FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

Hasonló dokumentumok
FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid?

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

3 Vuođđoealáhusat boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi

ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»

ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT»

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

2 Sámi musihkka nanu árbevierru ja gelddolaš ođasteapmi

6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)

3 Biras- ja resursahálddašeapmi sámi guovlluin

5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

Pohjoissaamenkielinen käännös

5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus

Raporta/Rapport 1/2012. Sámi logut muitalit 5

Prop. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Vuovdinorganisašuvnnaid duojis ja Duojáriid Dálu árvvoštallan

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

5 Mii dáhpáhuvvá mearrasámi vuonaid guolástusaiguin?

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo

VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

4 Sámegiella nubbingiellan

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

dehálaš, ja das sáhtii boahtit stuorra sisaboahtu. Sii maiddái čogge čáhppesmurjjiid, joŋaid, lávehiid ja sarridiid, ja sii ráhkadedje sávtta ja

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit

1 Álggahus. Evttohusat ja mearkkašumit. Meannudeamit. Mildosat. Sámediggeráđi mearrádusárvalus:

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii

Adaptasjon- adaptašuvdna čalmmi heiveheapmi dan erenoamáš čuovgasuonjardeapmái mii lea birrasis (sevdnjes adaptašuvdna, ivdneadaptašuvdna)

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

Kemikálat mat fuolastuhttet Árktisa. Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Bures boahtin. Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai

Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat

Aage Solbakk. Eurohpá

Ođđa viessu sámi našunálateáhterii

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

Minas čagalduhttá čoavji ovdal jo go oba lea čalmmiid rahpan. Son lea nu guhká illudan dán beaivái!

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Sápmelaččaid mearkabeaivvit

Maid bargá INGENEVRA?

Láhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT

liikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán

TryggEst.no. Nordsamisk

SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN

Kap 1 Sámi siidaeallin Duogášdieđut

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

ROMSSA FYLKA ÁIGGIID BUOREMUS DEAIVVADANGUOVLU. Romssa fylkka kulturárbeplána áigodahkii

3 Sámedikki doarjjaortnegat sámegielaide

Boazodoallu eallinvuogi máhtut

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Kárášjoga boazodoalu siskkáldas vuoigatvuođadieđáhusa čuovvoleapmi

Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT

Sámediggeráđi dieđáhus sámi boazodoalu birra

Nasjonal prøve i regning 5. trinn 2018 Nordsamisk

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

2015 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid loahppaprotokolla

01 Golbma álbmoga Finnmárkku historjá muitala golbma álbmoga gávnnadeami birra: sápmelaččaid, norgalaččaid ja kveanaid. Sápmelaččat leat ássan uhcimus

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra

Fylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

Plánaprográmmaevttohus

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

Muohta, čáhci, jiekŋa ja duollu Arktisis. Čoahkkáigeassu polisi- dahkkide

NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017

Goallosteapmi Divvun-reaidduin

Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?

GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA

Átírás:

borgemánu 24. beaivvi 2017 Dan jagi bivdoearri lea guokte rievssaha beaivái juohke bivdi várás. Guokte girona, nugo dá, dahje okta rievssat ja okta giron. Govva: Emil Halvorsrud FeFo mudde rievssatbivddu garrasit Unnán rievssahat unnán rávislottiid ja heajos monnema geažil lea rievssatnáli dilli Finnmárkkus. FeFo álggaha garraseamos bivdomuddemiid mat goassege leat leamaš. «Mii bivdit bivdiid geahččalit seastit rávislottiid dan čavčča. Divtte eaŋkalottiid ja báraid girdit viidáseappot, ja báže stuorát bessošiid», lohká meahci jođiheaddji, Einar J. Asbjørnsen.

Eahpelihkostuvvan monnen Dan vahku lei dan jagi rievssatlohkan Finnmárkkus gárvvis. Sullii 400 kilomehtera linjjá lea lohkkojuvvon áigodagas borgemánu 5.beaivvi borgemánu 20. beaivvi. Leat báikkálaš erohusat, muhto obba lohkái lea Finnmárkku rievssatlohku unni. Orru buohkanassii nu ahte lea rievssahiid monnen lea eahpelihkostuvvan, ja lea dan jagi vuolemus 2012 rájes. meahccehálddašeaddji Christina Bjørkli ja meahci jođiheaddji Einar J. Asbjørnsen ávžžuhit bivdiid leat mearálaččat. govva: Eirik Palm «2012:is lei mis seamma heajos čivgan go oaidnit dan jagi. Fertet dattetge máhccat jahkái 2010 gávdnat seamma dahje heajut hivvodatdásiid go mat leat registrerejuvvon lohkamiin dan jagi. Dat maid mii oaidnit dan jagi lea dan maid sáhttá lohkat albma bodnejahkin dárogillii, muhto lea dábálaš ahte rievssahiid hivvodagas leat dakkár molsašumit diehtit mii» joatká Asbjørnsen. Váilot hivvodatlogut Oarje-Finnmárkku sulluide, muhto doppe lea leamaš molsašuddi monnen. «Lea váttis leat dadjat áibbas nannosit mii lea sivvan niedjamii, muhto unnán máddolottit ovttas unnán smávvaciebaniiguin ja maŋŋit giđđa olu muohttagiin leat bealit mat sáhttet leat váikkuhan negatiivvalaččat nállái», lohká meahccehálddašeaddji Christina Bjørkli. Leat viidáseappot áican unnán rievssahiid ja vuovdelottiid Báhčaveajis ja Kárášjoga gielddas, ja monnen lea eahpesihkkar doppe. 2017-bivddu mudden Lohkan čájeha hui vuollegis rievssathivvodagaid Finnmárkkus. Meroštallon hivvodat lea njeallje rievssaha juohke kvadráhtakilomehteris dan ektui go ledje guhtta ja 18 2016:s ja 2015:s.

Norsk institutt for naturforvaltning (NINA) lea guorahallan dan jagi bohtosiid ja dat lea leamaš ovttasbargu servviiguin NJFF Finnmark, Sámi bivdo- ja meahcástansearvi ja Vest-Finnmark fuglehundklubb árvvoštallat daid. «Bodnejagi lea sávahahtti ávkkástallat unna oasáža nális, sihkkarastin dihte nu stuora čivgiloddelogu maŋit jagi», lohká Bjørkli. Konklušuvdna lea čuovvovaš muddemat Finnmárkkuopmodagas: Beaiveearri mas lea okta rievssat ja okta giron, dahje guokte girona. Beaiveearri gusto olles Finnmárkkuopmodagas, earret Báhčaveajis ja Kárášjoga gielddas. Pasvik (SVA9, SVA10,SVA11 og SVA12) okta vuoncáloddi juohke beaivvi. Kárášjoga gielddas: Guokte meahci vuoncálotti main lea okta vuovdeloddi ja/dahje okta rievssat juohke bivdi várás juohke beaivvi. Oaniduvvon bivdináigi Sállanis, Gádde-Iččáin, Fávle- Iččáin, Hjelmsøyas (Jealmmeseajus) ja Muosáhis čakčamánu 10. beaivvi gitta juovlamánu 23. beaivái. Dasa lassin muddejuvvo iešguhtetge bivdoguovlluid beaivválaš bivdilohku. Viidáseappot unniduvvo iešguhtetge bivdoguovlluid galledeaddji bivdiid lohku beliin. Guovdageainnu gielddas unniduvvo galledeaddji bivdiid lohku bohccuid čakčaguohtunguovlluin. Garra muddemat «Obbalaš ráfáiduhttin namuhuvvo dávjá doaibmabidjun heajos rievssatjagiid. Geahččaleamit ráfáiduhttit heajos jagiid, earret eará dahkkon Jämtlánddas birrasiid 2010:s, eai čájet dattetge ahte dakkár guovlluin badjána rievssatlohku eambbo go eará sajiin nuppe jagi. Dat nanne ahte rievssaha hivvodatdynamihkka lea

máŋggadáfot ja ahte leat eanet bealit go bivdiid bissut mat stivrejit hivvodatovdáneami», dadjá Einar Asbjørnsen. Mearriduvvon muddemat leat garrasepmosat FeFo historjjás. Bivdit geat leat oasttán bivdokoartta Finnmárkui, ožžot ruđa maŋás jus háliidit, muhto ii ovdal go bivdu álgá čakčamánu 10. beaivvi. Giron ii lohkkojuvvo seamma láhkái go rievssat ja vuovdelottit, ja FeFo:s eai leat danne guđegelágan hivvodatmeroštallamat gironii Finnmárkkus. Girona monnemis leat dábálaččat unnit erohusat jagis jahkái go rievssahis, muhto lea jáhkehahtti ahte dat maŋŋi geassi lea váikkuhan negatiivvalaččat monnemii. Oktasaš vuohki miehtá riikka FeFo ovttasbargá juohke jagi servviiguin NJFF Finnmark, Sámi bivdo- ja meahcástansearvi og Vest-Finnmark fuglehundklubb čađahit rievssatlohkamiid. Lohkamat dahkkojit seamma linjjáid mielde, ja dahká vejolažžan árvvoštallat meahci vuoncánáliid hivvodaga guovllus. Dat addá gova man ollu rievssahat ja vuovdelottit gávdnojit eanadagas, ja lea deaŧalaš oassi Finnmárkku meahci vuoncánáliid hivvodaga ceavzilis hálddašeamis. NINA analysere bohtosiid, ja lea daid lohkamiid vuođul ahte muddemat leat mearriduvvon. Vuohki lea seamma miehtá riikka. 2017:s lea sullii 400 kilomehter linnjá. KONTAKTPERSON / GULAHALLANOLMMOŠ: Christina Bjørkli, meahccehálddašeaddji tlf. 468 44 960 Einar J. Asbjørnsen, meahci jođiheaddji tlf. 482 04 187

Čuovo min