L 330 Teataja. Euroopa Liidu. Õigusaktid. Seadusandlikud aktid. Muud kui seadusandlikud aktid. 57. aastakäik. 15. november Eestikeelne väljaanne

Átírás

1 Euroopa Liidu L 330 Teataja Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 57. aastakäik 15. november 2014 Sisukord I Seadusandlikud aktid DIREKTIIVID Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt ( 1 )... 1 II Muud kui seadusandlikud aktid RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 2014/793/EL: Nõukogu otsus, 7. november 2014, Euroopa Liidu ja Prantsuse Vabariigi vahelise lepingu (millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes) liidu nimel sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Prantsuse Vabariigi vaheline leping, millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes MÄÄRUSED Nõukogu määrus (EL) nr 1221/2014, 10. november 2014, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused aastaks ning muudetakse määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/ ( 1 ) EMPs kohaldatav tekst (Jätkub pöördel) Aktid, mille pealkiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

2 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1222/2014, 8. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise metoodikat ja määratakse kindlaks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriad ( 1 ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1223/2014, 14. novembril 2014, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93 seoses seestöötlemise protseduuri lihtsustatud lõpetamisega ( 1 ) 37 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1224/2014, 14. november 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril OTSUSED 2014/794/EL: Nõukogu otsus, 7. november 2014, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu kultuurikoostöö protokolliga moodustatud kultuurikoostöö komitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses 15 vahekohtunikust koosneva nimekirja koostamisega /795/EL: Nõukogu rakendusotsus, 7. november 2014, millega pikendatakse rakendusotsuse 2011/335/EL (mille kohaselt lubatakse Leedu Vabariigil kohaldada meedet, millega antakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287) kohaldamisaega /796/EL: Nõukogu rakendusotsus, 7. november 2014, mille kohaselt lubatakse Läti Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist /797/EL: Nõukogu rakendusotsus, 7. november 2014, millega lubatakse Eesti Vabariigil kehtestada meede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a /798/EL: Komisjoni rakendusotsus, 13. november 2014, millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ F lisa seoses veiste ja sigade liidusisese kaubanduse puhul kasutatava veterinaarsertifikaadi näidise vormiga ning kodusigade liidusiseses kaubanduses Trichinella puhul kehtivate täiendavate tervisenõuetega (teatavaks tehtud numbri C(2014) 8336 all) ( 1 ) RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕUD AKTID 2014/799/EL: AKV-ELi suursaadikute komitee otsus nr 4/ oktoober 2014, ettevõtluse arenduskeskuse (EAK) juhatusele antavate ülesannete kohta ( 1 ) EMPs kohaldatav tekst

3 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ), toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 ), ning arvestades järgmist: (1) Oma teatises Ühtse turu akt Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks Üheskoos uue majanduskasvu eest, mis võeti vastu 13. aprillil 2011, tegi komisjon kindlaks, et kõigi sektorite ettevõtjate poolt esitatava sotsiaalse ja keskkonnaalase teabe läbipaistvus tuleb tõsta kõikides liikmesriikides võrdselt kõrgele tasemele. See on täielikult kooskõlas liikmesriikide õigusega nõuda vajaduse korral, et ettevõtjad muudaksid muu kui finantsteabe veelgi läbipaistvamaks, mis on oma olemuselt eesmärk, mille saavutamiseks tuleb teha pidevaid jõupingutusi. (2) 25. oktoobril 2011 vastu võetud komisjoni teatises ELi uuendatud strateegia aastateks ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas korrati, et sotsiaalse ja keskkonnaalase teabe avalikustamist ettevõtjate poolt tuleb parandada ning selles valdkonnas tuleb esitada seadusandlik ettepanek. (3) Euroopa Parlament märkis kahes 6. veebruari aasta resolutsioonis, milleks olid Ettevõtja sotsiaalne vastustus, usaldusväärne, läbipaistev ja vastutustundlik ettevõtlus ning jätkusuutlik majanduskasv ning Ettevõtja sotsiaalne vastutus, ühiskonna huvide edendamine ning suund säästvale ja kaasavale taastumisele, et äriühingud peavad avalikustama säästva arengu kohta teabe, nagu sotsiaalsed ja keskkonnaalased tegurid, et teha kindlaks jätkusuutlikkuse riskid ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Muu kui finantsteabe avalikustamine on oluline samm üleminekul säästvale maailmamajandusele, milles on pikaajaline kasumlikkus ühendatud sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Muu kui finantsteabe avalikustamine aitab mõõta, jälgida ja juhtida ettevõtjate tegevust ja nende mõju ühiskonnale. Seetõttu palus Euroopa Parlament, et komisjon esitaks ettevõtjate poolt muu kui finantsteabe avalikustamise kohta seadusandliku ettepaneku, mis võimaldaks meetmete suurt paindlikkust, et võtta arvesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse mitmemõõtmelist olemust ja seda, et ettevõtjad rakendavad sotsiaalse vastutuse põhimõtteid mitmel eri viisil, ja mis tagaks ka piisaval tasemel võrreldavuse, et võtta arvesse investorite ja muude sidusrühmade vajadusi ning vajadust anda tarbijatele kergesti kättesaadavat teavet äriühingute mõju kohta ühiskonnale. ( 1 ) ELT C 327, , lk 47. ( 2 ) Euroopa Parlamendi 15. aprilli aasta seisukoht (s seni avaldamata) ja nõukogu 29. septembri aasta otsus.

4 L 330/ (4) Teatavate suurettevõtjate poolt muu kui finantsteabe avalikustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kooskõlastamine on tähtis ühtmoodi nii ettevõtjate kui ka aktsionäride ja muude sidusrühmade jaoks. Kooskõlastamine on neis valdkondades oluline, sest enamik neist ettevõtjatest tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis. (5) Vaja on kehtestada ka teatav õiguslik miinimumnõue selle teabe ulatuse kohta, mille ettevõtjad kogu liidus peaksid avalikkusele ja ametiasutustele kättesaadavaks tegema. Käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad peaksid andma õiglase ja tervikliku ülevaate oma põhimõtetest, tulemustest ja riskidest. (6) Kogu liidus avalikustatava muu kui finantsteabe järjepidevuse ja võrreldavuse suurendamiseks peaksid teatavad suurettevõtjad koostama muud kui finantsteavet kajastava aruande, mis sisaldab teavet vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimuste kohta. See aruanne peaks sisaldama nende küsimustega seotud põhimõtete, tulemuste ja riskide kirjeldust ning see tuleks lisada asjaomase ettevõtja tegevusaruandesse. Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks ühtlasi sisaldama teavet ettevõtja poolt rakendatava hoolsuskohustuse täitmise menetluste kohta ja seda ka ettevõtja tarne- ning alltöövõtuahelaga seoses, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, et tuvastada, ennetada ja leevendada olemasolevaid ja võimalikke kahjulikke mõjusid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad muud kui finantsteavet kajastava aruande koostamise kohustusest vabastada, kui sama majandusaasta kohta esitatakse eraldi aruanne, mis sisaldab sama teavet. (7) Keskkonnaküsimuste osas peaks ettevõtjalt nõutav muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldama üksikasjalikku teavet ettevõtja tegevuse praeguste ja prognoositavate mõjude kohta keskkonnale ning vajaduse korral tervisele ja ohutusele, samuti taastuva ja taastumatu energia kasutamise, kasvuhoonegaaside heite, veekasutuse ja õhusaaste kohta. Sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes võib aruandes esitatud teave puudutada soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks võetud meetmeid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide rakendamist, töötingimusi, sotsiaaldialoogi, töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra järgimist, ametiühingute õiguste austamist, tööohutust ja -tervishoidu, dialoogi kohalike kogukondadega ja/või meetmeid, mida on võetud nende kogukondade kaitse ja arengu tagamiseks. Inimõiguste, korruptsioonivastase võitluse küsimustes võiks muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldada teavet inimõiguste kuritarvitamise vältimiseks ja/või korruptsiooni vastu võitlemise mehhanismide kohta. (8) Käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad peaksid andma piisavat teavet küsimuste kohta, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad peamiste olulise mõjuga riskide realiseerumist, samuti juba realiseerunud riskide kohta. Mõjude olulisust tuleks hinnata nende ulatuse ja raskusastme järgi. Olulise mõjuga riskid võivad tuleneda ettevõtja enda tegevusest või olla seotud selle tegevuse ning, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, toodete, teenuste ja ärisuhetega, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelatega. See ei tohiks tekitada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele liigset täiendavat halduskoormust. (9) Kõnealuse teabe esitamisel võivad käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad tugineda riigisisestele raamistikele, liidu raamistikele (nt keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS)) või rahvusvahelistele raamistikele, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Global Compact, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO raamistikku Kaitsta, austada ja heastada, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunised hargmaistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standard 26000, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, globaalne aruandlusalgatus (GRI), ja muudele tunnustatud rahvusvahelistele raamistikele. (10) Liikmesriigid peaksid tagama nõuetekohaste ja tõhusate vahendite olemasolu, millega tagada muu kui finantsteabe avalikustamine ettevõtjate poolt vastavalt käesolevale direktiivile. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks on kehtestatud tõhusad siseriiklikud menetlused ning et need menetlused on kättesaadavad kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kel on kooskõlas siseriikliku õigusega õigustatud huvi tagada, et käesoleva direktiivi sätteid järgitaks. (11) ÜRO aasta säästva arengu konverentsi (Rio+20) lõppdokument Soovitud tulevikuvisioon ( The Future We Want ) punktis 47 tunnistatakse ettevõtete säästvat arengut käsitleva aruandluse tähtsust ning soovitatakse ettevõtjatel kaaluda võimaluse korral säästva arengu teabe lisamist oma aruandlustsüklisse. Selles innustatakse ka majandusharu, huvitatud valitsusi ja asjaomaseid sidusrühmasid töötama vajaduse korral ÜRO süsteemi abil välja parimate tavade mudelid ning hõlbustama meetmeid finantsteabe ja muu kui finantsteabe integreerimiseks, võttes arvesse juba olevaolevate raamistikega saadud kogemusi.

5 L 330/3 (12) Investorite juurdepääs muule kui finantsteabele on samm lähemale eesmärgile, milleks on aastaks selliste turu- ja poliitikastiimulite kehtestamine, millega ressursitõhusa Euroopa tegevuskava raames premeeritakse ettevõtete investeeringuid tõhususse. (13) Euroopa Ülemkogu kutsus oma 24. ja 25. märtsi aasta järeldustes üles vähendama üldist regulatiivset koormust, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ( VKE ) puhul, nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, ning soovitati meetmeid, mille abil suurendada tootlikkust; samas on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia Euroopa 2020 eesmärk parandada ärikeskkonda VKEde jaoks ning edendada nende rahvusvahelistumist. Seega tuleks kooskõlas põhimõttega kõigepealt mõtle väikestele kohaldada uusi avalikustamisnõudeid ainult teatavate suurettevõtjate ja kontsernide suhtes. (14) Muu kui finantsteabe avalikustamise nõude reguleerimisala tuleks kindlaks määrata töötajate keskmise arvu, bilansi kogumahu ja netokäibe alusel. VKEd peaksid olema vabastatud täiendavatest nõuetest ning muud kui finantsteavet kajastava aruande avalikustamise kohustust tuleks kohaldada ainult nende suurettevõtjate suhtes, mis on avaliku huvi üksused, ja nende avaliku huvi üksuste suhtes, mis on suure kontserni emaettevõtjad, ning mille kontserni töötajate arv konsolideeritud alusel on mõlemal juhul keskmiselt üle 500. See ei tohiks takistada liikmesriike nõudmast muu kui finantsteabe avalikustamist ka sellistelt ettevõtjatelt ja kontsernidelt, millele käesolevat direktiivi ei kohaldata. (15) Paljud ettevõtjad, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 1 ) reguleerimisalasse, kuuluvad kontserni. Konsolideeritud tegevusaruanded tuleks koostada nii, et teavet selliste kontsernide kohta võib edastada kontserni liikmetele ja kolmandatele isikutele. Seepärast tuleks konsolideeritud tegevusaruandeid reguleeriv siseriiklik õigus kooskõlastada, et tagada selle teabe võrreldavus ja ühtsus, mida ettevõtjad peaksid liidus avaldama. (16) Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peaksid kontrollima ainult seda, kas muud kui finantsteavet kajastav aruanne või eraldi aruanne on esitatud. Peale selle peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda, et muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja. (17) Et ettevõtjatel oleks muud kui finantsteavet lihtsam avalikustada, peaks komisjon koostama mittesiduvad suunised, mis hõlmavad peamisi üldisi ja valdkondlikke mitterahalisi tulemusnäitajaid. Komisjon peaks võtma arvesse praegu järgitavaid häid tavasid, rahvusvahelisi suundumusi ja asjaomaste liidu algatuste tulemusi. Komisjon peaks pidama asjakohaseid konsultatsioone, muu hulgas asjaomaste sidusrühmadega. Keskkonnaaspektidele osutamisel peaks komisjon käsitlema vähemalt maakasutust, veekasutust, kasvuhoonegaaside heidet ja materjalide kasutamist. (18) Ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete pädevuse ja seisukohtade mitmekesisus lihtsustab hea arusaama omandamist asjaomase ettevõtja organisatsioonilisest korraldusest ja tegevusest. See võimaldab nende organite liikmetel konstruktiivselt kritiseerida juhtkonna otsusteid ning olla avatum uudsetele ideedele, vähendades liikmete hulgas sarnaste seisukohtade, mis on tuntud ka kui rühmamõtlemine, tekkimist. See aitab kaasa tulemuslikule järelevalvele juhtkonna üle ja ettevõtja edukale üldjuhtimisele. Seepärast on oluline suurendada kohaldatava mitmekesisuspoliitika läbipaistvust. Sellega teavitataks turgu ettevõtja üldjuhtimise tavadest ning seega avaldataks ettevõtjatele kaudselt survet juhtorganite mitmekesistamiseks. (19) Kohustust avalikustada oma haldus-, juht- ja järelevalveorganitega seotud mitmekesisuspoliitika seoses näiteks selliste aspektidega nagu vanus, sugu, või hariduslik ja ametialane taust, tuleks kohaldada üksnes teatavate suurettevõtjate suhtes. Mitmekesisuspoliitika avalikustamine peaks olema ühingujuhtimise aruande osa, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artiklis 20. Kui mitmekesisuspoliitikat ei kohaldata, ei tohiks muuta selle kohaldamist kohustuslikuks, kuid ühingujuhtimise aruandes peaks olema selgelt põhjendatud, miks see nii on. ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, , lk 19).

6 L 330/ (20) Arvesse on võetud liidu tasandi algatusi, sh mitmes sektoris riikide kaupa toimuvat aruandlust, Euroopa Ülemkogu 22. mai aasta ning 19. ja 20. detsembri aasta järeldustes nõutud suurte äriühingute ja kontsernide aruandlust riikide kaupa ja samasuguseid sätteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL ( 1 ) ning finantsaruannete läbipaistvuse suurendamiseks tehtud rahvusvahelisi jõupingutusi. G8 ja G20 raames paluti OECD-l koostada hargmaiste ettevõtjate aruannete standardvorm, mille abil nad teataksid maksuasutusele, millistes maailma riikides nad kasumit teenivad ja makse maksavad. Need abinõud täiendavad käesolevas direktiivis tehtud ettepanekuid vastavate eesmärkide saavutamiseks sobivate meetmetena. (21) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt suurendada teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt kogu liidus avalikustava teabe asjakohasust, ühtsust ja võrreldavust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. (22) Käesolevas direktiivis järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas ettevõtlusvabadus, eraelu austamine ja isikuandmete kaitse. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. (23) Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Direktiivi 2013/34/EL muutmine Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt. 1) Lisatakse järgmine artikkel: Artikkel 19a Muud kui finantsteavet kajastav aruanne 1. Suurettevõtjate puhul, mis on avaliku huvi üksused, mis täidavad oma bilansipäeval kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab tegevusaruanne ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave: a) ettevõtja ärimudeli lühikirjeldus; b) põhimõtete kirjeldus, mida ettevõtja kõnealustes küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused; c) kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused; ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, , lk 338).

7 L 330/5 d) kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis on seotud ettevõtja tegevusega, muu hulgas, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas ettevõtja neid riske juhib; e) asjaomase äri seisukohast olulised peamised mitterahalised tulemusnäitajad. Kui ettevõtjal puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on. Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi iga-aastastes finantsaruannetes esitatud summade kohta. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt ettevõtja äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust. Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et ettevõtjad võivad tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustavad ettevõtjad, millisele raamistikule nad on tuginenud. 2. Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnud ettevõtjate puhul loetakse täidetuks artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud muu kui finantsteabe analüüsiga seotud kohustus. 3. Ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest juhul, kui kõnealune ettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse või eraldi aruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile. 4. Kui ettevõtja koostab sama majandusaasta kohta eraldi aruande, võib liikmesriik, sõltumata sellest kas aruanne tugineb riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning sisaldab lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastavaks aruandeks vajalikku teavet või mitte, vabastada selle ettevõtja kohustusest esitada lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne, tingimusel et eraldi aruanne: a) avaldatakse koos tegevusaruandega vastavalt artiklile 30, või b) tehakse ettevõtja veebisaidil avalikult kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast bilansipäeva, ning sellele osutatakse tegevusaruandes. Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel ettevõtjatele, kes koostavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldi aruande. 5. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing kontrollib, kas lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne või lõikes 4 osutatud eraldi aruanne on esitatud. 6. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või lõikes 4 osutatud eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja. 2) Artiklit 20 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 1 lisatakse järgmine punkt: g) ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika kirjeldus seoses näiteks selliste aspektidega nagu vanus, sugu või hariduslik ja ametialane taust; mitmekesisuspoliitika eesmärgid, kuidas seda on rakendatud ning selle tulemused aruandeperioodil. Kui sellist poliitikat ei kohaldata, sisaldab aruanne selgitust, miks see nii on. ;

8 L 330/ b) lõige 3 asendatakse järgmisega: 3. Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kooskõlas artikli 34 lõike 1 teise lõiguga oma arvamuse käesoleva artikli lõike 1 punktide c ja d kohaselt esitatud teabe kohta ja kontrollib, kas käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, e, f ja g osutatud teave on esitatud. ; c) lõige 4 asendatakse järgmisega: 4. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva artikli lõike 1 punktide a, b, e, f ja g kohaldamisest lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kes on emiteerinud üksnes selliseid väärtpabereid, mis ei ole direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad, välja arvatud juhul, kui asjaomased ettevõtjad on emiteerinud aktsiaid, millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses. ; d) lisatakse järgmine lõige: 5. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, ei kohaldata lõike 1 punkti g väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes. 3) Lisatakse järgmine artikkel: Artikkel 29a Muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne 1. Avaliku huvi üksuste puhul, mis on suure kontserni emaettevõtjad, mis täidavad oma bilansipäeval konsolideeritult kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab konsolideeritud tegevusaruanne kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat konsolideeritud aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave: a) kontserni ärimudeli lühikirjeldus; b) põhimõtete kirjeldus, mida kontsern kõnealustes küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused; c) kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused; d) kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis on seotud kontserni tegevusega, muu hulgas, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas kontsern neid riske juhib; e) asjaomase äri seisukohast olulised peamised mitterahalised tulemusnäitajaid. Kui kontsernil puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on. Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi konsolideeritud finantsaruannetes esitatud summade kohta. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt kontserni äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

9 L 330/7 Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et emaettevõtja võib tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustab emaettevõtja, millisele raamistikule ta on tuginenud. 2. Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnud emaettevõtja puhul loetakse täidetuks artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus ja artiklis 29 sätestatud muu kui finantsteabe analüüsiga seotud kohustus. 3. Emaettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest juhul, kui kõnealune vabastatud emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse või eraldi aruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile. 4. Kui emaettevõtja koostab sama majandusaasta ja kogu kontserni kohta eraldi aruande, võib liikmesriik, sõltumata sellest kas aruanne tugineb riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning sisaldab lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastavaks konsolideeritud aruandeks vajalikku teavet või mitte, vabastada selle emaettevõtja kohustusest koostada lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne, tingimusel et eraldi aruanne: a) avaldatakse koos konsolideeritud tegevusaruandega vastavalt artiklile 30, või b) tehakse emaettevõtja veebisaidil avalikult kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast bilansipäeva, ning sellele osutatakse konsolideeritud tegevusaruandes. Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel emaettevõtjatele, kes koostavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldi aruande. 5. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing kontrollib, kas lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne või lõikes 4 osutatud eraldi aruanne on esitatud. 6. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes või lõikes 4 osutatud eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja. 4) Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega: 1. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed, kes toimivad neile siseriikliku õigusega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt selle eest, et a) iga-aastased finantsaruanded, tegevusaruanne, ühingujuhtimise aruanne, kui see esitatakse eraldi, ning artikli 19a lõikes 4 osutatud aruanne, ning b) konsolideeritud finantsaruanded, konsolideeritud tegevusaruanded, konsolideeritud ühingujuhtimise aruanne, kui see esitatakse eraldi, ning artikli 29a lõikes 4 osutatud aruanne koostatakse ja avaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ning vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. 5) Artiklile 34 lisatakse järgmine lõige: 3. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 19a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava aruande ning artikli 29a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava konsolideeritud aruande suhtes ega artikli 19a lõikes 4 ja artikli 29a lõikes 4 osutatud eraldi aruannete suhtes.

10 L 330/ ) Artiklisse 48 lisatakse enne viimaste lõiku järgmine lõik: Võttes arvesse OECD suundumusi ning asjaomaste Euroopa algatuste tulemusi, kaalutakse aruandes samuti võimalust kehtestada suurettevõtjatele kohustus esitada iga-aastaselt iga liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta, kus nad tegutsevad, riigipõhine aruanne, mis sisaldab teavet vähemalt teenitud kasumi, kasumi pealt makstud maksude ja saadud riiklike toetuste kohta. Artikkel 2 Suunised aruandluse kohta Et ettevõtjatel oleks asjakohast, kasulikku ja võrreldavat muud kui finantsteavet lihtsam avalikustada, koostab komisjon mittesiduvad suunised metoodika kohta, kuidas avaldada muud kui finantsteavet, sh üldisi ja valdkondlikke peamisi mitterahalisi tulemusnäitajaid. Suuniste koostamisel konsulteerib komisjon asjaomaste sidusrühmadega. Komisjon avaldab suunised hiljemalt 6. detsembril Artikkel 3 Läbivaatamine Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise kohta aruande, mis sisaldab muu hulgas teavet selle reguleerimisala (eriti seoses suurte noteerimata ettevõtjatega), tulemuslikkuse ning pakutavate suuniste ja meetodite taseme kohta. Aruanne avaldatakse hiljemalt 6. detsembril 2018 ning sellele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud. Artikkel 4 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 6. detsembril Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid sätestavad, et esimeses lõigus osutatud sätteid kohaldatakse kõikide artikli 1 kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate suhtes 1. jaanuaril 2017 algava majandusaasta osas või kalendriaasta 2017 jooksul. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 5 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist s.

11 L 330/9 Artikkel 6 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Strasbourg, 22. oktoober 2014 Euroopa Parlamendi nimel president M. SCHULZ Nõukogu nimel eesistuja B. DELLA VEDOVA

12 L 330/ II (Muud kui seadusandlikud aktid) RAHVUSVAHELISED LEPINGUD NÕUKOGU OTSUS, 7. november 2014, Euroopa Liidu ja Prantsuse Vabariigi vahelise lepingu (millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes) liidu nimel sõlmimise kohta (2014/793/EL) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga b ja lõike 8 teise lõiguga, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ning arvestades järgmist: (1) Kooskõlas nõukogu otsusega 2013/671/EL ( 1 ) allkirjastati 17. veebruaril 2014 Euroopa Liidu ja Prantsuse Vabariigi vaheline leping, millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes (edaspidi leping ), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval. (2) Lepingu eesmärk on tagada, et ka pärast staatuse muutust kohaldatakse Saint-Barthélemys nõukogu direktiivide 2011/16/EL ( 2 ) ja 2003/48/EÜ ( 3 ) mehhanisme, mis on suunatud piiriüleste pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. (3) Leping tuleks sõlmida, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Prantsuse Vabariigi ja Euroopa Liidu vaheline leping, millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes, kiidetakse liidu nimel heaks. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele. ( 1 ) Nõukogu 15. novembri aasta otsus 2013/671/EL Prantsuse Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes) Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta (ELT L 313, , lk 1). ( 2 ) Nõukogu 15. veebruari aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, , lk 1). ( 3 ) Nõukogu 3. juuni aasta direktiiv 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, , lk 38).

13 L 330/11 Artikkel 2 Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artiklis 7 sätestatud teate ( 1 ). Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval. Artikkel 3 Brüssel, 7. november 2014 Nõukogu nimel eesistuja P. C. PADOAN ( 1 ) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva s.

14 L 330/ Euroopa Liidu ja Prantsuse Vabariigi vaheline LEPING, millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes EUROOPA LIIT ja PRANTSUSE VABARIIK, kes esindab Saint-Barthélemy territoriaalühendust, edaspidi koos lepinguosalised, ning arvestades, et: (1) Saint-Barthélemy territoriaalühendus on Prantsuse Vabariigi lahutamatu osa, kuid vastavalt nõukogu otsusele 2010/718/EL, ( 1 ) ei kuulu saar alates 1. jaanuarist 2012 enam Euroopa Liitu. (2) Et kaitsta jätkuvalt Euroopa Liidu huve ning võidelda piiriülese pettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, on vaja tagada maksustamisalast halduskoostööd ja hoiustest intressimaksetena saadavat tulu käsitlevate liidu õigusaktide jätkuv kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes. Samavõrd on vaja tagada nimetatud õigusakte muutvate sätete kohaldamine Saint Barthélemy territoriaalühenduse suhtes, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 Direktiivide 2011/16/EL, 2003/48/EÜ ja nendega seotud aktide kohaldamine 1. Prantsuse Vabariik ja teised liikmesriigid kohaldavad Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes nõukogu direktiivi 2011/16/EL ( 2 ) ning kõiki meetmeid, mis nad on nimetatud direktiivi rakendamiseks vastu võtnud. 2. Prantsuse Vabariik ja teised liikmesriigid kohaldavad Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ ( 3 ) ning kõiki meetmeid, mis nad on nimetatud direktiivi rakendamiseks vastu võtnud. 3. Prantsuse Vabariik ja teised liikmesriigid kohaldavad Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes vajaduse korral mis tahes vastu võetud liidu õigusakti, mis põhineb lõigetes 1 ja 2 osutatud direktiividel. 4. Lepinguosalised täpsustavad, et Euroopa Komisjonil on Saint-Barthélemy territoriaalühendust käsitlevates küsimustes vaja täita samad ülesanded, mis on ette nähtud direktiivide 2011/16/EL ja 2003/48/EÜ ning teiste nõukogu poolt vastu võetud seotud õigusaktidega, eesmärgiga lihtsustada halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Artikkel 2 Käesolevas lepingus osutatud liidu õigusaktide kohaldatavad versioonid Käesoleva lepingu viiteid direktiividele 2011/16/EL ja 2003/48/EÜ ning teistele liidu õigusaktidele, millele osutatakse käesoleva lepingu artikli 1 lõigetes 3 ja 4, tõlgendatakse viidetena nende direktiivide ja seotud õigusaktide parajasti kehtivatele versioonidele, mida on vajaduse korral järgnevate muutmisaktidega muudetud. ( 1 ) Nõukogu 29. oktoobri aasta otsus 2010/718/EL, millega muudetakse saare staatust Euroopa Liidu suhtes (ELT L 325, , lk 4). ( 2 ) Nõukogu 15. veebruari aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, , lk 1). ( 3 ) Nõukogu 3. juuni aasta direktiiv 2003/48/EL hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, , lk 38).

15 L 330/13 Artikkel 3 Pädevad asutused, teabevahetuse keskasutused, sideüksused ning päevad ametnikud Lepinguosalised täpsustavad, et liikmesriikide poolt direktiivi 2003/48/EÜ alusel määratud pädevad asutused ning direktiivi 2011/16/EL alusel määratud pädevad asutused, teabevahetuse keskasutused, sideüksused ning pädevad ametnikud täidavad vastavalt käesoleva lepingu artiklile 1 nimetatud direktiivide sätete kohaldamisel Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes samasuguseid ülesandeid ning omavad samasugust positsiooni. Artikkel 4 Kontroll Prantsuse Vabariik esitab Euroopa Komisjonile statistika ning teabe käesoleva lepingu Saint- Barthélemy territoriaalühendusele kohaldamise kohta, tehes seda samas ulatuses, sama protseduuri järgides ning samadest tähtaegadest kinni pidades, kui teabe puhul, mis tuleb esitada seoses direktiivide 2011/16/EL et 2003/48/EÜ toimimisega Prantsusmaa territooriumidele, millele nimetatud direktiive kohaldatakse. Artikkel 5 Vastastikuse kokkuleppe menetlus pädevate asutuste vahel 1. Kui Saint-Barthélemy territoriaalühenduse pädeva asutuse ning ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutuse vahel tekivad käesoleva lepingu rakendamisel või tõlgendamisel erimeelsused või kahtlused, siis püütakse küsimus lahendada vastastikusel kokkuleppel. Pädevad asutused teavitavad lepituskohtumise tulemustest Euroopa Komisjoni, kes omakorda informeerib liikmesriike. 2. Lepingu tõlgendamisel tekkinud küsimuste korral võib lepituskohtumisel osaleda komisjon, kui lõikes 1 osutatud pädevad asutused selleks soovi avaldavad. Artikkel 6 Vaidluste lahendamine lepinguosaliste vahel 1. Kui lepingu tõlgendamisel või selle kohaldamisel tekib erimeelsusi, siis enne Euroopa Liidu Kohtusse pöördumist peavad lepinguosalised lõike 2 kohaselt kokku tulema. 2. Euroopa Liidu Kohus on ainupädev lahendama osapoolte vahel lepingu kohaldamisel või tõlgendamisel tekkinud vaidlusi. Kohtusse võivad pöörduda mõlemad lepinguosalised. Artikkel 7 Jõustumine Lepinguosaline kohustub teavitama teist lepinguosalist lepingu jõustumiseks nõutava menetluse lõppemisest. Käesolev leping jõustub teise teate kättesaamisele järgneval päeval. Artikkel 8 Kestus ja lõpetamine Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, lepinguosalised võivad lepingu lõpetada diplomaatilisi kanaleid pidi, teavitades teist lepinguosalist kirjalikult. Leping kaotab kehtivuse kaheteistkümne kuu pärast alates kirjaliku teate kättesaamisest. Artikkel 9 Keeled Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

16 L 330/ Съставено в Брюксел на седемнадесети февруари две хиляди и четиринадесета година. Hecho en Bruselas, el diecisiete de febrero de dos mil catorce. V Bruselu dne sedmnáctého února dva tisíce čtrnáct. Udfærdiget i Bruxelles den syttende februar to tusind og fjorten. Geschehen zu Brüssel am siebzehnten Februar zweitausendvierzehn. Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta veebruarikuu seitsmeteistkümnendal päeval Brüsselis. Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εφτά Φεβρουαρίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα. Done at Brussels on the seventeenth day of February in the year two thousand and fourteen. Fait à Bruxelles, le dix-sept février deux mille quatorze. Sastavljeno u Bruxellesu sedamnaestog veljače dvije tisuće četrnaeste. Fatto a Bruxelles, addì diciassette febbraio duemilaquattordici. Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada septiņpadsmitajā februārī. Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų vasario septynioliktą dieną Briuselyje. Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év február havának tizenhetedik napján. Magħmul fi Brussell, fis-sbatax-il jum ta' Frar tas-sena elfejn u erbatax. Gedaan te Brussel, de zeventiende februari tweeduizend veertien. Sporządzono w Brukseli dnia siedemnastego lutego roku dwa tysiące czternastego. Feito em Bruxelas, em dezassete de fevereiro de dois mil e catorze. Întocmit la Bruxelles la șaptesprezece februarie două mii paisprezece. V Bruseli sedemnásteho februára dvetisícštrnásť. V Bruslju, dne sedemnajstega februarja leta dva tisoč štirinajst. Tehty Brysselissä seitsemäntenätoista päivänä helmikuuta vuonna kaksituhattaneljätoista. Som skedde i Bryssel den sjuttonde februari tjugohundrafjorton.

17 L 330/15 За Европейския съюз Рог la Unión Europea Za Evropskou unii For Den Europæiske Union Für die Europäische Union Euroopa Liidu nimel Για την Ευρωπαϊκή Ένωση For the European Union Pour l'union européenne Za Europsku uniju Per l'unione europea Eiropas Savienības vārdā Europos Sąjungos vardu Az Európai Unió részéről Għall-Unjoni Ewropea Voor de Europese Unie W imieniu Unii Europejskiej Pela União Europeia Pentru Uniunea Europeană Za Európsku úniu Za Evropsko unijo Euroopan unionin puolesta För Europeiska unionen За Френската република Por la República Francesa Za Francouzskou republiku For Den Franske Republik Für die Französische Republik Prantsuse Vabariigi nimel Για τη Γαλλική Δημοκρατία For the French Republic Pour la République française Za Francusku Republiku Per la Repubblica francese Francijas Republikas vārdā Prancūzijos Respublikos vardu A Francia Köztársaság részéről Għar-Repubblika Franċiża Voor de Franse Republiek W imieniu Republiki Francuskiej Pela República Francesa Pentru Republica Franceză Za Francúzsku republiku Za Francosko republiko Ranskan tasavallan puolesta För Republiken Frankrike

18 L 330/ MÄÄRUSED NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1221/2014, 10. november 2014, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused aastaks ning muudetakse määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ( 1 ) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, mis võivad vajaduse korral hõlmata kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid, samuti nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid. (3) Nõukogul on kohustus võtta vastu püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. (4) Seepärast tuleks lubatud kogupüügid kehtestada kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ja võtta seejuures arvesse põhjenduses 2 märgitud põhimõtteid. (5) Väikeste pelaagiliste liikide (räim ja kilu), tursa ja lõhe püügil Läänemeres kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist Kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb üleminekust kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiselt lossimise põhjal kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele saagi põhjal. (6) Kalavarudele, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastaseid kavasid, tuleks kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega tuleks kehtestada püügipiirangud vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1098/2007 ( 2 ) sätestatud eeskirjadele (Läänemere tursavarude majandamise kava). (7) Läänemere tursavarudega seonduvat püügikoormust käsitlevas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusnõuandes märgitakse, et kui konkreetsele kalavarule kohaldatakse lossimiskohustust, siis püügikoormuse väiksemate piirangute kehtestamine ei aitaks saavutada reformitud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seetõttu on asjakohane kehtestada ICESi alarajoonides tursavarude püügikoormuse piirangud aasta tasemel. Püügikoormuse piirangute kehtestamine aasta tasemel hõlbustab lossimiskohustuse kehtestamist ja aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on määratletud määruses (EL) nr 1380/2013. ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, , lk 22). ( 2 ) Nõukogu 18. septembri aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, , lk 1).

19 L 330/17 (8) Arvestades saadud teadusnõuandeid, saab Läänemere ICESi alarajoonide tursavarude suhtes kohaldatava püügikoormuse reguleerimise muuta paindlikuks, ohustamata Läänemere tursavarude majandamise kava eesmärkide saavutamist ja põhjustamata kalastussuremuse suurenemist. Selline paindlikkus võimaldaks püügikoormust tõhusamalt reguleerida, kui kvoote ei jaotata liikmesriigi laevastiku vahel võrdselt, ning see hõlbustaks kvoodivahetuste korral kiiret reageerimist. Seetõttu peaks liikmesriigil olema lubatud eraldada tema lipu all sõitvale kalalaevale sadamast äraoleku lisapäevi, kui sama arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära teistelt asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatelt kalalaevadelt. (9) Hiljutistest teadusnõuannetest nähtub, et ICES ei suutnud kindlaks määrata ICESi alarajoonide tursavaru bioloogilisi võrdluspunkte ning tegi selle asemel ettepaneku määrata kõnealuse tursavaru lubatud kogupüük kindlaks väheste andmetega kalavarude puhul kasutatava lähenemisviisi põhjal. Bioloogiliste võrdluspunktide puudumine muudab võimatuks järgida ICESi alarajoonide tursavaru püügivõimaluste kindlaksmääramise eeskirju. Kuna püügivõimaluste kindlaksmääramata jätmine võiks kujutada tõsist ohtu kõnealuse kalavaru jätkusuutlikkusele, on asjakohane määrata selle tursavaru lubatud kogupüük kindlaks tasemel, mis vastab ICESi väljatöötatud ja soovitatud lähenemisviisile, ja kehtestada püügikoormuse piirangud aasta tasemel. Püügikoormuse piirangute kehtestamine aasta tasemel hõlbustab lossimiskohustuse kehtestamist, aitab kaasa selektiivsemale kalapüügile ja aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on määratletud määruses (EL) nr 1380/2013. (10) Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, ( 1 ) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning teavet kalapüügivõimaluste ammendumise andmete kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta. (11) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 ( 2 ) on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati paindlik ühest aastast teise ülekandmise mehhanism kõigi selliste kalavarude jaoks, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata. (12) Teaduslik nõuanne Põhjamere kilu kohta hõlmab ajavahemikku juulist kuni järgmise aasta juunini, kuigi lubatud kogupüük on kehtestatud jaanuarist detsembrini. Viimasest teaduslikust nõuandest ajavahemiku kohta aasta juulist kuni aasta juunini nähtub, et lubatud kogupüüki saab märkimisväärselt suurendada. Seetõttu on kilu aasta teises pooles prognoositust kättesaadavam. Kuna kõnealuse kalavaru suhtes rakendatakse analüütilist hinnangut ja see varu on ohututes bioloogilistes piirides, on täidetud tingimused, et rakendada määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4, millega lubatakse kvootide aastatevahelist paindlikkust, ning seda tuleks lubada, et võimaldada kaluritel kilu suuremat kättesaadavust kõige tõhusamalt ära kasutada. Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 43/2014 vastavalt muuta. (13) Määrus (EL) nr 43/2014 lubab praegu teatavate kalavarude suhtes liikmesriikidel aastal kasutada kasutamata koguseid, mis moodustavad kuni 10 % aastal kasutada olevast kvoodist. Venemaa Föderatsioon kehtestas 6. augustil 2014 teatavate liidu põllumajandus- ja kalandustoodete impordikeelu. Seetõttu muutus osa ekspordist, mida tootjad kavatsesid aasta sügisel Venemaale saata, võimatuks, ja mõnel juhul pole alternatiivset turgu võimalik lühikese aja jooksul leida. Arvestades nimetatud erandlikke asjaolusid ja küsimuse kiireloomulisust, on vaja lubada aasta püügihooaja suhtes teatud kohandusi. Võttes arvesse positiivset teaduslikku nõuannet ja asjaomaste rannikuriikide positiivset lähenemisviisi, on asjakohane lubada, erandkorras ja ainult nende kalavarude puhul, mida Venemaa embargo kõige raskemalt või otseselt mõjutab, suurendada aastal kasutamata koguste protsenti, mida saab üle kanda aastasse. Kõnealune erandlik meede on piiratud aasta püügihooajaga. Eeldatavalt võimaldab kõnealune meede leida uusi turge või kohandada püüki, kui embargo ( 1 ) Nõukogu 20. novembri aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, , lk 1). ( 2 ) Nõukogu 6. mai aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, , lk 3).