Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT
Sisdoallu Kela doarjagat bargguheapmái 2 Go bázat bargguheapmin 2 Bargguhisvuođabeaiveruhta 2 Bargomárkandoarjja 4 Bargoboađut bargguhisvuođa áigge 5 Skuvlenáiggi doarjagat bargguheapmái 6 Boarásmuvvi bargguhis olbmo doarjja 6 Ohcan ja máksin 6 Bargguhisvuođaáiggi almmuhus 7 Nuppástusohcan mearrádussii 7 Kela bálvala ja oktavuođadieđut 8
Bargguhisvuođa áigge doarjagat 2019 Dán brošyras muitaluvvo, makkár ruđalaš doarjaga Kela addá bargguheapmái. Dán brošyras muitalit jagi 2019 doarjagiin. Mielde eai leat buot doarjagiid detáljat. Sáhtát dárkkistit doarjagiid meriid fierbmesiidduin čujuhusas: www.kela.fi/tyottomat Kela mieđiha doarjagiid ohcamušaid vuođul. Sáhtát ohcat doarjagiid neahtas: www.kela.fi/asiointi Sáhtát ohcat doarjagiid maiddái ohcanskoviiguin, maid gávnnat neahtas dahje Kela doaimmahagain: www.kela.fi/lomakkeet Kela doarjagiid ákkat leat meroštallojuvvon lágain. Go Kela mearrida muhtun doarjagis, juohke ohcci eallindilli gieđahallo persovnnalaččat. Ohcciid eallindilli ja doarjaga dárbu leat dávjá earáláganat. Danin maiddái doarjagiid mearri molsašuddá. Lea buorre čielggadit maiddái, maid eará Kela doarjagiid lea vejolaš oažžut. Sáhtát oažžut ovdamearkan ássandoarjaga. Áigáiboahtindoarjja lea maŋimuš dili doarjja Dus sáhttá leat vejolašvuohta oažžut Kelas vuođđoáigáiboahtindoarjaga, juos buot du sisaboađut ja ruhtavárit ja dutnje mieđihuvvon sosiáladoarjagat eai reahkká vealtameahttun árgabeaivvi goluide, dego borramuššii ja ássamii. www.kela.fi/toimeentulotuki 1
Kela doarjagat bargguheapmái Bargguhisvuohta unnuda sisaboađuid. Kela fuolaha bargguheami vuođđodorvvus bargguhisvuođa áigge. Bargguhisvuođaovddut máksojuvvojit Suomas fásta ássan olbmuide. Dan lassin bargguhisvuođaovddut máksojuvvojit EU-riikkain boahtán olbmuide, geat leat maŋimuš leamašan barggus Suomas. Bargguhisvuođa áigge ovddut leat: bargguhisvuođabeaiveruhta bargomárkandoarjja. Go bázat bargguheapmin Go bázat bargguheapmin, almmut iežat dakkaviđe bargguhis bargguohccin bargo- ja ealáhusguovddážii dahje BE-doaimmahahkii. Bargguhisvuođaovddut máksojuvvojit dušše áiggis, goas leat bargguohccin BE-doaimmahagas. BE-doaimmahat maiddái addá Kelai cealkámuša das, sáhttágo dutnje máksit doarjaga. Bargguhisvuođa áigge dus lea geatnegasvuohta ohcat aktiivvalaččat barggu. Don fertet maiddái váldit vuostá fallojuvvon barggu dahje skuvlejumi. Das ii sáhte biehttalit almmá siva, muđuid sáhttá massit doarjagiid. Fuolat, ahte bargguohcan lea fámus. Dan sáhttá dahkat BE-doaimmahaga neahttasiidduin: www.te-palvelut.fi Bargguhisvuođabeaiveruhta Bargguhisvuođabeaiveruhta sáhttá leat ánsobeaiveruhta dahje vuođđobeaiveruhta. Ánsobeaiveruhta Ánsobeaiveruđa máksá bargguhisvuođakássa, man lahttu leat. Ovdamearkan ámmátlihtus lea dávjá iežas bargguhisvuođakássa. Kela ii mávsse ánsobeaiveruđa, iige dat ohccojuvvo Kelas. Ánsobeaiveruđa sáhttá máksit, jus leat doarvái guhkká leamašan bargguhisvuođakássa lahttu ja deavddát barggus leahkima eavttu. Ánsobeaiveruđa sturrodat rehkenastojuvvo ánssuid mielde. Ánsobeaiveruđa máksojuvvo eanemustá 400 beaivvi. Juos leat leamašan barggus vuollel 3 jagi, sáhtát oažžut ánsobeaiveruđa eanemustá 300 beaivvi. 2
Jeara lassedieđuid ánsobeaiveruđas iežat bargguhisvuođakássas dahje Bargguhisvuođakássaid oktasašorganisašuvnnas (www.tyj.fi). Vuođđobeaiveruhta Juos leat bargguhisvuođakássa lahttu itge oaččo ánsobeaiveruđa, Kela máksá vuođđobeaiveruđa. Dat máksojuvvo eanemustá 400 beaivvi. Juos leat leamašan barggus vuollel 3 jagi, vuođđobeaiveruhta máksojuvvo eanemustá 300 beaivvi. Vuođđobeaiveruhta lea 32,40 e/beaivi, ja dat máksojuvvo 5 beaivvis vahkus. Juos dus leat mánát, oaččut mánnábajádusa. Dat lea 5,23 9,90 euro beaivvis mánáid meari mielde. Sáhtát oažžut dievva vuođđobeaiveruđa, jus barggat dahje oassálasttát barggu oažžuma ovddideaddji doaimmaide. Muđui vuođđobeaiveruđas geahpeduvvo sulaid ovtta bargguhisvuođabeaivvi sturrosaš submi. Mávssat vearuid vuođđobeaiveruđas. Barganeaktu Vai oaččut vuođđobeaiveruđa, fertet deavdit barganeavttu. Barganeaktu ollašuvvá, juos leat leamašan barggus 26 vahku ovddit 28 mánu áigge bargoáigát leamašan unnimustá 18 diimmu vahkus du bálká leamašan suorggi bargoeaktosoahpamuša mielde dahje unnimustá 1 189 e/mb (jagi 2019). Maiddái barganbajit muhtun eará EU- dahje Edg-riikkas dahje Šveiccas sáhttet dohkkehuvvot. Barganektui gullevaš bargu sáhttá leat guhkitge áiggis go 28 mb, juos leat buohcan leat stuđeren dikšon vuollel 3-jahkásaš mánát oassálastán BE-doaimmahaga ordnen doibmii. Fitnodatdoallis lea iežas barganeaktu. Juos leat fitnodatdoalli, dárkkis eavttuid vuođđobeaiveruđas Kelas. Jeara lasi bálvalannummiris 020 692 210 3
Vuođđobeaiveruđa bajádusoassi Vuođđobeaiveruhtii sáhttá máksit bajádusoasi eanemustá 200 beaivvis, juos oassálasttát BE-doaimmahagain sohppojuvvon doibmii. Vuođđobeaiveruđa bajádusoassi lea 4,74 e/beaivi. Bargguohcan olgoriikkas Bargguhisvuođabeaiveruhta máksojuvvo dihto eavttuiguin maiddái bargguohcamii olgoriikkas. Bargomárkandoarjja Juos it sáhte oažžut ánsobeaiveruđa dahje vuođđobeaiveruđa, dus sáhttá leat vejolašvuohta oažžut bargomárkandoarjaga. Dan sáhttá oažžut 17 64-jahkásaš Suomas fásta ássan bargguhis bargguohcci. Bargomárkandoarjaga áigi ii leat ráddjejuvvon. Oaččut bargomárkandoarjaga, vaikke it deavdde barganeavttu nappo it leat leamašan barggus dárbbašlaš áiggi. Oaččut bargomárkandoarjaga maiddái dalle, go leat juo ožžon bargomárkandoarjaga dahje vuođđobeaiveruđa 400 beaivvi. Bargomárkandoarjja ii máksojuvvo olgoriikii. Juos leat vuollel 25-jahkásaš, doarjaga oažžumii leat ráddjehusat, mat gusket skuvlejumi ja barggu oažžuma ovddideami doaimmaid. Dárkkis BE-doaimmahagas, sáhtátgo oažžut bargomárkandoarjaga. Olugo bargomárkandoarjaga oažžu? Bargomárkandoarjja lea seammá stuoris go vuođđobeaiveruhta. Doarjaga sturrodahkii váikkuhit goittotge muhtumin vánhemiid sisaboađut. Bargomárkandoarjja lea 32,40 e/beaivi. Sáhtát oažžut dievva bargomárkandoarjaga, juos barggat dahje oassálasttát barggu oažžuma ovddideaddji doaimmaide. Muđui bargomárkandoarjagis geahpeduvvo sulaid ovtta bargguhisvuođabeaivvi sturrosaš submi. Bargomárkandoarjja máksojuvvo 5 beaivvis vahkus. Doarjagii lasihuvvo bajádus, juos dus leat mánát fuolaheami vuollásažžan. Dievas bargomárkandoarjja lea sulaid 700 910 e/mb. Bargomárkandoarjagii sáhttá máksojuvvot bajádusoassi. Dat máksojuvvo BE-doaimmahagain 4
sohppojuvvon doaimma áiggis, goittotge eanemustá 200 beaivvis. Bajádusoassi lea 4,74 e/beaivi. Mávssat vearuid bargomárkandoarjagis. Eará sisaboađut unnudit doarjaga Buot du sisaboađut unnudit bargomárkandoarjaga meari. Juos dus leat kapitálaboađu, maiddái dat geahpedit doarjaga meari. Kapitálaboađut leat ovdamearkka dihte láigoboahtu, oasse- ja vuodjinvuoitu. Iežat kapitálaboađut eai váikkut bargomárkandoarjagii, juos leat deavdán 55 jagi ja leat deavdán barganeavttu ovdal go báhcet bargguheapmin juos oassálasttát BEdoaimmahagain sohppojuvvon doibmii. Vánhemiid sisaboađut unnudit doarjaga, juos ásat singuin. Oaččut lihkká unnimustá beali bargomárkandoarjagisttát. Vánhemiid sisaboađut eai váikkut, juos oassálasttát BE-doaimmahagain plánejuvvon doibmii. Sáhtát árvvoštallat ieš, man olu oaččut doarjaga: www.kela.fi/laskurit Bargguhisvuođa áigge bargoboađut Bargomárkandoarjja dahje vuođđobeaiveruhta heivehuvvo oktii bargoboađuiguin. Sáhtát goittotge dinet 300 e/mb almmá, ahte dat geahpeda doarjaga meari. Juos dus leat bargguhisvuođa áigge bargoboađut, muitte almmuhit dain Kelai. Kela oažžu dieđuid bargoboađuin maiddái boahtoregistaris. Dat váldojuvvo atnui jagi 2019 álggus ja Kela atná dieđuid ávkin dađistaga. www.kela.fi/tyottomyys Máŋggat doarjagat eai váikkut bargomárkandoarjagii. Dat leat ovdamearkan mánnálassi, ealihanveahkki, áigáiboahtindoarjja, ássandoarjja dahje lápmásiiddoarjja. 5
Skuvlenáiggi doarjagat bargguheapmái Bargguheapmin dus lea vejolašvuohta ohcat bargguhemiide oaivvilduvvon skuvlejupmái dahje hárjehallamii. Sáhtát oažžut maiddái dan áiggis doarjaga. Ná buoridat du vejolašvuođaid oažžut barggu. Jeara lasi barggu oažžuma ovddideaddji bálvalusain BE-doaimmahagas. Barggu oažžuma ovddideaddji bálvalusat leat: iešheanalaš skuvlejupmi sisafárrejeaddji iešheanalaš skuvlejupmi bargofápmoskuvlejupmi bargoohcanhárjeheapmi karriera hárjeheapmi bargoiskkadallan skuvleniskkadallan veajuiduhtti bargodoaibma. Soaba oassálastimis skuvlejupmái dahje hárjehallamii ja daga bargguiduhttinplána BE-doaimmahagain. Oaččut doarjaga dábálaččat, go oassálasttát bargguiduhtti doibmii, mas leat soahpan BE-doaimmahagain. Lassin sáhtát oažžut muhtun dilálašvuođain doarjagiiddát bajádusa, goittotge eanemustá 200 beaivvis. Sáhtát muhtun dilálašvuođain oažžut gollobuhtadusa mátkegoluide ja eará goluide dan áiggis, go leat oassálastán skuvlejupmái dahje eará doibmii. Allaagát bargguheami doarjja Allaagát bargguheapme sáhttá oažžut ánso- dahje vuođđobeaiveruhtii lassebeivviid ja beassat ealáhatbohccái. Dalle son oažžu beaiveruđa, dassái go sirdašuvvá ealáhahkii. Jeara Kelas lassebeivviid iežat bargguhisvuođadorvui. Muhtun dilálašvuođain sáhtát ohcat boarrásiidealáhaga, go leat deavdán 62 jagi. Ákkat leat: leat riegádan jagi 1950 dahje dan maŋŋá leat bargguheapme ja oaččut lassebeivviid. Ohcan ja máksin Almmut iežat vuos bargguheapmin BE-doaimmahagas. Daga ohcamuša Kelai, go leat 6
leamašan bargguheapmin iežasvástuáiggi (5 árgabeaivvi). Bargguhisvuođadoarjagiid ohcanáigi lea 3 mánu. Sáhtát ohcat bargguhisvuođadorvvu neahtas: www.kela.fi/asiointi Dárkkis ohcamušas, makkár mildosat das galget leat mielde. Sáhtát sáddet mildosiid neahtas. Sáhtát ohcat doarjagiid maiddái bábirskoviiguin. Gávnnat daid Kela doaimmahagain dahje neahtas: www.kela.fi/lomakkeet Juos leat ohcamin doarjagiid bábirskoviiguin, sáhtát sáddet daid ovttas mildosiiguin poastta mielde. Geahča Kela neahttasiidduin, man čujuhussii reivve galgá sáddet: www.kela.fi/postiosoitteet dahje riŋges 020 692 210 Go du ohcamuš lea gieđahallon, oaččut ruoktot doarjaga guoskevaš mearrádusa. Mearrádussii lea merkejuvvon doarjaga mearri, ákkastallamat ja máksinbeaivi. Oaččut mearrádusa maiddái, vaikke dat livččii biehttalahtti. Kela máksá doarjagiid du báŋkokontui. Bargguhisvuođa áigge almmuhus Juos bargguhisvuohta joatkašuvvá, galggat doaimmahit Kelai 4 vahku gaskkaid bargguhisvuođaáigái guoskevaš almmuhusa. Bargguhisvuođaáigge almmuhusa sáhtát dahkat fierbmesiidduin dahje skoviiguin, maid sáhtát printet Kela neahttasiidduin dahje viežžat Kela doaimmahagas. Merke almmuhussii, guđe beivviid leat leamašan bargguheapme ja guđe beivviid leat oassálastán BE-doaimmahagain sohppojuvvon doibmii. Juos leat bargguhisvuođa áigge leamašan soaittáhagas barggus, merke almmuhussii, guđe beivviid leat leamašan barggus. Kela máksá dutnje doarjaga almmuhusat vuođul. Nuppástusohcan Sáhtát ohcat nuppástusa Kela mearrádussii. Nuppástusohcamis leat rávvagat Kelas ožžon mearrádusa mildosis. 7
Kela bálvala Neahtas Kela neahttasiidduin oaččut dieđu ja sáhtát dikšut áššiidat. Kela neahttasiiddut leat čujuhusas: www.kela.fi Sáhtát maiddái jearrat ráđi Kelas neahtas: www.kela.fi/kysykelasta Rehkenastinbálvalusas sáhtát rehkenastit doarjagiid meriid: www.kela.fi/laskurit Kela áššiiddikšunbálvalusas lea dorvvolaš dikšut áššiid neahtas. Bálvalus lea neahtas čujuhusas: www.kela.fi/asiointi Čálit sisa áššiiddikšunbálvalussii neahttabáŋkodovddaldagaiguin dahje giehtatelefovnna mobiilanannehusain. Áššiiddikšunbálvalusas sáhtát: ohcat Kela ovdduid sáddet mildosiid geahččat ohcamušat gieđahallandili almmuhit nuppástusain heaittihit doarjaga. Telefovnnain Bargguhisvuohta 020 692 210 Fuom! Kela telefonnummirat nuppástuvvet jagi 2019 loahpas. Dárkkis nummira neahtas: www.kela.fi/puhelinpalvelu. Doaimmahagas Oza lagamuš doaimmahaga neahtas: www.kela.fi/toimistot Áigevárremiin Sáhtát várret áiggi Kela doaimmahagas dahje telefonbálvalusas. Várre áiggi, juos du eallimis lea dáhpáhuvvan stuorra nuppástus dahje du ášši lea máŋggamohkat. Várre áiggi telefovnnain dahje neahtas: www.kela.fi/ajanvaraus Dárbbašatgo dulkka? Juos dárbbašat dulkka áššiid dikšumis, váldde oktavuođa Kelain dahje geahča lassedieđuid neahtas: www.kela.fi/tulkkaus 8
Almmut nuppástusain Juos oaččut juoga Kela doarjaga, muitte almmuhit johtilit Kelai, jus du eallindilis dáhpáhuvvet nuppástusat. Dakkárat sáhttet leat ássamis dahje bearašdilis dahje sisaboađuin dáhpáhuvvan nuppástusat. Bargguhis bargoohcci galgá almmuhit Kelai sisaboađuin. Bargguheapme galgá addit čielggadusa bargguheapmin leahkimis 4 vahku gaskkaid. Ruovttoluottabearran Juos Kela máksá ovddu liiggás boasttu dieđuid vuođul, dan gártá bearrat dus ruovttoluotta. www.kela.fi/takaisinperinta Nuppástusohcan Sáhtát ohcat nuppástusa Kela mearrádussii. Oaččut mearrádusa mielde rávvagiid nuppástusa ohcamii. Juos dus leat jearaldagat, váldde vuos oktavuođa Kelai: Bargguhisvuohta 020 692 210 Sosiáladorvvu nuppástusohcanlávdegoddi 0295 163 800 www.samu.fi Kela davvisámegielat telefonbálvalus ma ja du dmu 9 11 020 634 0402 Kela eará telefonbálvalusat vu be dmu 9 16: Áigáiboahtindoarjja 020 692 207 Lápmásiidovddut 020 692 211 Ássama doarjagat 020 692 201 Mánnábearrašiid Bargguhisvuohta 020 692 210 doarjagat 020 692 206 Buohcan 020 692 204 Oapmahačča Ealáhatáššit 020 692 202 jámedettiin 020 692 208 Fárren Supmii dahje Stuđeanttat 020 692 209 Suomas olgoriikii 020 634 0200 Veajuiduhttin 020 692 205 Kela-goarttat 020 692 203 Vearjogeatnegasat 020 692 200 Fuom! Kela telefonnummirat nuppástuvvet jagi 2019 loahpas: www.kela.fi/puhelinpalvelu
Kela brošyrat Mánnábearrašiid doarjagat Almmolaš ássandoarjja Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin Stuđeantta ja vearjogeatnegasa doarjagat Bargguhisvuođa áigge doarjagat Ealáhatolbmo doarjagat Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii Vuođđoáigáiboahtindoarjja Brošyraid oažžu Kela doaimmahagain dahje oktasašbálvalanbáikkiin. Brošyrat eará gielaiguin neahtas www.kela.fi/muutkielet