AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA

Hasonló dokumentumok
SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

EAMIÁLBMOTGIRJJÁLAŠ- VUOHTA HISTORJÁ, DUTKAN JA TEORIIJAT

DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT

ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON

TERMINOLOGIIJADIEĐA JA VUOĐĐOEALÁHUSAID FÁGAGIELLA

OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 1

OAHPPOPLÁNA. Ođasjournalistihkka 2

OAHPPOPLÁNA. 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma

OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 2

OAHPPOPLÁNA. Featurejournalistihkka

Sámi girjjálašvuohta: teoriijat ja metodat

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgráda

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

Eaŋgalsgiella oahppoplána

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

Servodatfága sámi oahppoplána

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

SGR Romsa

STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas

5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

4 Sámegiella nubbingiellan

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes

Maid bargá INGENEVRA?

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT

Sámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla

Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK

GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

SÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLLAGA ČÁLLINRÁVVAGAT

SÁMEGIEL ÁLGOOAHPAHUS. II oasi árvvoštallan - dekoden

Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

liikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán

Gitta bargoeallimii. te-palvelut.fi

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

O asreivve sisdoallu: Ándde Sara lea leamaš. jo iheaddji. Evaluerenseminára ak amánu 19. b lágiduvvui

Láhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT

Boazodoallu eallinvuogi máhtut

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

NR 2/ Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi sihke evttohuslisttu dohkkeheapmi

Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii

Kela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.

Ohcejoga gielda Beavdegirji 4/2018 1

Vuorká-diehtu riikkavuložiidda

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

Fylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

Dohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne

NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017

SÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLLAGA ČÁLLINRÁVVAGAT (oďasmahttojuvvon oďďajagimánus 2012)

Ovttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra

Sámi giellaprošeavttaid doarjjanjuolggadusat ohcanvuođot doarjja. Dohkkehuvvon áššis SR 023/19 Davvisámegillii

Sámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus

DAVVI-SÁMI EANANGODDELÁVVA 2040 Anár Soađegilli Ohcejohka. Oassálastin- ja árvvoštallanplána

FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar

Prop. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1

OHCEJOGA GIELDDA EALÁHUSSTRATEGIIJA

Ohcejoga gielda Evttohuslistá 4/2018 1

Átírás:

OAHPPOPLÁNA OKT 305 AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA 10 oahppočuoggá Dutkan ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016, áššis 45/16. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhtain 09.01.17 (Public áššenr.: 17/00523) ja 02.05.18 (Public áššenr. 18/00215.)

1. OAHPPOOVTTADAGA NAMMA Sámegillii: Akademalaš čállinseminára Dárogillii: Akademisk skriveseminar Eaŋgalsgillii: Seminar on academic writing 2. OPPALAŠ DIEĐUT OAHPU BIRRA OAHPPOVTTADAGA KODA: OKT 305 VIIDODAT: 10 oahppočuoggá OAHPU LÁGIDEAPMI: Oahpahus sáhttá lágiduvvot sihke luohkkálatnja- ja neahttaoahpahussan. 3. OAHPPOPROGRÁMMA GULLEVAŠVUOHTA Gursa gullá Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterprográmma oktasaš geatnegahtton gurssaide. 4. SISABEASSANGÁIBÁDUSAT Sisabeassangáibádussan leat Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterprográmma oppalaš sisabeassangáibádusat mat leat čilgejuvvon oahppoprográmmaplánas. 5. OAHPAHUSGIELLA Davvisámegiella lea váldooahpahusgiellan. Eará sámegielat ja suoma-, ruoŧa-, dáro- ja eaŋgalsgiella sáhttet adnojuvvot omd. guosselogaldallamiin. 6. SISDOALLU Gursa čiekŋuda ja viiddida studeantta máhtuid dieđalaš ja fágalaš čállimis, ja ráhkkanahttá su masterbarggu čállimii. Gurssas leat njeallje váldosisdoalu: 1) dieđalaš deakstašlájat ja deakstaráhkadusat 2) dieđalaš ákkastallanvuogit, giellageavahus ja stiila 3) dieđalaš čállosa formála iešvuođat 4) dieđalaš publiserenvuogádagat. Studeanta vuojulduvvá dáid fáttáide sihke teorehtalaččat ja praktihkalaččat. Son oažžu máŋggabealat vásáhusaid dieđalaš čállimis: son omd. pláne deavstta ráhkadeami ja dan čállima, hábme ja buorida iežas deavstta, ja oahppá geavahit gálduid, govaid, govvosiid ja tabeallaid rivttes láhkai. 2

7. OAHPPANJOKSOSAT Oahpu olis studeanta olaha dáid oahppanjoksosiid: Máhttu ja diehtu: - dovdá iešguđetlágan dieđalaš deakstašlájaid ja daid iešvuođaid - dovdá dieđalaš stiilla ja argumenterenvugiid - dovdá dieđalaš čállima formála beliid (omd. bajilčállagiid, gáldočujuhusaid ja - logahallamiid hábmema, govaid, govvosiid ja tabeallaid geavaheami) - dovdá dieđalaš publiserenvuogádagaid Gálggat: - máhttá plánet dieđalaš čállinbarggu ja ráhkadit dan várás dutkanplána - máhttá hábmet ja lađastallat dieđalaš deavstta - máhttá geavahit dieđalaš stiilla ja ákkastallanvugiid - máhttá hábmet riekta dieđalaš deavstta formála beliid Oppalaš gelbbolašvuohta: - dovdá dieđalaš čállima iešvuođaid ja máhttá heivehit daid iežas čállinbargui - dovdá dieđalaš publiserenvuogádaga, ja diehtá mo galgá doaibmat go áigu almmustahttit dieđalaš čállosa Gurssa geavatlaš ulbmilin lea eandalii doarjut oahppi masterbarggu ráhkadeamis. Danin studeanta ávžžuhuvvo válljet dán gurssa geatnegahtton bargguide dakkár temáid ja fáttáid, mat laktásit su iežas masterbargui. 8. OAHPAHAN- JA OAHPPANVUOGIT Logaldallamat, ruovttubarggut, joavkobarggut ja seminárat. Seminárain studeanttat buktet ovdan iežaset bargguid ja kommenterejit eará studeanttaid ovdanbuktimiid. 9. GÁIBÁDUSAT BEASSAT EKSÁMENII Gursii gullet golbma geatnegahttojuvvon barggu, main guokte galget buktojuvvot ovdan semináras. 1) Oahppi čállá preliminára dutkanplána iežas masterbarggu várás (dahje eará sullalas dieđalaš barggu várás). Dutkanplána galgá doallat sisttis čilgehusa barggu temás, fáttás ja dutkančuolmmain, guovddáš bargovugiid ja metodaid, ja jurddašuvvon áigeplána. Plána guhkkodat galgá leat 5 6 siiddu. Oahppi maiddái buktá plána njálmmálaččat ovdan semináras, gos fágaoahpaheaddji ja eará oahppit besset dan kommenteret (15 min ovdanbuktin + 15 min kommeanttaid ja ságastallama várás). Oahppi čállá árvvoštallama dahje kritihkalaš referáhta muhtun guovddáš gáldus dahje gálduin, maid son áigu geavahit masterbarggus (dahje eará barggus, man várás 3

dutkanplána lea čállojuvvon). Čállosa guhkkodat galgá leat 5 6 siiddu. Son buktá čállosa sisdoalu njálmmálaččat ovdan semináras (15 min ovdanbuktin + 5 min kommeanttaid ja ságastallama várás). 2) Oahppi čállá árvvoštallama dahje kritihkalaš referáhta muhtun guovddáš gáldus dahje gálduin, maid son áigu geavahit masterbarggus (dahje eará barggus, man várás dutkanplána lea čállojuvvon). Čállosa guhkkodat galgá leat 5 6 siiddu. Son buktá čállosa sisdoalu njálmmálaččat ovdan semináras (15 min ovdanbuktin + 5 min kommeanttaid ja ságastallama várás). 3) Oahppi dahká čálalaš hárjehusbarggu, mii guoská dieđalaš čállima formála iešvuođaide (omd. govvosat, govat, tabeallat, gálduid geavaheapmi, deavstta hábmen). Dárkilut rávvagat hárjehusbarggu várás juhkkojuvvojit gurssas. Fágaoahpaheaddji árvvoštallá geatnegahtton bargguid dohkálažžan/ii dohkálažžan. Buot geatnegahtton barggut galget leat dohkkehuvvon ovdal eksámena. Studeanttas lea vejolašvuohta divvut bargguid máhcahaga vuođul ovdal eksámena. 10. EKSÁMEN Máhppaeksámen, mas leat golbma seminárabargočállosa. Árvvoštallan: Árvosátni A F; buot barggut deattuhuvvojit seamma ollu (1/3). 11. PRIVATISTTAID VEJOLAŠVUOHTA VÁLDIT GURSSA Privatisttat eai sáhte váldit dán gurssa, dasgo oahppan gáibida dan, ahte studeanta searvá oahpahussii. Geahča muđui U/A lága 3-8 (2). 12. KVALITEHTASIHKKARASTIN Čujuhuvvo Sámi allaskuvlla kvalitehtasihkkarastinvuogádahkii, ja dasa makkár vejolašvuođat ja geatnegasvuođat studeanttain lea árvvoštallat Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid ja bálvalusaid kvalitehta. Studeanttat árvvoštallet oahpu evaluerenčoahkkimis ja sii devdet árvvoštallanskovi oahpu loahpahettiin. Ásahus árvvoštallá oahpu studeantaárvvoštallamiid, eksámenraporttaid, sensorraporttaid ja fágaraportta vuođul. 13. LOHKANMEARRI Lohkanmearregirjjálašvuohta oktiibuot unnimustá 300 siiddu. Buot studeanttaide: 4

Henriksen, Marit Breie 2005: Sáhttá go dieđagiela válljema ákkastallat dieđateorehtalaččat. Sámi dieđalaš áigečála 1-2005. Hirvonen, Vuokko 2012: Rávvagat girjjálašvuođa oahppo- ja dutkanbargguid čállimii. Guovdageaidnu, Sámi allaskuvla. Váljagirjjálašvuohta (studeanta vállje unnimustá ovtta): Brodersen, Randi Benedikte & al. 2007: Tekstens autoritet. Tekstanalyse og skriving i akademia. Oslo: Universitetsforlaget. Bush, Tor 2013. Akademisk skriving for bachelor- og masterstudenter. Bergen: Fagbokforlaget. Eco, Umberto 1989. Oppineisuuden osoittaminen eli miten tutkielma tehdään. Tampere: Vastapaino. Eco, Umberto 2002. Kunsten å skrive en akademisk oppgave, hovedoppgave og masteroppgave. Oslo: Idem. Hirsijärvi, Sirkka Remes, Pirkko Sajavaara, Paula 2015: Tutki ja kirjoita. Helsinki: Tammi. Karisto, Antti & Seppälä, Ullamaija 2004. Maukas gradu valmistumisvihjeitä tutkielman tekijöille. Tampere: Vastapaino. Kalaja, Paula, Alanen, Riikka & Dufva, Hannele 2011. Kieltä tutkimassa tutkielman laatijan opas. Finn Lectura. 5