Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 1

Átírás

1 Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 1

2 MÁILBMI Ábit ja sullot ÁBIIDRIEKTI Gávdnojit iešguđetgš konvenšuvnnat ja njuolggadusat mat galget regule ret mearaid ja ábiid geava heami ja johtalusa, dehálamos lea Ábiidriektekonvenšuvdna. Dat gohčoduvvo maiddái Ábiid vuođđo láhkan Ábiidriektekonvenšuvdna regulere rivttiid mat gullet áhpái, guolá steapmái oljobohkamii, birasgažaldagaide, johto lagaide ja riika rájáide. Havrettskonvensjonen Jagis 2008 mearridii ON generála čoahkkin resolušuvdna, ahte geassemánu 8.beaivi galgá leat internationála ábiid beaivi, A/ RES/63/111, namalassii World Oceans day. Beaivi lea mearriduvvon čalmmustahttin dihtii ábiid ja meara ekosystma. Áhpi regulerer dálkkádaga, biebmá milljovnnaid mielde olbmuid, ráhkada oksygena ja lea dievva elliid ruoktu, mat addet midjiide dálkasiid. Ábiid dutkama bokte mii oahppat ollu ábiid diliid birra. Resolušuvdna ávžžuha riikkaid ja organi sašuvnnaid joatkit ovttasbargguid mearaid alde johtima ja bargguid sihkkarvuođain mearaid alde ja maiddái eastadit, geahpedit ja hálddašit nuoskki demiid skiippain/fatnasiin. ON ávžžuha maiddái miellahtoriikkaid lasihit dutkamiid ja juogadit dieđuid máilmmi ábiid birra, nu nannet oktasaš dieđuid ábiin ja johtalusa, erenomážit internátionala čáziin ja maiddái suodjaluvvon guovlluin. Ábit suvrot Go dadjat ahte «ábit suvrot» de mearkkaša dan ahte čážis rievdá ph- árvu danne go atmosfearii lassána karbondioksid, CO 2 (CO 2 lea láivves syra). Dat ii mearkkaš ahte ábit leat suvrun, muhto ahte suvri lassána. Dat čuohcá buot eallimii. Go CO 2 lassána de šaddá unnit karbonata. Karbonata lea dehálas ollu mearraelliide ja organis maide go dat ráhkadit skálžžuid ja dákterikkiid kalsiumkarbonatas. 2 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

3 Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 3

4 Unnán karbonata lea áibbas lunddolaš dakkár čiekŋalasain muhto dál rievdá/badjána dássi ahte man čiekŋalasas lea nu. Lea váttis dadjat leago suvri mii šaddá olbmuid geažil dasgo luonddus/ábiin lea lunddolaš prosseassa mii maid dagaha ahte ábiid ph-árvu rievddada. Giđđat/geassit šaddet álggat, mat njammet CO 2 ja dagahit ahte ábit lea eará ph-árvu. Čakčat/dálvet go álggat jápmet dá badjána ph-árvu. Henryláhka čilge ahte mađi eanet CO 2 áimmus, dađi eanet CO 2 ábiin. Danne «suvrot ábit». Go ábit leat sáltečázit, de dat ráddje veahá suvruma. Dat mearkkaša ahte sáltečáhci ii suvrro nu álkit go sáivačáhci. Dan sáhttá iskkat dainna lágiin ahte bossu sáltečáhcái ja sáivačáhcái, ja de mihtida ja buohtastáhttá rievdadusaid ph-árvvu čáziin. Henryláhka lea kemiijalaš láhka mii čilge man olu gássa sáhttá luvvat čázis mearriduvvon temperatuvrras, go lasihat seamma olu goappáge ávdnasis. Sullot Máilmmi stuorámus suolu Kalaallit Nunaat (Grønland), mii politihkká laččat gullá Danmárkui, lea máilmmi stuorámus suolu m 2. Sullos lea iešstivrejupmi. Dat lea davit Alánttas, mas stuorámus oassi lea davábeale poláragierddu. Geográfalaččat gullá suolo Davvi-Amerihkkái. lea Nuuk/Godthåb. Kalaallit Nunaatas lea máilmmi nubbin stuorámus siseatnan jiehkki. Jiehkki lea muhtun sajiin joba 3 km assái. Sullii 16 proseantta nannámis lea jieŋakeahtes eana ásse Kalaallit Nunatas olbmo. 88,3 % leat Kalaallit Nunaatlačča, geat leat inuihtta sogas. Váldogiella lea kalaallisut, dánskagiella lea nubbin giellan. Almmolaš halddahusgiella lea dánskkagiella muhto oahpahusas geavaguvvo kalaasllisut giella. Loga eanet: Forsuring-av-havet/ Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

5 Tasiilaq, Kalaallit Nunaat (Grønland) Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 5

6 Bargobihtát 1. Geahča Kalaallit Nunaat leavgga. Čilge maid daid čájeha/symolisere? 2. Gii lea sárgon/hápmen leavgga? Goas lea Kalaallit Nunaat iehčanas vuođabeaivi/ Nášunálabeaivi? 4. Mii lea váldoealáhus Kalaallit Nunaatas. 5. Makkár dálkkádat lea doppe? Leago suolo gaskaatlánta várre čielggis? Loga eanet: Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

7 Malediivvat, suolojoavku indiaábis Malediivvat, lea republihkka Asias, mas leat 26 atolla ja 1190 smávva sulloža. 80% sulluin lea vuollil 1m m.b.á. Malediivvain leat vilges sáttogáttis ja trohpalaš pálbmavuovdi. Daid stuorámus sulluin lea smávva arvevuovddážat. Álgo olbmot geat ásse Malediivvaide leat navdimis boahtán Mátta-Indias ja Sri Lankas. Eanasat gál dát ásset sulluin lea nuorta-afrihkkálaččaid ja arábalaš mearraalbmáid maŋisboahtit. Malediivvat leat ovdánahttinriika mas eanaš oassi tietnasis boahtá guolásteamis ja turismes. Malediivvaid stuorámus birashástalus lea go áhpi ahccá, dahje čáhcerádjá goargŋu. Dát áitá olbmuid eallima, sullot šaddet čázi vuollái ja korállaoazit jávket. Koarállat suddjejit sulluid dainna lágiin ahte «botkejit» báruid. Jos eai livčče korállaoazit de livččejit stuorát bárut. Korállat. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 7

8 1. Geahča Malediivvaid leavgga. Čilge maid daid čájeha/symolisere? 2. Goas lea Malediivvaid iehčanasvuođabeaivi/ Nationálabeaivi? 3. Mii lea Malediivvain váldoealáhus? Gosa gullet Malediivvat geográfalaččat? 5. Makkár dálkkádat lea doppe? 6. Leago sullot gaskaatlántavárrečielggis? 3. Oahpa eanet: politikk/2018/12/14/ /maldivene-kan-rett-ogslett-forsvinne-og-er-forbannet-pa-verden Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

9 Gaskaatlántavárrečielgi Gaskaatlántavárrečielgi lea mearravulosaš várreráidu mii olla davvin Jiekŋamearas máttás gitta Máttajiekŋamerrii. Dá lea gaskaatlánta várrečielgi google.com/earth 1. Mo šattai Gaskaatlántavárrečielgi? 2. Mat sulluid leat dán čielggis: merke sulluid rivttes sadjái, čále sulluid namaid. Man riikii gullá suolu? 3. Guđe ábiin lea dát várrečielgi? 4. Galli avádaga rasttilda dát? Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 9

10 Dálkkádatheahti, golaheapmi ja luonddunuoskkideapmi Čále: Guldal Greta Thunbergga sártni ONii: Čále oanehis čoahkkáigeasu mas álmmi sisdoalus oaččut mielde Álbmi=essens 10 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

11 Ferdinand Magellan borjjasta birra eanaspáppa MÁTTA-AMERIHKKÁI Jagi 1519 guđđe vihtta skiippa Spania gátti ja borjjastedje Atlánta rastá. 235 mearraalbmá leat fárus. Álggus jovde Rio de Janeiro luktii Mátta-Amerihkás. Das fas manne viidáset Rio de la Platai. Magellan lei gullan ahte gávdno nuorri maid sáhttá rasttildit jos áigu beassat nuppe beallái. Son ozai nuori, muhto manai boastut máŋgii. Parana ja Uruguay joga iskkai, muhto dat ledje dušše jogat. Sii geahččaledje johtit máttás, muhto doppe lei dálvi, buollašat ja garra dálkkit. Skiippat máhcce davás ja ásse dan dálvvi Patagonias. Mearraalbmát ledje hirrasat ja sin mielas ii lean somá ássat Patagonias. Dávjá suhtadedje ja vuostálaste Kapteainna. Okta skiipa borjjastii fas máttás, muhto vuojui. Mearraalbmát gádjo heakka. Guovttis vácciiga ruovttoluotta ássanbáikái. Skiippaiguin vižže daid earáid. Magellan ohcá ain nuori, ja viimmat golggotmánu 20 beaivve jagi 1520 gávdno nuorri. Dat lea moalkkas ja váralaš, muhto sii siivodet borjjastit. Nuoris lea otne namma; Magellannuorri. Ihkku oidnet ahte olbmot boalddašit dola gáttis. Dan rájes lea oarjemáilbmi gohčodan ja nammadan kárttain dán báikki Dollaeatnamin. JASKESÁBI RASTÁ Mánu maŋŋá jovde áhpái. Lei goalki ja beaivvadat, ja áhpi lei jaskat. Magellan gohčodii ábi Jaskesáhpin. Dan rájes leamaš ábis namma Jaskesáhpi. Dál ledje báhcán vel 3 skiippa. Okta lei vudjon ja nubbi lei jávkan go manai ruovttoluotta iskat muhtin vuona. Sii borjjastedje ruovttoluotta Spaniai. Magellan oktan mearraalbmáidisguin joatká borjjasmátkki. Sii borjjastit meattá máŋga sullo Jaskesábis maid eai fuomášge. Borjjasmátki bistá measta Fernando de Magallanes, Museo Naval de Madrid 4 mánu. Ollu guhkit go Magellan lei rehkenastán. Borramuš nohkagođii. Mearraalbmát borre guohcagan láibbi ja juhke duolva, fiskkodan čázi. Go vel náhkki ja sahájáffut dohkkejedje borramuššan. Bánit guohcagedje ja Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 11

12 gahčče eret. Ollugat jápme dávddain, ja sii geat ledje báhcán ledje nelgon ja vuoimmehuvvan go jovde Guamsullui. Guam-sullo olbmot adde mearraalbmáide borramuša ja divššu. Dattege ledje suollagat ja dohpo biergasiid ja ávdnasiid skiippain. FILIPPIINNAT MAGELLAN ČUKKOHALLO JA JÁPMÁ Magellan borjjasta viidáset ja joavdá Filippiinnaide njukčamánu jagis Dál eai leat go 150 mearraalbmá báhcán. Magellan sorro riidduide ja čukkohallo ja jápmá. 8 eará mearraalbmá maid goddojit seammá riiddus. Muhtin feasttas váldojit 30 mearraalbmá giddagassii. Earát gávnnahedje ahte lea buoremus vuolgit ja borjjastedje viidáset oarjjás. Ofelaččat čájehedje mearraluotta Bruneii. Doppe sii gávdne ollu máistagiid ja devde guokte skiippa dievva máistagiiguin. INDIAÁBI RASTÁ Dasto borjjastedje rastá Indiaábi ja jovde Kapp-gávpogii, Afrihkás. 60 albmá ledje skiippas. Kapp-gávpogis devde čázi ja biepmu fas doarvái viidáset mátkái. Nubbi skiipa borjjastii ruovttoluotta ja galggai gávdnat eará luotta Spaniai. Dan skiippas ledje 55 mearraalbmá. Dat fertii vuollánit go jovde Jáhpanii. Doppe ledje garra vuostebiekkat ja eai šat sáhttán johtit. Sii jorgaledje ja váldojedje gitta portugálalaččain Indonesias. KAPP VERDE Borjjasmátki joatká meattá Afrihkká Natal-rittu ja bisána unnánaš Kapp Verdes. Sii ballet gávnnahallamis portugálalaččaide. Portugálalaččat livčče gáibidit tuolu ja vearu go sii leat gávppašan «sin» sulluin Indonesias. Kapteaidna gielista ja muitala ahte sii leat boahtimin Amerihkás. Dađe bahát muhtin mearraalmmái máksá juhkamuša ovddas máistagiin, ja Portugálalaččat árvidit ahte leat boahtimin Indonesias. Kapteaidna ferte hoahpus guođđit gátti. 13 mearraalbmá báhce gáddái, portugálalaččaid háldui. SPANIAS FAS Čakčamánu 8. beaivve jagi 1522 joavdá skiipa Victoria Spaniai fas. Báhcán lea 1 skiipa ja 18 mearraalbmá. Nubbi skiipa joavdá easka jagi Njealjis bohtet ruovttoluotta. Buohkat ožžo rámi, gutni ja fuomášumi, ja šadde beakkálmasat. Sin mátkki birra lea čállon ja muitaluvvon ollu. Danne mii sáhttit otne daid muitalusaid návddašit ja oahppat ollu dan birra mo lei leahkit mearraalmmái ja gávnnusmátkkošteaddji 1500-logus. Čállosiid bokte mii maiddái oahppat mo lei eallin eará guovlluin máilmmis. Dattege ii sáhte álo luohttit ahte buot mii muitaluvvo lea duohta ja áibbas riekta. Gáldu: National Geographic Norge Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

13 Bargobihtát 1. Dán muitalusas leat ollu báikenamat. Geavat máilmmikártta/bargokártta ja kártagirjji/ atlasa ávkin ja merke dasa gos Magellan vulggii, borjjastii ja makkár báikkiin ja sulluin su skiipa finadii ovdal go fas joavddai ruovttoluotta. mailbmi.pdf 2. Rehkenastte man galle albmá masse heakka dán mátkkis mearraalbmá báhce Kapp Verdii go Kapteaidna hoahpus fertii guođđit gátti. Govahala mo singuin manaid ja čále muitalusa/teavstta dan birra. Don fertet ohcat dieđuid dan birra mo dan áigge eallineavttut ledje Kapp Verdes. Kapp Verde Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 13

14 Čohkkii! Eurohpá Ásia Davvi- Amerihkká Mátta- Amerihkká Afrihkká Oseania Antarktis MÁILBMI D O N M 14 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus Geoatlas/Kart&grafikk

15 Geografiija speallu RÁHKKANEAPMI: Oahppit juhkkojuvvojit joavkkuide mas leat gaskkal 2 ja 4 oasseváldi. Juohke joavku dárbbaša: Speallankoarttaid 1-10 Guhtta/6 speallanboalu juohkehažžii. Speallanboalut galget iešguđet hámis dahje ivnnis, vai oasseváldi dovdá/ muitá iežas boaluid. Atlasa mas lea čielga topográfalaš máilmmikárta. Son ferte diehtit mo várit leat kárttas merkejuvvon. Rehketsymbolaid, + - ()X : =. Gávdnojit Lágádusa neahttasiidduin, reaidostobes: org/govat/doc/rehketsymbolat.pdf RÁHKADIT SPEALA Joavku ferte ráhkadit spealu ovttas ovdal go sáhttet speallat dan. Oahppit galget geavahit Atlasa máilmmikártta ja válljet 3/golbma vári juohke máilmmioasis. Omd Eurohpás: Elbrus, Himmelbjerget ja Rástegáisá. Alimus várrái mearridehket omd 53 čuoggá ja vuolimus várrái omd 5 čuoggá. Mađe alit várri, dađe eambbo čuoggát. Himmelbjerget sáhttá omd oažžut 5 čuoggá, ja Mount Everest fas 88 čuoggá. Merkejehket váriid namaid, allodaga ja čuoggáid kártii. SPEALA ČILGEHUS Joavkkus válljejehket vuos guđe máilmmiosiin álggahit. Muhtin seaguha koarttaid bures ja bidjá daid gopmut beavdái. Oahppi geassá njeallje koartta ja galgá ráhkadit rehketbihttá nu ahte vástádus šaddá nu galle čuoggá go muhtin várri dan máilmmioasis gáibida. Omd: Else lea geassán: ja 5. Dáid koarttaiguin son galgá geahččalit oažžut čuoggáid mat gáibiduvvojit. Omd: 10 x 4 = 40. Jos ovttage váris leat 40 čuoggá de son beassá dan čohkkii «gikcut» ja bidjat dasa boalu. Sus leat vel báhcán 7 ja 5. Omd sáhttá son daid plusset/ adderet ja nu son oažžu 12 čuoggá. Jos son daid subtrahere de son oažžu 2 čuoggá, dahje geardu de oažžu 35 čuoggá. Son galgá geahččalit iešguđet láhkai. Stuorát oahppit sáhttet váddásat rehketbihtáid ráhkadit. Son ii sáhte gikcut (bidjat boalu) čohkaide main earát leat leamaš. Son čohkke nu ollu čuoggáid go vejolaš, spealadettiin, ja čálista daid girjái dahje báhpiriid. Go buot váriin leat boalut, lea spealla nohkan ja juohkehaš addere visot su čuoggáid. Sus geas loahpas eanemus čuoggát, lea vuoitán. LAMIS (Landslaget for matematikk i skolen) lea dán jurdaga vuolggahan, ja ČálliidLágádus lea dan jorgalan sámegillii ja heivehan geografiijafágii. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 15

16 Báikenamat Min eana 3 girjjis leat ollu báikenamat. Muhtin báikenamat leat oahppásat ja geavahuvvojit sámegielas beaivválaččat. Daid mii gohčodit sámáidahtton báikenamman. Dakkáriid leat geavahan oahppogirjeteavsttas ja jorgalan dás dárogillii jos dat muhtimiidda dáidet leat apmasat. Omd Ruošša ja Jiekŋamearra. Muđui galget eanaš báikenamat bissut nu mo riikkaid almmolaš gielas/ gielain gohčoduvvojit ja čállojit. Daidda mii leat lasihan dušše doahpaga mii čilge makkár eanahápmi dahje sajádat dain leat. Omd: Bengalluokta Bengalbukta, Davvi-Amerihká Nord-Amerika ja Oarjeindia sullot Vestindiske øyer. Mii leat geavahan čuovvovaš eanahámiid ja sajádatdoahpagiid: Áhpi hav Álddis basseng, naturlig basseng Aski sokkel Čázádat Vannsystem, vassdrag, Čiekŋalas dyp Davvi Nord Eatnu større elv Gaska Midt, middel Gávpot by Geavli bue Gohpi søkk, grop Gorži fossefall Jávri innsjø, ferskvann Jiehkki isbre Johka mindre elv Kanála Kanal Loaiddahat munning, elveutløp Luokta bukt, vik Mátta Sør Mearra hav/sjø saltholdig Muotki eid, landbro Nuorri stred, sund Nuorta Øst Oarje Vest Sáttomeahcci ørken, tørt land Stealli platå, rampe, avsats Suolu/sullot øy/øyer Várreráidu fjellkjede Várri fjell Vuovdi skog 16 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

17 Afrihká Afrika Amerihkká Amerika Atlánta Atlanterhavet Buoridoaivvonjárga Kapp det Gode Håp Čáhppesmearra Svartehavet Davvimearra Nordsjøen Durka Tyrkia Eurohpá Europa Gaskamearra (áhpi) Middelhavet Guovžasuolu Bjørnøya Jaskesáhpi Stillehavet Jáhpan Japan Jápmamearra Dødehavet Jiekŋamearra Nordishavet Karoliinnat Karolinene Kiinná Kina Lietuva Latvia Maledivat Maldivene Máttajiekŋamearra Sørishavet Niila, Niilaeatnu Nilen Ruksesmearra Rødehavet Ruošša Russland Ruoŧŧa Sverige Stuorra Británnia Storbritannia Stuorra Guovžajávri Store Bjørnevann (Canada) Stuorra jávrrit The Great Lakes Stuorra Sáltejávri Great Salt Lake Stuorra Šlávajávri Store Slavevann (Canada) Thaieana Thailand Viiddis Jalgadasat, prearia The Great Plains Vuolleeatnamat Nederland Bláđe ja logat Min eana 3 girjjis. Oza ovdamearkkaid báikenamaide ja čilge mo dat leat geavahuvvon girjeteavsttas. Mo dát namat daddjojit ja čállojit dárogillii? Báikenamma girjjis Čilgehus Dárogillii Davvi-Amerihkká Davvi lea sajádat ja čilge ahte dat čujuha dan oassái Amerihkás mii lea davvin. Davvi-Amerihká. Nord-Amerika Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 17

18 KAP 1 Duohta vai boastut? Antarktis, máilmmi čihččet máilmmioassi Dán oasis beasat lohkat ja oahppat Antarktis máilmmioasi birra, muhto ovdal go lohkagoađát fertet čađahit «duohta vai boastut» skovi. ČUOČČUHUS DUOHTA BOASTUT ČILGEHUS (ČÁLE DÁSA) Antarktisis lea geassi go Davvipola guovlluin lea dálvi ja dálvi go Davvipola guovlluin lea geassi. Antarktisis eai gávdno vulkánat. Antarktisis lea dušše okta pingviidnašládja. Antarktisis ellet maiddái jiekŋaguovžžat. Antarktis lea dat guovlu eatnamis gos bossu garraseamos ja buollašeamos biekkaid. 18 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus ČUOČČUHUS DUOHTA BOASTUT ČILGEHUS (ČÁLE DÁSA) Norga eaiggáda oasi Antarktisis. Dušše 10 olbmo lea riegádan Antarktisis. Antarktisa viidodat lea bissovaš. Antarktisa guovllu bajil lea ráigi ozongearddis. Olbmot geat ásaiduvvet Antarktisii fertejit váldit mielde čázi, háhkat ássansaji, borramuša ja bivuid, go doppe eai gávdno buvddat. Antarktisis eai leat šattut.

19 Antarktis Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 19

20 Antarktis lea namma dan eanaguovllus mii dahká eanaspáppa máttapola. Dat lea máilmmi viđát stuorimus eanaguovlu ja dan viidodat lea eambbo go 14 miljovnna kvkm ja das dahket govddodeaddji áhpejieŋat 1,5 miljovnna kvkm. Muhtin daid govddodeaddji áhpejieŋain leat olles 6 km assái. Eanaš oassi Antarktisis orru máttabealde 70 gr L muhto Antarktalaš njárga ollá 60 gr L. Eanaš eana lea gokčon jieŋain, muhto dat oasit mat eai leat gokčon jieŋain leat muhtin goike, čievrás vuomit ja várrečohkat. Dáppe lea maid okta aktiiva vulkána, Mount Erebus. Oarje-Antarktisis leat govddodeaddji áhpejieŋat ja dan eana livččii báhcit áhpedási vuollái jos áhpejiekŋa suttašii. Nuorta Antarktis fas lea gokčon siseatnan jieŋain. Máttajieŋamearra birastahttá Antarktisa eanaguovllu ja sirre dan eará máilmmi eanaguovlluin. Antarktis stuorru duppalin dálvit go áhpi jiekŋu ja šaddá áhpejiekŋan 1000 km rittus olggos. Eatnama állaneami geažil šaddá Antarktisis dálvi go Davvipolaguovlluin lea geassi ja geassi go Davvipolaguovlluin lea dálvi. Dronning Maud eana lea Norgga eanaguovlu ja doppe lea maid dutkanstašuvdna mas lea namma Troll. Antarktis lea máilmmi buollašeamos ja goikáseamos báiki ja doppe lea 90 % buot jieŋas mii gávdno máilmmis. Buollašat ja goikásat šaddet go dáppe leat dávjá garra orkánat. Eanaš áigge lea 0 gr C ja vuollil 0 grc. Máilmmi buollašeamos temperatuvra lea mihti duvvon Antarktisa siseatnamis 1.b. Geassemánu 2018: -98,6 grc. Antarktisis ii leat industriija, ii eanadoallu, ii njuoskkadas, ja eaige ollu olbmot. Danne dáppe lea uhccán luonddunuoskkideapmi sihke mearas, áimmus ja eatnamis. Datte lea nu ahte ozonagearddi Antarktisa guovllu badjel lea ráigánan ja nohkamin. Ozonageardi nohká jos klorafluorkarbonáhtat leat menddo ollu áimmus. Daid gáldut leat dat guovllut eatnamis gos lea olmmošeatnatvuohta ja industriála doaimmat. Áibmonuoskkideapmi sáhttá johtit guhkes gaskkaid, ja bohtet Antarktisii atmosfearalaš jorri biekkaid ja áhperávnnjiid mielde. Muhtin guovlluin Antarktisis lea ollu lieggaset dál go muhtin logi jagiid dassá. Dutkit eai vel dieđe manne dat dáhpáhuvvá, muhto sii jáhkket ahte ozonagearddi ráigi sáhttá váikkuhan dasa ahte globála liekkadeapmi ii leamaš datte nu beaktil dáppe. Nuppe dáfus lea nu ahte eallit, šattut, guolit ja olbmot geat leat dáppe gillájit suonjardeami máilmmiávvosis go ozonagearddis lea ráigi. 20 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

21 Dákkár garra eallineavttuiguin birgejit dušše muhtin eallišlájat geat áiggiid čađa leat heivehuvvon dákkár guorba ja ruosti buolaš guovllus eallit. Dat leat muhtin loddešlájat dego pingviidnat (čieža šlája), albatrossat ja petrellat. Dat ellet olles eallima ábis ja háhket buot biepmu doppe. Dušše gihkanáigge bohtet gáddái. Muđui leat Antarktisis njurjot ja morššat, fállát, guolit ja bleahkkaguolit (blekksprut). Dasa lassin lea Máttajieŋamearas ollu ealliplankton ja šaddoplankton mii lea mearaelliid, guliid ja lottiid biebmu. Lottiid ja mearaelliid bázahusat šaddet nannámis fas debbuide ja jeahkáliidda biebmoávnnasin. Antarktisis eai leat gávpogat ja gilážat. Olbmot geat ásset doppe guhkit ja oanehisáigge, leat dálkkádatdutkit, turisttat ja guolásteaddjit/bivdit. Sii fertejit ieža láhčit alcceseaset sihke čázi ja rávnnji dan boddii go ásset doppe. Dutkit ásset dutkanstašuvnnain maid sin riikkat leat ceggen sidjiide dutkanbargguid várás. Maŋimus jagiid leat maiddái cruiseskiippat fállágoahtán turisttaide mátkkiid deike. Dušše logi olbmo leat riegádan Antarktisis. Vuosttaš olmmoš gii riegádii deike lei Emila Parco Palma jagi Gáldut: snl.no/nov Norsk Polarinstitutt Hurtigruten AS Aftenposten.no Albatrossa Njuorjju Fáhkan fális

22 Bargobihtát 1. Divo duohta vai boastut skovi ja čilgehusaid! 2. Antarktisa teavsttas leat njeallje teakstabihtá. Dás leat njeallje vuolitbajilčállaga. Loga teakstabihtáid dárkilit. Vállje vuolitbajilčállagiid ja čále daid daid rivttes teakstabihtáid bajábeallái. Vállje ieš váldobajilčállaga. Dálkkádat Ássan Eallit Geografiija 3. Strukturere teavstta dieđuid ja daga dain digitála jurddakártta, omd canva, mindomo. 4. Dás leat govat tekstii Antarktisa birra. Loga eará neahttasiidduin ja girjjiin eambbo Antarktisa birra, ja čohkke/notere dieđuid. Muitte gáldokritihkalaččat árvvoštallat dieđuid. Daga Book Creatoriin girjjáža teavsttain ja govaiguin. Don it dárbbaš buot govaid geavahit. 5. Loga Cartsen Borchgrevinka Antarktisa mátkki birra. 22 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

23 Gosa mii vuolgit? Dás fállat muhtin dieđuid, muhto don ferte ieš smiehttat ja árvvoštallat gosa mii galgat vuolgit. Jos don leat lohkan kapihtal 1 Min eana 3 girjjis ja dus lea kártagirji sajis, de don soaittát máhttit vástidit. Sáhttibehtet joavkkuin bargat. 1. Dát báiki lea máilmmi viidámus máilmmioasis. Das lea riddu Mátta-Kiinná-áhpái. Báikenamas leat golbma sáni ja dat lea stuorra gávpot. Riikkas gos dát gávpot lea, leat ráját Laosii ja ja Kambodsjai. Vástádus: 3. Dát báiki orru 21 gr L ja 55 gr O. Dat lea gávpot ja das lea várri bálddas mii lea 558 m.b.á. Mii dat lea báikkii ja man máilmmioassái vuolgit mii? Vástádus: 4. Dát báiki lea muhtin Oseania sulluin. Dáppe lea máilmmi čiekŋaleamos mearragohpi, Marianergohpi mii lea m čieŋal. Suolu lea hui unni, 543 kvkm ja gullá USA:ii ja maiddái dat suolu gos Magellan joavddai go lei rasttildan Jaskesábi. Vástádus: 2. Maiddái dát báiki lea máilmmi stuorámus máilmmioasis. Datte dat lea davvin Uralváriid nuorttabealde. Njárga mii álgá T-bustávain ja riddu lea Laptemeara guvlui. Dáppe lea hui buolaš dálvet Vástádus: 5. Dán gávpogis lea erenoamáš eanamearka; Jesusbázzi mii doallá gieđaidis olggos gávpoga badjel. Vástádus: Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 23

24 6. Dán váris lea erenoamáš ollu ruovdi mii ruostu ja dahká várrái rukseslágan ivnni. Dat lea aborigiinnaid bassi várri. Gosa mii dál vuolgit? Vástádus: 9. Dán riikkas lea máilmmi alimus gorži. lea davvin Mátta-Amerihkás ja riddu lea Caribiameara guvlui. Oarjjabealde lea rádjá Colombiai. Vástádus: 7. Dán gávpogis ásset lagabui 9 miljovnna olbmo. Muhtimat gohčodit gávpoga The Big Apple ja dat lea USA stuorámus gávpot. Das lea riddu Atlántii ja friddjavuođabázzi mii duste skiippaid mat bohtet hápmaniid. Vástádus: 10. Dát gávpot lea Mátta-Afrihká máilmmioasis máttimusas. Das lea seammá namma go muhtin dovddus dronnegis. Das lea riddu Indiaáhpái. Jagis 2010 ledje dáppe máilmmi spábbačiekčangilvvut. Gosa mii dál galgat vuolgit? Vástádus: 8. Dát suolu orru Jaskesábis ja dáppe ellet stuorra galbarihcit ja Darwin dutkkai dáppe gaskkal 1831 ja Makkár máilmmioassái ja sullui mii dál vuolgit? Vástádus: Bargobihttá: Daga earáide ceahkis 10 sullasaš bargobihtáid. Don dárbbašat Min eana 3 1. kapihttala ja kártagirjji. 24 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

25 Davvi-Amerihkká Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 25

26 Geoatlas/Kart&grafikk Afrihkká

27 Mátta-Amerihkká Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 27

28 28 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus Geoatlas/Kart&grafikk Ásia

29 Oseania Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 29

30 KAP 2 Álbmotlassáneapmi Geahča dán tabealla Čilge manne šattai fáhkka stuorra álbmotlassáneapmi gaskkal 1900 ja Manne ii leat álbmotlassáneapmi leamaš nu stuoris daid golbma maŋimus jagiid, jáhkát don? Jos máilmmi olmmošlohku galgá lassánit duppaliin boahtte 40 jagis. Man ollu olbmot leat máilmmis jagi 2060? Jáhkátgo ahte nu šaddá? Manne? Manne it? Manne lea dehálaš čohkket demográfalaš dieđuid riikka álbmoga birra? Olmmošlogu stuorrun miljovnna Čále dása: 30 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

31 Álbmotovdáneapmi DUOHTA VAI II DUOHTA Russe leago duohta, vai ii. Čále rivttes vástádusa jos čuoččuhus ii leat duohta. Ovdalis áigge jápme olbmot nealgái, dávddaide ja sođiide. Danne bisui olmmošlohku nu vuollin? DUOHTA II DUOHTA Rivttes vástádus: Demográfalaš heahtedilli čuožžila go riikkas fáhkka riegádit hui ollu olbmot. Rivttes vástádus: 1800 logu rádjái lei Norga 1.muttu riika Rivttes vástádus: Dánmárku-Norga soađai Napoleon soađis Frankriikka beale. Englándda soahteskiippat cagge dehálaš gálvojođu Skagerrkas, gaskal Dánmarkku ja Norgga.Norggas eai ožžon gortni Rivttes vástádus:...joatkka > Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 31

32 Sámit eai birgen go eai ožžon gortni. DUOHTA II DUOHTA Rivttes vástádus: Pomorgávppašeapmi lei gávppašapmi Ruoššaid ja Amerihkkálaččaid gaska. Rivttes vástádus: Buđet lea šaddu mii fievrriduvvui Englánddas Norgii 1700-loahpageahčen. Rivttes vástádus: 1930-logu rádjái uhccui riegádanlohki. Riegádedje hárvvibut mánát go olbmot eai suitán biebmat stuorra mánnáčorragiid. Rivttes vástádus: 32 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

33 Nuppi máilmmisoađi maŋŋá riegádedje Norggas ollu mánát. DUOHTA II DUOHTA Rivttes vástádus: Duiska lea 4. muttu riika Rivttes vástádus: Ovdánahttinriikkain riegádahttet ollu mánát go dárbbašit sin bargin. Rivttes vástádus: Rivttes vástádus: ON vuordámušat ja rehketdoallu čájehit ahte olbmot lassánit buot eanemus skandinavias. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 33

34 KAP 3 Olmmošlohku Finnmárkkus Ođđajagimánu 1. B Logut čájehit man ollu olbmot ásset Finnmárkku Ođđajagim 1.b 2016 ja ođđajagim 1. b Logut čájehuvvojit stuorruma/uhccuma proseantan. Finnmárku ,5 Várggáin Vardø ,5 Čáhcesuolu Vadsø ,1 Hámmárfeasta Hammerfest ,7 Guovdageaidnu Kautokeino ,6 Áltá Alta ,7 Lahppi Loppa ,8 Ákŋoluokta Hasvik ,6 Fálesnuorri Kvalsund ,8 Muosát Måsøy ,9 34 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus Davvinjárga Nordkapp ,5 Porsáŋgu Porsanger ,2 Kárášjohka Karasjok ,0 Davvesiida Lebesby ,9 Gáŋgaviika Gamvik ,2 Bearalváhki Berlevåg ,9 Deatnu Tana ,4 Unjárga Nesseby ,8 Báhcavuotna Båtsfjord ,5 Mátta-Várjjat ,3 Sør-Varanger Kilde: SSB

35 Bargobihtát Guđe gielddain lea olmmošlohku sturron? 2. Guđe gielddain lea olmmošlohku uhccánan? 3. Man ollu olbmot ásset du gielddas (jagi 2017)? 4. Guđe gielddas ásset eanemus olbmot? Manne nu, jáhkát don? 5. Guđe gielddas ásset unnimus olbmot? Manne nu, jáhkát don? 6. Iskka du gieldda olmmošlogu dál! Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 35

36 KAP 4 Álbmotstruktuvra 1. álbmotstruktuvra muitala mo ássiidlohká juohkása agi ja sohkabeali mielde. Dat álbmotrievdan mii industriijaluvvan Oarje-Eurohpás lea dáhpáhuvvan maŋimus 200 jagi lea mielddisbuktán stuorra rievdadusaid álbmotstruktuvrii. Erenomážit guoská dát ahkejuhkui. Servodatplánejeddjiide ja politihkkáriidda lea dehálaš geahčadit ahkejuogu álbmogis. Álbmotpyramida maid odne geahčat, muitala boahtte áiggi birra. Geahča liŋkkas Man stuorrá leat logut juohke ahkejuogus jagis Naba jagis 2060? 2. Man stuoris lea bargoveahka? 3. Man stuoris golahanjoavku? Mo čuohccá dát servodahkii? 5. Čilge mo álbmotovdáneapmi váikkuha servodahkii. 36 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

37 ČIEKŊUDEAPMI JA DUTKAN Geahča álbmotpyramiida. Don dárbbašat interneahta ja buorre gáldokritihkalaš gálggaid ohcat vástádusaid ja čilgehusaid. Muitet ahte ii leat álo ahtte dušše okta vástádusa lea riekta, ja soaitá maid ahte ii gávdno riekta vástádus. Čilge maid pyramiida čájeha. Man ollu eambbo olbmot agis leat dál go jagi 1986? Geat ellet guhkimusat, nissonat vai albmát/dievddut? Manne? Guđe agis leat eanemus olbmot Norggas? Leat go sii fuolahan- vai golahanjoavkkus? 100 år ja ja jagi år ja år Sárggo ođđa álbmotpyramiida mii čájeha mo logut leat 30 jagi geahčen. Geat galget fuolahit boarrásiid? Albmát år ja år ja år ja år ja år ja år ja år ja år ja Nissonat Otná ahkásaččat leat unnit (logu dáfus) go jagi Dat lea dat áidna ahki mii lea unnit dál go dalle. Oza aviissaid arkiivvain ja geahččal gávnnahit sivaid dasa ahte riegádanlogut eai lassánan gaskkal jagiid 2000 ja år ja år ja år ja år ja Maŋimus njeallje jagi leat norgga riegádanlogut uhccun. Manne nu, jáhkát don? år ja år ja år ja år ja årja årja Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 37

38 Malthaus láhka Thomas Robert Malthaus ( ) lei brihttálaš servodatekonoma. Son balai earret eará dan ahte ealáhusvuođđu ii gierdda olmmošlaskama. Son hápmii ekonomalaš lága mii čilgii ahte olmmošlohku lassána jođánat go dan maid borramušaid gerget buvttadit. Son čilgii dáinna lagiin: Olmmošlohku lassána beliin juohke 25.jagi. Dat dagaha olmmošlaskama, dakkár geometralaš ovdáneapmi, jna. Biepmogilvimis lea ges arimetralaš ovdáneapmi jna. meninger/miljokrisa-jorden-taler-ikke-flere-enn- 3-5-milliarder-mennesker Om-20-år-tåler-ikke-jorda-mer ece Jos olbmot eai várut laskamis ja ráddjet ollu man mánáid oriegádahttit, de olmmošlaskan šaddá deattan ealáhusvuođđui ja olbmot jápmet nealgái, epidemiijaide ja sođiide dalle. Muhto, sáhttágo dás leat juoga duohta? Gierdá go máilbmi eanet olbmuid, vai ii? Divaštala ja gávnna ákkaid. Divaštala Manne gierdá? Manne ii gierdda? 38 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

39 Man láhkai sáhttet máilmmi riikkat ON:a guoddevašvuođaulbmiliid juksat? 1. Jos galgá sáhttit jávkadit geafivuođa. De ferte ekonomalaš ovdáneami fátmmastit ja juohkit reháleappot olbmuid ja riikkaid gaskka, ja addit seammá vejolaš vuođaid buohkaide. 2. Mii fertet jurddašišgoahtit eará láhkai dan birra mo mii šaddadit, juohkit ja geavahit borramuša. Jos mii dahkat dan riekta, de sáhttá eanadoallu, vuovde doallu ja guolásteapmi buvttadit olles máilmmi álbmogii borra muša ja leat dehálaš sisaboahtun ollu olbmuide. 3. Dán ferte ollu návccaiguin vuoruhit. Ollu váralaš dávddat fertejit jávkaduvvot ja ollu stuorra dearvvaš vuođahástalusat fertejit gieđahallot. 4. Ollu mánát vázzet dál skuvlla ja ožžot buori oahpa husa. Dát guoská erenoamážit nieiddaide ja nissoniidda. Ollugat máhttet lohkat ja čállit, muhto ain menddo ollu mánát eai leat oahppan vel lohkat ja čállit. 5. Guktot sohkabealit galget oažžut vejolašvuođa mearridit iežaset eallimis.erenoamážit fertejit nissonat oažžut oahpu, dearvvašvuođabálvalusaid, bargguid ja juridihkalaš vuoigatvuođaid jos ovdá neapmi galgá dáhpáhuvvat 6. Dál leat ollu eambbo olbmuin hivssegat ja buhtes čáhci, muhto ovdáneapmi leamaš ja lea ain menddo njoahci. Miljovnnaid mielde olbmot jápmet dannego ii gávdno buhtes čáhci ja hivsset. 7. Energiija váikkuha dasa ahte dálkkádat rievdá, dannego energiija buvttadeami oktavuođas luito ollu CO 2 ja eará lundui. Mii fertet ođasmahtti energiija gálduid vuoruhit. Dat leat čáhcefápmu, bieggafápmu, beavvášfápmu. Ođasmahtti energiija lea guoddevaš energiija. 8. Sullii bealli álbmogis lea nu vuollegis bálká ahte ii sáhte ealihit iežas ja bearrašis. Ekonomalaš ovdáneami bokte mii fertet ásahit bargosajiid ja ávddalaš bargguid olbmuide. Dát šaddá stuorimus hástalus jagi 2030 guvlui. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 39...joatkka >

40 9. Innovašuvdna ja infrastruktuvra. Infrastruktuvra lea dat vuođđostruktuvra mii dárbbašuvvo vai servodat doaibmá. Dat leat geainnut, girdihápmanat, čáhcebohccit, fievrrideapmi, elrávdnji, telekommunikašuvdna, ja ollu eará. Ovdáneapmi, buorideapmi ja lassáneaddji buvttadeapmi ii dáhpáhuva jos ii leat nanu infrastruktuvra sajis. Innovašuvdna lea ođasmahttit, rievdadit ja beavttálmahttit buvttadeami, jurddašeami ja bálvalusaid. 10. Uhcit erohusat. Jos áigut olahit guoddevaš ovdáneami, fertejit erohusat gaskkal rikkis ja geafes riikkaid ja riikkaid siskkobealde erohusat uhciduvvot. Mii fertet nappo juogadit máilmmi resurssaid vuoiggalaččat dainna ulbmiliin ahte uhcidit geafivuođa ja ásahit stabiila servodagaid. 11. Guoddevaš gávpogat ja servodagat. Gávpogat sturrot ja doppe dáhpáhuvvá ollu innovašuvdna, gávppašeapmi, dutkan ja sosiála oktavuođat čadnojit. Gávpogat sturrot johtileappo go ássanvisttiid huksen ja bargosajit ásahuvvojit, ja stuorra šlummaguovllut šaddet gávpogiid birra. Dasa lassin gávpogat váikkuhit birasgássaluoitimii/luonddunuoskkideapmái. 12. Guoddevaš geavaheapmi ja buvttadeapmi. Mii geavahit ja buvttadit eambbo go dan maid eana ja biras gierdá. Dat mearkkaša ahte mii ferte dahkat eambbo uhcit resurssaiguin. Dat váikkuha birrasii ja lundui. Olbmot/Fitnodagat fertejit ráhkkanit dasa ahte lágat rievdaduvvojit, divvagat ja vearru lassán ja teknologiija ferte guoddevaččat buvttaduvvot ja geavahuvvot. Boahttevaš buolvvat fertejit rievdadit geavahanminstariid ja eallinvuogi. 13. Bissehit dálkkádatrievdademiid. Dálkkádatrievdamat leat globála hástalusat ja dat eai dáhpáhuva riikkarájáid siskkobealde. Paris-šiehtadusa bokte jagi 2015 leat riikkaid jođiheaddjit šiehtadan ahte buohkat galget bargat uhcidit váralaš gássaid luoitima ja vurket CO2. Seammás fertejit riikkat vuoruhit ásahit ođasmahtti ja eará buhtes energiija. Áigumuš lea bissehit globála liekkadeami. Jos dat goargŋu badjel 2 lieggacehkiin, šaddet rievdadusat nu ahte mii eat dain birgehala ja eallin- ja birgenlágit nohket. 40 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

41 14. Eallin čáziin. Máilmmi ábiid temperatuvra, kemiija, rávnnjit ja eallin bisuha eatnama eallima. Buot maid mii borrat, vuoigŋat, dálkkit ja dálkkádat regulerejit máilmmi ábit ja čázádagat. Dat šaddet eambbo ja eambbo dehálažžan sihke borramušlihttin álbmogiid ja bargosajiid dáfus. Ábiid resurssaid ferte geavahit dan láhkai ahte guoddevaš ovdáneapmi bissu ja ovddiduvvo. 15. Eallin nannámis. Eatnamis lea dušše 30 % vuovdi. Vuovddit bisuhit eananvuođu čavddisin, doppe lea stuorra biologalaš máŋggabealatvuohta ja badjel 80 % buot elliin ja šattuin mat ellet eatnama alde, leat vuvddiin. Dasa lassin lea vuovdi ollu eamiálbmogiid ruoktu. Hui ollu olbmuide lea vuovdi maiddái bargosadji ja dienas. 2,6 miljárdda olbmo ellet eanadoaluin, muhto badjel bealli sin gittiin ja guohtoneatnamiin leat dakkár dilis ahte eananvuođđu lea billašuvvamin. Dán ovdáneami ferte bissehit ja jorgalahttit. 16. Ráfi ja vuoiggalašvuohta. Sihkkarastit ja ovddidit ráfálaš ja fátmmasteaddji servodagaid lea álo leamaš ja lea ain ON váldodoaibma. Guoddevaš ovdáneapmi eaktuda ráfi. Riidduid ja sođiid geažil ollugat masset heakkadehálaš almmolaš bálvalusaid. Oassi dán barggus lea earret eará vuosttildit veahkaválddálašvuođa/ illasteami ja olmmošgávppašeami, eastadit terrordaguid ja kriminalitehta ja beavttálmahttit lágaid ja daid čuovvoleami. 17. Ovttasbargat juksat guoddevašvuođaulbmiliid. Jos máilbmi galgá juksat dáid mihttomeriid, de fertejit eiseválddit, ealáhusat, fitno dagat ja siviilaservodagat ovttasbargat. Guoddevašvuođaulbmilat čujuhit oktasaš globála bálgá ja dan hirpmus stuorra barggu maid ferte prioriteret bargat jagi 2030 vuostá. Jahkeduhát ulbmiliid bargu čájehii ahte dákkár ulbmillaš ovttasbargu doaibmá. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 41

42 Bargobihtát 1. Loga guoddevašvuođaulbmiliid dárkilit. Čális oanehaččat mo máilmmi jođiheaddjit galget juksat ulbmiliid. 2. Dás sáhtát lohkat eambbo Guoddevašvuođaulbmiliid birra: 3. Vállje ovtta guoddevašvuođaulbmila masa čiekŋudit. Loga dan birra dárkilit sihke ON-neahttasiiddus ja eará neahttasiidduin. Viečča ovdamearkkaid ja govaid árgabeaieallimis miehtá máilmmi ja čájet man láhkai du «ulbmil» sáhtašii buoridit olbmuid eallindili. Muitte gáldokritihka. Daga ovdanbuktima earáide ceahkis. Čilge maiddái manne don válljejit juste dán ulbmila. Geaiguin son orru ovttas? Mo son birge? Don sáhtát diktet su muitalusa, addit sutnje nama jna, muhto fertet researchet/ohcat dieđuid das mo lea eallin/politihkka/infrastruktuvra/bálkkát/bargodilli/ olmmošlohku/dálkkádat doppe gos son eallá. Muitte gáldokritihka. 5. Loga dárkilit guoddevašulbmila nr 11. Joavkobargu: Ságastehket/digaštallet mo sáhttá bissehit gávpogiid stuorrumis ja baicce gilážiid šaddat. 4. Vállje muhtin riikka máilmmis gos álbmogis lea áibbas earálágan eallineavttut go mis Norggas. Miellagovahala muhtin nieidda dahje bártni iežat agis gii orru doppe. Čále ja muital su birra/čále muitalusa. Maid son bargá, jurddaša, niegada, mii dáhpáhuvvá, leatgo sus oappát/vieljat? Mo son gárvoda? Mo son orru? 42 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

43 KAP 5 Birget amas guovllus Govahala ahte don áiggut fárret ovtta áibbas eará guvlui máilbmái. Čále ja muital mo don áiggut doppe birget ja maid don fertet oahppat vai birget. Govahala ahte ođđa ustit áigu du lusa fárret. Son orru Caribias dábálaččat ja lea maid doppe eret. Don čálát sutnje reivve/ breava ja rávvet ja ráhkkanahtát su buoremus lági mielde ássat ja birget du luhtte ovtta jagi. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 43

44 Loga artihkkala ja jorgal dan sámegillii Bargobihtát 1. Manne nuorat fárrejit eret gilážiin? 2. Jos du gielddas ásset 12 % uhcit olbmot jagi 2040 go dál, man ollu olbmot ásset du gielddas dalle? 3. Mo, du mielas, galget gielddat buoremusat dustet boarrásiidbáru? 4. Maid dadjá SSB dili birra? 5. Manne Jan Egil Høgden ássá Kárášjogas? 6. Manne Malene Eriksen fárrii Romsii? 7. Mii lea mihtilmas/typisk dainna ahte nieiddat fárrejit ja gánddat báhcet gilážiidda? 8. Mii geavvá gilážiid olmmošlohkui go nieiddat fárrejit eret? 44 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

45 KAP 6 Gávpogat sturrot 1. Bealli máilmmi álbmogis ássá gávpogiin. Dán áigge ásset badjel bealli máilmmi álbmogis gávpogiin, ja gávpogat ain sturrot. 200 jagi dassái ásse dušše 3% álbmogis gávpogiin. Dađistaga go gávpogat sturrot de maid stuorru šlumma. ON meroštallama mielde lea šlummaguovlu dakkár guovlu gos olbmuin ii leat doarvái buorre ássandilli. Dasa gullá dorvvohis ássandilli, heajos buhtisvuođarusttegat, buhtes čáhci ii leat fidnemis, heajos dálut ja uhccán ássansajit. Oza dieđuid luohttevaš neahttagálduin ja Min eana 3 girjjis ja vástit gažaldagaid: 1. Manne fárrejit olbmot gávpogiidda? 2. Manne šaddet šlummat? Makkár sosiála váttisvuođat leat šlummaguovlluin? 4. Maid sáhttit dahkat buoridan dihtii dili? 5. Makkár birasváttisvuođaid dagahit gávpotstuorrumat? Maid sáhttášii dahkat eastádandihtii dáid váttisvuođaid? 7. Mat lea buorit bealit ássat gávpogis? Mat leat heajut bealit? 7.

46 Stuorra gávpogiin dearvvašvuođaváttisvuohta Gávpogiin lea áibmonuoskkideapmi stuorra váttisvuohtan. Muhto, mii lea dat áibmonuoskkideapmi? Áibmonuoskkideapmi lea go áimmus leat ávdnasat mat čuhcet olbmo dearvvasvuhtii ja loaktimii, dahje nuoskkideapmi mii bilida birrasa, šattuid, elliid, ávdnasiid dahje eará osiid min eallimis. Áibmonuoskkideapmi sáhttá leat gássat, guoikkanasat dahje unna binna partihkkalat main leat iešguđetge lágan kemálaš seaguhusat. Áibmonuoskkideapmi sáhttá čuohcat báikkálaččat, regiovdalaččat ja globálalaččat. Báikkálaččat čuohccá njuolgut olbmuid dearvvasvuhtii. Dát lea gávpogiin ja stuorát čoahkkebáikkiin stuorra váttisvuohtan. 1. Mat ávdnasat áimmus leat mat dagahit eanemus nuoskkideami? 2. Áibmonuoskkudeapmi čuohccá njuolga olbmuid dearvvasvuhtii. Manne Bangkokas buhcet ollu olbmot alla varradeattuin ja ožžot vuoiŋŋasčaskkástagaid? 3. Kalkotas, Indias maid buhcet ollu olbmot dávddain áibmonuoskkideami geažil. Makkár váttuin buhcet? 4. Oza dieđuid. Namut ovtta konkrehta nuoskkideami mii čuohccá báikkálaččat? Namut ovtta konkrehta nuoskkideami mii čuohccá regionálaččat. Namut ovtta konkrehta nuoskkideami mii čuohccá globálalaččat. Regiovnnalaš váttisvuohta lea go čázit suvrot ja eatnamatja šattut nuoskkiduvvojit. Globálalaš váikkuhusat leat go ozongeardi gollá ja dálkkádagat rivdet. 46 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

47 Áibmonuoskkudeapmi.Kolkata, Oarje Bengal, Indias. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 47

48 KAP 7 Sisriikkafárren Norggas Bellodat Oaivvildat Čoavddus Politihkalaš bellodagat digaštallet manne sisafárrejeaddjit fárret eret Davvi-Norggas. Loga reportáša ja deavdde skovvái maid dat iešguđet bellodagat oaivvildit áššis Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

49 Sisafárrejupmi Norgii Geahča neahttasiiddu: faktaside/innvandring Oza dieđuid dán neahttasiiddus ja ráhkat/deavdde stoalpodiagrámma. Das galget oidnot dát dieđut: 1. Guđe riikkain bohtet eanemus sisafárrejeaddjit Norgii? 2. Man ollu nissonat ja man ollu albmát bohtet? Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 49

50 Doahpagat Fárren doahpagiin oavvildit bissovaččat lonuhit ássansaji. Sáhttá leat internationála fárren (sisafárren riikkii dahje eretfárren riikkas) dahje fárren sisriikkas. Mii earuhit gaskal eaktodáhtolaš fárrema ja bággofárrema. Čilge dáid doahpagiid dahje čále ovdamearkka juohke doahpagii. Ovdamearkkat: Bággofárren: Fárren sisriikkas: Eretfárren: Bargosisafárren: Lobihis sisafárren Internationálafárren: Bearašsisafárrejeaddjit: Birasbáhtareaddjit: Sisriikabáhtareaddjit: Guovddášteapmi: 50 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

51 Amerihkká-breavat Amerihkká lei oastán Alaska Ruoššas, jagi Cuoŋománu álggus 1894 guhtta bearraša ja bárdneolmmái johttájedje Guovdageainnus Alaskai bálvalit Amerihká stáhta. Sii ledje dohkkehan golmmajagi soahpamuša oahpahit boazodoalu Alaska eamiálbmogii. Bálká lei sullii 1000 kr mánnui. Dan lassin nuvttá borramuš, orrun, doavtter- ja bátnedoavtterbálvalus ja nuvttá mátki ruovttoluotta go bargu lei loahpahuvvon. Muhtimat sis čálle ja sáddejedje breavaid fulkkiide ja bearrašiidda geat báhce Guovdageidnui, ja čálle maiddái dan áigge sámi risttalaš mánnobláđđái Nuortanástái. Dás sáhtát lohkat moadde breava: Johan S. Tornensis čállá ná: Mii leat buohkat lihkolaččat ja joavdan dearvan mearrádusbáikái. Dan 11át beaivve juli mánus vulgegiimet Kristianias. Guokte beaivve lei garra dálki Atlánerábi alde, ja al dat lei oppa garas go dámpa ii uhcánašge nagodan vuostái mannat. Nissonat ja mánát ledje dán guokte beaivve hui mearrabuohccin. Bajánčearggas ja álddagas lei máid hirbmadit dan guokte beaivve. Dan 28át juli bođiimet New York gávpogii ja 31as fas Ridgewayii. Mánát, geat ledje leamaš čeaziset luhtte, ledje dearvan ja šadde hui illui go áhčči, eadni ja dat earát bohte. Dál leat mannamin Jaskesmearragáddái gos árvalan eatnama oastit, ja mun lohpidan čállit dalánaga go dohko boađán....joatkka > Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 51

52 Anders A Bahr čállá Nuortanástái ná jagi 1905 Candle City, Alaska Buorre ustiban, G.F. Lund Sigerfjord Mun maiddái liikon sámegieláviissaid lohkat. Diibmá lohken mun sámegiela áviissaid ovtta sámiádjá luhtte, gean namma lei Klemet Klemetsen, guhte easkka lei Norggas boahtán. Dáppe leat eatnagat guđet liikojit lohkat sámegiela áviissaid; dasgo suohtas lea buohkaide veaháš oažžut diehtit boares Norggas, mii lea min riegádan ja váhneneanan. Guhtta jagi lea dál dan rájes go mun lean boahtán deike Alaskai inge leat ollu gullan ságaid mu boares riegádan eatnamisttán. Mun geahččalan dál veaháš muitalit dan Alaska birra. Dáppe lea bures mannan olbmuid guovdu, ja leat ain gávdnon ođđa gollebáikkit jahkásaččat. Buot olbmuin dáppe lea gollefeber. Eatnagat manahit vel heakkasetge dan golleohcama dihtii. Stuorimus gollebihttá, mii lea gávdnon dáppe Alaskas, lea 40 unce, dahje 7040 čieža duhát ja njealljelogi dollar bihttá. Dáppe lea juohke lágan miidna, nu go golli, silba, veaiki, ruovdi, kálla, cinabar, platinum, mercuri, sulper, datni, siŋka, graphit, mica ja magnesium, jnv. Dálvi dáppe lea garraseabbo go Norggas. Buolaš dáppe muhtumin manná gitta 100 gráda rádjái. Juohke jagi gollot olbmot jámas. Mearra álgá galbmot golggotmánus ja jieŋa bistá gitta geassemánu rádjái. Vuosttas dámpa beassá deikke easkka juni mánu gaskka rájes. Muohta ii láve bissánit olu; dasgo dat garra biegga dálvveáigge bossu eanas oasi eret. Dáppe Davvi-Alaskas eai leat muorat. Luondu lea seammalágan...joatkka > 52 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

53 go Norgga davágeahčen. Olbmot boldet koalaid ja rievddahagaid. Dál leat hui ollu vieris olbmot dáppe Alaskas, juohke nation olmmoššlájat ja ollu eskimoat. Sii leat hui buorit olbmot ja hui oskkolaččat. Sii dollet čoakkalmasaid juohke sotnabeaivve ja sárdnidit sin gielaseaset dan veaháža maid sii leat oahppan miššonearain. Sii leat gádjon máŋga olbmo nealgeheađis. Muhtumat sis suitet dan mađe bohccuid, ahte ieža siidda dollet. Dáppe sáhttá juohkehaš doallat siidda, dasgo dáppe eai leat suollagat eaige gumppet. Buozu čivgá hui johtilit ja lea buorre boazodilli, dainna go geassi ii leat báhkas. Mun jáhkán, ahte geahppasabbot ja juohke láhkai buoret lea boazosátnin dáppe go boares Norggas. Dat juo lea okta dainna buot stuorimus buriin, go dáppe suollagat eat leat. Mun bures dovddan daid rehkegiid ja inge hálit šat daidda, Sávan maiddái ahte buot sámit heaittášedje daid heajos meanuid. Dat Alaska šaddá vissa muhtun áigge geažis stuorra boazoeanan. Boazu lea dáppe leamaš hui divrras, gitta čuohte dollar rádjái (360 kr) le ovtta bohcco ovddas máksojuvvon. Dál lea dat hálbon 50 dollar rádjái. Amerihkálaččat maiddái liikojit herggiin vuodjit, muhto eanemusat adnojit beatnagat fievrun. Telegráfa lea dál gárvánan gitta Kap Nome rádjái, ja fargga mii oažžut ruovdmáđiidge. Dat streaŋggahis telegráfa maiddái dáppe adnojuvvo. Dat manná áimmu mielde álddagas fámuin St. Michal ja Nome gaskkas. Anders A. Bahr. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 53

54 Dieđut breavačálliid birra Johan S. Tornensis r. Guovdageainnus , j. Polsboi Ovttas Mikkel J. Näkkäläin soai ásaheigga jagi 1897 boazodoalu Alaskai. Jagi 1901 son finadii Guovdageainnus. Ruovttoluotta Amerihkkái lei čeahci Nils Poul Xavier Tornensis, mielde. Son šattai báhppan. Anders A. Bahr r. Guovdageainnus ja lei 1898 alaskamátkkálaččaid joavkkus. Son šattai oalle beakkánin go lei mielde doalvumin 3000 bohcco Davvi-Canadai. Johtin bisttii vihtta jagi. Go olbmot fárrejit amas guovlluide, de dávjá namma molsašuvvá nu ahte heive dan guvlui ja gillii mii doppe hubmojuvvo. Anders A. Bahras lei riegádannamma Anders Aslaksen Bær, mii rievddai ja šattai Anders A. Bahr, ja loahpas lei su namma rievdan Andrew Bahrii. Anders A. Bahr Gáldu: Sámit bálvalusas Alaskas. Solbakk. ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

55 Bargobihtát Dološ breavaid ja čállosiid bokte sáhttá oahppat ollu dan áiggi birra go dat leat čállon. Loga breavaid dárkilit ja árvvoštala maid dat muitalit dan áiggi birra go lea čállon. 2. Oza dieđuid golleroggama birra. Čális oanehaš fáktaartihkkala dan birra. Muitte gáldokritihka. 3. Man boaris lei Anders A. Bahr go vulggii Alaskai? Man boaris šattai John S. Tornensis? 5. Loga noveallačoakkáldagas: The Son of the Wolf Jack London. Dárogillii jorgaluvvon 1987: Ulvens sønn. Ansgar forlag. Dán čoakkáldagas London čállá ja muitala golleroggama birra Alaskas loahpageahčen 1800-logu. Sáhttá lohkat nb.no (nasjonalbiblioteket) siidduin, govvejuvvon girjji. Ságastallet teavsttaid birra Loga eambbo ja geahčat govaid sámi alaskamátkkolaččaid birra dán girjjis: Sámit bálvalusas Alaskas. Solbakk. ČálliidLágádus Manin livččii du namma rievdat, jáhkát don, jos don fárrešit Amerihkkái? Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 55

56 KAP 8 Máilmmi dálkkádat konferánsa COP25 Madridas jagi 2019 Juovlamánu 2019 lei máilmmis dálkkádatkonferánsa Madridas. 187 riikka galge soahpat man láhkai máilmmi riikkat galget uhcidit dálkkádatgássaid luoitima ja badjemearálaš golaheami. Oza neahtas čállosiid dan birra ja čoahkkáigease daid deháleamos doaibmabijuid, juolludemiid ja doarjagiid. Aktøra/riika Dáhkádusfitnodagat Doaibmabijut Lohpidit bissehit karbon-industriija 2050 rádjái 56 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

57 Dálkkádatrievdamat čuhcet eamiálbmogiidda. 1. Loga dán artihkkala Norgga Sámedikki presideanta Aili Keskitalos lei jagis 2015 sáhkavvuorri sárdnut Ovttastuvvon Našuvnnaid Dálkkádatkonferánssas. Mii lei su váldosáhka? 2. Manne čuhcet dálkkádatrievdamat garrasat álgoálbmogiidda arktisas eanet go earáide? 3. Sámi parlameantta rávvagat leat čohkkejuvvon golmma čuoggái, maid Keskitalo dáhttui Parisašiehtadus galgá vuhtiiváldit. Mat leat dat čuoggái? Čále daid. 3. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 57

58 Báhtareaddjit Čále: Báhtareapmi lea bággofárren. Juohke beaivvi fertejit olbmot guođđit ruovttuideaset balu, doarrádallamiid, luondduroasuid dahje sođiid geažil. Eatnasat leat áibbas dábálaš olbmot geat šaddet guođđit ruovttuid ja dávjá maiddái bearraša jos de oččošedje barggu dahje dorvvu gos nu. Vállje dáid bargobihttá gaska: a) Don leat mahkáš Amiir. Don leat báhtaran Somalias. Čále dás manne don báhtarit, mo du mátki lei Norgii. á) Don leat mahkáš Bashir. Don leat báhtaran Syrias. Čále dás manne don báhtarit ja mo du mátki lei Norgii. b) Jearahala muhtun báhtareaddji. Jeara manne báhtarii, mákkár dilli sus lei dan riikkas ja mo lei boahtit Norgii, ođđa riikii ja ođđa kultuvrii. c) Jearahala muhtin báhtareaddji. Mii lei stuorámus erohus su ruovtturiikka ja Norgga gaska. č) Jearahala muhtina gii bargá báhtareddjiiguin. Mii lea su bargu? Maid vásiha? Mii lea váttis? Mii lea buorre? Manne lea dehálaš. 58 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

59 KAP 9 Bálddastahttit riikkaid Ovttaláganvuođat Sierralágnvuođat Geahča kártta. Vállje guokte riikka geafes riikkaid gaskka, ja guokte riikka rikkis riikkaid gaskka. Oza dieđuid riikkaid birra. Muitte gáldokritihka. Bálddastahte guokte geafes riikka ja guokte rikkis riikka. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 59

60 Bruttonationálabuvttadus BNB Lea dábálaš rehkenastit ruđalaš árvvu gálvvuin ja bálvalusain maid riikka buvttada. Dán láhkai mihtidit ekonomalaš ovdáneami riikkas. Dan gohčodit bruttonationálabuvttadussan BNB. Ná rehkenastit dan: Jahkásaš gálvu + jahkásaš bálvalusat - jahkásaš gálvvuid ja bálvalusaid maid geavaha go buvttada daid = bruttonationálabuvttadus BNB Rikkis riikkain lea BNB stuoris. 1. Mo lea geafis riikkain? 2. Manne lea/ii leat BNB geafes riikkain stuoris? 3. Sáhttá go BNB bokte oaidnit eallindili riikkas? Manne? Manne ii? 60 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

61 Mii lea geafivuohta? Mii lea rikkisvuohta? Oarjemáilmmis mii dávjá meroštallat geafivuođa ja rikkisvuođa das man ollu ruhta, dienas ja ávdnasat ja buorit/ stuorra dálut mis leat. Mii bargat ollu ja guhkes beivviid vai mis lea alla bálká ja dienas oastit vel eambbo ja ođđa ávdnasiid. Olmmoš gii sáhttá oastit buot maid son dárbbaša ja sávvá, meroštallo rikkisin. Seammás diehtit ahte ollu olbmot, lihkká jos vel leatge buot maid ávdnasat ja reaiddut maid dárbbašit, ellet oktonasvuođas ja psyhkalaš váttisvuođaiguin. Leat go sii riggát? Dávjá mii oaidnit TV:as govaid mánáin geafes riikkain, ovdamearkka dihte Ugandas ja Kenyas Afrihkás. Sis leat duolva biktasat, dušše leairagoađit, eai leat skuovat ja dávjá čurrogat birra njálmmi ja čalmmiid. TV-govat gilvet midjiide ovdagáttuid, ja mii árkkášit sin eallindili ja leat ilus ahte min eallindilli ii leat nu mo sis. Olmmoš geas eai leat ávdnasat ja biebmu maid son dárbbaša ja ii sáhte daid háhkat alcces, meroštallo min ektui ja min servodagas geafin. Olbmot geat leat fitnan Ugandas ja Kenyas čállet ja muitalit ahte sii vásihit dáid guovlluid eará láhkai go TV-govat čájehit. Olbmot leat ilus ja buorremielalaččat, mánát stohket ja čikčet spáppa. Guovlluin gos gaskamearalaš temperatuvra lea 20 gr C, eai soaitte dárbbašit dáluid main leat njeallje seainni, muhto baicce árkkášit ja fuolahit boarrásiid. Olbmot barget dušše dan mađe ahte birgejit ja sis lea ollu friddjaáigi. Sis leai leat, eaige hálit viiddis gilvvaeatnamiid, muhto juste dan mađe ahte alcceseaset lea borrandoarvve. Sii orrot ovttas stuorra bearrašat ja ovttastallet ovttas sihke mánát ja áhkut ja ádját. Sii leat ollu ovttas ustibiiguin. Leat go sii geafit? Bargobihttá Čále artihkkala mas ulbmil lea ákkastallat ja jáhkihit lohkkiid ahte geafivuođa - ja rikkis doahpagat leat relatiiva. Relatiiva= dan ektui, i forhold til, forholdsvis Spábbáčiekčan illu Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 61

62 KAP 10 Eallinindeaksa HDI ON lea ráhkadan mihttomeriid maid vuođul sáhttá veardidit eallindiliid riikkaid gaskka. Dán rehkenaste dávjá dollariin. Eallinindeaksa mihtida golbma dehálaš oasi ovdáneamis: Vurdojuvvon eallinagi, oahppodási ja BNB juohke ássi nammii. Dát mihtut muitalit mo olbmuid eallindilli lea iešguđet riikkain. 1. Deavdde skovvái golbma riikka mat leat bajimuččas eallinindeavssa listtas. Manne lea rikkis riikka? Mat leat 1) fuones ja 2) buori bealit? Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

63 2. Deavdde skovvái riikkaid mat leat vuolimuččas eallinindeavssa listtas. Manne lea geafes riikka? Mat leat 1) fuones ja 2) buori bealit? 3. Leago rikkis riikkain lihkolat olbmot go geafes riikkain? Digaštala ja čále. Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 63

64 Globála ekonomiija Globála ekonomiija váldodovdomearkkat leat leamaš gálvobuvttadeapmi ja bálvalusaid vuovdima lassáneapmi. Teknologiija ovdána nu johtilit ahte gálvvut ođasmahttojuvvojit dađistaga. Buvttadeaddjit gilvalit gálvomárkanis vuosttamužžan daid ođđa buktagiid. Globaliseren lea ahte eanet priváhta fitnodagat ja gávpevuođđudusat besset doaimmahit gávpedoaimma miehtá máilmmi beroškeahttá riikkarájáin. 64 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

65 1. Maid mearkkaša dat ahte mis lea globála ekonomiija? 2. Mat leat du mielas golbma heajos váikkuhusa globála ekonomiijas? Ákkastala, čále ja čilge manne dán golbma leat válljen. 3. Mat leat buorit váikkuhusat globála ekonomiijain? Čále ja čilge. 4. Loga liŋkka aktuelt/bueahtta-mii-rahkkanahttanorgga-boahtteaigai/id / 5. Čuohcá go globála ekonomiijadilli Norgga ekonomiijii? Manne? Manne ii? Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 65

66 Sivvaoktavuohta Váikkuhus Geahča ja árvvoštala govaid. Vállje ovtta dahje moadde gova maidda čálát teavstta mas čielgasit čájehat sivaid ja váikkuhusaid gaskavuođa. 66 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

67 Čále: Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 67

68 Vástádusat s 7: Gosa mii vuolgit Ho Chi Minh Tajmyrnjárga Campo Grande, Mátta-Amerihkás Guam Brasilia Uluru New York Galapagos Venezuela Port Elizabeth s 15-17: Duohta vai gielis? Ovdalis áigge jápme olbmot nealgái, dávddaide ja sođiide. Danne bisui olmmošlohku nu vuollin Rivttes vástádus:duohta Demográfalaš heahtedilli čuožžila go riikkas fáhkka riegádit hui ollu olbmot Rivttes vástádus: II DUOHTA 1800 logu rádjái lei Norga 1.muttu riika Rivttes vástádus: DUOHTA Dánmárku-Norga soađai Napoleon soađis Frankriikka beale. Englándda soahteskiippat cagge dehálaš gálvojođu Skagerrkas, gaskal Dánmarkku ja Norgga. Norggas eai ožžon gortni Rivttes vástádus:duohta 68 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

69 joatkka: s 15-17: Duohta vai gielis? Sámit eai birgen go eai ožžon gortni Rivttes vástádus: II DUOHTA Pomorgávppašeapmi lei gávppašapmi Ruoššaid ja Amerihkkálaččaid gaska Rivttes vástádus: II DUOHTA Buđet lea šaddu mii fievrriduvvui Englánddas Norgii 1700-loahpageahčen Rivttes vástádus: DUOHTA logu rádjái uhccui riegádanlohki. Riegádedje hárvvibut mánát go olbmot eai suitán biebmat stuorra mánnáčorragiid. Rivttes vástádus: DUOHTA joatkka: s 15-17: Duohta vai gielis? Nuppi máilmmisoađi maŋŋá riegádedje Norggas ollu mánát. Rivttes vástádus: DUOHTA Duiska lea 4.muttu riika Rivttes vástádus: II DUOHTA Ovdánahttinriikkain riegádahttet ollu mánát go dárbbašit sin bargin Rivttes vástádus: DUOHTA ON vuordámušat ja rehketdoallu čájehit ahte olbmot lassánit buot eanemus skandinavias. Rivttes vástádus: II DUOHTA Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 69

70 s 25: Davvi - Amerihkká Alaska Juneau Canada - Ottawa USA- Washington s 26: Afrihká Vástádusat Afrihkái Algerie - Alger Marokko - Rabat Libya - Tripoli Tunisia - Tunis Egypt - Kairo Mauritania - Nouakchott Mali - Bamako Niger - Niamey Tsjad - N'Djamena Sudan - Khartoum Eritrea - Asmara Senegal - Dakar Burkina Faso - Ouagadougou Nigeria - Abuja Kamerun - Yaoundé Guovddáš Afrihká Republihkka - Bangui Mátta-Sudan - Juba Etiopia - Addis Abeba Somalia - Mogadishu Guinea-Bissau - Bissau Guinea - Conakry Liberia - Monrovia Elfenbenriddu Abidjan Ghana - Accra Togo - Lomé Benin - Porto-Novo Ekvatorial-Guinea - Malabo Gabon - Libreville Congo demokráhtalaš republihkka - Kinshasa Tanzania - Dodoma Kongo - Brazzaville Angola - Luanda Zambia - Lusaka Malawi - Lilongwe Mosambik - Maputo Namibia - Windhoek Botswana - Gaborone Mátta-Afriká - Pretoria Lesotho - Maseru Swazieana - Mbabane Madagaskar - Antananarivo Kenya - Nairobi Uganda - Kampala s 27: Mátta-Amerihkká Argentina Buenos Aires Bolivia - La Paz / Sucre Brasil Brasilia Chile - Santiago Colombia - Bogotá Ecuador - Quito Guyana - Georgetown Paraguay - Asunción Peru - Lima Surinam - Paramaribo Uruguay - Montevideo Venezuela - Caracas s 28: Ásia Armenia Jerevan Aserbajdsjan - Baku Bahrain - Manamama Bangladesh - Dhaka Bhutan - Thimpu Brunei - Bandar Seri Begawan Filippinene - Manila Forente Arabiske Emirater - Abu Dhabi Georgia - Tbilisi India - New Delhi Iran - Teheran Irak - Bagdad Israel - Jerusalem Japan - Tokyo Kambodsja - Phnom Penh Kasakhstan - Astana Kina - Beijing Kirgisistan - Bisjkek Kuwait - Kuwait by 70 Min Eana 3 BARGOBIHTÁT Copyright ČálliidLágádus

71 Laos - Vientiane Malaysia - Kuala Lumpur Mongolia - Ulan Bator Myanmar - Naypyidaw Nepal - Katmandu Nord-Korea - Pyongyang Pakistan - Islamabad Saudi-Arabia -Riyadh Sri Lanka - Sri Jayawardenapura Kotte / Colombo Sør-Korea - Seoul Taiwan - Taipei Thailand - Bangkok Tyrkia - Ankara Usbekistan - Tasjkent Vietnam - Hanoi s 29: Oseania Australia - Canberra Fiji - Suva New Zealand - Wellington Papua Ny-Guinea - Papua Ny-Guinea Salomonøyene - Honiara Vanuatu - Port Vila Govvalistu Olggoš govva: Shutterstock s 3: Pixabay s 5: Bernd Hilldebrandt, Pixabay s 7: Shaun Low, Unsplash s 11: Wikipedia s 13: Pixabay s 15: Kárta, ČálliidLágádus vuorká s 19: Pixabay s 21: Paul Carroll, Unsplash (bajimuš), Kace Rodriguez, Unsplash (gasku), Pixabay (vuolimuš). s 22: David Mark, Pixabay s 25-29: Geoatlas/Kart&grafikk s 37: Kart og grafikk s 38: Aamir Mohd, Pixabay s 47: Rahul Chakraborty, Unsplash s 49: Pixabay s 54: ČálliidLágádus vuorká. s 59: (bajit) David Mark, Pixabay, (vuolit) Borko Manigoda, Pixabay s 61: Belle Maluf, Unsplash s 62, 64, 66: Pixabay Copyright ČálliidLágádus Min Eana 3 BARGOBIHTÁT 71