Riikkastivra sáhttá čilgehusa vuođul spiehkastit almmuhanmearrádusas. 20 Huvdejeaddji doaibmabijut Go organisašuvnna njuolggadusat rihkkojuvvojit sáhttet mearriduvvot huvdejeaddji doaibmabijut luohttevašolbmuide ja ovttaskas miellahtuide. Huvdejeaddji doaibmabijut mat sáhttet mearriduvvot leat: váruhus; lihccojuvvot lágidemiin; errenáigi luohttevašdoaimmain; massit luohttevašdoaimmaid; lihccojuvvot. Lea riikkastivra dahká mearrádusaid huvdejeaddji doaibmabijuid dáfus. Áššiin mat gusket seksuálalaš loavkašuhttimiid dahje seksuálalaš illástemiid birra dahká riikkastivra mearrádusa organisašuvnna dieđihanjoavkku mearrádusevttohusa vuođul. Áššit lihcohallamiid birra čuvvot mearrádusaid njuolggadusaid 21.4. Buot mearrádusat mat gusket huvdejeaddji doaibmabijuide sáhttet guoddaluvvot riikkačoahkkimii. 21 Eretcealkin lihccun 21.1 Sámediggeválggaid oktavuođas galget NSR luohttámušolbmot guođđit doaimmaideaset jus servet listtuide maid biire válgastivra dahje riikkastivra oaivvildit adnet gilvaleaddjin. Dat orgána mii lea válljen dán olbmo, dahje dat orgána mas dát olmmoš lea miellahttun, galgá dán oktavuođas fuolahit luohttevašolbmo lihccuma. 21.2 Báikkálaš searvvit ja báikkálaš servviid eaŋkilmiellahtut sáhttet cealkit eret miellahttuvuođa NSR:s. Eretcealkin galgá leat čálalaš ja lea doaimmas ovtta mánu maŋŋá go čálalaš eretcealkin lea joavdan. Eretcealkinmearrádus báikkálaš searvvis ferte gieđahallojuvvot báikkálaš searvvi jahkečoahkkimis, ja gáibida unnimusat 2/3 eanetlogu. 21.3 Báikkálaš searvvit mat guokte jagi maŋŋálaga rihkkot 4.4, sáhttet riikkastivra mearrádusa vuođul massit miellahttuvuođa. Báikkálaš searvvit mat barget NSR ulbmiliid, doaimma dahje njuolggadusaid vuostá, sáhttet massit miellahttuvuođa. Riikkačoahkkin mearrida lihccuma 2/3 eanetloguin. Báikkálaš searvi masa ášši guoská, galgá beassat buktit cealkámuša riikkačoahkkimii ovdal go ášši mearriduvvo. 21.4 Ovttaskas miellahtuin mat vuosttildit NSR ulbmila, doaimma dahje njuolggadusaid dahje leat garrasit rihkkon organisašuvnna njuolggadusaid, sáhttá miellahttuvuohta váldot eret. Báikkálaš searvi sáhttá loktet lihcconášši báikkálaš searvvi jahkečoahkkimis, das gáibiduvvo 2/3 eanetlohku mearridit lihccoma, čuovvovaččat ferte riikkastivra dahkat mearrádusa 2/3 eanetloguin. Riikkastivra sáhttá loktet lihcconášši dieđihanjoavkku mearrádusevttohusa vuođul ja dahkat mearrádusa 2/3 eanetloguin. Lihcconmearrádus man riikkastivra lea dahkan sáhttá guoddaluvvot riikkačoahkkimii. Miellahttui geasa guoská addo vejolašvuohta buktit cealkámuša ovdal mearrádusevttohusa ja mearrádusa. 22 Njuolggadusaid rievdadeapmi NSR njuolggadusaid sáhttá dušše riikkačoahkkin 2/3 eanetloguin rievdadit. Njuolggadusaid rievdadanevttohusa sáhttá riikkastivra, nuoraidlávdegoddi dahje báikkálaš searvi ovddidit. Njuolggadusrievdanárvalus galgá sáddejuvvot NSR čállingoddái maŋimusat 45 beaivvi ovdal riikkačoahkkima. Čállingoddi sádde rievdadanárvalusa báikkálaš servviide unnimusat 30 beaivvi ovdal riikkačoahkkima. Njuolggadusaid rievdadeapmi fápmuiboahtá dakkaviđe maŋŋilgo riikkačoahkkima dan lea dohkkehan. 23 Heaittiheapmi Mearrádus ahte heaittihit NSR gáibida 3/4 eanetlogu 2 dábálaš riikkačoahkkimiin maŋŋálagaid. Heaittiheami oktavuođas galgá NSR opmodagaid juohkit báikkálaš servviide miellahttulogu vuođul maŋemuš jahkemolsumis. NSR arkiivva galgá vejolaš heaittiheame oktavuođas addojuvvot Sámi Arkiivii. 5