Árktalaš ruovderáŧi (~ ruovdegeainnu) oktasaš suopmelaš-norgalaš bargojoavkku čoahkkin - 2 čoahkkin. Johtalusráđđi, johtalus- ja

Hasonló dokumentumok
Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

DAVVI-SÁMI EANANGODDELÁVVA 2040 Anár Soađegilli Ohcejohka. Oassálastin- ja árvvoštallanplána

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

Ohcejoga gielda Beavdegirji 8/ Gielddadállu, gielddaráđđehusa čoahkkinlatnja

STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Prop. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)

NR 2/ Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi sihke evttohuslisttu dohkkeheapmi

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

SGR Romsa

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Ohcejoga gielda Áššelistu 2/2018 1

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

Pohjoissaamenkielinen käännös

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

7 evttohuslisttuid juohkin jagi Teknihkalaš lávdegotti čoahkkimiid bidjan albmosii jagi

Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo

SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN

Ohcejoga gielda Beavdegirji 4/2018 1

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

OKTASAŠSOAHPAMUŠ IMMATERIÁLA KULTURÁRBBI SUODJALEAMIS

Ohcejoga gielda Beavdegirji 4/ Gielddadállu, gielddaráđđehusa čoahkkinlatnja

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

Ohcejoga gielda Beavdegirji 3/2018 1

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2017 1

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

Dáinna mearrádusain gomihuvvo Meahciráđđehusa addin Urho Kekkosa álbmotmeahci ortnetnjuolggadus.

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1

DOAIBMAPLÁNA Dohkkehuvvon Sámiráđi čoahkkimis

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/ Gielddadállu, gielddaráđđehusa čoahkkinlatnja

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

Ohcejoga gielda Beavdegirji 2/ Teknihkalaš lávdegoddi. Áigi dmu 10:30-12:00. Gielddadállu, gielddaráđđehusa čoahkkinlatnja.

Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

Ohcejoga gielda ČOAHKKINBEAVDEGIRJI Gielddaráđđehus ČOAHKKINÁIGI diibmu ČOAHKKINBÁIKI

ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

Ohcejoga gielda Evttohuslistá 4/2018 1

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

Ohcejoga gielda Evttohuslistu 2/2018 1

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

Láhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT

GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA

NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,

Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

83 Jápminbeasi gáibádus buhtadit vahága 7 84 Ohcejoga skuvlaguovddáža liggenvuogádaga

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

2015 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid loahppaprotokolla

Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

Ohcejohka Deanuleagi gáddeoasseoppalašláva nuppástus Njuorggáma gilis LÁVVAČILGEHUS

Ohcejoga gielda Beavdegirji 14/2010 1

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Aage Solbakk. Eurohpá

Dieđ. St. 15 ( ) Dieđáhus Stuorradiggái Olles eallima eallit Kvalitehtareforbma boarrásiidda. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Dohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne

3 Sámedikki doarjjaortnegat sámegielaide

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

RÁDJEKEAHTTESVUOHTA DAVVIN

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

OHCEJOGA GIELDDA EALÁHUSSTRATEGIIJA

1 Álggahus. Evttohusat ja mearkkašumit. Meannudeamit. Mildosat. Sámediggeráđi mearrádusárvalus:

DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT

SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

01 Golbma álbmoga Finnmárkku historjá muitala golbma álbmoga gávnnadeami birra: sápmelaččaid, norgalaččaid ja kveanaid. Sápmelaččat leat ássan uhcimus

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu

Ovttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra

VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA

DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS

6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)

O asreivve sisdoallu: Ándde Sara lea leamaš. jo iheaddji. Evaluerenseminára ak amánu 19. b lágiduvvui

Átírás:

VEO/VKE JOHTALUS- JA KOMMUNIKAŠUVDNA- MINISTERIIJA Čoahkkinbeavdegirji 28.08.2018 LVM/841/03/2018 1(6) Árktalaš ruovderáŧi (~ ruovdegeainnu) oktasaš suopmelaš-norgalaš bargojoavkku čoahkkin - 2 čoahkkin Beaivemearri borgemánu 28 beaivi 2018 Áigi: 10:00 13:00 Báiki: Lappi lihttu (Hallituskatu 20 B), Roavenjárga, Suopma Oasseváldit Suopma: Lindström Sabina Vihavainen-Pitkänen Marjukka Niiranen Ari Noukka Mirja Rimpiläinen Anni Suvanto Tuomo Ylinampa Jaakko Lönnström Riitta Lohi Timo Riipi Mika Paltto Heikki Feodoroff Veikko Hartikainen Pirkka György Bernadett Rinkineva Ville Hoavda, johtalusráđđi, johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija Johtalusráđđi, johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija Allahoavda, birasministeriija Ovttadaga hoavda, Plánen ja prošeavttat, Johtalusvirgelágádus Boarrásit ráđđeaddi, Johtalusvirgelágádus Johtalusvuogádatáššedovdi, Johtalusvirgelágádus Allahoavda, Lappi ealáhus-, johtalus- ja birasguovddáš Plánenhoavda, Lappi lihttu Ovddidanhoavda, Davvi-Sámi guovlogoddi Eanangoddehoavda, Lappi lihttu I várreságadoalli, Sámediggi Nuortalaččaid luohttámušolmmoš, Nuortalaččaid siidačoahkkin Lappi guovlohoavda, Sitowise Dulka Johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija Norga (videooktavuođa bokte): Kvalheim Eirik Vaage Jarle Alvheim Sturla Boarrásit ráđđeaddi, johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija Ovttadaga hoavda, Norgga ruovderáŧŧevirgelágádus Boarrásit ráđđeaddi, Norgga ruovderáŧŧevirgelágádus Id Veršuvdnanummár Johtalus- ja kommunikašuvdna- Doaimmahat Boastačujuhus Telefuvdna www.lvm.fi

2(6) Selmer Eirik Gjølme Torhild Boarrásit ráđđeaddi, Finnmárkku fylkkagielda Eanandoallohoavda, Finnmárkku fylkkamánni Borgemánu 28 beaivve 2018 dollojuvvon čoahkkima beavdegirji Suoma ja Norgga stáhta johtalusáššiid ovddasvástideaddji ministeriijaid ja virgelágádusaid ovddasteaddjit ja álgoálbmot sápmelaččaid ovddasteaddjit deaivvadedje Roavenjárggas borgemánu 28 beaivve 2018 árvvoštallat oktasaš suopmelaš-norgalaš bargojovkui árktalaš ruovderáŧis addojuvvon bargogohččosa dili. Bargojoavkku bargogohčusin lea joatkit čielggadeami gokko árktalaš ruovderáŧŧi (Roavenjárga- Girkonjárga) manná ja dutkat dákkár fidnu ravdaeavttuid ja ráhkadit evttohusa fidnu čuovvovaš muttuin. Dán barggu vuođđun lea ovddit čilgehus árktalaš ruovderáŧis, mii almmustuhttojuvvui njukčamánu 9 beaivve 2018. Dát lei oktasaš bargojoavkku nubbi čoahkkin, vuosttaš dollojuvvui Helssegis miessemánu 30 beaivve 2018. Suoma johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija fuolahii čoahkkimii bovdemis ja doaimmai ságadoallin. 1. Čoahkkima rahpan Čoahkkima rabai ságadoalli Sabina Lindström ja sávai buresboahtima oasseváldiide ja celkkii rahpansániid. Ságadoalli Lindström muitalii jovkui ahte vuosttaš čoahkkima beavdegirji (miessemánu 30 beaivve 2018) lea sáddejuvvon šlađgaboastta bokte oktasaš bargojoavkku lahtuide. Son evttohii, ahte beavdegirji dohkkehuvvo, jos eai leat mearkkašumit beavdegirjái. Beavdegirji dohkkehuvvui rievdadusaid haga. 2. Buresboahtinovdanbuktimat Lahtut, geat ledje bargojoavkku čoahkkimis mielde, muitale iežaset birra. 3. Áššelisttu dohkkeheapmi Čoahkkima áššelistu dohkkehuvvui. 4. Vuollebargojoavkkuid ortniiduvvan ja daid doaibmaplánaid ovdanbuktin Buktojuvvui ovdan, ahte dál livččii buorre áigi dárkkistit, ahte vuollebargojoavkkut barget rievttes guvlui ja daid plánat dávistit ollásit juohke bargojovkui ja oktasaš bargojovkui ásahuvvon ulbmiliidda. Juohke golmma vuollebargojoavkkus ovdanbuvttii oanehaččat sin dán rádjái bargan barggu, plána ja áigedávvala. 1. Lobit ja plánen -vuollebargojoavku, Anni Rimpiläinen

3(6) Vuollebargojoavkku lahtut leat: Rimpiläinen Anni boarrásit ráđđeaddi, Suoma johtalusvirgelágádus Vihavainen-Pitkänen Marjukka johtalusráđđi, Suoma johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija Lindberg Jussi prošeaktahoavda, Suoma johtalusvirgelágádus Alvheim Sturla boarrásit ráđđeaddi, Norgga ruovderáŧŧevirgelágádus Reisz Silje boarrásit ráđđeaddi, Norgga birasvirgelágádus Tapio Juha ovttadaga hoavda, Lappi Ejb-guovddáš Pentha Sunna Marie boazodoallohoavda, Finnmárkku fylkkamánni Sörensen Stian guovloplánejeaddji, Finnmárkku fylkkagielda Trasti Vegar plánenhoavda, Lulli-Várjjaga gielda Lönnström Riitta plánenhoavda, Lappi lihttu Salokangas Annika konsulta, Sitowise Oy Ylinampa Jaakko várrelahttu, allahoavda, Lappi ealáhus-, johtalus- ja birasguovddáš Kvalheim Eirik várrelahttu, boarrásit ráđđeaddi, Suoma johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija Vaage Jarle várrelahttu, ovttadaga hoavda, Norgga ruovderáŧŧevirgelágádus Dán vuollebargojoavkku bargun lea vuojulduvvat plánenprosessii ja čielggadit makkár lobit (biras, huksen jna.) dárbbašuvvojit. Deattuhuvvui, ahte vuollebargojoavku lea ain álgomuttos iige duođalaš doaibma leat vel dáhpáhuvvan. Sitowise bargan čilgehusa mielde dat, gokko ruovderáŧŧi (~ ruovdegeaidnu) manná, merkejuvvo boahttevaš várrehussan Davvi-Sámi (Lappi) eanangoddelávvii. Deattuhuvvui, ahte lea dehálaš, ahte visot plánen dollojuvvo ovttalágánin ja koordinerejuvvo eanangoddelávain. Vuollebargojoavku dárbbaša muhtin plánejeddjiid Norggas konsulteret ja veahkehit ruovderáŧi Norgga beal plánemis. Vuollebargojoavku váldá vuhtii vejolašvuođa hukset ruovderáŧi dađi lági mielde, ahte dat dávista boahtteáiggis jođánis ruovderáŧŧái biddjon gáibádusaide, vaikko jođánis ruovderáŧŧi ii leat plánejuvvon bienasta bitnii. Oktasaš bargojoavkku lahtut maid deattuhedje, ahte gažaldagas ii leat almmolaš plánenmuddu ja addojuvvon áigedávvalis lea vejolaš olahit dušše listtu áššáigullevaš ovttaskasčuoggáid, mat galget váldojuvvot vuhtii sihke gáibiduvvon lobit. Gávnnahuvvui, ahte ruovderáŧŧi huksejuvvošii sámiid ruovttuguovllu čađa. Dat váikkuhivččii boazodollui ja sámi álbmoga iežas ruovttuguovllu geavahussii sihke boazodollui ealáhussan. Áššáigullevaš váikkuhusárvvoštallančilgehus galgá dahkkojuvvot plánenproseassa olis nu ahte adnojuvvojit mielas sámi kultuvra ja ealáhusat. 2. Birasváikkuhusat ja sámi gažaldagat -vuollebargojoavku, Jaakko Ylinampa, Timo Jokelainen beales Vuollebargojoavkku lahtut leat: Jokelainen Timo ságadoalli, Lappi ealáhus-, johtalus- ja birasguovddáš Tapio Juha ovddasteaddji, Lappi ealáhus-, johtalus- ja birasguovddáš Järviluoma Eira varaedustaja, Lappi ealáhus-, johtalus- ja birasguovddáš Rimpiläinen Anni boarrásit ráđđeaddi, Suoma johtalusvirgelágádus

4(6) Kalske Tiia Henrika birassuodjalanossodat, Finnmárkku fylkkamánni Austad Nina M. ráđđeaddi sámegiella, kultuvra ja servodat, Finnmárkku fylkkagielda Kvernstuen Mikkel S. ráđđeaddi - čáhcegáhtten, Finnmárkku fylkkagielda Sindre Torp servodatplánejeaddji, Lulli-Várjjaga gielda Kvalheim Eirik Vårdal ráđđeaddi, Norgga johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija Feodoroff Veikko ovddasteaddji, Nuortalaččaid siidačoahkkin Harju Terhi várreovddasteaddji, Nuortalaččaid siidačoahkkin Norgga ruovderáŧŧevirgelágádusa ovddasteaddji nammaduvvo maŋŋel Dán vuollebargojoavkku bargun lea árvvoštallat ruovderáŧi váikkuhusaid sihke lundui ja álgoálbmogiidda (sápmelaččat). Bargu bargojuvvo eanas dábálaš eiseváldi- ja virggálaš barggu oassin Ejb-guovddážis, Finnmárkku fylkkamánni kantuvrras ja sámi organisašuvnnain. Dán muttos ii leat dárbu konsultii, daningo barggu olli lea nu viiddis, iige das sáhte sirrejuvvot sierra oasi konsultafitnodaga čielggadeami várás. Oktavuohtadoallan ordnejuvvo eanas skype ja šleagaboastta bokte. Ovdanbuktojuvvui gažaldat Norgga ja Suoma láhkamearrádusaid earuin dán oassesuorggis. Gávnnahuvvui, ahte muhtin erohusat gávdnojit. Ain namuhuvvui riikkaidgaskasaš soahpamuš rájiid rasttildeaddji birasváikkuhusain (Espoo soahpamuš). Sámi ovddasteaddjit deattuhedje, ahte aitosaš soahpamušat galget ordnejuvvot skypečoahkkimiid ja šleađgaboasttaid lassin. Ovddasteaddjit ledje fuolas das, ahte vuollebargojovkui válljejuvvon eiseválddiin eai leat seammalágán áiggálaš resurssat anusteaset dego sis, geat barget fidnus virggi beales. Mearriduvvui, ahte vuollebargojoavku pláne iežas ordnet álggahančoahkkima ja joatká dan maŋŋel barggus skype ja šleađgaboastta bokte. 3. Ruhtadeapmi-vuollebargojoavku, Marjukka Vihavainen-Pitkänen ja Tuomo Suvanto Bargojoavkku lahtut leat: Vihavainen-Pitkänen Marjukka johtalusráđđi, fierpmit-ossodat, Suoma johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija Suvanto Tuomo johtalusvuogádatáššedovdi, Suoma johtalusvirgelágádus Toivonen Seppo ovddidanhoavda, Suoma johtalusvirgelágádus Ylinampa Jaakko allahoavda, Lappi ealáhus-, johtalus- ja birasguovddáš Tapio Juha prošeaktahoavda, Lappi ealáhus-, johtalus- ja birasguovddáš Martikainen Mikko ráđđádalli virgeolmmoš, innovašuvnnat ja fitnodatruhtadeapmi -ossodat, Suoma bargo- ja ealáhusministeriija Ingman Tiina ruhtadeapmi ja juridihkka joavkohoavda, innovašuvnnat ja fitnodatruhtadeapmi -ossodat, Suoma bargo- ja ealáhusministeriija Lohi Timo ovddidanhoavda, Davvi-Sámi guovlogoddi Alvheim Sturla boarrásit ráđđeaddi, Norgga ruovderáŧŧevirgelágádus Vuollebargojoavku lea ságastallan dárbbus ja vejolašvuođas geavahit konsulttaid. Suoma johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija lea sádden bivdaga konsultafitnodahkii ráhkadit

5(6) čilgehusa fidnu ekonomalaš gažaldagain. Konsultafitnodat CAPEX ráđđeaddit leat buktán evttohusa dán barggus. CAPEX evttoha, ahte čilgehus juhkkojuvvošii guovtti oassái. Vuosttaš oassi gieđahalašii fidnu duogáža ja fidnu sierra oassesurggiid, mat váikkuhit ruhtadanstruktuvrii. Nubbi oassi árvvoštalašii molssaevttolaš ruhtadeami sierra málliid. Plánan lea geavahit konsulttaid materiála válmmaštallamis ja vuollebargojoavku dohkkeha daid. Álggahančoahkkin dollojuvvo jođánit dán čoahkkima maŋŋel, beaivemearri ii leat vel almmuhuvvon. Sáhkavuoruin giddejuvvui fuomášupmi dasa, ahte vuosttaš čoahkkima vuođul vuollebargojoavkku bargun lea maid árvvoštallat ekonomalaš váikkuhusaid ja ávkkiid guvlui ja dan sierra doaibmiide, jos ruovdegeaidnu huksejuvvo. Lei maid muhtin veardde ságastallan EU:a rollas dákkár fidnus. Dan lassin gávnnahuvvui, ahte galgá váldit vuhtii guvllolaš árvvoštallama Norgga bealde. Norgalaččat dutket fuolalaččat CAPEX:a doaimmahan materiála ja máhccet de áššái. Dán muttos čoahkkima ságadoalli Sabina Lindström evttohii, ahte vai vuollebargojoavkkuin lea áigi bargat sidjiide addojuvvon bargguiguin ja vai stivrenjoavku oaččušii sis muhtin álgobohtosiid, de álgoplánaid miel čoahkkin golggotmánu 16 beaivve ii dollojuvvo. Dan sadjái čuovvovaš čoahkkin dollojuvvo Helssegis skábmamánu 16 beaivve. Dát dohkkehuvvui ovttamielalaččat. 5. Davvi-Sámi (Lappi) eanagoddeláva plenenproseassa ovdanbuktin, sisttis doaladettiin árktalaš ruovdegeainnu geinnodaga sajušteami Lappi lihtu lágas mearriduvvon bargun lea ráhkadit eanangoddeláva. Eanangoddelávain leat lágas mearriduvvon váikkuhusat ja dat lea vuođđun lávvenbargui, mas leat eambbo ovttaskasčuoggát. Ovddit eanangoddelávva bođii fápmui 2008 ja dán muttos plánenvuloš eanangoddelávva galgá boahtit láhkafámolažžan jagi 2020 loahpa rádjái. Jagi 2017 Lappi lihttu mearridii boahttevaš Lappi guovloráhkadusas ja manahagain. Árktalaš manahat lea plána oassi ja ákrktalaš ruovderáŧŧi gullá maid manahahkii. Lihttu lea dohkkehan ruovderáŧi. Galgá atnit mielas, ahte guovlu, man čađa ruovderáŧŧi manašii, lea hui earenoamáš suopmelaš geahččanguovllus, daningo nuppe dáfus dan luondu lea áidnalunddot ja nuppe dáfus dat manná Sámi eatnama čađa ja lokte ovdan earenoamáš kultuvrralaš ja ekonomalaš áššiid. Sitowise lea ožžon válmmašin čilgehusa gokko árktalaš ruovderáŧŧi manná Roavenjárggas Soađegili bokte Girkonjárgii, ja mas lea vuođđun Suoma johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija mearrádus čilget vejolašvuođaid ruovderáŧi huksema várás. Gávnnahuvvui, ahte maid oarjegeinnodat Soađegilis Gihttela bokte Ruoŧa ráji nala lea maid čielggaduvvome. Lea čilgejuvvon, ahte ruovderáŧŧelinnjá ii vahágahtáše buot deháleamos olles viidosaga luonddusuodjalanguovlluid, muhto dagahivččii biehtadahkes váikkuhusaid boazodollui. Váldoulbmil lea goitge oažžut ruovderáŧi nannejuvvot eanangoddelávas. Čoahkkimis šattai ságastallan eanangoddeláva rollas. Gávnnahuvvui, ahte Norggas ii leat jođus danveardásaš proseassa eaige norgalaččat sáhte ovttastahttit eanangoddeláva ovttaskasčuoggáid, daningo ságastallamat Norggas leae leamaš dán rádjái hui almmolaš

6(6) dásis. Dáid áššiid geažil, norgalaččat sáhtášedje evttohit, ahte hui dárkilis geinnodat ruovderáŧŧái ii meroštallojuvvoše Norgga beallái, muhto duššefal manahat, man siste ruovderáŧŧi manašii. Lea čielga dárbu ráđđádallat áššis lasi álbmotlaš dásis. 6. Bargojoavkku áigedávval ja doaibmaplána Čuovvovaš čoahkkin dollojuvvo Helssegis skábmamánu 6 beaivve 2018. Dárkilis bovdehus čoahkkimii sáddejuvvo fargga. Čoahkkima ságadoalli almmuhii, ahte muhtin álgobohtosat vuollebargojoavkkuin buktojuvvojit ovdan čuovvovaš čoahkkimis. Gávnnahuvvui, ahte muhtin beroštupmeorganisašuvnnaid gullamat sáhtášedje ordnejuvvot. Suoma johtalus- ja kommunikašuvdnaministeriija dahká dás evttohusa ja doaimmaha dan oasseváldiide sihke koordinere vejolaš gullamiid skábmamánu 6 beaivve čoahkkimis. Bivdojuvvui, ahte stivrenjoavkku lahtut muitalit ministeriijai vejolaš beroštupmejoavkkuin, main livččii vejolaččat hállu šaddat gullojuvvot. 7. Vejolaš eará áššit Čoahkkima áššegirjjit bivdojuvvojedje, eŋgelasgiela lassin jorgaluvvot suomagillii. Mearriduvvui, ahte buot mávssolaš áššegirjjit jorgaluvvojit goappánai sámegillii, davvisámegillii ja nuortalašgillii. Mearriduvvui, ahte golbma šihttojuvvon čoahkkinbeaivemeari galggašedje dollojuvvot friddjan ja lassičoahkkimiid dárbu árvvoštallojuvvo ođđasit čuovvovaš čoahkkimis. 8. Čoahkkima loahpaheapmi Čoahkkima ságadoalli Sabina Lindström loahpahii čoahkkima d. 12.02.