NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

Hasonló dokumentumok
FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas

Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

3 Vuođđoealáhusat boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi

Eaŋgalsgiella oahppoplána

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ

6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)

Raporta/Rapport 1/2012. Sámi logut muitalit 5

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017

VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Gitta bargoeallimii. te-palvelut.fi

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

Norgga girku Diakoniijaplána

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

Buresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas

Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo

2 Sámi musihkka nanu árbevierru ja gelddolaš ođasteapmi

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12

Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás

SGR Romsa

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

Sámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus

Ođđa viessu sámi našunálateáhterii

Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i)

Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»

Vuorká-diehtu riikkavuložiidda

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

3 Sámedikki doarjjaortnegat sámegielaide

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI

Dieđ. St. 15 ( ) Dieđáhus Stuorradiggái Olles eallima eallit Kvalitehtareforbma boarrásiidda. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

Sámi giellaplána. Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka

Servodatfága sámi oahppoplána

Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin. Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat

Maid bargá INGENEVRA?

Aage Solbakk. Eurohpá

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

Ohcejoga gielda Beavdegirji 3/2018 1

5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

VÁLGÁPROGRAMMÁ

Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,

Vuovdinorganisašuvnnaid duojis ja Duojáriid Dálu árvvoštallan

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

DOAIBMAPLÁNA Dohkkehuvvon Sámiráđi čoahkkimis

SEARVEGOTTI BARGUI BURESSIVDNIDEAPME

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT»

Mánáidgárddi jođiheaddji Roy Arild Rasmussen Tlf kántuvrii: Mobil: Mobil priv:

5 Mii dáhpáhuvvá mearrasámi vuonaid guolástusaiguin?

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit

Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid?

DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS

Ohcejoga gielda Evttohuslistá 4/2018 1

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

Ohcejoga gielda Beavdegirji 4/2018 1

Álggahus. Dát gihpa galgá muitalit didjiide vehá mo demokráhtalaš riika nugo Norga stivrejuvvo.

SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

Átírás:

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

Dát lea NAV 1/3 oassi stáhtabušeahtas Bálvalusat 2,8 mill. olbmuide 60 iešguđet doarjagat ja addosat Bálvalusat barggu guvlui Sosiála bálvalusat

NAVa vuoruheamit EAMBBOGAT BARGODILIS BUORET GEAVAHEADDJE- ČOAHKKIMAT EANET GELBBOLAŠ- VUOHTA ( Foto: Scanpix) 08.08.2017 Side 3

Movt lea NAV organiserejuvvon? Bargo- ja čálgodirektoráhtta Bargo- ja bálvaluslinnjá Attuslinnjá Ekonomiijalinnjá Searvevuohta 426 suohkaniiguin NAV Fylka sierraovttadagaiguin nugo omd. ALS, ARK NAV-kontuvra suohkaniin ja gávpotosiin NAV Bargu ja addosat NAV Bearaš ja penšuvdnaaddosat NAV Bearráigeahčču NAV Váiddaásahus NAV Bearran NAV Ekonomiija penšuvdna NAV Ekonomiija doarjja NAV Ekonomiijabálvalus NAV Oktavuođaguovddáš NAV Veahkkeneavvut 08.08.2017 Side 4

Bargo- ja čálgodirektoráhtta Siskkáldasrevišuvdna Bargo- ja čálgodirektevra čállingoddi Máhttoossodat Ekonomiija- Bargo- Gulahallanossodat HR_ossodat ja stivrenos ja bálvalusos Attusossodat IT-ossodat sodat* sodat = Bajimus jođihangoddi= Ossodagat mat koordinerejit, bidjet rámmaid ja main leat doarjjadoaimmat linjjáid rastá * = Ossodagat main lea operatiiva stivren ossodagain olggut etáhtas (stivrenlinjját) Ekonomiija- ja stivrendirektevra lea veahkkebargo- ja čálgodirektevra 08.08.2017 Side 5

EAMBBOGAT BARGODILIS // BUORIT BOHTOSAT 2016 Veahkke-neavvut Bargoohcciid bargui sirdáseapmi ain lassánii. Ođđa teknologiija attii eanebuidda vejolašvuođa geavahit veahkkeneavvuid/he iveheami. Buozalmas-jávkan Stuorit oassi čuovvoluvvui NAV bokte ovdal vahkku 26. Bargoaddi Eanet bargoaddit ožžo veahki NAVas. Čuovvvo-leapmi Čuovvoleapmi lei jámma allat. Doaimmat Doaimmat dábálaš bargoeallimis lassánedje. 08.08.2017 ( Foto: Side Scanpix) 6

Dilli bargomárkanis: Njiedjan oljo- ja industriijaealáhusas ja lassáneapmi eará ealáhusain daguhii stuora regionálalaš erohusaid bargomárkanis. Bargguhisvuohta lassánii eanemus Hordalánddas, Møre ja Romsdalas ja Rogalánddas. Oktanuppelot fylkkain njiejai bargguhisvuohta. Dat njiejai eanemus Finnmárkkus ja Hedmárkkus. Gaskamearálaččat ledje 83 800 áibbas bárgguheamit jagis 2016. Bargguhisvuohta riikkas obbalaččat lei hui stabiila ( 3%). Báhtareddjiid lohku mat bohte Norgii jagis 2016 lei unni, jagi 2015 ektui. ( 3.500 dorvoohcamat jagis 2016, 31.200 ohcama ektui jagis). Muhtimat dorvoohcciin váldet dan nugohčoduvvon johtilisgeainnu. Oassi nuorain geain lea heajos bargonákca lea lassánan. 5% álbmogis mat leat gaskal 18 ja 29 jagi leat registrerejuvvon heajos bargonávccain. Loahpageahčen 2016 ledje 318 000 geat ožžo bargonávccahisvuođaoaju, mii lea veahá lassáneapmi. Buozalmasjávkan lei 6,3% 3.kvartála rádjái, ja rehkenasto stabiilan.

Kanálat // statistihkka 59 mill. fitne nav.no 590.000 vástiduvvon oktavuođačállosat «skriv til oss» nav.no 225.000 almmuhuvvon virggit nav.no 6 mill. riŋgemat geavaheddjiin 6 mill. Čájeheami 43.000 mearkkašeami facebook-seainnis.

Ođđa digitála bálvalusaid almmuheapmi A-ortnet Álkiduvvon čuovvoleapmi Buozalmasjávkama čuovvoleapmi Máksindiehtu Dialoga bargoaddiiguin. Ođasmahtton dieđut bargiid birra Ofelaš bargoohcciide 40% sáhttet gávdnat iežas buohccindieđiheami dás: nav.no Digitaliserejuvvon máksindiehtu eanas addosiin.

Lohku 1 200 000 1 000 000 1 025 800 000 600 000 604 400 000 200 000 213 308 - Digitale søknader Digitála ohcamat 2 015 2 016 Brukere Geavaheaddjit "Skriv Skriv til oss (Čále midjiide) til oss" ( Foto: Scanpix)

Išehálddašančovdosa geavaheapmi// penšuvdna 70% 68% 66% 64% 62% 68% Oassi mat ohce digitálalaččat buot penšunohcamii n 60% 58% 58% 56% 54% 52% 2015 2016 2015 2016

Gallis válde oktavuođa økonomirådstelefonen 800GJELD 25000 20000 15000 10000 Chat Telefon 5000 0 2012 2013 2014 2015 2016

468 030 milljovnna ruvnno mannet: NAV 15 043 8 242 1568 15 448 Ahkepenšuvdna stáhtabušeahtta 19 546 18360 Bargonávccahisvuođaoadju 33 863 34 613 33 863 34 613 39 212 39 212 80 076 80 076 201 709 201 709 Buohcanruhta Bargočielggadanruhta Dearvvašvuođabuhtadusmáksu Vánhenruhtadoarjja Beaiveruđat Mánáidoadju Bargomárkandoaimmat Reaidadoarjja Eará Milljovnna

Galle vuostáiváldi guđenai addosis 1 000 000 900 000 800 000 700 000 600 000 500 000 400 000 300 000 200 000 100 000 0 Jahki 2015 Jahki 2016

Áibbas bargguheamit Áibbas bargguheamit bargoveagas: 3% ii rievdan 2015 ektui Jagis 2016 ledje stuora regionála erohusat. Galle % áibbas bargguheamit bargoveagas juohke fylkkas

Aksetittel Bargguhemiid obba lohku 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 Vuollel 20 jagi 20-24 år 25-29 år 30-39 år 40-49 år 50-59 år 60+ Gallis doaibmabijuin 1 068 3 328 2 660 4 871 3 272 1 792 345 Áibbas bargguhemiid lohku 1791 10012 12791 24 168 17 639 11 797 5 614 Bargguheamit obbalaččat = Áibbas bargguhemiid lohku + Gallis doaibmabijuin

Oassi geat leat sirdásan bargui, ovdáneapmi jagis 2015 jahkái 2016 70% 60% 50% 64% 60% 40% 30% 42% 2015 2016 20% 10% 0% Bargoohccit Arbeidssøkere Heajos Nedsatt bargonákca arbeidsevne Vuollel Under 30 30 årjagi Oassi geat leat sirdásan bargui lea lassánan jagis 2015 jahkái 2016.

Doaibmaintensiteahtta bargoohcciid gaskkas 60 jagi < 6% 50-59 jagi 40-49 jagi 30-39 jagi 25-29 jagi 13% 16% 17% 17% 20-24 jagi 25% > 19 jagi 37% ( Foto: Scanpix)

Aksetittel Veahkkeneavvut bargosajis Lohku Fágalaš bagadallama jearut bargosajis lea lassánan. 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Ohcamat bargoeallin Addojuvvon veahkkeneav vut bargosadji (bihttá) Čujuhusat fágalaš bagadallamii bargosadji Čujuhusat fágalaš bagadallamii oahppu 2016 1736 2380 1865 217 2015 1824 2424 1354 82 2014 1744 2093 08.08.2017 Side 19

Geavaheaddjivásáhusat Oassi geavaheddjiin geat 82% 80% 78% 76% 74% 78% 80% 72% 70% 69% 68% 66% 64% 62% er fornøyd med helhetlig obbalaš service leat duđavaččat bálvalusain opplever vásihit å bli møtt med vuostáváldot respekt áktemiin opplever å få lett tilgjengelig gávdnat ja og oažžut god informasjon vásihit ahte lea álki buori diehtojuohkima (Kilde: Brukerundersøkelsen 2016)

Boahtteáiggivejolašvuođat Eanet geavaheaddjit Suorggit ahkepenšuvdna, veahkkeneavvut ja olgoriikaáššit bohtet lassánit earenoamážit. NAV ferte dahkat eambbo unnibuin digitaliserema bokte, ođasmahttimiin, beavttálmahttimiin ja garraset vuoruhemiiguin. Jođanit nuppastusleaktu bargoeallimis Biddjojit gáibádusat NAVa bargomárkangelbbolašvuhtii ja min dáidduide váikkuhit fitnolaš ja geográfalaš mobilitehtii. Ođđa vejolašvuođat digitaliserema bokte Geavaheaddjit vurdet persovnnalaččat heivehuvvon bálvalusaid. Ođđa teknologiija, buoret dáhtaháhkan ja ovdánan analysa dahká dan vejolažžan. Dát gáibida stuora investeremiid.

Ovdáneapmi bargomárkanis. Mii vuordit: muttolaš goargŋunkonjuktuvra jagis 2017 ja 2018. ain njiedjama oljoinvesteremiin, mii mielddisbuktá eanet bargguhisvuođa inšenevrraid ja industriijabargiid gaskkas. stuorit lassáneapmi eará surggiin, earret eará huksehus ja ráhkadus-suorggis. eanet dorvoohccit bohtet leat gergosat bargodillái. Dát addá eanet bargiid, muhto maid eanet bargguhemiid. ain stuora geográfalaš erohusaid. Muhtin deaŧalaš áŋgiruššansuorggit: Lassánahttit fidnooassálastima sisafárrejeddjiid gaskkas. Integrerenbargu lea guovddážis. Bargat geográfalaš ja fidnolaš mobilitehta ektui. Ain áŋgiruššat nuoraid ektui geain lea heajos bargonákca.