100 jagi. Sámi čálakultuvrralaš áigečála Nr. 22 Juovlamánnu 2016 BUOT SÁPMELAČČAID ELSA LAULA 1917 RIIKKAČOAHKKIN JA SÁMI LIHKADUS

Átírás

1 SámisNUVTTÁ Sámi čálakultuvrralaš áigečála Nr. 22 Juovlamánnu jagi BUOT SÁPMELAČČAID ELSA LAULA S i r i Broch Johansen 1917 RIIKKAČOAHKKIN JA SÁMI LIHKADUS I va r Bjørklu n d REFORBMA GÁIBÁ DUSAT JA REVO LU ŠUVDNA ŠOLŽŽAT RUOŦA BEALI SÁME LIHKADUS P at r i k Lant o KULTUVRRA GOARRÁ NEAPMI VAI BARGU BOAHTTEVUOĐA OVDII? V e l i-pekka Leht o l a SÁMEDIGGI ŠATTAI DUOHTAN LOAHPA LOAHPAS M i k a l Urheim

2 Tråante 2017 SÁMIS SPESIAL Nr. 22 NJUNUŠČÁLLOSAT 3 5 SFS čiehka Lill Tove Fredriksen Dearvvuođat doaimmahusas Harald Gaski ja John T. Solbakk ARTIHKKALAT Buot sápmelaččaid Elsa Laula Siri Broch Johansen 1917 riikkačoahkkin ja sámi lihkadus Ivar Bjørklund Matti Aikio geahččin, guldaleaddjin ja muitaleaddjin Reforbmagáibádusat ja revolušuvdna šolžžat Ruoŧa beali sámelihkadus Patrik Lanto Kultuvrra goarráneapmi vai bargu boahttevuođa ovdii? Veli-Pekka Lehtola Oabbá, mun lean vuordán du 50 jagi Ruoššabeale sámit Máret Sárá GOVVAMUITUT 42 Sámiid čuohtejagi historjá čilgejuvvon govaid bokte Aage Solbakk ARTIHKKALAT Ovttas loktet Edvard Masoni ja Sámediggi Lovisa Mienna Sjöberg ja Jon Todal Dundarvuomi lihkuhisvuohta ja oarjelsámi politihkalaš bargu Håkon Hermanstrand Sámediggi šattai duohtan loahpaloahpas Mikal Urheim 2 Sámis 22/2016

3 SÁMIS Nr. 22 Juovlamánnu 2016 Sámi čálakultuvrralaš áigečála, man ČálliidLágádus almmuha Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvvi ovddas. ISSN Doaimmahus Harald Gaski ja John T. Solbakk SFS čiehka Lihkku Tråante 2017! Ruhtadeaddjit Norgga Sámediggi, ČálliidLágádus vuođđudus ja SFS Sámi fágagirjjálaš foanda. Sámis artihkkaliid ja govaid ii oaččo almmuheaddji, čálli dahje govvideaddji lobihaga máŋget. Gráfalaš bargu Studio Borga, Ohcejohka Deaddilan Waasa Graphics Oy, Vaasa SFS Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiid searvvi stivra Ovdaolmmoš Lill Tove Fredriksen Grøholtvn. 5, 9010 Tromsa Stivralahttu Seija Guttorm 9730 Kárášjohka Stivralahttu Trond Are Anti Buolbmát, 9845 Deatnu Sadjásaččat Elisabeth Utsi Gaup 9520 Guovdageaidnu Elen Ragnhild Sara 9730 Kárášjohka John Henrik Eira 9730 Kárášjohka Čállingoddi Jođiheaddji Svein Nordsletta Fitnodatgeaidnu 13, Pb 140, NO-9735 Kárášjohka Tel , E-poasta: Sámis lea nuvttá. Dán sáhttá maid diŋgot almmuheaddji neahttagirjegávppis Sámis artihkkaliid sáhttá maiddái lohkat dás: Maid ba son jurddašii, Elsa Laula Renberg, guovva mánu 6. beaivvi 1917, beaivvi go vuosttas Sámi riika čoahkkin rahppui Troandimis? Jurddašii go son ahte 100 jagi ovddos, mo dalle lea sámiid dilli? Dán Sámis ávvunummiris áigut čájehit gutni stuorra historjjálaš dáhpáhussii mii lágiduvvui Troandimis Metodistakirkus guovvamánu beaivvi. Mis leat artihkkalat mat gieđahallet sámi áššiid sihke davvi- ja máttasámi perspektiivvas ja lea maid artihkal mii gieđahallá mo dutkiid oainnut sámiide leat leamašan historjjálaš geahčastagas Sámi riikačoahkkimis ledje čoahkkanan sámi ovddas teaddjit, eanas norgga- ja ruoŧabeale mátta sá mit, moadde davvisápmelačča ja norgga eise válddiid ovddas teaddjit. Dan áiggi sámi njunuš sámepoli tih kar lei Elsa Laula Renberg, boazodoalli ja guđa má ná ead ni. Son lei máttasápmelaš ruoŧabealde eret ja fár rii norgga beallái maŋŋil go dohko náitalii Tomas Renbergain. Elsa Laula almmuhii vuosttas sámi nissonin juo 1904 girjjáža Inför Lif eller Död? Sanniningsord i de Lappska förhållandena. Dainna áiggui son ruoŧa eise váld diide fuomášahttit sámiid váttis dili. Son jotkkii sáme politihkalaš bargguin maŋŋil go fárrii Norgii, ja fid nii maid eará doaimmalaš nissoniid fárrui dán bargui. Sii ledje hui guovddážat 1917 čoahkkima lágideamis. Tråante 2017 lágideaddjit leat 100-jagá ávvudeap mái ráhkadan stuorra ávvoprográmma, mas leat teáhter čájál masat, iešguđet čájáhusat, ipmilbálvalus, ovdan buk timat ja sámepolitihkalaš konferánssat. Mo Sápmi lea dasto ovdánan 1917 čoahkkima rájes? Guovddáš áš šit dalle ledje boazoboalu dilli ja sámemánáid skuvla dilli. Gielladilli lei dán oktavuođas dehálaš, go ledje ieš guđet oaivilat das guđe gillii sámemánáid oah pa hus galggai leat. Boazodoalus leat ain seamma lá gan váttisvuođat dál nu mo dalle ge, go jurddaša guohtun áššiid ja stuorraservodaga sisabahkkemiid. Giella dilli lea gal buor- Sámis 22/2016 3

4 ranan dan dáfus ahte mis leat lá gat ja njuolgga dusat mat galget sihkkarastit giela ovddi deami ja geavaheami almmolašvuođas, ja sámegiela oahpahusa mánáidgárddis ja skuvllas. Norgga ráđđehus vuođđudiui 2014 giellalávegotti mii galggai guorahallat ortnegiid, doaimmaid ja njuolggadusaid mat leat čadnojuvvon sáme gielaide norggabealde, ja evttohit mo daid sáhttá heivehaddat otná alm molaš bálvalusaide, vai sámegillii ge doaimmašedje seammaárvvosaččat go dárogillii. Lávdegoddi buvttii raportta golggotmánus 2016, ja das ledje moa nat evttohusat mo sáhtášii nannet ja buoridit sáme giela geavaheami almmolaš ásahusain, nu mo mánáid gárddis, skuvllas ja gielddahálddahusas. Dát leat buo rit ođđasat, ja sávvamis leat dát buorit doaimmat mat livčče mielde loktemin giela árvvu sihke sámiid gaskkas ja stuorraservodagas. Liikká leat giellageava heddjjiin, bargiin ja earáin geat áŋgiruššet giela ovdá neami ja boahtteáiggi stuorra hástalusat dás duohko. Dasa dárbbašit mii nana dáhtu, máhtu, jáhku ja váimmu. Elsa Laula Renberg ii sáhttán dieđusge árvidit mo min dilli lea otná servodagas, muhto son diđii bures mii gáibi duvvui rahčat sámiid, sámi árvvuid, min kultuvrra ja vuoigatvuođaid ovddas. Son lei olmmoš gii máŋgga láhkai elii ovddabeale iežas áiggi. Čálán dán teavstta gudnin sutnje ja buot min dalá ovddasmanniide. Elsa Laula Renberg ii lean okto dán barggus. Dát leat olbmot guđet fertejedje gierdat bilkosániid ja garra moaitámušaid, maiddái siskkobealde sámi servo daga. Čálán dán gudnin sidjiide geat eai goassege joavdan ruoktut, mátkkoštettiin sámepolitihkalaš čoahk kimiid oktavuođas. Mun čálán dán gudnin min ČSV- vuoiŋŋa ovddasteddjiide, sidjiide guđet vuostálaste Norgga Stuorradikki olggobealde ja Čávččus Áltta- Guovdageainnu ákšuvnna áiggiid. Min čálliide, sámi oahpaheddjiide, akademálaš ovddasmanniide ja earáide guđet leat áŋgiruššan ja ovddidan sáme giela almmolaš vuođas, skuvlagiellan, ráhkadan oahpponeav vuid ja dokumentáragirjjiid sámegillii. Dálá nuorra aktivisttaide guđet duostilit ja árjjálaččat jotket árbbi ja barggu nannet ja seailluhit sámegiela ja kultuvrra boahtte áiggi. Otnábeaivvi dáidet leat ain máŋggat Elsa Laula Renbergat, geat ellet ovddabeale iežaset áig gi. Ii otná servodagas ge leat sámiid áššiid bargu dakkár man ovddas álo oažžu dušše giittossáni. Buohkat geat searvat sámi áššiide iešguđet láhkai dahkat ovttas nu ahte mis, ja sis guđet bohtet min maŋis, livččii vejolaš vuohta čállit iežamet historjjá ja eallit álbmogin, eatnamis eatnama láhkai. Dearvvuođat Lill Tove Fredriksen, SFS ovdaolmmoš 4 Sámis 22/2016

5 Dearvvuođat doaimmahusas! Dát Sámis-nummir lea gudnejahttin dihtii sin guđet álgga hedje sápme laččaid organiserema. Sii ledje olusat, vuostegieđageavadiin beroškeahttá sii guđet gulle Sámieatnan sohkagoddái geat sitkatvuođain vuostálaste vierrofámuid sisabahkkemiid ja váikkuhusaid. Sii guđet doahttaledje dan maid Isak Saba muittuhii sámi álbmogii go ieš lei oahpásmuvvan máttasámi Anders Fjellner epos-diktemuššii, ahte mii eat goassige galgga vajáldahttit árvvus atnit ja gáhttet gollegiellamet. Sápmelaččat leat álo diehtán ahte min viisodat ja álbmotmáhttu lea vurkejuvvon gillii. Danin leamaš sápmelaččaide gitta otná beaivvi rádjái nu eren oamáš dehálaš gáhttet ja seailluhit. Giella-ášši lea álggu rájes leamaš guovddážis sámi rahčamušain. Máŋggas leat imaštan ahte manin gielas lea nu erenoamáš posišuvdna sámi rahčamušain. Dat vuolgá das go giella lea nannen min iešdovddu, dat leamaš gaskaoapmi mas mii leat gávdnan áddejumi, jierpmi ja jeđđe husa garra assimilašuvnna áiggiid čađa. Giella lea seailluhan min sápmelaš vuođa. Das gos eará álgoálbmogiin leamaš dánssat ja rituálat, de sápme laččain leamaš giella. Ja juoigan, mii iešalddes ge lea giella. Dan dihtii lea ge eremoamáš suohtas Sámis-áigečállaga doaimmahussii beassat almmuhit min ávvu-nummira dan golmma sámegillii mat ain hállojuv vojit norgga bealde; nammalassii mátta-, julev- ja davvisámegilli. Ja min majoritehtaservodaga ustibiid várás mii almmuhat dán ovtta nummira dárogillii ge. Guovvamánu 6. beaivvi 2017 mii ávvudat vuosttas sámi riikka čoahkkima norgga bealde čuohte jagi muittu. Sámis-bláđđi hálida geahččat ja muittašit dan erenoamáš áigodaga sámi lihkadusa álggus mii buvttii sápmelaččaid oktii sierra álbmogin. 1917:is lei vuosttažettiin sáhka norgga ja belohahkii ruoŧa beale sápmelaččain, muhto mii hálidat loktet geahčastaga maiddá suoma ja ruošša beallái seammá áiggi. Dat mii dáidá leat eanemus čalbmáičuohcci dalá čoahkki mastimiiguin, lea mo sámi ustibat, otná álgoálbmot gillii gohčoduvvon allies alliere juvvon ovttasbargit ledje mielde lágideamen čoahkkimiid ja ordnemin áigái sámi servviid. Sápmelaččaid fuolaheaddjit ledje dávjá dutkit geat eará oktavuođain ávaštedje sámi álbmoga jávkama, muhto man nu imašlaš siva geažil, sii dattege gárte doaibmat sámi álbmoga politihkalaš ovttastahttima vuolggaheaddjin. Ii mihkkige baháid das. Go nu lea dilli ain otne ge máŋgga guovllus álgoálbmot-máilmmes ahte min vieljaid ja oappáid organiseren lea buriid ustibiid áŋgiruššama duohken. Lehkos min ávvu-nummir maiddái gudnejahtiima dihtii buriid ovttasbargoguimmiid. Muhto vuosttažettiin mii ávvudat daid sápmelaččaid geat vuolggahedje, ákkastalle ja áŋgirušše, geat čuoččuhedje ahte sápmelaččain leat vuoigatvuođat, ja ahte mis lea riekti daid gáibidit goas beare, gos beare, danin go mii leat Beaivvi bártni maŋisboahttit gullat sohkii mii galgá muittuhit reasta máilbmái ahte olbmot ja luondu gullet oktii, doahtta lettiin dieđu ahte sápmelaččat leat Beaivvi mánát, beaivvi jiellagat! Doaimmahusa beales, John T. Solbakk ja Harald Gaski Sámis 22/2016 5

6 Siri B. Johansen Buot sápmelaččaid ELSA LAULA Go juo beasan njeallje siiddu čállit Elsa birra, de lean smieh tadan aiddo man birra galggašin čállit. Livččii nu olu maid gaskkas válljet! Sáhtášin namuhit ahte son lei nisson ja politihkár dan áigge go nissoniin ii lean jienastanvuoigatvuohta. Sáhtá šin čállit moanaid sámi servviid vuođđudeami birra. Sáhtášin maid áiddostahttit su fierpmadathuksendáiddu. Dahje čállit das, ahte lei nággáris nisu, man birra ain johtet ságat. Muhto nu in daga. Áiggun baicce čállit dan birra masa golahin hui olu áiggi Elsa Laula biografiija čáledettiin. Namalassii árvvoštallat buot čálalaš ja njálmmálaš vuostálasdieđuid Elsa birra. Muhtun dieđut, numo diehtu mii máinnaša ahte Elsa lea vázzán realskuvlla Örebro-gávpogis, geardduhuvvo máŋgga gáldus mat čujuhit guđet guimmiidasaset. Na, váccii go dasto realskuvlla Örebro:s? Čađahii go goas sege čalbmeeadneskuvlla? Barggai go goassege čalb me eadnin? Goas rievtti mielde fárrii norgga beal- lái, ja man ne dan dagai? Gos boahtá Renberg-namma? Ja stuo rimus jearaldat: Gos riegádii Elsa Laula? Lean vuođđogálduid ohcan čielggadettiin daid máŋggaid jearaldagaid. Ja dalle oaivvildan ovddimus čálalaš vuođđo gálduid. Ii oktage galgga jáhkkit ahte in ane njálmmá laš gálduid dehálažžan, go dan dagan. Muhto njálmmá laš gáldut sáhttet áiggi mielde muitit dáhpáhusaid binnáš earáláhkai. Lei duođaid stuorra veahkki munnje ahte Elsa šattai bajás ruoŧa bealde. Ruoŧas leat juo máŋgga čuohte jagi čállán juohkelágan registariid ja protokollaid, ráddjen daid systemáhtalaččat arkiivvain, ja leat maiddái buorit arkiivaohcanbálvalusat. Ruoŧas ii leat makkárge máilmmisoahti bilidan báhpáriid. In gávdnan ii ovttage čálalaš gáldu mii nannešii ahte Elsa Laula livčče leamaš Örebro:s. Dalle livččii álki konkluderet: ii son leat gal doppe vázzán realskuvlla. Dát sáhtášii liikká leat boastut. Čálalaš gáldut sáhttet leat jávkan vel Ruoŧas ge. Muhto de iđii ieš duođaštus: Elsa fertii váldit sierra geahččalemiid máŋgga fágas ov- 6 Sámis 22/2016

7 Elsa Laula Renberg bearrašiinnis. dalgo beasai čalbmeeadneskuvlii. Ja aiddo dáid fágaid livččii čađahan realskuvllas, jus livččii doppe vázzán. Bábir mii duođašta dáid dieđuid, lea govvejuvvon girjjis. Okta čálalaš gáldu, muittašangirji, čuoččuhii ahte Elsa ii goassege váldán eksámena čalbmeeadneskuvllas. Danin go mii álo hállat su birra čalbmeeadnin, de fertejin váldit čielgasa áššis. Na, geahča ba die! Ruoŧa čalbmeeadne searvvis ledje arkiivvat! Doppe bođii ovdan ahte Elsa ii ceavzán eksámena 1905 giđa. Muhto son beasai oktii vel geahččalit, ja ovdal juovllaid 1905, de šattai son čalbme eadnin. Duođaid liikon čálalaš vuođđogálduide! Meroštallan dihte goas Elsa fárrii norgga beallái, de geavahin áviissa Vesterbottens-Kuriren, mii lei earret eará Vualtjere báikkálaš áviisa. Elsa namahuvvo dávjá áviissas moatte jagi badjel, gitta 1907 giđa rádjái. Dalle jávká, ii ge namahuvvo fas ovdal guovvamánu Na goas dasto ihtá norggabeal áviissain? Árra čavč ča Ja dan maŋŋá ihtá su namma dávjá Helgelándda áviissain. Jur manne son fárrii norgga beallái, eat dieđe. Njálmmálaš gáldut muitalit máŋga iešguđet muitalusaid áššis. Dáiddii leat fárren ráhkesvuođa dihte. Dáidá fárren vaši dihte. Dahje dáidá fárren muhtun siva geažil mii ii lean jur ráhkesvuohta ii ge jur vašši. Ii dieđe ii oktage áibbas vissásit. Inge leat gávdnan čálalaš gálduid mii čilgešii gos dahje mas Renberg-namma boahtá. Áidna gáldu lea nuorat Thomas, guhte muitala ahte Renberget gávdno juostá ruo ŧa bealde Deardnaguovllus. Muhto dan maid diehtit: Boarrasut Thomas ii lean Renberg ovdal go náitalii. Sihke Thomas ja Elsa molssuiga goarggu go náitaleig- Sámis 22/2016 7

8 ga. Nu lea čállojuvvon girkogirjái. Ja vaikko mii sivaid leažžá go nu válljiiga dahkat: iežan siskkildas feminista liiko sákka dasa! Elsa ii lean Bonjákasas Deanus 1919 geasi. Son lei doppe 1920:s. Dalle lei áviisa Tromsø sádden journalistta stuor ra sámečoahkkimii. Son čálii guhkes, dárkilis čállo sa čoahkkimis, mas namaha Elsa Renberg máŋgii, ja čál lá maid olles Elsa sáhkavuoru. Muhto vuosttaš ja stuorimus gážaldat mii Elsai guoská, lea ieš álgu. Gos riegádii Elsa? Su riegádanbáiki sáhtášii čiŋahit iežas almmolaččat namain "Elsa Laula riegádanbáiki". Báikki ássit sáhtášedje dovdat ahte muhtun muddui "oamastit" Elsa. Leat moadde báikki mat leat gilvalan dán nammadeamis. Čálalaš gáldut namahit sihke Vualtjere, Deartna ja Såvsoe. Ja mun dieđán maid Elsa ieš lei muitalan mánáidasaset: Mun lean riegádan Trallerud-báikkis Såvsoes. Muhto Vualtjere girkogirji muitala ahte Elsa lea gásttašuvvon doppe, golbma beaivvi boarisin. Lean smiehttan moanaid čilgehusaid mo dát guokte dieđu sáhtá šedje gullat oktii. Jus Elsa duođaid riegádii skábmamánu 29.b., de eai sáhte guktot dieđut leat duohta. Ja go ruoŧa girkogirji čállá ahte Elsa gásttašuvvui juovlamánu 2.b., de lea nu. Justá dát sotnabeaivi han lei girkojagi vuosttas sotnabeaivvi. Danin ferte jáhkkit ahte báhppa lea nagodan rievttes beaivvemeari čálistit girkogirjái. Smiehtadin ahte Elsa riegádanbeaivi sáhtášii leat eará. Hás livččii riegádan golggotmánu 29.b.? Mánu ja golbma beaivvi siste livččii bearaš nagodan johtit Såvsoes Vualtjerii, vaikko vel njuoratmánáin ge. Muhto jus geasse orohat lei norgga bealde, ja dálveorohat ges ruoŧa bealde, goas lei dasto dábálaš johtit? Makkár eará bearra šiiguin lávii Laula-bearaš johtit? Livčče go váldán vuhtii máná riegádahttima go galge ealuin johtit? Ahte livčče johttán nu árrat go vejolaš, vai áhpehis nisu livččii beassan vistái ovdalgo riegádahttin álggii? Dahje nuppe ládje, ahte áhpehis nisson bázášii muhtun čakčabáikái dan botta go earát johte ealuin? Máŋga jearaldaga bohciidedje, eai hal buot seamma jierpmálačča. Gávdnojit čálalaš gáldut Ruoŧas. Födelse- och dopboken:s leat registreren bearraša, ristváhnemiid ja gásttašanbáikki.. I Husförhörslängden:s leat maiddái vieljat ja orrunbáiki čállojuvvon. In máhte dakkár gálduid dulkot. Danin válden oktavuođa iežan máttasámi guovllu vehkiiguin, ja jerren sis gávdnat čeahpes historihkkára, gii máhtášii aiddo diekkár áššiid. Sii čujuhedje Peter Ericsonii. Peter Ericson lea historihkár guhte lea bargan eren oamá žit ruoŧabeal boazosápmelaččaid johtingeainnuid ja dálve guohtumiid duođaštusaiguin máŋggaid jagiid badjel. Son lea moanaid sámečearuid ja ruoŧa stáhta gask kas diggeáššis leamas áššedovdin. Son dat logai sihke Husförhörslängden ja Födelse- och dopboken mu ovddas. Gal moai jo čálašeimme maillaid! Eanaš maillat maid sus ož žon, áddejin nuo belohahkii. Mun čállen dasto die đuid nu mo mun áddejin, máilejin ruvttoluotta Peterii, ja son vástidii "measta nie, muhto aiddo dán leat boast tut ádden". Ja nu de barggaime gitta dassážii 8 Sámis 22/2016

9 1904 almmuhii Elsa Laula gihppaga "Inför lif eller död" go leimme ovttaoaivvilis das, ahte ledjen riekta ádden dan maid son lei munnje čilgen. Su gáldolohkama ja dut kamiid vuođul gávnnaheimmet ahte Elsa lea riegádan Vualtjere lahka. Peter lei earret eará geahčadan aiddo man dábálaš lei ahte Vualtjere-sámiin ledje dálveguohtumat norgga bealde. Son gávnnahii ahte dát lei viehka dábálaš ja 50-loguin, ja muhtun jagiid 1870-logus. 1877/78, mii min mielas livččii erenoamáš miellagiddevaš, eai fitnan norgabealde dat joavku man mielde Laula-bearaš lávii johtit. Eará sániiguin: Laulabearaš ii sirdán norgga beallái dan čavčča go Elsa šattai. Ericson oaivvilda ahte dát joavku jáhkkimis lei Storseleby:s, nama lassii áiddo olggobeal Vualtjere, dalle go Elsa riegádii. Muhto go Ericson geavaha sáni "jáhkkimis", de dasa ii sáhte luohttit jur 100%. Indisium gal lea. Ja de bohtet eará indisiat lassin, mat čujuhit seammá guv lui, namalassii Vualtjere guvlui. Husförhörslängden :s lea namalassii merkejuv von ahte Elsa boarrásat viellja Thomas Leonard Larsson Laula lea riegádan 1874:s norgga bealde. Jus Elsa livččii riegádan norgga bealde, de galggašeimmet jáhkkit ahte dat livččii merkejuvvon girjái. De ges man jáhkehahtti riegádandáhton lea. Dása laktasa maid gažaldat: man jáhkehahtti lea ahte bearaš lea vuoruhan njuoratmáná gásttašit jur juste maŋŋá riegádeami, na, dušše golbma beaivvi boarisin? Ericson lohka 1800-logus dábálažžan risttalaš sámiid gaskkas njuoratmánáid gásttašit nu árrat go fal vejolaš. Mánná lei riegádan árbesuttuin. Jus jámii gásttakeahttá, de šattai agálaš gáđohussii. Njuoratmánnájápmin lei viehka dábálaš. Danne lei viehka várálaš vuordit gásttašemiin. Muhtun guovlluin vigge juo máná vuosttaš jándora siste gásttašit. Jur nie hoahppu ii lean Västerbottenis, muhto eai ájahallan ge. Elsa gásttašanbáiki, Vualtjere, lea beaivvi vázzima duohken Storselebys. Dát nanne jáhku ahte Elsa riegádii Storselebys. Lei vejolaš vázzit dahje herggiin vuodjit girkui. Lea vel okta mii čujuha duon guvlui ahte Lars ja Kristina Laulas lei viehka hoahppu mánáska gásttašit. Váile jagi ovdal jámii sudnos njuoratmánná. Juovlamánu 15.b.1876 riegádii Johan Eurenius Laula. Juovlamánu 17.beaivvi son gásttašuvvui hoahpus. Ja njeallje beaivvi maŋŋá gástta, de jámii. Go dasto oažžuba máná fas 11 mánu maŋŋá, de háliideaba su gásttašit nu jođánit go fal vejolaš. Sámis 22/2016 9

10 Ii leat mange láhkai vejolaš ahte Elsa sáhttá leat riegádan Såvsoes, ja dasto mátkkoštan váriid badjel gitta Vualtjere girkui dušše golbma beaivvis. Dan áigge ádjánedje sullii guokte vahku johtit Såvsoes Vualtjerii. Elsa ja su oabbá ja vieljat leat gásttašuvvon iešguđetge girkuin, dan mielde gos bearaš lea leamaš aiddo dalle go mánná lea riegádan. Eaba Elsa váhnemat livčče gásttakeahtes njuoratmáná fievrridan ná guhkas, ja árradálvvi velá. Danin konkluderen ná: Elsa Laula riegádii skábmamánu 29. b Vualtjere lahka. Eat sáhte sihkkarit dadjat riegádii go Storselebys, muhto jáhkehahtti gal lea. Eai buohkat liiko dása. Lean moanaid miellagiddevaš digaštallamiidda gártan maŋŋá go biografiija almmuhuv vui. Ja vaikko čuoččuhan eará áššiid Elsa birra, vaikko analiiseren duon ja dán, ii leat makkárge ášši mii boktá nu ollu digaštallama, go jearaldat: "gos riegádii Elsa Laula?" Go ruoŧagielat veršuvdna almmustuvai Staares, gullen soapmása dadjamin: "Hun är jo våran, Elsa." 1904 govva, "Lapparnas centralförbund" lea vuođđuduvvon. Elsa Laula guovddážis, sluppot gieđas. Muhto Såvsoe almmái guhte riŋgii munnje, ii leat gal ovttaoaivilis. Buorre beaivvi? Ipmel atti, juo lea x xsen gii riŋge Såvsoes. Bures, bures. Sáhtášin go riŋget dutnje fas moadde beaivve geahčen? Lean oainnát New Yorkas dál, lea viehka divrras. Áiggun dušše muitalit dutnje, ahte Elsa, son LEA riegádan Såvsoes! Don čálát boastut. Moai gal áinnas sáhtte dán birra háleštit, go Norgii fas boađán? It sáhte dadjat ahte son lea riegádan ruoŧa bealde, ii leat duohta! Na, lean gal viehka máŋgga čálalaš gáldu guorahallan. 10 Sámis 22/2016

11 Muhto mii diehtit ahte son riegádii dáppe! Na, nu dajai ieš, maid, muhtun oktavuođas. Muhto gáldut muitalit eará. Gáldut leat boastut. Buot gáldut go? Nu fal.... mo son dasto livččii vejolaš ahte gásttašuvvui Vualtjere girkus golbma beaivvi boarisin? Báhppa lea čállán boastut. Eh sáhtášin go riŋget ruovttoluotta go Norgii fas joavddan? Ále riŋge, áiggun dušše muitalit dál. Don leat čállán boastut, gulat. Na... mo oaivvildat ahte 1877:s galggašedje njuoratmánáin mátkkoštit Såvsoes Vualtjerii golbma beaivvis? Dieđát go man jođánit boazu máhttá ruohttat??? Njuoratmánná vel noađđin? Na, ii jur njuoratmánná noađđin, muhto, ah, dat ruhttet gal viehka jođánit, na, DAT LEA VIEHKA VISSIS! ahte ohpihii. Nu mo mii Deanuleagis rasttildit suoma/norgga riikarájá beaivválaččat, nu mo Duortnosleagi ássit johtet Suoma ja Ruoŧa gaskkas, juste nu jođii Elsa Ruoŧa ja Norgga gaskkas. Son lei máttasápmelaš, árbe vieru bealušteaddji, feminista, čielggusvuođa áŋgirdeaddji, risttalaš ja avantgarde. Jus vel su áiggis, dakka maŋŋá uniovnna loahpaheami, šattai muhtumin dadjat iežas riegádan Såvsoes, de ii leat dat čáhppes gielis ge. Son han gulai maiddái dohko. Lea várra seamma buorre de, ahte ii oktage gilli lea stuorat mátkkoštanindustriija huksen dan nammii ahte livččii Elsa Laula riegádanbáiki. Son lea min. Buot sápmelaččaid Elsa. Buriin ja baháin. Su eallingeardi ja muitu fátmmasta olles koloniserenhistorjjá. Eat mis leat vuos buot sánit. Mun doaivvun ahte mii goas nu dovdat dakkár givrudaga álbmogin, ahte nagodat sániid bidjat buot daid áššiide, mat midjiide leat geavvan. Jus ain ealán dalle, de čálán ođđa girjji. Ja dása nogai gulahallan. Sávašin ahte šattašeimmet ovttaoaivilis, buot sápme laččat, ahte Elsa vuosttažettiin lei sápmelaš. Aiddo gos son riegádii ii leat dehálaš dán ektui ahte son lei erenoamáš dehálaš sámi álbmogii ja min politihkalaš historjái. Doaiv vun ahte baicce sáhttit geahččat ášši ná: Elsa elii rievttes sámi eallima. Son rasttildii riika rájáid ohpihii Sámis 22/

12 Ivar Bjørklund 1917 riikkačoahkkin ja sámi lihkadus Ollu lea čállojuvvon sámi riikkačoahkkima birra Troan dimis 1917:s, ja maŋit áigái lea dát čoahkkin báhcán vuosttas sámi etnopolitihkalaš ihtaladdi lihkadusa manifestašuvdnan. Čoahkkimis ledje lagabui 150 oasse váldi, geaid gaskkas ledje dušše golbma davvisápmelačča Tromssas ja Finnmárkkus. Dát bonju geo gráfa laš juohku lea dahkan ahte muhtun dutkit leat gávnnahan ahte politihkalaš diđolaš vuohta álggus ihti gođii mátta sápme laččaid gaskkas, vuosttažettiin Elsa Laula Renberga ja Daniel Mortensona čađa (Otnes 1970, Salvesen 1979). Muhto nugo Regnor Jernsletten lea čájehan (1986, 1991), de ii leat historjá nu ovtta čilggolaš ja dán bihtás áigut lagabui geahčadit dáid jagiid sámi searvebargguid. Makkár riikkačoahkkin dát lei? Čoahkkima beaggin odne lea ahte dás sápmelaččat vuosttas geardde čoagganedje iežaset čearddalaš oktasaš vuhtii ja almmuhedje vuostálastima dáža sáme politihk kii. Dát lea gal ieš alddes rivttes áican, muhto dát dat tege lei eanáš mátta sámi dáhpáhus. Sivva oidno sihke oasseváldiid duogá žis ja daid mearrádusain mat dahkkojuvvojedje. Boazodoalloinspektevra Kristian Nissen lei guovddáš olmmoš čoahkkimis (Otnes 1970, Jernsletten 1986) ja raporttastis son čoahkkái geassá buot go muitala ahte dan 150 searvvis ledje "90 a 100 norske nomadelapper eller i rendrift interes serte fastboende norske lapper" ( nor ga laš johttisáp me lačča dahje dáluolbmot geain lei boazo doalloberoš tupmi) (Borgen 1997:118). Dat gii lei áŋggir dan dán čoahkkima, Elsa Laula Renberg, dagai áibbas čielggasin ahte ulbmil lei oažžut oktasaš sámi oain nu boazoguohtun áššis ja sámelágas. Duogáš lei bargu mii lei álggahuvvon ráhkadit ođđa boazodoallo lága, mas iešguđetge láhka árvalusat šadde olles mátta sámi servodatságastallama duogážin. Boazodoallu lei mátta sámi guovlluid deaŧaleamos ealáhus ja 1800-logu mielde lassánedje riiddut dáža boanddaiguin. Earenoamážit buhtadusovddas vástádus mii lágas lei mearriduvvon lei sápmelaččaid mielas menddo ollu boanddaid beale. Eará ášši lei gaska vuohta ruoŧabeale boazoeaiggádiiguin, sin ekstensiiva boazo doallu dávjá dagahii váttisvuođaid norgga bealde mastademiid geažil. Dákkár riidoáššit gávdnojedje gitta Tromssa fylkka rájes máttasámi guovl luide. Dát lei dan áigge máttasámi organiserema duogáš, mátta sámi politihkka lei danin boazodoallopolitihkka, čállá Jernsletten (1991:77). Dasa lassin meannudedje maid dái skuvlagažaldaga, earenoamážit Helgelánddasámit áŋgirušše ahte boazodoallobearrašiid mánát ferte jedje oažžut oahpahusa sámegillii. Goalmmát ášši lei orga niseren gažaldat. Sihke Elsa Laula Renberg ja 12 Sámis 22/2016

13 Riikkačoahkkin Troandimis Daniel Mortenson doarjjuiga organiseren jurdaga, ja navdimis lei Mortenson gii fidnii Martin Tranmæla bovdejuvvot ságastallin dán oktavuođas. Lea nappo vejolaš dadjat ahte riikkačoahkkin vuolggahuvvui boazosápmelaččaid beroštumiin ja hástalusain, ja dat nannejuvvo jos geahčadit dan golbma oasseváldi geat bohte Finnmárkkus ja Tromssas. Mathis Johan Roska lei Unjárggas eret ja lei bargan Várjjatsápmelaččaid dálveguohtunváttisvuođain Suoma/Ruošša rádjaguovlluin (Borgen 1997:99). Klemet Mathisen Somby lei Kárášjoga boazoeaiggát ja lei doaibman 1913 Boazoguohtunkommišuvnna bagadallin. Henrik Pedersen Heikka lei Tromssaguovllu Ráneža ja Ráinna boazoeaiggát, guovlu man ruotabeale boazosámit maid atne. 1 Davvisápmelaččat váilot Eará ášši mii duođašta čoahkkima boazodoallo politihkalaš luonddu, lea guđe davvisámi olbmot eai lean doppe. Vuosttas ja eanemus čalbmáičuohcci ášši lea ahte Finnmárkku boazosámit eai lean mielde fylka mas 1 Heikkas lei birrajagi intensiiva boazodoallu Vánnjásullos, Ránežis ja Ráinnas ja lea vejolaš ahte dan láhkái lea šaddan riidu ruoŧabeale sápmelaččaid ekstensiiva boazodoaluin geasset. Son navdimis maid diđii boazoguohtunkonvenšuvnna šiehtadallamiid birra mat dalle ledje, ja dáža gáibádusaid birra ahte ruoŧa boazosámit galge heaitit atnimis Tromssaguovllu sulluid. orro sullii ¾ riikka boazodolliin. Čilgehus dán bonjuvuhtii lea vuosttažettiin ahte láhkabarggut dan rádjái eai áktánasat guoskan Finnmárkui Felleslappeloven váikkuhii Tromssa fylkka boazodollui danin go ásahii guovllujuogu boazodoalloguovlluide ja virgádedje sáme bearráigehččiid geat galge fuolahit boanddaid beroš tumiid. Finnmárkku boazodoallu ii muddejuvvon ovdal 1933 boazodoallolágas. Dilli Finnmárkkus lei nappo nu eará lágan ahte ferte navdit ahte dat boazodoallit geat ležžet diehtán máttasámi rahčamušaid birra, eai atnán dan alcceseaset deaŧalažžan. Dasa lassin lei dáro giella ja dáža servodatságastallan hui amas Finnmárkku boazosápmelaččaide. Manai okta buolva vel ovdal go sii beroštišgohte organiseremis ja serve ásahit Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvi; searvvi man mátta sámi boazoeaiggádat vuolggahedje ja ovddidedje. Lei maid eará davvisámi joavku mii ii lean čoahk kimis, ja dat ge orru nannemin čoahkkima boazo doallopolitihkalaš luonddu. Dat ledje namalassii dan áigge sámi aktivisttat Finnmárkkus ja Tromssas. Dát fuomášahttin maiddái láivuda ovdal namahuvvon čuoččuhusaid ahte sámi organiserenbargu álggahuvvui máttasámi guovlluin. Go čoahkkin dollojuvvui Troandimis 1917:s, lei sámepolitihkalaš ságastallan áigá juo álgga huvvon davimus fylkkain. Oahpaheaddji Anders Sámis 22/

14 Várjjatsápmelaš Johan Roska lei mielde 1917 riikkačoahkkimis. Larsen Návuonas almmuhii aviissa Sagai Muittalægje 1904 ja 1911 gaskka. Eanemusat das ledje 425 doalli, čállojuvvui davvisámegillii ja lei deaŧalaš ásahus sámi álbmotbajásčuvgehusas. Larsen čilgii lohkkiidasas sámepolitihkalaš diliid ja vuostálasttii garrasit dáruiduhttinpolitihka mii dalle lei doaimmas (Bjørklund 1985, 2013). Son lei áiggistis dovddus servodatdigaštalli ja áŋgirušai garrasit fidnet Isak Saba Stuorradiggái 1906:s. Saba válljejuvvui prográmmain mas lei sámepolitihkalaš profiila ja lei Stuorradikkis guokte áigodaga. Saba čálii maiddái Sámi soga lávlaga mii maŋŋá šattai sámi našunal-lávllan, ja mii prentejuvvui Larsena aviissas 1906:s. Birrasiid 1910 ásahuvvojedje sámi searvvit Detnui, Buolbmágii, Kárášjohkii ja Porsáŋgui. Eará olmmoš gii šattai guovddážii sámi politihkalaš bargui, lei oahpaheaddji Per Fokstad Deanus dálvvi son studerii Dánmárkkus gos maiddái deaiv vai Ruonáeatnama studeanttaid. Guokte jagi dan maŋŋá son lei ovtta gaskka Birminghamas ja jagi dan maŋŋá gis Parisas. Fokstadas lei nappo riikkaidgaskasaš beroš - tupmi ja earenoamážit minoritehtapolitihka ja na šuvnna laš gažaldagaid (Hætta 1999). Ufuohtas doaim mai Henrik Kvandahl gii lei Bállágis eret. Son lei maid dái oahpaheaddji ja ákkastalai garrasit sámegiela ja kultuvrra mearkkašumi. Son almmuhii "Samenes historie" (Sápmelaččaid historjá) golmma girjin. Vuostálastin davvin Davvisámi guovlluin lei dasto sámi politihkalaš ságastallan ásahuvvon dan áigge go riikkačoahkkin lágiduvvui Troandimis. Dat ahte sii eai beroštan vuolgit dohko, orru čájeheamen ahte sii atne dan boazodoallopolitihkalaš áššin mii vuosttažettiin guoskkai máttasámi dillái. Dáid guovlluid ovdáneapmi maŋŋil riikkačoahkkima čájeha ollu politihkalaš doaimma, muhto das ledje eará mihttomearit go boazodoallopolitihkka. Gos riikkačoahkkin vuosttažettiin čohkkii máttasámi boazodoallo beroštumiid, de lei Davvi-Norggas dáruiduhttinpolitihka vuostálastin mii čohkkii sápmelaččaid. Seammá jagi go Troandinčoahkkin lágiduvvui, lei sihke Anders Larsenis ja Per Fokstadas garra čálus dáruiduhttima vuostá goappat artihkkalis Hidle ja Otterbech girjjis "Fornorskningen i Finnmarken" (Dáruiduhttin Finnmárkkus). Báhppa Otterbech han lei ieš áigá jo čájehan ahte son lei girkolaš vuostálasti dása, ja orru jáhkehahtti ahte son dan dihtii ii ožžon bismavirggi Hålogalánddas 1918:s. 2 Aviisa Sagai Muittalægje muitalii lohkkiidasas mii mátta sámi guovlluin dáhpáhuvai. Aviissat Vestfinmarken ja Vestfinmarkens Socialdemokrat maiddái čálle pláne juvvon riikkačoahkkima birra, de davvin ledje olusat geat dovde barggu mii dáhpáhuvai Mátta-Sámis (Borgen 1997:39). Muhto máttasámit várra dihte uhcit das mii davvin dáhpáhuvai, go Sagai Muittalægje sii eai máhttán lohkan. Go Elsa Laula ja Thomas Renberg vulggiiga davás Detnui 1920:s, de ledje áššit juo gárvvistuvvon. Organiserenbargu lei juo guhká doaibman ja Bonjákasas lei stuorra čoahkkin lágiduvvon jagi ovdal. Doppe ledje mearridan ásahit riikkaviidosaš sámi organisa šuvnna, ja Sami Sentralsearvi ásahuvvui 1919 gea- 2 Otterbech oaččui stuorra eanetlogu bismagotti báhpaid jienain, muhto ráđđehus válljii eará evttohasa navdimis su sámepolitihkalaš ja pasifisttalaš oainnuid geažil. 14 Sámis 22/2016

15 Porsáŋgulaš Máret-Lemet - Klemet Pedersen Solbakken, 1919 Sámi Sentarlsearvvi jođiheaddji. si, das lei jođiheaddjin Klemet Solbakken Porsáŋggus ja čállin gis John Haug Tromssas. Sáhttá navdit ahte ulbmil mátkkiin davás ja ieš čoahkkimiin lei čatnat oktii sáme politihkalaš barggu davvin ja máddin. Sami Sentralsearvi lei bures ráhkkanahttán čoahkkima Bonjákasas 1920:s, ja dan gohčodedje joatkkan sihke mannan jagi čoagga neamis ja maiddái Troandin riikkačoahkkimis 1917:s. Bonjákasas geavai juoga mii ii dihtton Troandimis, doppe bođii namalassii riikkaidgaskasaš bealli ovdan. Ovdal čoahkkima lei Josef Pedersen Baukop, Piera Jovsset, čállán lohkkiidasas Nuorttanastes: "Sámi vieljat ja oappát! Dii diehtibehtet ahte dál lea garra álbmotlihkadus min gaskkas mii galgá čohkket buot sápmelaččaid, guhkkin ja lahkosiin, oktan joavkun mii galgá suddjet ja várjalit álbmoga vuoiŋŋalaš árbbi, ovdal go sámi álbmot áibbas massá árbesilbbaidis ja árvvuidis (...) Duođalaš vuohta ja eará álbmogiid vásáhusat miehtá máilmmi čájehit ahte maiddái mii sápmelaččat fertet morránit ja čoagganit dorrui vai mii ain ceavzit. Muđui vuovdnás ja gievrras álbmogat dulbmet ja duššadit min." (Solbakk & Solbakk 1999:94) Álbmotrievttálaš vuostálastin Odne mii livččiimet gohčodit dien álgoálbmotákkastallamin, ja Per Fokstada jurdagat bohtet dás oidnosii. Son bođii Bonjákasčoahkkimii njuolgga oahppomátkkis Birminghamas, ja seammá dálvvi son manai gis Parisii. Fokstad beroštii oskofilosofiijas, psykologiijas ja etnihkalaš álbmotiešvuođas. Son hálai bures fránskkaja eŋgelasgiela ja čujuhii earenoamážit fránskalaš filosofii ja Nobelbálkkašumi vuoitái Henri Bergson ( ). Dan láhkái sáhtii dadjat ahte Troandinčoahkkin lei eanet ealáhussii čadnon, ja Bonjákasčoahkkimat gis viiddis etnopolitihkalaš deaivvadeamit. Dán ovttastahtti doaimma galggai Sami Sentralsearvi fuolahit, ja dainna lágiin sirdojuvvui sámepolitihkalaš dead du buorre muddui davás. Čoahkkin Deanus mearri dii sáddet viđaolbmo sáttagotti "ovdanbuktit sámi vuoigatvuođagáibádusaid ráđđehussii" 3 ja gáibidit sápmelaččaide golbma fásta saji Stuorradiggái (Solbakk & Solbakk 1999:95) Stuorradiggeválggaide lei Ole Erik Tapio bajimuččas sámepolitihkalaš listtus Finnmárkkus, ja Per Fokstad lei nubbin. Muhto sii ožžo uhcán doarjaga, dušše 5 % jienain. Seammá jagi álggahii Josef Pedersen Baukop aviissa "Samealbmug" maŋŋil go ii lean nagadan fidnet Anders Larsena doaimmaheaddjin (Bjørklund 1985:330). Bajilčállagiin "Finnmarkens urfolk" (Finnmárkku álgoálbmot) son ávžžuhii rahčat sámi čeardda eallima dahje jápmima ovddas (Solbakk & Solbakk 1999:107). Sámi aktivisttain orru leamaš hoahppu jagi 1921 ja Sami Sentralsearvvi John haug gohčui ođđa riikkačoahkkimii Tromssa gávpogis seammá jagi. Áigumuš lei digaštallat boazodoallolága ja dainna lágiin beassat mielde boazodoallopolitihka áššiide. Dalle sáhtii fidnet máttasámiid mielde ja velá Finnmárkku boazodolliid. Čoahkkin ii lihkostuvvan nu bures go eanadoallodepartemeanta ii juolludan mátkedoarjaga ja uhcán olbmot serve čoahkkimii (Borgen 1997:194). Boazodoalloinspek- 3 Dat viđas ledje Nils Pavelsen, Nuorta Sámieatnamis, Klemet Pedersen Oarje Sámieatnamis, Josef Isaksen badjeolbmuid beales, John Haug, Tromssa guovllu sápmelaččaid beales ja Elsa Renberg, Nordlánddas. Mátki navdimis ii dahkkojuvvon. Sámis 22/

16 tevra Nissen (gii navdimis váikkuhii dasa ahte mátkedoarjja biehttaluvvui) lei mielde ja almmuhii ahte son áiggui ođđa riikkačoahkkima lágidit Troandimis seammá jagi. Dan čoahkkima ráhkkanahtte dáža eiseválddit ollásit ja Nissen lei ráhkadan čoahkkinortnega mii lei dušše máttasámi boazodoalloáššiid birra. Skuvla direktevra Bernt Thomassen 4 lei čoahkkinjođiheaddji ja dán vuoro departemeanta juolludii mátkedoarjaga. Dan dihtii lea dát čoahkkin maŋŋil adnojuvvon dáža eiseválddiid tiŋgojupmin, mii ii ovddastan sámi oainnuid (Otnes 1970:124, Jernsletten 1999:22). Daniel Mortenson goittot háliidii oahppat doaimmaid birra davvin ja finai Ufuohtas 1922:s. Su oahpisteaddji lei Henrik Kvandahl ja jagi maŋŋil ásahuvvui Ufuohta sámi searvi, ja das ledje olles 150 miellahtu. Sii bidje listtu 1924 Stuorradiggeválggaide mas vuosttasin lei Henrik Kvandahl ja nubbin Elsa Laula Renberg, muhto dan boađus lei heittot. Skuvlagažaldat lei deaŧalaš ášši olles davvisámi opposišuvdnii, gitta Stockfletha beivviid rájes gaskkamutto 1800-logu ledje gáibidan oahpahusa sámegillii čoahkkin Bonjákasas lei Per Fokstad evttohusa mielde mearridan ahte gáibidedje 1) sámegiela oahpahusgiellan vuosttas golbma jagi, 2) buot oskkuoahpahusa sámegillii ja 3) oažžut dárogiela amasgiellan skuvlii (Hætta 1999). Fokstad ráhkadii dás sámi skuvlaplána maid sáddii Parlamentáralaš skuvlakommišuvdnii (Solbakk & Solbakk 1999: ). Waren Sardne čálii plána bir- 4 Thomassen lei 1920:s šaddan ođđa skuvladirektevran Trøndelagii maŋŋil go Finnmárkkus lei doaibman muhtin jagiid ja doppe boktán ollu riidduid. Dál son galggai guorahallat máttasámi mánáid oahppodárbbuid. ra 1925:s ja dat várra lei oassi sivas dasa go Daniel Mortensona bárdni Lars Danielsen (Daniel Mortenson lei jápmán jagi ovdal) ja Henrik Kvandahl manaiga davás Finnmárkui seammá jagi. Soai finaige sihke Porsáŋggus, Deanus ja Unjárggas, ja Waren Sardne čálii dán mátkki birra. Fokstada skuvlaplánain geavai seammá láhkái go Sami Sentralsearvvi riikkačoahkkingeahččaleapmi 1921:s; dat ii lean eiseválddiid sámepolitihkalaš mihttomeriid mielde, ja hilgojuvvui seammás. Deatnu ja Troandin Dál maŋŋil šaddá deaŧalaš áddet 1917 čoahkkima Troan dimis daid eará sámi čoahkkimiid ja doaimmaid ektui mat dáhpáhuvve 1900-logu álggu moaddelot jagi. Vuosttas riikkačoahkkin lei gal vuosttas sámepolitihkalaš čoagganeapmi dán riikkas. Muhto nugo leat oaidnán, de dáhpáhuvai dat oktanaga davimus fylkkaid sámi mobiliseremiin mii lei goittot seammá viiddis mobiliseren mii maŋit áiggiid ii leat ožžon áktánas fuomášumi. Dasa leat máŋga siva, muhto dát dáidá leat deaŧaleamos: Troandinčoahkkin lei vuosttažettiin boazo doallopolitihkalaš deaivvadeapmi fáddá maid eise válddit ge beroštedje dahkat áššin. Ođđa boazodoallo láhka galggai ráhkaduvvot ja eanandoallodepartemeanta ja boazo doalloinspektevra Nissen sihke fertii ja háliidii dárkileabbo guldalit boazodolliid oaiviliid. Dat vuorbi gahčai Mátta-Sámi boazodollui, go doppe lei sámi boazodoallopolitihka vuostálastin eanemusat beaggán. Dasa lassin bekkii dat čoahkkin viidát Norggas. Máŋga alladáse ámmátolbmo ledje mielde, sihke Norgga ja Ruoŧa bealde. Bisma, ámtamánni, sátnejođiheaddji, politiijameašttir ja aviisadoaimmaheaddjit. Navdimis čoahkkin maiddái bekkii go dovddus kommunista Martin Tranmæl lei logaldalli, ja 16 Sámis 22/2016

17 NSR ásaheapmi 1968, govas Máret Stordal, Peder Andersen, Hans Hansen, Olav Guttorm ja Per Fokstad. maiddái beakkán aktivisttat Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortenson. Sihke Norgga ja Ruoŧa aviissain ledje ollu čállosat dán čoahkkimis. Journalista Ellen Lie lei hui deaŧalaš, go son lei Elsa Laula veahkki čoahkkima plánemis, muhto sáddii maiddái dieđuid ollu aviissaide. Buot dát lea áibbas eará go čoahkkimat Bonjákasas 1919:s ja 1920:s. Doppe ledje gal sullii seammá ollu sámi oasseváldit, muhto ii oktage Norgga ámmátolmmoš illá oktage journalista. Dát lei jáhkkimis maiddái čoahkkimiid eaktu, sii dáhtto buhtes sámi deaivvadeami mas sámi politihka sáhtte hábmet dáža ámmátolbmuid váikkuhusa haga. Dán politihka váldoáššit ledje giellabákku vuostálastin ja min vuoigatvuođaid rahčan, fáttát mat illá dihttojedje Troandimis. 5 Muhto dás lei maiddái vuostálastiid gaskaboddosaš loahpa mearka: Boazo doallo gažaldat lei lobálaš fáddá dáža eiseválddiide, muhto dáruiduhttinpolitihkka ii eisege. Danin sáhtii Troandin čoahkkima ságastallan joatkašuvvat dáža boazo doallo hálddašeami ja láhkaásahemiid olis, muhto Bonjákasčoahkkima oasseváldiid gáibádusat sámi stuorra diggeáirasiid ja sámegiella skuvlagiellan gahčče geađgás eatnamii. Boađus lei ahte sámi áššit boahttevaš vihttalogi jagi áddejuvvojedje ja hálddašuvvojedje boazo doallo gažaldahkan, muhto vuđolaš álbmotriekteákkas tallan davvin bázii čoavddekeahttá Álaheai-akšuvnna rádjái. Jorgalan: Britt Rajala 5 Aviissa Samealbmuga doaimmaheaddji Josef Pedersen Baukop, Vrd. maiddái leavgateavstta mii gorrojuvvui Bonjákas čoahkkimii: "Eatni váibmu čierru go su mánát eai dáhto dovdat su". Gáldut ja girjjálašvuohta Bjørklund, Ivar Fjordfolket i Kvænangen. Universitetsforlaget. Bjørklund, Ivar Anders Larsen og hans samtid. I Bjørklund & Gaski 2013: Anders Larsen Om sjøsamene og andre skrifter. Čalliid Lágádus-Forfatternes- Forlag. Borgen, Peder Samenes første landsmøte. Tapir forlag. Hidle&Otterbech Fornorskningen i Finnmark. Lutherstifelsens Boghandel. Hætta, Odd Mathis Portrett av en visjonær samisk pioner. I: Solbakk &Solbakk selve livet kalder os til kamp og vi kommer vi kommer straks! Čalliid Lágádus-ForfatternesForlag. Jernsletten, Regnor Samebevegelsen i Norge. Idé og strategi Hovedoppgave i historie, Universitetet i Tromsø. Jernsletten, Regnor Trondheimslandsmøtet 1917 og samebevegelsen. Åarjel-saemieh. Samer i sør. Saemien Sijte Sørsamiske samlinger. Jernsletten, Regnor Samebevegelsen. I: Solbakk & Solbakk selve livet kalder os til kamp og vi kommer vi kommer straks! Čalliid Lágádus-Forfatternes- Forlag. Otnes, Per Den samiske nasjon. Pax forlag. Salvesen, Helge Makt og avmakt i samisk historie. Årbok for Trøndelag. Solbakk & Solbakk selve livet kalder os til kamp og vi kommer vi kommer straks! ČalliidLágádus- ForfatternesForlag. Sámis 22/

18 MATTI AIKIO geahččin, guldaleaddjin ja muitaleaddjin Mii prentet guokte Matti Aikio -čállosa dahje reivve, nu mo čálli ieš válljii gohčodit daid áigevihtanin ja áigegovvan davvisápmelaččas gii sihke cuiggodii ja bilkidii sámi riikkačoahkkima Troandimis. Aikio lei dien áigge árvvusadnon girječálli Norggas, ja su čállosiid máinnustedje dávjá aviissaid vuosttassiidduin. Dát artihkkalat prentejuvvo jedje Tidens Tegn-aviisii, ja Ruoŧa bealde bođii garra vástádus guovddáš girječállis Valdemar Lindholm:as. Lindholm lei oahppan sihke davvi- ja máttasámegiela, ja lei almmuhan máŋga girjji main lei sámi fáddá, earenomážit su veršuvdna sámi myhtas Solsönernas saga, Beaivvi bártniid muitalus, 1909:s, ja son lei deaŧalaš doarjja bohciidahttit eanet beroštumi sámi gažaldagaide Ruoŧas. Mii prentet olles bihtáid vai lohkki ieš beassá govahallat dan viehka garra digaš tal lama sámi organiserema hárrái mii šat tai gitta álggu rájes sihke siskkáldasat sáp melaččaid gaskkas ja stuorraservvodagas. 18 Sámis 22/2016

19 Fra lappernes landsmøte i Trondhjem Brev til Tidens Tegn fra Matti Aikio 6. februar 1917 Ja, i dag begyndte vi. Jeg har sjelden været paa et saa anstændig møte som dette, det virket saa nøkternt beroligende paa mine nerver, at jeg føler mig helt sikker paa, at jeg ikke kommer til at tilrane mig ordet og ei tankeløsheter paa et besværlig tungemaal... Metodistkirken yret av lapper og assisterende nordmænd, en elskværdig og grei dame, journalist i «Dagsposten» frøken Lie fungerte som sekretær og sa et par vakre velkomstord. Og saa sang vi salmer og «Ja vi elsker» og «Du gamla, du fria»; for der var jo fremmøtt utsendinger ogsaa fra de svenske broderlapper. Saa sat da disse fjeldenes barn der paa de bastante kirkebænker, som ellers slites av motodistmenighetens smaahandlende og flinke haand verkere. De var kommet fra Femundskogen østenfor Røros, fra Jämtlands skoger, fra Namdalsfjeldene og Finnmarsvidderne... Kjølen holdt en liten utstilling av sine udødelige og pæskeklædte sjæele. Nu skulda man ha ventet, at de var kommet i den mest umiddelbare kontakt med hinanden. Med de sat der i asiatisk ro og gad neppe engang at iagtta hinanden. Nu er ikke jeg en utenforstaaende, som ønsker guds velsignelse over alle «disse minste blant de smaa i samfundet». Tvert imot! Jeg er hildet, bevisst og redelig hildet, og jeg fik straks en liten antipati mot alle dem, som ikke var fra Finmarken, jeg forstod ikke et ord av deres dialekt, deres dragter var en lapskaus av bumandsbukser og vikingkufter, selv var de tørre og surøiede, og i sin opptræden mindet de meget om visse rødhaarede seminarister fra Vestlandet. Der var bare én lap paa møtet, som jeg kunde kjendes ved, og han var naturligvis fra Karasjok min gamle ven Somby, lys og staselig og vakkert klædt som bare en Karasjoklap kan være det for en ædel ro og værdighet der var over ham! Skjønt, da jeg hadde sittet en stund og set og hørt paa de andre, begyndte mit syn paa dem at lempe sig, og naar landsmøtet er slut, er jeg sikkert blit omvendt: jeg vil ende med at ønske guds velsignelse ogsaa over Femundskogens lapper. Alle, som i dag hadde ordet, talte rolig og saklig. Men hvor i verden støter man ikke paa det fruentimmer, som har denne ulyksalige trang til at være et forsyn for den gode sak og snakke den i hjel fra fødselen... jeg ser, at fru Ragna Nielsen nu skal holde et foredrag om «religiøs revolution». Lapperne har her sin forargelse i svensktalende kvinde, som skal ha utgit et par brochyrer i Sverige og anser sig som lappernes redningsengel. I eftermiddag talte formanden om en nærmere sammen slutning mellom de svenske og norske lapper det skal jeg komme nærmere ind paa i en siste oversigtsartikel. Forhandlingerne føres paa det norske sprog, som ogsaa maalmænd og de dansk-norske med tiden vil bli nødt til at gripe til, naar de skal forhandle om virkelig fælles anliggender. Jeg begyndte at præsentere mig for mine stammefrænder i det forfængelige haap, at mit blotte navn skulde virke som et sesam. Med de saa paa mig med et nederdrægtig spørsmaal malet i sit aasyn, og jeg maatte beskjæmmet snu mig bort - - saa det kan allikevel komme til at bli saa som saa med velsignelsen. Reininspektør, sogneprest Nissens nærvær er en borgen for, at møtet vil ledes fornuftig og føre til saklig resultat. Matti Aikio Sámis 22/

20 Fra lappemøtet i Trondhjem Brev til Tidens Tegn fra Matti Aikio 20 Sámis 22/2016 Trondhjem, 8. februar Jeg har allerede nu mistet den siste rest av min interesse for og tro på dette lappemøtet. En viss betydning kan det selvfølgelig komme til at faa, forsaavidt angaar renlappernes retslige forhold overfor bumanden. Men det vil ikke kunne lægge en tøddel til den nationale kulturvekst. De lapper, som virkelig er leve- og utviklingsdygtige i almindelig europæisk forstand, nemlig de finmarkske, de har intet andet med dette saakaldte landsmøte at gjøre end at de rent mekanisk har sendt et par repræsentanter hitned. Disse to staute mænd synes at se paa sine stammefrænder her i Mellom-Norge med en viss godmodig overbæren het, og forfatteren av nærværende brev, som har kunnet bli kvitt sin bøffelnatur, har vanskelig for at la være at gi luft for sit indætte racehat over alle lapper, som ikke er fra Finmarken. Men fra spøk til alvor. Jeg vet fuldt ut at vurdere og respektere den harme, som i dag fik uttryk i formandens tale, harmen og sorgen over, at renlapperne stadig blir mer og mer retløse og hjemløse paa de trakter, som de fra gammelt av har betragtet som sine egne enemerker. Naar renen mot lappens vilje har voldt skade paa husmandens eiendom, og det gjælder som regel høistakkene paa utslaattene, saa skulde jo erstatningsspørsmaalet være av helt civilretslig art. Men rettergangsordningen er denne, at saken behandles ved meddomere som almindelig straffesak, bumanden faar pr. aktor fri sakførsel og kan optræde som vidne og nyde et vidnes tiltro, mens lappen stevnes som tiltalt og behandles derefter, ved siden av, at han maa engagere en privat forsvarer. Overrettssakfører Olsen fra Mosjøen, som i en aarrække har hat med lappesaker at gjøre, fortalte i dag i et foredrag nogen ganske haarreisende eksempler paa, hvorledes en skade taksering gaar for sig. Skjønsmændene er som regel den skadelidtes nærmeste naboer og venner. For nogen aar siden kjøpte en mand en eiendom for 800 kroner. Den første som hadde en liten flok ren faret over den, manden fik en erstatning paa 400 kroner, og troværdige sakkyndige uttalte senere, at skaden rundelig vilde ha været betalt med kroner. Nu, den slags hører til de almindelige skrøpelighetssynder i denne ufærdige verden, og som ved lovgivning kan rettes paa og sikkert ogsaa vil bli rettet paa. Men naar jeg ser paa den del av det lappiske folk, som holder dette møte, det vil si de fra Nordland,

21 Sverige og Mellom-Norge, saa finder jeg skrøpeligheter, som slet ikke kan rettes paa. Allerede talerne, lederne, manglet den tarveligste evne til at se paa sine ydre og indre forhold nogenlunde nøkternt og mandig, disskussionen har artet sig nærmest som et sentimentalt, fantastisk og forvirrets snak, en hysterisk procedure, som paa sæt og vis ikke kunde samle sig om et reelt holdepunkt. Og enkeltvis gav de alle som én indtrykket av, at det er et folkefærd med en høist begrænset itelligens og utviklingsevne, nervøse, forhuttede og svake. De er ikke blit stivet op med en lignende blodblanding med fremmede som for eksempel Finnmarkslapperne, deres ublandede asiatiske blod er ved aar tuseners indgifte og stilstand blit degenerert forlængst og evig som nation, vil de aldri kunne reise sig, naturen gjør sit lille utvalg og resten dør ut. Med tiden vil de neppe engang kunne drive renskjøtselen paa en forsvarlig maate. Jeg er nødt til at pointere dette, jeg vil nødig, at de ubedærvede lapper nordpaa skal bli hængende i tomme illusioner om betydningen av dette møte. Som jo er blit skreket op som indledningen til en lappisk national reisning. En glædelig oplevelse hadde jeg i dag. Somby fra Karasjok forlangte ordet. Stilfærdig og uskrømtet beskeden gik han frem og talte gjennom tolk - vi fra Karasjok kan jo ikke norsk. Jeg beklager, at de tilstedeværende norske og lapperne her sydpaa ikke kunde forstaa hans sprog, ikke kunde nyde den fuldkomne skjønhet i hans krystalklare tale. Sproget sluttet sig om den nøkterne, mandige tanke, herlig og bøielig som en eneste stor og skjøn sagastil. Han talte ikke om undertrykkelse og slikt, han talte om, hvorledes beite-områdene burde deles mellom lapperne indbyrdes, og hvorledes man ved praktiske lovforordninger skulde begrænse rentyveriet, med andre ord: han var den første, som kom ind paa lappernes egne moralske forhold. Saaledes talte de gamle vismænd, naar de var til tinge og skapte lov og offentlig moralsk bevissthet. Men saa har Somby ogsaa noget av det gamle skandinaviske adels blod i sig. Og Finmarkens indre vrim ler av Sombyer.... Jeg sitter ved siden av en bitteliten blek lap, som holder til oppe under Snehætta, 800 for over havet. Hvor mange ren har du? Spør jeg. Hundrede. End du? Fire tusen. Men min tipoldefar hadde tolv tusen, han holdt egen præst og klokker og en liten livvagt. Har du ikke hørt om det? Nei, Snehættalappen hadde ikke hørt om det. Jo, den første Aikio holdt til oppe ved Enare i Nordfinland, ætten regnet sig for at nedstamme fra solguden, gjennom en gammel junkerslægt. Under en feide med noen russiske kareler dræpte han 97 mand. Kjære Snehætta, folk, hvis forfædre aldrig har begaat et mord, er ikke noget tes. Men da denne herre, min høisalige stamfar, engang vilde uttappe en myr paa femten kvadratmil og i den anledning hadde gravet en ti alen dyp stikrende, styrtet sandvæggene pludselig nedover ham og begrov ham. Men han omkom under en stor gjerning. Eier du fremdeles de fire tusen ren selv? Spør hr. Snehætta. Nei. Jeg oplevet en sjælelig krise, da jeg var ung. Jeg forærte hjorden til en kvindeforening, som arbeidet for missionen i Madagaskar. Saa tok jeg min broderte vadsæk under armen og vandret til fots vestover til jeg nadde Vesterhavet. Matti Aikio Sámis 22/

22 En «lapp» om lappemøtet En replik till Matti Aikio Tidens Tegn Sámis 22/2016 Just när jag i de svenske samernas sällskap, fylld av glädje och tacksamhet över att ha fått uppleva en sådan epok i samefolkets historia som det nu avslutade samiska landsmötet, stod beredd att lämna Norges land, träffade mig som en stank från något ruttet, och uselt, en artikel i «Tidens Tegn», skriven av en man, som kallar sig lapp, Matti Aikio. Efter alla ljusa minnen som detta möte givit mig, och jag är säker därom, även alla andra deltagare i mötet, kom herr Aikios artikel säsom den enda, men så mycket fulare, svarta punkten. Det finns inom alla folk förädare och en tyvärr rätt vanlig företeelse i vår tid är en typ av människor, som gå omkring och försöka göra reklam för sig själva, därvid tillgripande till ochmed de lumpnaste förevändingar och medel.vår tid är ju konkurrensens tid och jag kan förstå, att den, som icke känner sig ha kraft att genom egen förmåga slå sig fram, försöker komma sig fram med reklamens hjälp. Men tror herr Aikio verkligen, att någon hederlig människa kan hysa sann högaktning för den, som i den egna reklamens interessa söker att smutskasta det folk som han om med rätt eller orätt gör anspråk på att kalla sitt eget! Vi svenkser pläga säga: «Blott en dålig fågel smutsar sitt egat bo». Herr Aikios artikel behöver egentligen intet sakligt bemötande. Ty alla, som studerat lappmötets förhandlingar i Metodistkyrkan i Trondhjem och ej i likhet med herr Aikio utfört sina studier på Trondhjems restauranter, vet, att hans uttalanden äro inte bara orättvisa utan rent lögnaktiga. «Enkeltvis gav de alla som en indtrykket av at det er et folkefærd med en høist begrænset intelligens» skriver herr Aikio. Jag har under mångårigt kiv bland och med lapper lärt känna dem som ovanligt intelligenta, och jag vet att denna min uppfatning delas av de flesta av dem, som haft tillfälle att följa detta lappmötes förhandlingar. Men, om det är sannt att herr Aikio verkligen är lapp, är jag villig medge, att herr Aikio bedömt lappfolket efter sig själv när han tilvitat folket brist på intelligens. Men, herr Aikio, Ni tar Eder för stora tankar om Eder själv om Ni tror att det som kann tillämpas på Er nödvändigt skall behöva tillämpas på alla lappar. Eder självkännedom är stor, men Eder kunskap om de intelligenta lapparna sorgligt liten. Valdemar Lindholm

23 Matti Aikio ja Matti Aikio romána I Dyreskind olggoš. Girji ilmmai vuosttas geardde Sámis 22/

24 Patrik Lanto Reforbmagáibádusat Ruoŧa beali sámelihkadus Sámiid politihkalaš mobiliserema álgobárru váidu go đii 1906 birrasiid. Sámit ledje moanaid jagiid áŋgi ruš šan Västerbottenis, Jämtlánddas ja Norrbottena máttit guovlluin, ja ledje vuođđudan vuost tas sámi orga nisa šuvn naid ja almmuhan sámi aviissa jagiin Ruhta vátni, siskkáldas riiddut ja garra olgguldas vuosteháhku dahke lihkadusa ja dan ulbmiliid ovdii. Sámelihkadusa dilli heajuduvai velá go guokte njunuš olbmo, Elsa Renberg ja Torkel Tomasson, guđiiga sáme poli tih ka laš lávddi Ruoŧas. Renberg náitalii boazodolliin ja fár rii Norgii, ja Tomasson lohkagođii Stockholmmas ja Uppsalas. Tomassona áigumuš lei bargagoahtit sámiid buorrin stáhtalaš háld dahusas, muhto dat čájehii olatmeahttumin. Son ozai sámefálddi ámmáhii 1916, muhto ii ožžon ámmáha go lei sápmelaš. Ozai eará stáhtalaš bargguide, muhto ii daiddage beassan, ja šattai duhtat bargui Kopparberg leanačállin Almmage bállii fas sámelihkadussii giddet fuopmášumi 1916 rájes, go eai lean su alla ámmátáigumušat ollašuvvan. Ráđđehusa "sápmi galgá leat sápmi"- árvalus Ruoŧa ráđđehus árvalii 1917 dárkkistit jagi 1898 boazodoallolága. Ášši lei guhká čielggaduvvon, ja ságas tallojuvvon lei mo ruoŧŧelaš sámepolitihka galggai čielggas mahttit "lapp ska vara lapp" ("sápmi galgá leat sápmi") jurdagiid mielde. Guovdilis gažaldat lei, galggai- go boazo dolliin leat vuoigatvuohta cegget bissovaš ássanbáik kiid ruvnnaeatnamii. Árvalusas ovdandoalai vuoigat vuohtaministtar Berndt Hasselrot, ahte boazodolliid viesut galge adnojuvvot lobihis huksehussan, mat dál galge gildojuvvot. Lágalašvuohta ii lean almmage guovdileamos, muhto vuoigatvuohtaministara cuohkki lei ahte boazodoallit galge eallit johtti sápmelažžan. Boazodoallit healbadedje gul bargguset juos orro jedje viesuide. Hasselrota oidnui ii váikkuhan maidege dat, ahte máŋgga boazodoallis Västerbottenis ja Jämt lánddas ja vuovddegiin ledje juo bissovaš ássanbáik kit. Baicca oaivvildii ministtar ahte eiseválddit vedje šaddat báhkkoduvvon gielddu bidjat boazodolliide, amaset atnit bissovaš orrunbáikkiid. Árvalusas lei maiddái meroštallan das, gii lága čalmmiin lei sápmelaš, nappo geas lei vuoigatvuohta boazodollui. Hasselrot dáhtui čielga eavttuiguin gáržžidit geat dohkkehuvojedje boazodoallin. Eaktun ledje máttut ja bargu. Áhčči dahje su áhčči galggai oktilaččat bargan bohccuiguin almmá lotnolasttekeahttá eanadoaluin. Árvalusa cuhkiin lei maiddái sáhka vuovdeboazodoalus, ja ministtar ovdandoalai ahte vuovddegiid bissun boazodoalus ii leat sávahahtti. Muhto Hasselrot dattege ii evttohan gieldit vuovdeboazodoalu, dasgo navddii dan nohkat iešalddes. Evttohusat ja ságastallamat čáje hedje čielgasit mo stáhtaválddit áigo hábmet boazo doalu dominerejeaddji ja sakka romantiserejeaddji ideala- 24 Sámis 22/2016

25 ja revolušuvdnašolžžat govaid mielde das, mo sámi kultuvra ja boazodoallu galggai leat. Sámit adnojuvvojedje bissánan dihto dássái olmmošlaš ovdáneamis, eaige nákcen ollit badjelii. Danne atne stáhtaválddit dárbbašlažžan hehttet sámiid liiggás olu váikkuhuvvomis bajitdássásaš ruoŧŧelaš kultuvrras, dasgo dat livččii dolvon sámi kultuvrra hevvui. Västerbottena, Jämtlándda ja máttit Norrbottena sámit vásttostedje osiid árvalusas, nu mo bissovaš ássanbáikkiid ceggengielddu ja sápmelašmeroštallama. Hasselrot ii almmage atnán dáid vásttostusaid maninge, muhto deattuhii baicca ahte evttohusaid ledje dorjon davit sáme eatnama suohkanat, gos boazodoallu lei gul bajimusas. Ráđđehusa juvdos doaladupmi moaitámušaide bovttii Ruoŧa boarráseamos sámesearvvi, Vualtjere- Åsele sáme searvvi, gos Torkel Tomasson lei árjjalaš, dahkat juoidá. Sámesearvi oaivvildii evttohusaid dahkat vahágiid Västerbottena boazodolliid ovdii, ja bijai sága jođi headdji Andreas Wilks ja čálána Valdemar Lindholm vuolgit Stockholbmii sártnuhit riikkabeaiáirasiid váldit vuhtii Västerbottena sámiid dárbbuid. Wilks ja Lindholm čujuheigga ahte evttohusat vuođđuduvve Norrbottena boazodolliid dillái, eaige máttit sámiid dillái. Soai čujuheigge man skuniheapme lei diekkár evttohusaid ovddidit almmá attekeahttá sámiide liibba sá gas tallat dain. Riikkabeaiáirasiid vástádus lei sámiide mieđa mánas, muhto sii geat stáhtas hálddašedje sámi áššiid huigášedje sámiid. Sámefáldi Abraham Staaff čá lii bargos guoibmásis Erik Bergströmii, ahte lea surgat oaid nit man uhccán sámit ipmirdit mii sidjiide alcceset lea buoremus. Geavai nu ahte Riikkabeivviide biddjojuvvui evttohus, man eatnat áirasat dorjo. Evttohusas govviduvvui vuoigat vuohtaministara árvalus eiseválddiid sámepolitihka ovdamearkan das, guđe láhkai láhkamearrádusat ovddi duvvojit almmá ovddalgihtii gulaskuttakeahttá sámii guin. Evttoheaddjit gáibidedje ahte árvalus galggai lihkki duvvot dássážii go sámit ledje beassan ságastallat dihto áššiin seamma lágan almmolaš riikka čoahkkimis go dat mii Troandimis lei dollojuvvon jagi ovdal. Guhkes ja árjagis digaštallama maŋŋá Riikkabeiv viin mearriduvvo jedje dušše muhtin oasit álgoárvalusas. Čuoggát maid sámit ledje moaitán, maŋiduvvojedje dássá žii go sámit besse čoahkkanit riikkačoahkkimii. Riikka čoahkkimii juolludedje Riikkabeaivvit kruvnnu stáhtadoarjjan. Oaivadusa ja ovdagova riikkačoahkkinjurdagii ožžo Norg gas ja sámi riikkačoahkkimis mii dollojuvvui Torkel Tomasson ja Andreas Wilks leigga leamaš 20-náre Ruoŧa beali sápmelačča searvvis, geat oassálaste Troan dima čoahkkimii. Tomasson anii dán čoahkkima njuolg ga ártan go Ruoŧa sámit maid ožžo vejolašvuođa ja movttás kedje doallat riikkačoahkkima. Oktavuođat Norgga beali sámiide ledje čalbmosat riikkačoahkkima Sámis 22/

26 pláne dettiin. Sámesearvi rávkkai čoahkkimii Feehtjerii 1917 mihca máraide, ja lassin Ruoŧa beali golmma leana sámiide, leigga maid Daniel Mortensson ja journalista Ellen Lie boahtán guossin Norggas. Čoahkkin lei gitta, ja ruoŧŧe laččat ožžo leat mielde dušše juos ohce searv vi stivrras lobi. Sámiid doaimmat bokte eiseválddiid várvešvuođa, earenoamážit go čoahkkin lei gitta ja go guossi Mortensson lei báhkkodan sosialista. Gilvo juvvo jedje maid šolžžat ahte sámit ledje noastáheamen stuimmiide Ruoŧa stáhta vuostá. Eiseválddit válde šolž žaid dan mađe duođas, ahte Västerbottena eatnan hearrá bijai geaskku Vualtjere leansmánnái dutkat ášši. Västerbottena sámefáldi Erik Bergström ja nomáda skuvla dárkkisteaddji Vitalis Karnell vulggiiga maid Feehtjerii guorahallat báikkis mii lei dáhpáhuvvamin. Vaikko leansmánni ja sámefáldi johtilit šikkuiga revo lušuvdna šolžžaid, de čuhce dat goitge sámesearvái. Virg gálaš jahke čoahkkin suoidnemánus dan jagi vuolidii riikka čoahkkináigumušaid, ja ráddjii ovttasbarggu Norgga beali sámiiguin. Riikkačoahkkima plánenbargu joatkašuvai goitge, ja čavčča mielde válbmejuvvui prográmma ja bovdejumit sáddejuvvojedje. Staare lei mearriduvvon čoahkkinbáikin Jämtlándda sámiid dihtii, muhto vásttolaččat vurde maiddái oassálastiid Norrbottenis. Riikkačoahkkin Staares 1918 Riikkačoahkkima áššelisttus ledje golbma guovdilis gažal daga, namalassii ođđa boazodoalloláhkaevttohus, skuv la áš ši ja organisašuvdnaášši, ja čoahkkingohččumis ávžo juvvo jedje buot sámit boahtit. Go čoahkkin álggahuv vui guovva mánu , de ledje buohkanassii 201 sá mi Ruoŧas ja 18 Norggas boahtán. Andreas Wilks lei čoahk kin jođiheaddji, muhto Torkel Tomasson lei čoahk kima jođi headdjigárvi. Tomasson doalai rahpansártni boazo doallolágas, ja láittii bastilit eiseválddiid sáme politihka ja oainnu sámiid hárrái. Son hilggui ollásit govvi deami ahte sámit álbmogin dohkkejedje dušše joht ti boazo doallin, ja ahte sin ámmátmáhtut čuorbuduvve juos oidne ja válde vuostá govaid ruoŧŧelaš kultuvrras. Čuju hii ahte mearrideddjiid vádjigis diehtodássi ja vátna mielalalašvuohta oaidnit earáhuvvan eavttuid maid boazo doallu dál galggai giehtaguššat, dahke dáid oain nuid. Tomasson gesii ovdan earenoamážit sámedoaim ma haga áddemeahttun eiseváldin, mii vuimmiin geahč čalii giehtaguššat dili mas alddes eai lean dieđutge. Čoahkkinoassálastit dorjo Tomassona moaitámušaid, ja riikka čoahkkin gáibidii ahte doaibmagoddái mii ovddos guvlui galggai bargat boazodoallolága dárkkistemiin, galge váldojuvvot mielde uhcimustá golbma sámi áirasa. Skuvlaáššis doalai dalá teologiija kandidáhtta Gustav Park álggahansártni, ja son dagai iežas vuosttas gearddi oahpisin sámelihkadussii. Maiddái Park lei sakka moaite vaš oainnuide mat ledje sámepolitihka ja nomáda - skuvlla vuđđosis, namalassii "lapp ska vara lapp" jurdagat. Son válddahalai eiseválddiid čađahan politihka dak kárin, mii lei amas duođalašvuođas ja vuođđu duvvan ovda gáttuide. Eai sámit gal čurbon boazovázzin eaige guođ đán ealáhusa vaikko válde oahpu, dajai son, ja gáibidii ahte sámit galge oažžut ovtta buori oahpu 1913 manu nomáda skuvllain go ruoŧŧelaččat ožžo álbmotskuvllain muđui. Park oaivvildii ahte sámiid, ja earenoamážit boazo vázziid, vuollegis oahppodássi dagai sin bárohis dillái, go "diehtemeahttunvuohta ja vuoiŋ ŋalaš seavdnjatvuohta goddá sihke sápmelačča rupmaša ja 26 Sámis 22/2016

27 sielu ja su bohccuidge". Maiddái Parka dorjo čoahkkinoassálastit nannosit. Digaštallamis čoahkkima goalmmát oaivegažaldagas, sámi nationála organisašuvnnas ja sámi aviisaorgánas, gidde juvvui fuopmášupmi dasa, galgetgo sámi ovttastusat leat poli tihkalaččat čatnasmeahttumat vai eai. Daniel Mortenssson doalai álgosártni, ja son deattastii guovdilin ahte sámit ovttastuvve vái gievrrabut bihtet ovddidit gáibá dusaideaset. Oaivvildii maid ahte sosialisma lei ideo logiija mii buoremusat sáhtášii ovddidit sámiid ášši, ja ovdan doalai fágaservviid deaŧalaš ovdagovvan sámi orga nisa šuvnnaide. Su oaivilat bokte garra vuostehágu čoahk kin oassálastiin. Son gii garrasepmosit moittii Mortenssona jurdagiid, lei Gustav Park, ja son celkkii ahte sáme lihkadus galgá leat bellodatpolitihkalaččat bealát keahttá. Dajai maid ahte laktáseapmi sosialismii áittá šii sámiid árbevirolaš čatnašumiid oskkoldahkii. Mor tensson vikkai gal bealuštit iežas dadjamiin ahte ii su ulbmil lean sámiid dahkat sosialistan, muhto čujuhit sosia listtalaš lihkadussii buorrin ovdamearkan man dea ŧalaš ovttastuvvan lea. Ii almmage ábuhan. Doarjja lei nanus Parka oainnuide, vaikko vel muhtimat jearahedjege su čavgadis laktásemiid birra oskui ja celke ahte sáme lihkadus ii dárbbašan vuođđuduvvat poli tihkkii iige oskkol dahkii. Maŋŋá riđđudeaddji digaštallama bohte čoahkkin oassá lastit ovttaide mearridit vuođđudit sámi riikka ovttastusa, man namman šattai Lapparnas Centralförbund (Sámiid guovddášlihttu). Gažaldat sámi aviissas bázii digaštalakeahttá vaikko Tomasson vikkaige ságastahttit áššis, ja riikkačoahkkin mear ri dii maŋidit ášši. Maŋŋá čoahkkima gávnnahii Tomasson goitge, ahte sámit dárbbašit sierra aviissa mii sin áššiid gohcá ja mas lea sadji digaštallat, ja son dagai álgaga ieš almmustuvai historjjá vuosttas Samefolkets Egen Tidning (Sámeálbmoga iežas aviissa) nummir, man oaivedoaimmaheaddjin lei Tomasson, ja mas son julggaštii ahte aviisa galggai bálvalit giella ovddideaddjin, sátneguoddin, vákšun, gulaheaddjin ja čuvgejeaddjin. Aviisa galggai čatnat bieđggusis sámi álbmoga oktii, doaibmat opiniovdnadahkkin ja doallat sámiid poli tihkalaš moriideami gozuid alde. Aviisa galg gai almmus tuvvat juohke njealjádasjagi. Israel Ruong lea govvidan Samernas Egen Tidning (SET) Tomassona eallindahkun, man árvu sámi álbmogii ii lea deanuheames. Riikkačoahkkima maŋŋá juolluduvvui stáhtadoarjja beavdegirjji deaddileapmái, mii dagai čoahkkinšiehta dallamiid oalahanláhkai stuorát olmmošlohkui. Beavde girji lei maiddái deaŧalaš gáldumateriála, mii čáje hii ahte sámit lea okta álbmot ja ahte "lapp ska vara lapp" jurdagiin váillui vuođus. Riikkačoahkkimis lei stuor ra máksu sámiide, Tomassona mielde, ja su doaivva lei ahte dat galggai loahpahit "servodaga biebmománá dili" mas sámit elle. Riikkačoahkkima maŋŋá ovdáneapmi ja eahpelihkostuvvan Riikkačoahkkin lei dego sámelihkadusa suonaide livččii vita miidna cirgaluvvon. Ráhkkanettiin čoahkkimii, ja dak ka maŋŋil čoahkkima, vuođđuduvvojedje máŋga ođđa ja ealáskahttojuvvojedje fas ovdalis sámesearvvit, ja alimus áiggis ledje ovcci sámesearvvi doaimmas. Lapparnas Centralförbund ja SET olis ledje oktiičatnastumit dáid servviid gakkas. Go ráđđehus 1919 Sámis 22/

28 namma dii sámedoaibmagotti, mii earret eará galggai geahča dit boazodoalu ja nomádaskuvlla, de nammaduvvo jedje vuosttas gearddi sámi áirasat stáhtalaš čielgga dus sii. Álgoálggus leigga Park ja Tomasson miel de čielg ga dusa vuolitossodagain, mii mávssii ahte ráđđehus lei dušše osohahkii miehtan riikkačoahkkima gáibádussii. Almmage giddii Carl Lindhagen, sosialista ja sáme lihka dusa guhkilmas lihtolaš, áššái fuopmášupmi evtto husas Riikka beivviide. Riikkabeivviid mearrádus áššis dagai ahte njeallje sápmelačča, sin searvvis Tomasson, nammaduvvojedje lahttun oaivedoaibmagoddái. Seamma jagi gieđahalle Riikkabeaivvit vel nuppi evttohusa Lindhagenis, dán háve sámi ovddasteamis Riikkabeivviide. Evttohus hilgojuvvui gal, muhto doppe ledje fal máŋga jiena mat celke ahte ášši galggašii goit guorahallo juvvot. Sámiid dilli nevttii čuovgadin jagiin mat čuvvo riikkačoahkkima. Organisašuvdnastruktuvra lei nanos mahttojuvvon, ja sámit ledje oinnolaččat Ruoŧa riikkapolitihkalaš digaštallamis. Sámelihkadusa ovdáneapmi ii galgan almmage bistit logus juo divve čuolmmat. Tomasson šattai Guovddáš lihtu jođihanfápmun, ja šattai danin oažžut eatnat jearal dagaid sámiin, sáhtášiigo boahtit veahkkin cegget sáme servviid. Dasa almmage eai gávdnon veahkke várit. Stivrra váldobargun šattai rábidit ruđa lihttui, ja easkka go dan lei dahkan, de suittii orga nisašuvnna bidjat doibmii ja politihkalaš bargui. Ruhtačoaggin sámiid gaskkas ii buktán olus bursii, ja stivra ozai guktii ráđđehusas lobi doallat lotteriija, muhto ráđđehus gilddii. Heahtečoahkkima maŋŋá ođđajage mánus 1921 jearai fas lihttu doarjaga sámeservviin, muhto vuoton lei boađus njárbat. Ja fas ođđasis biehttalii ráđđe hus addimis lobi doallat lotteriija. Tomasson lei sakka beahttašuvvan. Maŋŋá go ráđđehus gilddii vel ovtta ohcamuša 1923, de heitojuvvojedje buot Guovddáš lihtu vuođđudanrahčamušat. Ovttastus, mii ii goassege beassan konstituerejuvvot, heaittihuvvui jaskat vuođas maŋŋá vihtta jagi árjjalaš barggu. Guovddášlihtu heaittiheapmi lei almmage dušše okta máŋgga suorggis main sámelihkadus deaividii vuostegieđa geavadiid. Maiddái sámeservviin ledje váttisvuođat 1920-logus, ja máŋga searvvi heite doaimmaidea setguin, dan botta go nuppit jotke vártnuhis dilis. Maiddái SET (Sámiid iežaset aviisa) beasai muosáhit ruđa laš vuostegieđageavadiid. Lassánan deaddilangolut bágge jedje Tomassona guktiit divrehit doallanmávssu sakka, mii dagai ahte dolliid lohku gahčai juo lei loahppa lahka. Gáddjojupmi bođii go stáhta juolludii jahkásaš doarjaga, mii bođii áigái sámedoaibmagotti guovtti áirasa álgaha veagas. Vaikko Tomasson ieš eahpidii sakka jierpmálašvuođa das ahte SET galggai dáinna lágiin šaddat sorjavažžan stáhtaválddis, de ii gávdnon eará molssaeaktu. Aviissa loahpaheamis livčče leamaš sakka stuorát vahátváikkuhusat. Tomasson ozai kruvnnu stáhtadoarjjan jagis 1921, muhto oaččui dušše kruvnnu 1922 ja kruvnnu jagi maŋŋá. Doarja ga eaktun lei ahte aviisa galggai almmuhuvvot sihke ruoŧa- ja suomagiela preantaloguin vái davvisámit galge oahppat ruoŧagiela. Suomagiela veršuvdna loahpa huvvui almmage 1923 go menddo uhccán dolliid oaččui. Dalle bat vuoliduvvui stáhtadoarjja kruvd nui jahkái. Ekonomalaš váttisvuođat joatkašuvve, muhto almmuheapmi gáddjojuvvui. 28 Sámis 22/2016

29 Riikka politihkas maid dovdui ruvaš. Sámedoaibmagoddi bággehalai 1923 gaskkalduhttit barggus. Doaibmagoddi goit gárvvistii guokte smiehttamuša, man doaimmahii "nannejuvvon bargolávdegoddi". Dán bargolávde gottis ii lean oktage sámi áirras. Iige sámi áirasiin goassege jerrojuvvon maid sii oaivvildedje doaibmagotti evtto husaid birra, eaige evttohusat sáddejuvvon čearuide gulaskuddamii, nu mo lei áigumuš. Nuba sámi váikku hus sámedoaibmagoddái gáržžiduvvui sakkarat. goit deaŧalaš nannet ahte sámelihkadus lei gievrrat áigodaga loahpas go dan álggus. Sámesearvvit ledje lassánan, sámi aviisa almmustuvai ja máŋga gievrras sámi jođiheaddji ledje loaiddastan ovdan. Dát čájehii mávsso lažžan vuosttas ja nuppi máilmmesoađi gaskasaš maŋit oasis goas sámelihkadus fas gievrrui. Jorgalan ja heivehan davvisámegillii: Magne Ove Varsi Loahpaheapmi Áigodat lei árjat sámelihkadussii Ruoŧa bealde. Sámepolitihka bastilis jienat 1910-gaskkamuttu rájes movttiidahtte ođđa aktivismma ja politihkalaš mobi liserema bárrui. Vuosttas sámi riikkačoahkkin Troandimis šattai ovdagovvan ja oaivadussan dasa, mo sámit álbmogin ja mo sámiid oainnut galge oainnálmahttojuvvot. Riikkačoahkkima čađaheapmi Staares 1918 doaimmai danne máŋgga dáfus govastahkan sámelihka dussii ja dan bargui, mii čájehii ahte dominerejeaddji govva sámiin lei vearrut. Garra mobiliserenbárru mii gearai jagiin ovdal ja maŋŋil riikkačoahkkima, ja mii oalgguhii servviid vuođđudit ja sámi aviissa almmuhit, deaividii oktanaga riikkapolitihkalaš ságastallama osohahkii earáhuvvan vuoiŋŋain. Doarjja man sámit ožžo Riikka beivviin dáin jagiin lei mihtilmas ja mávssolaš, muhto vahágis dat ii bistán guhká logus juo laske sihke ekonomalaš ja politihkalaš váttisvuođat ja dahke ahte sámesearvvit heaittihuvvojedje ja sámi aviisa illá suittii almmustuvvat stáhtadoarjagahaga. Dili hedjoneapmi dagahii ahte Sámiid guovddášlihttu (Lapparnas Centralförbund) nogai 1923 ovdal go lei oppa beassange doibmii. Vaikko ledjege váttisvuođat, de lea Sámis 22/

30 Kultuvrra goarráneapmi Suopmelaš 30 professor Sámis J. 22/2016 E. Rosberg.

31 Veli-Pekka Lehtola Orru leamen nu, ahte Laula ovddastii Lagercrantzii golmma lágan hirpmástusa: son lei sá me politihkkár, dan lassin nissonolmmoš ja buot dán lassin feministtalaš nisson olmmoš. Lager crantz bilkidii Laula "Davviguovllu friddja gamus nissonolmmožin" Laula lei vár ra hálvai bargu boahttevuođa ovdii? Sámepolitihkka lappologaid čalmmiiguin Lappologaide, nappo sámekultuvrra olggobeale dutkiide lei 1900-logus mihtilmas dat, ahte sii háliidedje dutkat "eakti" sámekultuvrra. Sii deattuhedje sámekultuvrra earaláganvuođa go veardádalle dan váldoálbmogiid kultuvrraide. Ođđa ja modearna áiggi váikkuhusaide sámekultuvrras sii eai lean miehtemielalaččat: sii hálle "goarráneami" dahje "degene rašuvnna" birra, nappo sin mielde sápmelaččat billistedje iežaset kultuvrra, go válde vieris váikkuhusaid. Ovdamearkan lappologaid dilsivuođas ovtta ođđa váikkuhussii sámiid politihkalaš doibmii sáhttá atnit Konrad Nielsena čilgehusa njealjeoasat sátnegirjjis (1938), mas son meroštalai tearpma sámesearvi: "navn for en forening av lapper, - - blev stiftet for 25 år siden, men kom ikke til å trede i virksomhet". Duokkár govvádus ovtta searvvis, mii "ii ollašuvvan geavadis", hejoša servviid doaimmaid, go smiehttat, ahte 1900-logu álggu rájes Norggas ja Ruoŧas ledje riegádan logenáre searvvit ja dalle ledje valjit maid iešguđetlágan sámepolitihkalaš doaimmat. Lappologaid oainnut sámepolitihka birra dahje ođđa váikkuhusain goittotge molsašudde. Nuppit guorrasedje Nielsena lágan vuohkái fuotnut, nuppit várra vuostálaste oalát, go fas muhtimiin sáhtii leat eanet miehtemielat dadjamuš áššis. Čuovvovaččas govvidan guokte ovdamearkka Suomas, nappo suopmelaš lappologat geat attiiga oalle earálágan gováid sámepolitihkas ja -politihkariin. Gielladutki psykologan Eliel Lagercrantz šattai dovddusin sámegielaid dutkin. Son barggai gieddebargguid iešguđet guovllus Skandinávia ja son lei Helssega universitehta sáme giela doseantan Professora árvonama son oaččui Earenomážit gieddebargomátkkiidis son muittašii girjjistis Laulava Lappi (1950), mas son ivdnájit muhto goađuhit govvii galledeami máttasámiid luhtte Härjedalenis Lagercrantz orui Thomas Renberg bearrašis ja oahpai dovdat maid Elsa Laula Renberga oalle bures. Su ipmárdus njunuš sámepolitihkkaris lei roavis, njulgestaga ilgat son čálii dán namage olles áigge boastut hámis "Elsa-Löula". Suopmelaš dutki ii várra orron bastimin veháge smiehttat sámepolitihkalaš doaimma sámiid iežaset geahččanguovllus, doaimma mii lei hui ealas jagiin Sámis 22/

32 lan nisson olbmuid rivttiid dehálašvuođas. Laula orui álg gos de go šiega giellaofelaš muhto leige politihka laččat aktiivvalaš, ja su "issoras duoldamiin" Lagercrantz lei masá ballán ja govvidiige: Elsa-Löula lei stuorra ja ilgadislágan nisu, ja go son čuoččui belohahkii sevdnjes lanjas ja fađui gie đaidis guin ja bonjadii muođuidis, maid boahkko dávdda uddot gokče, ja sivahii min dain lappa lač čaid vásihan vearrodaguin, de orui olles dát, mii lei min čalmmiid ovdii láhččojuvvon, meal gat gro teas ka oaidnit, beanta miellabuohcci. Son gáibidii lágas - tallamiid olles Norgga vuostá. Čuovvovaš beivviid áigge Laula virkkosmahtii min guhkes sáhka vuorui guin, dat ledje sutnje muhtin lágan terror vearju. Thomas bidjalii dalán olgo ráigge, go vuoig ŋa čáŋai Elsa-Löulai, dávjá bija deimme ovttas gilv vu olggos, muhto Elsa duolddai guoros seinniide vel guhká. Lagercrantzis ledje goittotge čilgehusat gárvvisin. Son lei movttiidan ovddidanpsykologiijas, mii jugii olbmuid ja ser vo šiid temperameantatiippaide. Lagercrantzis lei dás iežas heivehus, mas son dulkui máttasámiid sihke fleg máhta lažžan ja affeaktalažžan nappo dakkárin main ledje ollu dovddut. Goabbáge dáin heivii maid Elsa Laulai. Flegmáhtalašvuohta dárkkuhii dan, ahte máttasámit dolle sakka gitta iežaset árbevieruin, mii vuhttui juobe sin gielas, mas ledje ovdamearkka dihto ollu sojahan gehčosat. Maiddái dološ kultursárgosiin sii dolle čavga gitta. "Ii leat soaittáhat, ahte justa dáppe máddin lappalaš álbmotvuoigŋa buollá ná šearradit", son gávnnahii. Dát dulkojupmi ii lean vuorddehahtti, dasgo dávjá lappologat atne sámiid politihkka mearkan menddo guhkás ovdánan modearnavuođas, mii billistii "eakti" sámekultuvrra. Affektiivvalašvuohta fas lei Lagercrantz mielas olles máttasámi silolaš eallima vuođđo iešvuohta. Mihtilmas dán olmmošlundui lei dáidu čájáhallat ja neaktit (Lager crantz geavahii dávjá teáhterii laktáseaddji metaforaid) ja gearggusvuohta dadjalit, "jurdagiid gárvvoheapmi čáppa sániiguin ja njálggisteapmi, mat gullet dán affektiivvalaš čeardda geahppa iešvuođaide". Gielladutki mielas maiddái máttasámiid gielas affektiiv valašvuodat (nappo dovduičuohcci) bohte čielgasit ovdan, juoba "dahkaluddi" jietnadeamit. Go veardidii ovdamearkka dihte Johkamohki dahje Unjárgga "suopmaniidda", maid Lagercrantz lei ovdal dutkan, de dovdduide čuohci vuohki lei dáppe rievdadan olles giela luonddu. Lagercrantz gávnnahii, ahte máttasámegiella lei "duohtavuođa vuostásaš giella", dasgo buot orui leamen nuppegežiid go eará sámegielain maid son lea oahp pan dovdat. Dássemolsašuddan lei jávkan, go fas sojahan gehčosat ledje ollu ja jietnadanvuogádagas ledje ollu earenoamášvuođat. Giitemeahttun guossi Lagercrantz lei Renbergaid guossi muhto dutkkai dálu veaga masá badjelgeahččanvuođain. Son ii lean miehtemielalaš dahje empáhtalaš. Thomas lei su mielas "doavki ja mahkáš dehálaš, muhto ustitlaš ja barggánis almmái", Elsa fas masá miellabuohcci diktáhtor. Bearrašis buollájedje muhtumin maid riiddut ja dain Lagercrantz sivahii eanáš Elsa. Riiddu oktavuođas son govvidii, ahte "dát affeakta-olbmot eai bastte mange láhkai suddjet iežaset dalle go garra ja fámolaš dovddut badjánit". Dutki iešge lei dego čájálmasa čálli go govvidii ovtta riiddu: "Elsa Löula čohkohalai seaŋgaravddas ja fađui gieđaidisguin ja šluvggašii julggiidis dego eaimmas- 32 Sámis 22/2016

33 kas. Thomas buozai báni, áhkku čierui, mánát bárgo ja beana holvvui. Dego bures lágiduv von lávdi, mii lei čalmmiid ovdii láhččojuvvon, dahka luddon. Guovdu láhtti čohkkái Konnora (Kon rad) ja sugahii stuorra oaivvis dego dat livč čii lean muhtin alit vuoiŋŋa symbola. - - Jos don Elsa it livčče nu krähtshehke - ii nu kritihkalaš, son sártnui eakti sámi suopmaniin." Miehtemielat, vaikkoge ain hui badjelgeahčalas govva šaddá Thomasa vielja Konrad nappo Konnora birra, gii Lagercrants mielas ovddastii fiidnásut ja vuollegut sápmelašvuođa. Son ii nu jidnet váldán beali politihkkii. Nuorravuođas son lei leamaš dážaid reaŋgan ja vázzán Sorseles sámegielat rihppaskuvlla. Das fuolakeahttá son "sártnui dego oahppan almmái". Konradge birra Lagercrantz gal láhttestii, ahte son lei "almmái, gii máhtii láhttet dego ádel ja geas ledje luonddu attáldagat dán rollii. Dasgo dáppe buohkat jietnadagaid ráje gudde steampala degomat." Ea ráid láhkai Konrad gopmárdalai dego teáhteris ja su geahčas tagat rievddadedje geažos áigge dan mielde gieđahallo juvvojitgo ilolaš vai morašlaš áššit. Dutki namuhii dáid dutkančuozáhagaidis "proto lappalažžan", main oidnojedje olbmo ovdáneami vuosttaš muttut. Máhcaiba son vel gitta sivdnideami rádjái go imaštalai, mo "Ipmil lei skievttardan daidda ná ollu sielu ivnniid". Sámiid politihkalaš aktiivvalašvuohta lei Lagercrantzii dušše unna oalgeáššáš, mii orui dego gullamin dáid dovd duid eatnatvuhtii. Lagercrantz govvida mo Konrad rokkai rehpostis Waren Sardne-bláđi, mas son čájehasttii sámiid skuvlengažaldaga guoski artihkkala. Son báimmai sániid radikála ja liberála, ja Lagercrantz mielde "dovddut ja jurdda ledje sutnje okta ja seamma, muhto logihkka lei kvalitehta dáfus kompleaksa ja diffusa". Konrad ja Elsa ságastallamiin badjánii ovdan fuolla máŋg ga našuvnnalaš kultuvrra leavvamis sámiid gaskii. Ballun lei ahte nuorra sámit guđđet boazodoalu ja ohcalit gávpogiidda. "In vuosttil kultuvrra. Muhto mii galgat dáistalit iežamet árbevirolaš čuvgehusárvvuideamet bealis", Konrad dajai. Reivvestis 1938 nuppi suopmelaš lappologii, T.I. Itkonenii, Lagercrantz čálii leat seamma suvrris dakkár jurdagii, ahte máttasámit ožžot ođđa váikkuhusaid. Son muitalii Zacharias Kapfjell birra, gii lei ovddidan iešguđetlágan fidnuid, ee. hutkosiid maidda sáhttá ohcat pateantta. Sus lei barggu vuolde maid filbma boazosámiid eallima birra. Sus lei gul maid bossufijuvlla mahtosaš gitára, man son áiggui geavahit mállen go duddjui ieš nuppi gitára. Lagercrantz logai: "Dákkár fantastihkalaš olbmot leat ollu máttasámiid guovdu: ovdamearkkat vuoiŋŋalaš goarráneames!" Buresboahtán ovttasbargu Nuppelágan oainnutge ledje. Suopmelaš professor J. E. Rosberg, sámedutkama ovdavázzi juo 1900-logu álggus, oinnii nuppe láhkai go eará lappologat, ahte sámiid politihkalaš morráneapmi lei baicce buorre ášši. Son deattuhii 1928 dan, ahte sámi álbmot ii lean jápmimin, muhto baicce lohku lei lassáneamen. Norgga ja Ruoŧa sámiid politihkalaš doaibma muitalii maid ovttasbarggu lassáneamis. Sámis 22/

34 Rosberg govvidii, ahte Östersund almmolaš sáme čoahkkin 1917 lei gáibidan stáhtas geavatlaš doaimmaid sámi virge oapmahaččaid ja báhpaid skuvlejumi várás, ja maid dái sámeovddasteaddji nammadeami Stuorradiggái. Dat mearkkašii dásseárvosaš riikkavulošvuođa váldo servodaga olbmuid ektui. "Sin guovdu ii oro goittotge oro bohciidan jurdda politihkalaš autonomiijas, iehčanasvuođas dahje stuorra lappalaš riikkas", Rosberg čálii. Deháleamos sivva dasa lei su mielas dat, ahte sámit ledje bieđgguid, his torj jálaččat rátkán sierra čearddaide ja álbmotjoavkkuide, main ledje iežaset dárbbut ja jurddašanvuohki, dego maid iešguđetlágan suopmanat. Maiddái johtin ja olbmuid mearri dahke ovttasbarggu iešguđet joavkku gaskka váddásabbon. "Iežas lappalaš stáhta gullá danin veagalge utopiijaid sisa", Rosberg celkkii. Dilli lei earálágan "vuoiŋŋalaš Sámieeatnama" (ett andligt Same-land) buohta, mainna Rosberg čujuhii politihkalaš aktiivvalašvuhtii: "Lappalaččat fertejit mu mielas atnit fuola das, ahte sii eai báze dušše beare etnográfalaš čájá hal langálvun duottarriikkaid viiddis olgoáibmomuseas, muhto sii baicce ožžot justa seamma stuorra rivttiid ja geatnegasvuođaid dego earáge unna álb mogat gielaset ja vieruideaset seailluheami, gáht tema ja ovddideami várás." Ovddidanbargu dárkkuhii professora mielas nu girj jálaš vuođa ovddideami go maid iežas skuvllaid ja uni versi tehtage oažžuma. Go sámit ledje lávdan diehko duohko, de Rosberg evttohii, ahte galggašii ráhkaduvvot "muhtin lágan lappalaš esperanto", mas iešguđet guovllu suopma nat ovttastahttojuvvošedje diktáhtoraláš vugiiguin ovtta oktasaš čállingiellan. Dan lassin son anii anolažžan ja sávahahttin joatkit searve doaimma ja Östersund lágan čoahkkanemiid, "ii dušše ovtta riikka sámiid gaskkas, muhto baicce lappalaččaid oktasaš kongreassan, gosa boađášedje ovddasteaddjit miehtá davvi guovllu Sámi". Rosberg evttohii ná nappo 25 jagi ovdal Johkamohki davviriikalaš sámekonfereanssa. Suomas sámit eai álggahan politihkalaš servodat doaimma ovdal nuppi máilmmisoađi. Sámegažaldagaid gieđahal le Suomas eanaš suopmelaččat. Sámiid suopmelaš verd det vuođđudedje 1932 Sámi Čuvgehussearvvi vuodjit sámiid áššiid. Searvvi stivrras čohkkájedje álggos dušše suopmelaš almmáiolbmot, máŋggat akademalaččat skuvlejuvvon degomat T. I. Itkonen dahje Paavo Ravila lágan lappologat. Mihtilmas lei, ahte sii oidne sámegažaldaga dušše giellapolitihkkan ja háliidedje vuodjut almmustahttit pub likašuvnnaid ja doaimmahit sámegielat Sabmelaš-bláđi. Jagis 1935 searvvi čállin bođii Karl Nickul, geográfa, gean mielas sámegažaldat lei maid servodatlaš ja kul tuvrralaš váttisvuohta. Son álggahii earret eará aktiivvalaš politihka nuortalaččaid dili buorideami ovdii. Nickul oaidnu suopmelaš sámepolitihkas nanosmuvai, go sámit vuođđudedje iežaset organisašuvnna Samii Litto jagi Ođđa organisašuvnna radikála evttohusat bohciidahtte vuostehágu Sámi Čuvgehussearvvi boar rásut linnjá ovddasteddjiid gaskkas, dasgo sii eai háliidan hárdit Suoma eiseválddiid. 34 Sámis 22/2016

35 LAPPOLOGIIJA LAPPOLOGAID MIELAS Lappologiija-tearbma lea dábálaččat geavahuv von sámi servodaga olggobeale olbmuid dahkan sámedutka mušas. Dasa laktásit dán áigge ollu negatiiva miellaguottut, man sivas dat ii leat dán áigge tearbman nu mend do bivnnut. Svenska Akademiens Ordbok dadjá, ahte tearbma lappologa bođii atnui jagis 1929, go Väinö Tanner geavahii dan girjjis, mii gieđahalai nuortalaččaid servodaga. Tanner geavahii dan viehka negatiiva hámis: "Lappologiija lea dávjá ("ii hárve") go guođđá válddekeahttá vuhtii geográfalaš beliid dolvon menddo almmolaš čuoč ču husaide, eanáš osiin in abstracto (abstrákta geahččan guovllus), ja dán sivas mearkkašáhtti gažaldagat leat báhcán intuišuvnna rájáid ala." Dárkilabbot go dutkkada, de dážá sámeverdde Kristian Nissen geavahii tearpma deavsttainis juo jagi J. K. Qvigstad ávvugirjji láidehusoasis son máinnašii, ahte Qvigstad mánát eai oamastan áhčiset "spesielle interesse, lappologien". Lappologiijai čujuheaddji tearpma Nissen geavahii maid reivvestis T. I. Itkoneniin jagis Iešalddes sáni historjá manná vel guhkkelebbui vássán áigái. Ruoŧa beakkánamos lappologa K. B. Wiklund geavahii sáni lappolog (lappologa) juo jagis 1906 girj jistis Lapparnes sång och poesi. Árvvoštaladettiinis sáme báhpa Anders Fjellnera čoaggán Beaivvi bártnit -dikta čoakkáldaga hui garrasit son celkkii "veháge ášši dovdi lappologa" gávdnat álkit lohkameahttun feaillaid Fjellnera deavsttain. Wiklund ságain maŋŋelabbosge lappologiija mearkkašii viiddis sámiid guoski dutkamuša, mii govččai sihke sámiid historjjá, sámegiela ja kultuvrrage. Son oinnii ovtta bealagin vuodjut dušše ovtta dutkansuorgái. Reiv vestis Erns Mankerii 1933 Wiklund čujuhii lappo logiijai maiddái dihtolágan miela miel bargun, juobe dieđalaš jallavuohtan Sámi guv lui, bargun man ii sáhttán heaitit go dasa álggii: "- - go lea oktii fáhtehallan lappologiijai, de ii sáhte šat čohkohallat ráfis busideamen iežas, loahpa loahpas kánske mearritmeahttun unna áššážiiguin (petitesser), muhto baicce gártá nolens volens (háliideimmet dahje eat) gieđahallat mearkkašahtti sosiála gažaldagaid - maid oktavuođas gártá vuodjut bargui áibbas duođas." Sámis 22/

36 Máret Sárá Oabbá, mun lean vuordán du 50 jagi Ruoššabeale sámit Ráfikonfereanssas Lujávrris 1990is deaivvadii Valentina Julilna (Kirillova) iežas čearddaolbmuin, deatnolaččain Káre Sombyin, gii vuosttas gearddi lei ruoššabeale guovllus maŋŋá rájárahpama. Valentina salasta gallejeaddji sániiguin: Oabbá mun lean vuordán du 50 jagi. Bures boahtin mu lusa Lujávrái! Dát govva muitala eanet go duhát sáni guovtti sámenissonolbmo áhpálaš deaivvadeamis, geat leaba eallin guovttebealde giddejuvvon rájá. Eahpelunddolaš rádjá mii lea earuhan fulkkežiid ja oahppásiid lagabui vihttalogi jagi. Dan oktavuođas go Tråantes/Troanddimis lea stuorra čalmmustahttin 100-jagi rahčamis demokratiija, rievttalaš vuođa ja girjáivuođa ovddas, de lea lunddolaš geah častit guvlui man birra mii unnán diehtit, nama lassii Guoládatnjárgii. Tråante 2017 ulbmil lea čalmmus tahttit ja gaskkustit historjjá sápmelaččaid, sámi kultuvrra ja historjjá birra 100-jagi perspektiivvas. Nu fal, mii sápmelaččat leat okta álbmot njealji riikkas, Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Muhto maid diehtit mii ruošša sámiid 100-jagi rahčamusas? Maid oahpašeimmet mii min čeardda oappáin ja vieljain geaid mii eat leat gallestallan lagabuid 50 jagi? Guoládaga sámiid historjá čuvge midjiide ahte sii sitkat vuođain ja sávrivuođain leat ceavzán álbmo gin, čađa sođiid, koloniserema, eretduvdilemiid ja bággo fárre miid eret iežaset árbevirolaš eatnamiin, kultuvra assimi lašuvnna, kollektiiviserema, doarridemiid, bákkus bargo leairraide fievrriduvvon ja maiddái lagaš bearašolbmuid steavlidemiid. Gudnejahttit ferte dán min álbmoga geaid lohku lea ollu vuollelis 2000 olbmo. Sii or rot riikkas mii ii leat nagodan doallat iežas "lohpádusaid" buoridit dilálašvuođaid riikka árktalaš guovlluid eami álbmogiidda, namalassii deaŧalaš áššiin nugo eanan vuoigatvuođaid, iešmearrideami rievtti, biepmu, oahpa husa, dearvvašvuođa ja barggu dáfus. Dáid beliid lea eami álbmotorganisašuvdna RAIPON cuiggodan kritih ka laš raporttas maid leat sádden ONa olmmošvuoigatvuođa ráđđái. Ruošša Guoládaga koloniseren álggahuvvui jo 1100-jahkelogus, ja viidánii maŋitgaskaáigge logus. Dađistaga ruoššat levve ja rivde eanetlohkun. Gávpesadji Lujavv r Луяввьр (ruoššagillii Lovozero) vuođ đu duvvui Dalle lei jo sámi dálveorohat dáp pe. Kolo nisttat geat guojihedje guvlui, ledje vearro- 36 Sámis 22/2016

37 gái bi deaddjit, gávpeolbmot dahje olbmot geat lágidedje guktuid dáid doaimmaid. Sámi máidnasiin sin gohčodit čuhtin, rievvárin. Nu maŋŋit go 16. ja 17. čuohtelogus de lei dáláš Gárjilis oassi gullevaš ruošša sámiid guvlui. Dađistaga nubbi suoma-ugralaš álbmot, gárjilaččat, duvde sámiid davásguvlui. Gaskkamuttos 18. čuohtelogu ledje ain guokte sámi pogóstta (siidda) Davvi-Gárjilis. Muhto 1800-logu loahpas čára lážii dili kolonisttaid boahtimii. Dalle ássagohte dađistaga eanet láttánat ja gárjilaččat Guoládatnjárgii. Sii ásaiduvve sámiid oktoráđđenguvlui, njárgga sis eatnamii. Dát olbmot álggahedje eanadoalu ja šibitdoalu ja nie vuollástedje sámi guovlluid. Sámit ledje bivdo olbmot ja guolásteaddjit ja dárbbašedje viiddis eana viidodagaid. Eatnamiid gáržžideamit goaridedje sápme laččaid erenoamáš kultuvravuogi. Láttánat ja gárji laččat dasa lassin álggahedje gávpeguolásteami jávrriin ja jogain. Dán láhkai sii duvde sápmelaččaid maiddái eret iežaset dološ geasseguolástanbáikkiin logu álggus ledje sápmelaččat dušše 20% álbmogis. Sámiid guovlu lei garrasit gáržžiduvvon, go dasa "Oabbá, mun lean vuordán du 50 jagi. Bures boahtin mu lusa Lujávrái!" Káre Somby, Valentina Julilna (Kirillova ). Govva: Bjarne Store Jakobsen, ráddje jedje gullat dušše Guoládatnjárgga earret máttarittu, gosa ruošša kolonisttat ledje ásaiduvvan. Sis-eatnamis ledje sápmelaččat dattetge áidna álbmot gitta 1900-lohkui. J. A. Friis čállá (1880is) ahte ruošša sámeguovllu olmmošlohku 1859is, ruošša logu mielde, lei ássi. Ruoššaid lohku lei 4 971, gárjilaččat 1956 ja sápme laččat Jagi 1989-jagi álbmotlohkama mielde lei sámiid lohku 1890 olbmo (53% ledje sáme gielhállit). Jagi 2010 álbmotlohkama mielde lei ruošša sámiid olmmošlohku njiedjan 1599 olbmui. Militearaja siviilla huksemat leat duođaid dagahan sápmelaččaid unnit logu álbmogiin iežaset dološ guovlluin, go sii jagi 2010is leat dušše 0,2 % Murmánskkaguovllu álbmogis, jagis 1926as ledje 7,5%. Guoládatnjárgga viidodat lea golmma gearddi stuorit go Finnmárku. Sovjehta eamiálbmogiid, sihke sámiid, nenetsaid ja komiid árja maŋŋá nuppi máilmmesoađi lei stuorra mearkka šupmin riikii váttes áigodagas. Jagiid 1942as Sámis 22/

38 gitta 1943ii heargesáhtut fievrridedje logiduháhiid roasmme huvvon soalddáhiid eret soahtešiljus ja vášálač čaid orutsoahtelinnjáid duohkin virttisvuhtii. Hearge ráiddut bukte tonna báhčinneavvuid 8000 soalddá hiidda soahtešiljus. Sápmelaččat herggiiguin ja rea gai guin ledje sovjehta soahtehommáin oassin. Sámiid bargun lei fievrridit bombbaid, nisttiid ja bargoveagaid measta geainnohis Guoládatnjárggas. Sámit geava hedje herggiid sihke geasset ja dálvet doalvut dálkasiid, eará birgejumiid soalddáhiidda soahtešiljus ja soahte neavvuid nugo bombbaid ja bážanasaid soahteveagaide. Ollu sápmelaččat oassádalle maiddái ofelažžan soahteveagaide, ja dát lei erenoamáš deaŧalaš áigo dagas go illá ledje geainnut guovllus. Sápmelaččat ledje oahppásat eatnamiidda ja ledje deaivilat mehciid vádjolit. Lujavvris (Луяввьр/Lovozero) oassádalle 800 albmá soađis. 250is dáin gahčče soađis. Ruošša historjjás leat leamaš guokte háhku. Nubbi háliidii ođasmahttima ja oarjemáilmmi guvlui rohttet, ja nubbi fas háliidii doalahit árbevirolaš, nationalisttalaš ja oarjemáilmmi-vuostálas beliid. Čára Stuorra Biehtár ( ) geahččalii ihcalis jođihit Ruošša oarjemáilmmi guvlui. Riikka ledje guhká stuorradállo eaiggádat oaivugasat ráđđen, ja sii "oamastedje" boanddaid geat elle sin vuollásažžan ja sin hálddus ledje maiddái eanaš oassi guovllu eatnamat. Ruoššariika cevz zii Napoleona fálleheamis 1812is. 19. jahkečuođis lei riika okta Eurohpa stuorraválddiin, muhto vádjit ođđa áigásašvuohta vuhttui ohpit ahte ohpit. Ruošša vásihii golbma válde gomiheami oktan nuppástumiiguin áigo dagas. Golggotmánurevolušuvdna 1917is vuolggahuvvui go ruoššaálbmot siđai láibbi, gilvvaeatnama ja ráfi maŋŋá go guovvamánurevolušuvnna ođastusat 1917is eahpelihkostuvve. Čára bidjui eret virggistis. Golggotmánurevolušuvdna Vladimir Lenin láidestemiin dagahii Sovjetlihtu ásaheami. Maŋŋá revolušuvnna julggaštii Lenin ávžžuhus čuor vuma "čorget eret vahátlaš divrriid ruošša eatnamis". Sin geaid eai dalán goddán, lei várra sáddejuvvot bággobargo leair raide, mat ledje huksejuvvon duhtadit Revolu šuvnna gallánkeahtes nealggi. Riikka galge ovdánahttit friddjan dahkat olbmuid. Dađi bahábut de dát šattai roassun, lei nu ollu veahkaájolašvuohta ja bahávuohta. Golbma stuorra terrorbáru ledje roassun sovjehtalaš álbmogii: Boand daid joavkoolggosádju 1929is 1932is, Moskva proseassat 1936as-1938is (golbma stuorra, alm mo laš proseassa ovddeš njunoš kommunistabellodaga miel lahtuid vuostá) ja olles álbmotčearddaid bággo fárre heamit 1940is. Ásahedje GULag (Glavnoje Upravlenije Lagerej) mat galge fáŋgageasehemiid ja inter neremiid hálddašit. Leairraid huksemat lassánedje maŋ ŋá Molotov-Ribbentrop-lihtu 1939is (ii-fállehanlihttu gaskal Sovjet-Lihtu ja Duiskka). Hirbmat judnis leaira- ja giddagasvuogádat ásahuvvui miehtá Sovjet- Lihtu. Eanemus bahábeakkálmasat ledje Sibiirjá leairrat, muhto dákkárat ledje miehtá dán stuorra riikka, dav vin gitta Franz Jovsset riikii, nuortan gitta Beringnuorrái. Dáid leairraid jápmologut ledje miljovnnaid mielde. Riga Memorial Society almmuhii dáid leairraid kártta ja dárkilis listtu. Merkejuvvon 650 leairrain oaidná ahte Davvioarje-Ruoššas leat 34 ossodaga mas leat velá vuollálas leairrat, giddagasat, gaskaboddosašleairrat viidásut fiervrri deapmái, bargoleairrat ja steavllidansajit. Oktii buot ledje 1976 leairra, 273 giddagasa ja 85 giddagasa silo laš miellabuhcciide. Olbmuid sáddejed- 38 Sámis 22/2016

39 je ruossut doar rás vávttaiguin geat eai čájehan árpmu. (Gáldu: John Gustavsen, Nordlys ) Sámiid bargun lei fievrridit bombbaid, nisttiid ja bargo veagaid measta geainnohis Guoládatnjárggas. Go Stalin geassemánu 3. beaivve 1937 vuolláičálii kommunistabellodaga bolesdoaimmahaga mearrádusa, de lei suollemas bolesis NKVD (maŋŋá KGB, dál FSB) buorre galli jávkadit ráđđenvuogádaga vuostálastiid geat ledje máhccan ruoktot maŋŋá álgo olggosádjonbáruid. Miehtá Sovjetlihtu doaibmagođii "terrora dulvebárru". Dát bárru olii maiddái Guoládatnjárgii. NKV- Das ledje sierra earit maid galge deavdit. Sii ollejedje goddit čuohtenáre olbmuid, maiddái logenáre Lujávrri (Lujavrr) sápmelaččaid. Muhto godde maiddái norgalaččaid geat ledje fárren Tsypnavolokii. Gáldut čájehit ahte 1379 olbmo Murmánskka fylkkas godde politihka laš sivaid geažil ja 40-logus. Muđuid lei vihtta dahje logi jagi Gulag ráŋggáštusbarggus dábálaš. Ollusat eai beassan heakkas dákkár leairrain. Badjel 6000 olbmo gillájedje politihkalaš terrora. Kresty (ruossat) nam masaš giddagasas Leningrádas godde 40 guoládaga sámiid. Stuorra Levasho-girkogárddis gos olbmo leat hávdáduvvon, leat maiddái sámit. Dát olbmot ledje dupmejuvvon jápmimii. 60 sámi sáddejuvvo jedje maid dái GULagii, muhto mo singuin geavai, ii leat dihtosis. Sámiid doarrádallamat Guoládagas joatkašuvve dassá žii go Stalin jámii. Stalináigodagas oktiibuot 105 sápme lačča ledje geahčastan vášálažžan. Máŋgasa dubme jedje jápmimii. Máŋg gas imaštit manin ráfálaš sámi álbmoga, olbmuid geat elle guhkkin eret stuorit dáhpáhusain, biinnidedje. Historihkár Jens Petter Nielsen, Romssa univer si tehtas (Ávvir , John Gustavsena artihkal), čilge čuovvovaččat: 1) Go ásahedje davvi fanasveaga, de dat mearkkašii ahte smávva sámi servodagaid bákkus fárre hedje stáhta sihkarvuođapolitihka geažil; 2) logus álggahedje Sovjehtaeiseválddit jávkadanbarggu davvi rádjaguovlluin, Norgga oarjjabealde suoma rájá guvlui. Sápmelaččaid bákkus fárrehedje dáin guovlluin eret. Maiddái eará čeardda joavkkuid nugo láttániid, esttelaččaid, duiskániid ja dážaid (170) galge jávkadit guovllus; 3) Stalin oaivvildii ahte smávva čearddaid olbmuid galggai jávkadit go sii leat áittan stáhta iehčanasvuhtii. Muhtumiid dolvo gitta Jaskes- Sámis 22/

40 ábiriddui; 4) NKVDas lei oalle stuorra vuoigatvuohta "čorget" guovllu, ja sis ii lean ávki árpmu bivdit. Jens Petter Nielsen jáhkká ahte sivva manin eiseválddit beroštisgohte sápmelaččain lei go dát álbmot orui njealji riikkas. Dasto sii ásse rádjaguovlluin, ja sis lei oktavuohta rájáid nuppe beallái. 1938is áššáskuhtte sápmelaččaid ja earáid ráhkkaneamen sierra "Sámestáhta" Guoládatnjárgii. Sii návde maiddái beakkán ruošša etnográfa ja lappologa Vasilij Alimov gii lei Murmánskka fylkka musea direktevra leat oasálažžan. Su áššáskuhtte danin go son dávjá gallestalai sápmelaččaid ja doalahii oktavuođa "borgálaš" olgoriikkalaš spesialisttaiguin, ovdamearkka dihtii Erkki Itkonen Suomas ja Just Qvigstad Norggas. Oktan Vasilij Alimovain ledje áššáskuhttán 33 olbmo geaid navde leat mielde sovjehtavuostálas doaimmas. Muhtumiid eai gávdnan, earret eará Zacharij Efimovitj Tjernjakov gii lei guođđán Guoládatnjárgga ovdalgo terrordoaimmaid álggahedje. Illásteami ja biinnideami vuolde dovddastedje buohkat iežaset sivalažžan, earret Aleksej Ignatievitj Selivanov, priváhta boazodoalli Voron esiiddas (Voronje pogósttas). Su dubmejedje 5 jagi ráŋggáštusbargui muhtun bargoleairras. Son ii goassege máhcan ruoktot. 15 olbmo steavlidedje ovttas Alimovain golggotmánu 22. beaivve 1938is Leavasjovskijvuovddis Leningráda olggo bealde. Máŋggas dáin ledje Alimova veahkkebargit go son doaimmahii iežas die đalaš etnográfalaš guorahallamiid. (V. V. Sorokazjerdjev Vasilij Alymov samernas vän folkets fiende, Leif Rantala girjjis "Dokument om de ryska samerna och Kolahalvön", 2006.) Kommunisttalaš servodatgeahččaladdan mii álgga huvvui 1917is gopmánii 1991is. Dál lea Ruošša formá lalaččat demokratiija, man unna hovdengottáš Moskvas (Kremlis) válddálaččat stivre. Perestrojkain, ekonomalaš ođastusain, man sovjehtalaš jođiheaddji Mikhail Gorbatsjov, álggahii 1987as, čuožži ledje Sovjetlihtu ekonomiijá ođđasisrievdadumit ja dalle rahpasii maiddái márkanekonomiijai muddejuvvon vejolašvuohta. Máŋggat mearkkašahtti politihkalaš ja kultuvrralaš ođastusat dagahedje ahte lihtu ekonomalaš dilálašvuohta lei gopmáneamen ja dán proseassa boađus lei ahte lihttu 1991as heaittihuvvui. Go borramušgalvvut vátnugohte, fertejedje olbmot čuožžut ráidun fidnet deaŧaleamos birgenláhke gálvvuid. Jeltsin vuittii 1991as Ruošša vuosttas presideantaválgga. Jeltsin ráđđehus heittihii háddemuddemiid, njeidii hirbmosit almmolaš goluid ja rabai riikka ekonomiija olgoriikkaide. Ođastusat njeide eallindási hui ollu olbmuide. Dieđusge dát rievdamat váikkuhedje maiddái sámiid organisašuvdnabargui ja kultuvrralaš doaimmaide. Dás duohko eai šat ožžon almmolaš doarjagiid eiseválddiin kanturgoluide, giellaealáskahttimii, kursadoaimmaide ja girjealmmuhemiide. Murmánskka guovllu lágas (2008) lea nannejuvvon ahte leat sápmelaččat geat leat guovllu eamiálbmot nugo guovddášfápmolágat (foederálalágat) leat mearridan. Dán lága mielde galget sápmelaččain leat dihto ovda munit vai sii seailluhivčče árbevirolaš eallinvuogi, doala hivčče máhtuid ja sullasaš beliid. Sápmelaččat leat danin áidna eamiálbmot Guoládatnjárggas. Easkka 1989is rahpasii Луяввьр Lujavv r (Lovozero), sámiid oaivegávpot, olgoriikkalaččaide. Ovttasbargu gaskal Lujávv r ja Kárásjoga lea leamaš ávkin bu- 40 Sámis 22/2016

41 riid bohtosiiguin, ovdamearkka dihtii leat fidnen ođđa čáhcerusttega, ođasmahttán buohcceviesu ja leat háhkan buohccebiillaid ja maiddái ođasmahttán kulturguovddáža. Sámiin ruoššabealde lea sierra guolástanearri golmma árbe virolaš guovlluin. Ovttasbargguin ruoŧa Haparánda Norfrys njuovahagain huksii Tundra njuovahat ođđa áigásaš rusttega. Eiseválddit leat dohkkehan ođđa boazo doallovuogádaga obsjina (oktasaš opmodaga/gili searvvi) mii lea vuođđuduvvon bearrašiidda ja sohka gottiide. Dán vuogádaga lea ruošša hálddahus mearridan lágas mii dohkkehuvvui 2003as, privatiseren dihtii boazo doalu unnit osiide. Sámi radiosáddagat leat fas álgga huvvon priváhta fitnodatdoarjagiiguin (sponso riiguin) ja sámegiela leat ealáskahttán ođđa alfabehtain mii doaibmagođii 1982is. Sámit leat organiserejuvvon guovtti váldosámiid servviide, ja goappásge leat gávcci báikkálaš searvvi. Muđui leat sámiin earret eará áirasat Sámeráđis, Barentsguovllu eamiálbmotlávdegottis, RAIPONis (The Russian Association of Indigenous Peoples of the North) ja Murmánskka fylkka (Murmansk Oblast) ráđis mii ovddida sámiid beroštumiid. Sámi eallinmokta ja ealasisvuohta čuovgá čađa dán govas. Semen Bolyshunov doaimmas. Govva Alexander Stepanenko Maŋŋá perestrojka, go rádjá rahpasii oarjemáilbmái ja ruoššabeale sámit ožžo oktavuođa skandinavia sáp melaččain, de lea sámi kultur- ja giellaealáskahttin ovdánan. Vaikko skuvllaide eai leat lihkostuvvan oaž žut sáme giela, de sámiin lea ain nana iešdovdu ja barget áŋgirit seailluhit iežaset árbevieruid, kultuvrra, duoji ja dađistaga leat eanet olbmot oahppagoahtán sámegiela ja goarrugoahtán fas sin álgoálgosaš gávtti. Sámi iešdovdu, dihtomielalašvuohta ahte sii leat oassin oktasaš Sámis geat leat sierraláganat lea nanus. Boazodoallu lea ain sámiid váldoealáhus oktan don doložis vurkejuvvon ja viidásetfievrruduvvon árbevieruiguin ja dieđuguin. Gielalaš ja kultuvrralaš assimilašuvdna ii leat nagodan cuvket guoládaga sápmelaččaid čearddalaš dihtomielalašvuođa. Sámis 22/

42 Aage Solbakk Govvamuittut Norgga beale lullisápmelaččat, erenoamážit Helge lánddas máttás/lulás, eai lean duhta vač čat boazodoalloláhkii, mii lei addojuvvon 1897:s. Sii dáhtto maiddái váikkuhit ođđa boazo doallo láhkii, man eiseválddit ledje gárv vis tea men ja mii galggai leat buot Norgga beale boazosápmelaččaid várás. Láhkaášši šattai ge hui dea ŧa lažžan vuosttaš sámi riikkačoahkkimis Troan dimis 1917:s. Lullisámi nisu Elsa Laula Renberg ( ) lei njunnošis lágideamen vuosttaš sámi riikkačioahkkima, mii dollui Metodista-girkus Troandimis guovvamánu beivviid 1917:s. Lágideaddjin lei Brurskanken Samiske kvindeforening, man ovdaolmmoš lei Elsa. Boazodoalu láhkaášši šattai ge deaŧa leamus áššin čoahkkimis. Dáhpáhus bekkii viidát ja da gahii stuorra beroštumi Norgga aviissaid gask kas, vaikko lei máilmmesoahti. Ledje čoahk kanan sullii 150 sápmelačča, eanaš lulli sámi boazodoallit. Ruoŧa bealde ledje boahtán sullii 20 boazodoalli, muhto davimus Sámis Finnmárkkus dušše guovttis: Kárášjoga boazosápmelaš Klemet Mathisen Somby ( ) ja Unjárg ga gieldda ruhta doalli John Roska ( ). Soai ovddasteigga Finnmárkku boazosápmelaččaid. Čoahkkima jođiheaddjin vállje juv vui Elsa Laula Renberg, ja sadjásaš jođi head djin Roska. Sámiid čuohtejagi historjá čilgejuvvon govaid bokte Sámis 22/2016

43 Vuosttaš sámi riikkačoahkkin, mii dollui Troandimis Čoahkkima rabadettiin Elsa Laula Renberg deattuhii sápmelaččaid oktasaš beroštumiid riikkarájiid badjel ja dajai ee.: "Mis sámiin ii leat leamaš oktasašbargu, eat ge mii leat oahppan bargat searválagaid čeardan. Otne mii vuosttaš geardde Ruoŧa ja Norgga beale sámit geahččalit ovttas bargat." Govva: Noras arkiiva. Sámis 22/

44 Davvi mearrasápmelaččat ledje gillágoahtán garra dáruiduhttinbiekka. Mearrarittu skuvllain illá gullui šat sáme giella. Dat lei gildojuvvon. Dan eai sáhttán šat dohkkehit mearra sámiid njunnošat. Sii ledje gullan ahte Troandin-čoahkkin 1917:s lei menestuvvan bures. De geasse mánu 9. beaivve 1919:s čoahk ka nedje badjel 100 sápmelačča Bonjákassii Detnui. Eatnašat ledje Deanus eret. Čoahkkima rabadettiin deatnulaš Pávvel-Niljas Nils Pavelsen ( ) dajai ahte sámegiella lei dál šaddan vártnuhis dillái, dannego skuvlaláhka gild dii geavaheamis sámegiela skuvl las. Sámegiela hárrái čoahkkin celkkii čuovvovačča: Sámegiella galgá geavahuvvot buot oskkoldatoahpahusas sáme mánáide buot jahkedásiin má ná skuvlla váccedettiin. Sámegiella galgá gevahuvvot oahpahusas sámemánáide goittot golbma vuosttaš jagi. Dárogiela oahpahus sámemánáide galgá dáhpáhuvvat seamma láhkai go vieris giela oahpahus Norgga skuvllain. Seamma geasi riikkaorganisašuvdna Sámi Sentralsearvi vuođđuduvvui. Máret-Lemet Klemet Pedersen Solbakken ( ), Rávttošnjárggas Porsáŋggus eret, vállje juvvui ovdaolmmožin; čállin John Haug ( ), Davvi- Roms sas eret ja ruhtadoallin Lemet - Lemet Klemet Klemetsen Hætta ( ), Guovdageainnus eret. Searvi galggai doaibmat riikka searvin ja bargat buot sámiid áššiiguin. Dat geahččalii maiddái bargat boazodoalu láhkaáššiin, mii lei sear vái hui ođas ja amas. Oainnat eise válddit ledje dovddadan ahte ledje gárvvisteamen ođ đa boazo doallo lága mii galggai gokčat op pa riikka. Láhka addui 1933:s. Sámi sentralsearvi lágidii riikkas čoahkkima Bonjákasas Deanus suoidnemánu beiv viid Ledje boahtán badjel 100 sápmelačča. Maiddái lullisápmelaš Elsa Laula Renberg lei boahtán čoahk kimii. Deaŧalaš fáddán lei dáruiduhttinpolitihkka mii lei čuoh čan garrasit mearrasámi guovl luin. Čoahkkimis bohciidii sámiid čeard dalaš moriidus. Ohpit guovva mánus ja geassit 1921 sápme laččat čoahk kanedje doallat čoahk kimiid, guovvamá nus Tromssa gávpogis ja geassit Troandimis. Tromssa čoahkkimis digaštalle earret eará eiseválddiid boazodoallolága evttohusa, man birra ságastalai boazo doallobadjeliigeahčči Kristian Nissen. Boazodoalu láhkaášši lei maiddái guovddážis riikkačoahkkimis Troandimis. Ledje eanaš lullisápme laččat geat oassálaste čoahkkimii. Sámi sentralsearvi organiserii maiddái sámelisttu 1921 stuorradiggeválgii. Lei deaŧalaš almmustahttit áviissa mii čuvgehivččii válgabarggu. Sagai Muittalægje lei heaitti huvvon 1911:s. Nu riegádii Samealbmug-áviissa, man doaimma headdjin válljejuvvui Piera-Jovsset Josef Pedersen Baukop (gii lei ovda olbmo, Máret-Lemeha, viellja). Sámi riikkačoahkkima lágideaddjit: gurut beales: Ellen Lie, čoahkkima čálli; Anna Löfwander-Järwson, čoahkkima "ruhtaministtar" ja Elsa Laula Renberg, čoahkkima jođiheaddji. Govva: Noras arkiiva. 44 Sámis 22/2016

45 Sámis 22/

46 Lullisápmelaš Daniel Mortensson ii dorjon sámegiel oahpahusa skuvllain. Son doaim mahii áviissa Waren Sardne (ja mii fas ilmmai ). Govva: Noras arkiiva. Birrasiid 1920 rahčagohte muhtumat Bálágis vuođđudit sámesearvvi Ofuohta-guvlui. Njunnošis goit tot ledje oahpaheaddjit Nils Johnsen Sarri ja Henrik Kvandal ja boazosápmelaš Pehr Tuuri. Juovlamá nu 21. beaivve 1920 de vuođđuduvvui Ofuohta sámesearvi. Čoahk kin dollui Kalvåsen-skuvllas gos Kvandal lei oahpaheaddji. Nils John sen Sarri válljejuvvui ovdaolm mo žin ja Henrik Kvandal čállin. Guovvamánus 1924 searvi mearridii lágidit sierra sámelisttu dan jagi stuorradiggeválgii. Henrik Kvandal ( ) finai jahkásaš Májajávrri čoahkkimis ávžžuhea men lullisápmelaččaid searvat listo bargui. Dasa vulggii fárrui Elsa Laula Renberg gii šattai listtu nub- 46 Sámis 22/2016 bin evttohassan. Listtu njunušin lei Henrik Kvandal. Listu oaččui dušše badje laš 100 jiena, mii šlundudii Kvandala. Sápmelaččat eai leat vel doarvái láddan ovttas bargat, son šuohkiha Waren Sardne áviissas Dáruiduhttinpolitihkka lei garran ja čájehii ahte lei váttis doallat heakkas Norgga beale sámi serv viid, mat oanehis áiggis heite doaibmamis. Dasa lassin muhtumat hoavd dain jápme dáid áiggiid. Ja Waren Sárdne-áviisa ge heaittihuvvui. Sámiid hávkadeapmi álbmogin orui menestuvvamin, goittot Norg ga bealde, gádde áŋgireamos dárui duhttit. Dan einnostii Finnmárkku skuvladirektevra. Muhto maiddái muhtun dutkit ledje dan oaivilis, earret eará lappo loga J. Qvigstad gii 1935:s dovddahii: Go sápmelaččat jávket, de meark kaša dan ahte geavahišgohtet dáčča bik tasiid, eallinvuogi ja giela ja heitet hupmamis sámegiela, sii dalle gehččojit dáččan. Muhto nu ii geavvan álfárot. Nuppi máilmmesoađi maŋŋá rievda gođii eiseválddiid oaidnu sámiid hárrái. Ja sámi ofelaččat válde ovddasvástádusa. Sii bosádedje heakka sámi servviide mat ledje jaskkodan ovdal soađi. Sin barggut ledje de vuođđun dasa mii lea gohčoduvvon Sámi lihkadussan. Daid birra čilget govvateavsttaid bokte.

47 Östersund 1918 Ruoŧa sámi áššit eai lean nu seavdjnat. Ruo ŧa beale lullisápmelaččat geat oassálaste Troandima čoahkkimii 1917, ráhk kanišgohte juo dán čoahkkimis lágidit seammasullasaš čoahkkima Ruoŧa bealde. Dat dollojuvvui Östersund gávpo gis guovvamánus Guovddážis ledje seamma lágan áššit go Troandima čoahkkimis: boazodoallo- ja oahpahusáššit. Govva: Noras arkiiva. Henrik Kvandal bearrašiinnis. Henrik Kvandal lei riegádan 1865:s ja jámii skábmamánus 1950:s, 85 jagi boarisin. Bearaš ásaiduv van Kvandalen- gillái lahka Bjerkvik. Henrik bargagođii boazo reaŋgan, muhto loahpas su bea raš nohkkui. Muhtun áigge son searvvai Lofuohtabivdui, muhto doppe gal lei su buoremus áigi "dalle go beasai leat gáttis", son lea muitalan. Son gazzagođii oahpu ja váccii oahpaheai skuvlla Elverum-báikkis Son barggai oahpaheaddjin sihke Lágesvuonas, Ivggus ja Divtasvuonas ovdal go ásaiduvai márko sámi Kalvåsen-gillái 1902:s. Moadde jagi ovdal son lei náitalan gili nieiddain Eline Johnsdatteriin, gii lei 12 jagi su nuorat. Dáppe Henrik barggai oahpaheaddjin dassái go agáiduvai. Govva: Tromsø Museum/Noras arkiiva. Sámis 22/

48 Sámi sentralsearvi lágidii riikkačoahkkima Bonjákasas Deanus suoidne mánu beivviid Ledje boahtán badjel 100 sápmelačča. Maiddái lullisápmelaš Elsa Laula Renberg lei boahtán čoahkkimii. Son doalai beaktilis sártni, mas son deattuhii ahte sápmelaččat fertejedje ovttas bargat várjalit sin árbevieruid ja vuoigatvuođaid. Dan deattuheigga maiddái searvvi ovdaolmmoš Máret-Lemet Klemet P. Solbakken ja čálli John Haug. De ii lean imaš ahte čoahkkimis bohciidii sámiid čearddalaš moriidus, nu go muhtun áviissat čálle. Lágideaddjit ráhkadedje maiddái leavgga masa lei čállojuvvon: Eatni váibmu vardá go su mánát eai dáhto su dovdat. Nu garrasit lei dáruiduhttinpolitihkka čuohcagoahtán sámi bearrašiidda. Govva: Noras arkiiva. 48 Sámis 22/2016

49 Finnmárkku sámelisttu Samernes liste evttohasat stuorra diggeválgii Samealbmug-áviisa ávžžuhii sápmelaččaid jienastit Finnmárkku sámelisttu Samernes liste. Listu oaččui uhccán jienaid, ja vásse masá 50 jagi ovdal go Finnmárkku sápmelač čat fas lágidedje sáme listtu stuorradiggeválgii (1969). Buolbmátlaš Jávo-Erke Ole Erik Tapio ( ) lei sámelisttu njunuš. Son lei gávpealmmái, girkodulka ja lei maiddái muhtun áig ge Buolbmát gieldda sátnejođiheaddji. Govva: Noras arkiiva. Sámis 22/

50 Troandin 1921 Boazodoalu láhkaášši lei maid dái guovddážis riikkačoahkkimis Troandimis geassit 1921:s. Ledje eanaš máttasápme laččat geat oassálaste čoahk kimii. Dušše okta lei boah tán Finnmárkkus: Iŋggá- Biehtár Petter Nilsen Banne, Unjárgga boazosápmelaš, gii lea guovdu govas. Govva: Noras arkiiva. Pávvel-Niljas Piera Per Fokstad ( ), oahpahead dji ja sámi filosofa, vuolle Deanus eret. Son čálii sá mi oahpahus plána (1924) man son Deanu sámesearv vi namas sáddii Girko- ja oahpa hus departementii. Oahpahusplánas son evttohii nannet sámegiela oahpahusa skuvl lain. Skuvlaeiseválddit hil go evttohusa, danne go dáruiduhttinpolitihkka galggai jotkojuvvot. Govva: Noras arkiiva. 50 Sámis 22/2016

51 Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi jahkečoahkkin1953 Sámi S entralsearvi, mii lei vuođđuduvvon 1919 ja lei buot sápmelač čaid várás, hávkkai moadde jagi maŋŋá dáruiduhttinbiekka sisa. Mátta- dahje lullisámiid searvebarggut maiddái váido, ja organisašuvnnat vuoimmehuvve. Soađi rádjái ledje dih to orga nisa šuvdnadoaimmat Májajávrri čoakkámiin maid Sáme mišuvdna lágidii. Dát čoakkámat ledje ge vuođđun cahkkehit fas heakka organiseremii soađi maŋŋá. Lullisámi boazodoallit, geat eai ollásit luohttán eiseválddiid boazodoallopolitihkkii, háliidedje vuođđudit ealáhusorganisašuvnna mii bealuštii ollásit boazodoalloáššiid. Muhtumat dáhtto fas orga nisašuvnna mii sáhtii ovddastit buot sápmelaččaid. Ii menestuvvan ása hit oktasaš sámi organisašuvnna. Jagi 1948 vuođđuduvvui de Norg ga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi NBR. Govva čájeha NBR:a jahkečoahkkimis Rørosas 1953:s. Govva: NBR:a arkiiva. Sámis 22/

52 Oslo Sámi Searvvi Sámi Searvvi vuođđudančoahkkimis 1948 Ii lihkostuvvan vuođđudit oktasaš sámi organisašuvnna. Danne badjánii dárbu daid sápmelaččaid gaskkas geat eai gullan boazodollui, ásahit riikkaviidosaš organisašuvnna mii ii lean čadnon man ge erenoamáš ealáhussii. Nu vuođđuduvvui Oslo Sámi Searvi. Dan álggahedje sámi studeanttat ja dáčča dutkit geat beroštedje sámiid áššiin. Álggos searvi doaimmai báikkálaš searvin, muhto jagi 1951 dat rievdaduvvui riikkasearvin ja oaččui nama Sámi Searvi/Samisk Selskap. Oslo Sámi Searvvi Sámi Searvvi vuođđudančoahkkimis guovvamánus Gurut beales: stuđeanta Thor Frette, Kárášjohka; stuđeanta Hjalmar Pavel, Deatnu; Samuel Balto, Kárášjohka ja Ole Klemetsen Hætta, Guovdageaidnu. Govva: Noras arkiiva. 52 Sámis 22/2016

53 Sámi radiosáddagat Juo logus Kárášjoga Johtti sámiid Searvi sáddii ávžžu hu sa Norgga eiseválddiide álgga hit sámegiel sáddagiid radios. Norgga radio NRK lei ása huv von ja lei sáddegoahtán dárogiel prográmmaid Čáhce sullos 1934:s. Vuost taš sámegiel sátta mii sádde juvvui studios, dáhpáhuvai Romssa gávpogis skáb mamá nu 8. beaivve 1946 tiibmu Sáddaga doaimmahii guovdageaidnulaš Sara Klemetsen Hætta, gii lei vázzimin skuvlla doppe. Oahpaheaiskuvlla oahppiguovttos Edel Hætta Eriksen ja Katrine Johnsen šattaiga doaim maheaddjin giđđat Ledje guokte 15 minuhta guhkkosaš sáddaga vahkkui. Čakčat 1965 Sámeradio doaim mahus sirdojuvvui Roms sa gávpogii, ja čak čat 1976 NRK:a Sámeradio doaimmahus sirdojuvvui Kárášjohkii. Govat: Noras arkiiva. Bajábealde: Sara Klemetsen Hætta. Vulobealde: Katrine Johnsen. Sámis 22/

54 Jagi 1956 Sámekomitea áigi jorggiha sámiid beallái Finn márkku Sámeráđđi (mii lei ásahuvvon 1953:s), Sámi Searvi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi sáddegohte eiseválddii de eambbo ja eambbo árvalusaid ja evttohusaid čoavdit sámi servo - da ga vuođđodárbbuid ja ovddidit sámiid vuoigatvuo đaid. Maid dái muhtun dáčča dutkit serve ávžžuhusaide. Nu Girko- ja oahpahusdepartementa nammadii Komitea mii galgá čielggadit sáme gažaldagaid. Komitea galggai čielggadit prinsihpalaš beliid servodatgažaldagain mat gusket sámiide. Dasto galggai evttohit konkrehtalaš eko no ma laš ja kultuvr ra laš doaimmaid nu ahte lea vejolaš čeahp pu dit sápmelaččaid birget servodagas. Lea mearkkašahtti ahte komitea miellahttu Per Fok stad lea muitalan ahte komitea nammaduvvui maŋŋá go son persovnnalaččat lei čađahan "sitdown "-streaikka stáhtaráđi kántuvrras Oslos. Ov da ráiddus gurut beales: Nordlándda fylkka sáme fáldi Peder Hagen; komiteačálli Erland Aalde, Girko- ja oahpahus departementa; konserváhtor As bjørn Nesheim, ovdaolmmoš, Oslo; Finnmárkku Sámeráđi ovdaolmmoš, oahpaheaddji Per Fokstad, Deat nu. Maŋŋe ráid dus gurut beales: Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ovdaolmmoš, boazosápmelaš Paul Danielsen, Meråker; Kárášjoga sátnejođiheaddji, oahpaheaddji L. Lind Meløy; Guovdageainnu sátnejođiheaddji, leansmánni Arvid L. Dahl; Porsáŋggu sátnejođiheaddji, livnnet hoav da Hans A. Opstad; Sámi Searvvi ovda olmmoš, pro fessor Gutorm Gjessing, Oslo. Govva: Noras arkii va. 54 Sámis 22/2016

55 Sápmelaččat bargagohtet davviriikkalaččat Sámi njunušofelaččat oidne dárbun bargagoahtit ovttas davviriikkalaččat. 1953:s de dollojuvvui stuorát sámečoahkkin Sámiid Álbmotallaskuvllas Johkamohkis Ruoŧas. Bisma Bengt Jonzon, gii lei skuvlastivrra ovdaolmmoš, rabai čoahkkima dajadettiin earret eará: Eai goassige ovdal leat eiseválddiid, institušuvnnaid, organisašuvnnaid ja eará doaimmaid olbmot mat giehtadallet sápmelaš kultur- ja ealáhusgažaldagaid, ná ollu boahtán ovtta sadjái nu ollu sápmelaččaiguin dan várás ahte singuin ovttas guorahallat ja árvaladdat sápmelaččaid birgenlági dilálašvuođaid ja ealáhus- ja kulturgažaldagaid. Konfereansa válljii juohke riikka várás lávdegotti mat galge ráhkkanahttit áššiid boahtte konferensii. Davviriikkaid Sámiráđđi de vuođđuduvvui nuppi davviriikkalaš sámekonfereanssas Kárášjogas 1956:s sámegažaldagaid oktasašbarggu orgánan Suoma, Norgga ja Ruoŧa gaskkas. Sámi čoahkkin Johkamohkis Gurut bealde nubbin: Hjalmar Pavel, Deatnu; Hans J. Henriksen ( ), Deatnu; Per Idivuoma ( ), Láttevárri; Israel Ruong ( ), Árjjatluovvi/Árjepluovve; Asbjørn Nesheim, Oslo; dasto suopmelaš virgeolmmoš, ja olgeš ravddas suopmelaš Karl Nickul, Helsset. Govva: Noras arkiiva. Sámis 22/

56 Sámekonfereanssas Heahtás 1968 Áirasat digaštallamin sámi áššiid. Gurut beales: Nils Jernsletten, Deatnu; Israel Ruong, Ruoŧa sápmelaš; Karl Nickul, Suopma ja Reidar Suomenrinne, Ohcejohka. Govva: Noras arkiiva. Sámeleavga, man Davviriikkaid Sámekonfereansa dohkkehii jagi Govva: Noras arkiiva. 56 Sámis 22/2016

57 Norgga Sámiid Riik kasearvvi (NSR) vuođđudančoahkkin Guovdageainnus 1968 Dađistaga vuođđuduvvojedje báikkálaš searvvit: Kárášjohkii jagi 1959, Guovdageidnui 1963 ja Detnui ja Porsáŋgui moadde jagi maŋŋá. Nu čoahkkanedje buot dát searvvit Guovdageidnui vuođđudit Norgga Sámiid Riikkasearvvi NSR. NSR:a vuosttas ovdaolmmožin válljejuvvui guovdageaidnulaš Johan M. Klemetsen. Čoahkkin mearridii ahte dušše sápmelaččat sáhttet leat NSR:a olles dahje dievas miel lahttun. NSR lea atnán ávvira ollu áššiin mat leat leamaš sámi álbmogii buorrin. Erenoamážit riikkasearvi lea fuolahan kulturja oahpahusáššiid. Maiddái sámi čáhce- ja eatnanvuoigatvuođat leat leamaš organisašuvnna guovddášáššin. Govva čájeha NSR:a vuođđudančoahkkimis Guovdageainnus Gurut beales: Hans J. Henriksen, Fanasgieddi; Mikkel Gaup, Máze; Marit Stor dahl, Káráš johka; Peder Andersen, Por sáŋgu; Hans Hansen, Porsáŋgu, Olav Guttorm, Kárášjohka ja Per Fokstad, Deatnu. Govva: Odd Mathis Hætta. NSR:a stivračoahkkin Kárášjogas 1973 Gurutbeales: sadjásašjođiheaddji Peder Andersen, Billávuotna; stivralahttu Alf Isak Keskitalo, Guovdageaidnu; ovdaolmmoš Regnor Solbakk, Deatnu; ruhtadoalli Edel Hætta Eriksen, Guovdageaidnu ja čálli Johan Klemet Kalstad, Guovdageaidnu. Gov va: Odd Mathis Hætta. Sámis 22/

58 ČSV-semináras Guovdageainnus juovlamánus 1970 NSR:a olbmot, máŋggas dain nuorra sámi stu đeant tat, čoahkkanaddagohte digaštallat sámiid dili ja mo sáhtášii ovddi dit ja nannet sámiid ealáhus lágiid ja kultuvrra ávkin boahtte vaš buolv vaide. NSR:a namas, man duogábealde ledje NSR:a Regnor Solbakk, Ságat-doaimmaheaddji Odd Mathis Hætta ja Norgga Sáme ráđi kántor hoavda Hans J. Henriksen, lágidedje de nu gohčoduvvon ČSVseminára Guovdageidnui ovda laš juovllaid 1970:s. Čoahkkimis riegádii dajal dat: Čájet sámi vuoiŋŋa ČSV! Marit Oskal, Inga Ravna Eira ja Johan Albert Kalstad. Čoahkkin válljii lávdegotti mii galggai bargagoahtit oažžut ásahuvvot sámi dutkaninstituhta mii bearráigeahčašii dutkamiid sámi beroštumiid ja dárbbuid vuođul. Njeallje jagi maŋŋá, 1974, Sámi instituhtta álggahii barggus guđain bargiin dovdosániiguin: Sámi instituhtta lea sámeálbmoga álgga ja opmodat. Govat: Nils Jernsletten. Andreas Njarga, Ole Henrik Magga ja Maj-Lis Skaltje. Sverre Fjellheim, Aage Solbakk ja Per Jernsletten. ČSV-seminára maŋŋá iđii čálus Guovdageainnu suohkanviesu seaidnedávvalii. 58 Sámis 22/2016

59 1970-lohku sámi kulturdoaimmaid lieđđun 1970-lohku lea viehka erenoamáš sámi ođđaáigge historjjás. Dat lea duođaid sámi lihkadusa lihkahusaid áigi, lea muhtun sámi kulturpolitihkkár gohčodan dien áigodaga. Dalle šaddá politihkka ollásit sámi organisašuvnnaid háldui, ja njunušeiseválddit gulahallagohtet sámi orga nisa šuvnnaiguin. Sámi politihkka álfárot ođastuvvo. Sámi duodji ja govvadáidu ealáskii. Sámi nuorat juoigagohte. Sámi girjjálašvuohta lieđđugođii. Dovddus lea girjjálašvuođa seminá ra Sirpmás čakčat 1972:s. Dat lea maiddái gohčoduvvon ČSV-čoakkámin. Čoakkámis čállojuvvojedje ollu divttat mat álge ČSV-bustá vaiguin. Divttat almmustuvve Jurdagat ja sánit-girjjis 1975:s. Girjji doaimmahii Anders Guttormsen, gii lei čoakkáma váldojođiheaddji. Son lei ollu jagiid Nuorttanaste-áviissa doaimmaheaddji. Go devddii 70 jagi, son oaččui Gonagasa ánsomedálja gollis. Govva: Noras arkiiva. Vuosttaš sámegielat mánáidgirjji 1976 Marry Áillonieida Somby almmuhii 1976:s vuosttaš mánáidgirjji sámegillii: "Ámmul ja alit oarbmælli". Sámis 22/

60 Sámemusihkka Maiddái musihkka šattai deaŧalaš oassin sámi kulturrahčamušain. Luohti ovddiduvvui sihke árbevirolaš ja ođđaáigásaš vugiiguin. Muhto eai buohkat liikon dasa. Muhtun sámi sátnejođiheaddji dajai ahte "Juoigan ii leat kultuvra. Dat vuolgá badjelmeari juhkamis." Muhto luohti dohkkehuvvui, erenoamážit sámi álbmotmusihka jietnan. Dat ahtanušai artisttaid bokte dego Áillohaš Nils-Aslak Valkeapää, Deatnogátte Nuorat ja Mari Boine. Áillohaš Nils-Aslak Valkeapää. Govva: Noras arkiiva. 60 Sámis 22/2016 Deatnogátte Nuorat ledje vuosttaš joavku mii sámi musihka dagai dovddusin miehtá Norgga riikka. Govva: Bård Gudmund Hansen, Finnmarken.

61 Álttá-ášši Govva čájeha sápmelaččaid čoahkkanan ja ceggen lávu Stuorradikki olggobeallái vuostálastit Álttá-Guovdageainnu čázádaga dulvadeami. Gurut beales: Guovdageainnu gávttehas, Suoma beale sámeradio jounalista Jusse Högman, muhtun Kárášjohkalaš, Niillas A. Somby, Jorunn Eikjok, Mikkel J. Hætta, Mikkel Anders J. Gaup ja Mikkel Eira. Govva: Scanpix. Sámit ákšuneregohtet 1960-logus almmustuvve plánat dulvadit Álttá-Guovdageainnu čázádaga elrávnnji dahje šleađgga dih tii. Jagi 1968 plánaid mielde lei oaivil dulvadit oppa Má ze gili, mii dagahii dan ahte sá mi organisašuvnnat vuostálastigohte dulvadanplánaid. Norg ga Stuorradiggi mearridii buođ đut Álttá-Guovda geainnu čázádaga, mii buol - láhii máŋgga jagi rieža ja digaštallamiid. Dovdosat leat sámiid nealgudeapmi Oslos ja šaldebávkaleapmi Álttás. Dulvadeami vuostálastit vuoittáhalle Álttá- Guovdageainnu giččus dahje stuim mis, muhto stuibmi oaččui stuor ra saji Norg ga mediain. Eará riikkain ge olbmot vási hedje sámiid vuoigatvuođaid ra šis dili TV:a ja ea rá mediaid bokte. Dát dáiddii lean sivvan dasa ahte Norgga ráđđehus nammadii guokte lávdegotti čielggadit sámiid vuoi gatvuođaid ja kul turgažaldagaid, main lei leamaš dat váikkuhus ahte Sámediggi ásahuvvui Miellačájeheaddjit čoahkka nan vuostálastit Álttá- Guovdageainnu čázádaga dulvadeami. Govva: Scanpix. Sámis 22/

62 Norgga Sámediggi ásahuvvo Ovdal go Norgga Sámediggi ásahuvvui, de doaimmai Norgga Sámeráđđi Norgga eise válddiid sámi áššedovdi orgá nan 1964 rájes. Ráđđi loah pahuvvui go Sámediggi doaib magođii čak čat Láhka Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuohtadiliid birra (Sámeláhka) addo juvvui Sámelága ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmot Norg gas sáht tá nannet ja ovddidit ie žas giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámeláhka nanne ahte sámi álbmogis lea iežas riik kaviidosaš Sá - mediggi masa sápmelaččat ieža leat válljen sápmelaččaid. Sámedikki bar go surggiid ja válddi hárrái Sá me lá ga paragráfa 2.1 dadjá: Sámedikki bargun leat buot barggut mat dikki mielas eren oa má žit gullet sámi álbmogii. Sámediggi sáhttá bidjat ja buktit cealkámušaid buot Sámedikki bargosurggiin. Gonagas Ovllá rabai Sámedikki almmo lač čat Kárášjogas Beaivi šattai Norg ga bea le sámi álbmogii riepmobeaivin. Sihke sámi organisašuvnnat, ásahusat ja eiseválddiid ovddasteaddjit vál de oasi dán historjjálaš dáhpáhussii. Govva: Noras arkiiva. Sámedikki vuosttaš ráđđi Gurut beales Ole Henrik Magga, sámediggepresideanta, ja ráđđelahtut Mary Mikalsen Trollvik, Ella Holm Bull ja Lennart Mikkelsen. Govva: Davvi Girjji vuorká. 62 Sámis 22/2016 Sámediggi válljejuvvon Sámedikkepresideanta Aili Keskitalo ovddabealde goalm mádin olgešbealde. Govva: Sámediggi.

63 Suoma beale Sámediggi Suo ma bealde ásahuvvui Sámi Parlameanta 1973:s. Jagi 1995 addojuvvui láhka mii mear ridii ahte Sámi Parlamean ta galgá 1996 rájes doaibmagoahtit namain Sámediggi. Govva čájeha Sámedikki rah pamis Ohcejogas Sámedikkepresideanta Pekka Aikio ja Suoma presideanta Martti Ahtisaari. Gov va: Noras arkiiva. Ruoŧa beale Sámedikki rahpamis Gironis Sámedikki čállingoddi lea Gironis. Govva: Noras arkiiva. Ole Henrik Magga ONčoahkkimiin New Yorkas Ole Henrik Magga eami álbmo giid foruma vuosttas jođiheaddji. Govva: ON-vuorká. Sámis 22/

64 Lovisa Mienna Sjöberg ja Jon Todal Ovttas loktet Edvard Masoni ja Sámediggi Edvard Masoni áŋgirušai čohkket sámi álbmoga ovtta riikasearvái, sámiid lihttui. Dan ovddas son ákkastalai hui viššalit, nugo áviisačállosis Waren Sardne nr. 26, Masoni ii dattege beassan vásihit vuosttas sámi riikkačoahkkima go lei Kiinnás dan áiggi go su čearddaustibat čoahkkanedje Troandimii guovvamánus Waren Sardne, nr DET SAMISKE FORBUND Nå er det på høy tid at det samiske folk i Norge og på andre steder på kloden slutter seg sammen i et stort forbund, som bør ha det i overskriften antydede navn. Som reingjetere, gårdbrukere, fiskere, håndverkere, handelsfolk, arbeidere, lærere, sjømenn og amerikanske farmere må samene komme sammen i et forbund. Da vil de kunne løfte i flokk. Det er mer enn livskraft nok blant den samiske folkegruppe. Uten sterk organisasjon forsvinner frukten av det samiske folks arbeid, og folket selv stilles i skyggen. Dette bør aldri skje. Derfor må det nå gjøres noe for at folket kan finne seg selv og lære seg selv å kjenne. Det samiske forbund vil da søke å verne om alt som gagner det samiske folk. Gjennom dette forbund vil fedrenes gamle og klangfulle mål gi rene toner. Dette forbund vil bli det samiske folk. Og det samiske folk vil frykte Gud og ære de lovlige styresmakter, hvor end det måtte være. Men det samiske folk vil ikke la sig tyrannisere nå mer enn før. Som frie menn og kvinner krever det samiske folk sin fulle rett i landet. Samene i Norge må betale sine skatter som de øvrige borgere i landet; men hva har samene fått igjen? Mange rare ting. Og en av disse rare ting er at det samiske mål må dø; men leve det norske målet! Samene vil svare leve det norske mål for det norske folk, og leve det samiske mål for det samiske folk! Dette er frihet, likhet og brorskap. Og samene vil vists ikke stå tilbake når det gjelder å kjenne fellesmålet eller riksmålet. Skoler og næringsveier og folkeutviklingen i det hele vil det samiske forbund ta seg av. Selvfølgelig må det samiske forbund utgi et felles organ både på det samiske mål og på riksmålet, Det samiske forbund vil samle det samiske folk og nå må det samles. Edvard Masoni (Rettskrivinga er her modernisert) 64 Sámis 22/2016

65 "Nugo boazodoallit, eanandoallit, guolásteaddjit, duojárat, gávppálaččat, bargit, oahpaheaddjit, mearraolbmot ja amerihkálaš farmerat fertejit sápmelaččat čoagganit ovtta searvái. Dalle sii sáhttet ovttas loktet." Bajábeale sitáhta lea váldojuvvon artihkkalis maid sámi máilmmeássi Edvard Masoni čálii 1910:s. Masonis lei garra sámepolitihkalaš beroštupmi dan áigge go sámi servodahkii lei garra deaddu, ja son čálii ollu dan birra man deaŧalaš lea bissut ovttas. Ferte "ovttas loktet", nugo dás čálii. Easkka dalle go girdá doahkkin oidno sámi álbmot, ja ovttatolbmot sáhttet suddjet guhtet guimmiideaset. Edvard Masoni lei riegádan ja bajásšaddan Davvi-Ranas. Su váhnemat bođiiga guktot boazodoalus, ja sihke eatni- ja áhčibeale sohka gulai Semisjávrri siidii dahjege čerrui mas lei geasseorohat máttabealde Sáltoduoddara norggabeale riikkarájá ja dálveorohat Bihtánguovllus ruoŧabealde. Su váhnemiin eai lean šat bohccot dan áigge go Edvard riegádii. Bearaš orui láigodálus Rana meahcis, ja sii ledje hui geafit. Edvard manai máilbmái ja válddii guokte alit oahpu. Son šattai sihke teologan ja doavttirin. Edvard Masoni lei Kiinnás miššonearan jagiid , ja USAs studeantan jagiid Guhká ovdal go máhcai ruoktot gárvves oahppan doavttirin 1909:s, lei mearridan bargat iežas álbmoga buorrin go fas bođii Eurohpái. Juo 1898:s lei Kiinnás čállán rohkosa mas eará álbmogiid gaskkas namaha iežas sámi álbmoga dakkárin mii "lea mu váimmu lagamusas buot čearddain". Intellektuála sámi biras Norggas gávdnui dien áigge intellektuála ja politihkalaš sámi biras masa lei lunddolaš ahte Masoni searvvai. Dan birrasa olbmot geat maŋŋil leat eanemusat beaggán, ledje Elsa Laula Renberg, Anders Larsen, Isak Saba ja Daniel Mortenson. Sullii dan áigge go Masoni máhcai Norgii, almmuhišgođii Daniel Mortenson Elgås sáme politihkalaš aviissa Waren Sardne. Masoni válddii oktavuođa Mortensonain, ja soai álggaheigga ovttasbarggu mii bisttii máŋga jagi. Earet doaimmaheaddji, lei Edvard Masoni dat gii eanemusat čálii Waren Sardne- avisii dieid jagiid. Okta earenoamášvuohta Masoni sámepolitihkalaš ákkastallamis lei ahte son dávjá anii teologiija dasa. Su vuođđo oaidnu lei ahte buohkat leat ovttaárvosaččat Ipmila ovddas, ja ahte buot olbmot dan dihtii galge leat ovtta lágánat guhtet guimmiideasetguin. Dát olmmošoaidnu lei duogážin eanaš áššiin maid son čálii, leh- Sámis 22/

66 Edvard Masoni Govvejuvvon Kiinnás kos lean Kiinná, USA, Davvi- Afrihká dahje Sámi birra. Máŋ ga dan áigge sámeaktivist tat ledje kristtalaččat, muh to ii oktage sis dovddahan dan nu čielgasit poli tihka laččat go Masoni. Eurohpá akademihkáriid váldooaivil dan áigge lei ahte olbmot ledje juhkkojuvvon čearddaide, ja čearddain lei iešguđet árvu. Dát oaidnu lei aiddo nuppegežiid das mii sámepolitihkalaš birrasis lei. Sámi biras oaivvildii ahte kristtalašvuohta lei sin beale go sii čuoččuhedje ahte buot olbmot leat ovttaárvosaččat. Norgga aka de mihka laš biras oaivvildii ahte dieđamáilbmi doarjjui sin das ahte čearddain lea iešguđet árvu. Organiserengažaldat Waren Sardne-aviisa lei álggu rájes juo dan oaivilis ahte fertii ásahuvvot gievrras sámi organisašuvdna, vai sápme laččat besset ovttas loktet. Doaimmaheaddji Mortenson ákkastalai dán ovddas iežas čállosiin ja doaimmahus čállosiin main ii lean namma, ja lohkkit di gaš talle gažaldaga čállosiin maid sáddejedje aviisii. Dasa lassin ledje aviissas guhkes ja dárkilis referáhtat báik kálaš sámi servviid čoahkkimiin áinnas vuosttaš siid dus. Mortenson bealuštii organiserengažaldaga hui nan nosit. Sámis muđui sáhtte leat iešguđet ge oaivilat das makkár boahttevaš sámi organisašuvdna galggai šaddat. Muhtumat jurddašedje vuosttažettiin boazodollui beroštussearvvi. Earát jurddašedje muhtun lágan politihkalaš bellodaga dahje goit searvvi mii sáhtii duvdit vai fidne šedje sápmelaččaid dahje dážaid geat ledje sámiid beale Stuorradiggái, ja fas earát smiht te eanemusat krist - talašvuođa ja ahte dakkár sámi organisašuvdna galggai fuo lahit ahte skuvlla krist talašvuođaoahpahus ja konfirmašunoahpahus galggai leat má náid eatnigillii. Edvard Masonis lei eará oaivil dás. Sámiid ovttastus 1910 geasi almmuhii Masoni iežas jurdagiid orga nisašuvdnaáššis. Čállosis Waren Sardnes son čájehii mo son govahalai boahttevaš sámi organiserema, ja su evttohus lei mealgat earálágán go dat mat dassážii ledje oidnon. Masonis ledje čielga mihttomearit das mo sápmelaččat sáhtte ovttas loktet, ja dáid mihttomeriid son čálii prográmmii jurddašuvvon searvái, man son gohčodii namain "Det samiske forbund" Sámiid ovttastus. Masoni govvidii modealla mas ledje guokte álbmoga ovtta stáhtas, ja ahte dat guokte álbmoga galge leat ovtta dássásaččat stáhta siskkobealde. Goappašat álbmogat mákse vearu stáhtii, ja goappašat álbmogii galggai juoga boahtit buorrin dán vearu ovddas, čálii Masoni. Muhto nu mo stáhta dál lei organiserejuvvon, de adnojedje sápmelaččaid vearroruđat earret eará máksit dáruiduhttinpolitihka ovddas. Nu ii sáhttán joatkašuvvat. Masoni evttohus ii lean vuosttažettiin vuostálastin dan politihkkii mii fievrriduvvui, dat lei baicce evttohus mo sámepolitihkalaš gažaldagat galge meannuduv vot boahtteáiggis. Masoni háliidii eanet go dábálaš eaktodáhtolaš sámi organisašuvnna. Son dáhtui "Sámiid ovttastusa" šaddat ásahussan mii sápmelaččaid beales galg- 66 Sámis 22/2016

67 gai doaimmahit duohta fámu. "Dát ovttastus šattašii sámi álbmogin", nugo son čálii. Masoni oaivvildii maiddái ahte ovttastus dahje searvi galggai leat buot ealáhusaid sápmelaččaid ovddas buot riikkain gos sápmelaččat ásse. Sámi álbmot fertii čohkke juvvot, čálii son. Dalle son ii jurddašan sápmelač čaid dušše Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, muhto maiddái sápmelaččaid USAs. Son lei deaivan sápme lač čaid doppe daid jagiid go orui Amerihkás, ja Waren Sardnes ledje doallit USAs. Masoni evttohus ii galgan vuostálastit stáhta. "Sápmelaččat ballet Ipmilis ja gudnejahttet stáhta", son čálii. Ferte addit keaisárii dan mii keaisárii gullá ja Ipmilii dan mii Ipmilii gullá, livččii bures sáhttán lasihit. Muhto sápmelaččat leat stáhta ássit ja danin galget gáibidit olles boargárvuoigatvuođa, oaivvildii Masoni. Nugo dážain, de ledje sápmelaččain ge vuoigatvuođat iežaset ealá husaide, iežaset gillii ja iežaset servodateallimii. "Sámiid ovttastus" ferte danin beassat ráđđet "skuvllaid ja ealá husaid ja oppalohkái álbmotovdáneami", čálii Masoni. Čujuhettiin fránskka revolušuvdnii celkkii Masoni evttohusastis ahte dát dat lea "friddjavuohta, ovtta dássá sašvuohta ja vielljavuohta". Vuostáiváldin Masoni evttohus "Sámiid ovttastusa" sisdoalu hárrái ii ožžon 1910:s ollu fuomášumi Waren Sardnes. Dáiddii lean menddo utohpalaš. Eat leat veadján gávdnat dalá dáža aviissain ge maidige dán áššis. Muhto su evttohuvvon "Sámi ovttastus" namuhuvvo goit guovtti amerih kálaš aviissas, Williston Graphic ja Aitkin Age. Aviisa Williston Graphic, mii almmuhuvvui Davvi- Dakotas dieđihii čakčamánu 1.b ahte Masoni muhtin áiggi dassá lei vuolgán USAs, ja lei dál Skandinávias. Aviisa joatká: "He has just issued an appeal to his people to organize themselves into a Samic Federation." (Son lea aiddo almmuhan ávžžuhusa álbmogasas organiseret iežaset Sámiid Ovttastussii.) Ođđajagimánus 1912:s manai Masoni fas Kiinnái, ii ge máhccan Norgii ovdal 1920-jagiid loahpas. Dat mearkka ša ahte son ii lean stuorra sámi riikkačoahkkimis Troandimis 1917:s. Jurdagat maid Masoni almmuhii 1910:s "Sámiid ovttastusa" hárrái oažžu min jurddašit norggabeale sámedikki ásaheami čiežalogiovcci jagi maŋŋil. Dás dahkkojuvvojedje duohtan muhtun oassi su jurdagiin. Muhto Masoni ii livččii lean duhtavaš Sámedikkiin jos livččii beassan vásihit dan. Dál mis leat golbma, dahje njeallje, Sámedikki, okta juohke riikkas mas sápmelaččat orrot, ja danin mii eat leat olahan dasa maid Masoni dáhtui 1910:s. Son háliidii organiserejuvvon oktavuođa mii olii riikkarájáid badjel. Edvard Masoni dáhtui ahte buot sápmelaččat galge ovttas loktet. Jorgalan: Britt Rajala Sámis 22/

68 Håkon Hermanstrand Dundarvuomi lihkuhisvuohta ja oarjelsámi politihkalaš bargu Geassemánu loahpas 1948 vuođđuduvvui Norgga Boazosápme lač čaid Riikasearvi Romssa gávpogis, ja máŋga oarjel sámi oassá laste. Badjel 20 sámi Helgelánddas ja Davvi-Trøndelágas ledje skihppon láigohit busse davás. Ruoktot jođedettiin, suoidnemánu diibmu 13.15, beđđui deahkka ja busse skirvanii badjel geainnu ja Ruovadajohkii. 16 olbmo dušše. Sorbmi lea losidahttán oarjelsámi servodaga. Dáhton ja báiki njuorrasahttá ain dovdduid. Sin searvvis geat sormanedje, ledje njunušolbmot ja árjjálaš searvebargit. GURGGÁSTAGAT 1917:I Máŋggas geat sorbmanedje 1948:s ledje politihkalaš barg gu veteránat, geat suitededje ovddos 1917-riik kačoahkkimii. Sii ledje leamaš riikkačoahkkimis, ja máŋggas ledje leamaš barggu guovddážis maŋŋá Nup - pit geat dušše, ledje boahtán politihkalaš bar gui maŋ ŋá 1917, ja galge guoddit árbbi maŋŋá soađi ái gái. Riikkačoahkkima 1917 áššelisttus ledje oaiveáššin boazoguohtunášši, láhkagažaldagat, skuvlaášši ja organisašuv d na ga žaldagat. Dát áššit leat ain ilá áigeguovdilat 100 jagi maŋŋá. Olbmot ain dáistalit vuoigatvuođaid, skuvl la, giela ja boazodoalu boahtteáiggi ovddas. Searvi mii vuođđuduvvui Romssa gávpogis 1948 lei nap po NBR (Norgga Bozosápmelaččaid Riikasearvi ). Álg ga organisašuvnna vuođđudeapmái dahkkojuvvui oarjel sámi guovllus. Doppe lei searvebarggus guhkes his torjá. Gažaldat sámi eatnanovttastusas lei leamaš po li tih kalaš oaiveáššin ovdal 1917 áiggi rájes. Lappernas Centralförbund (Sámiid Guovddášlihtu) ledje Elsa Laula Renberg ja earát vuođđudan Stockholmmas juo Čuovvovaš jagiin vuođđuduvvojedje sámi báikká laš searvvit ovdamearkka dihtii Västerbottenii, Helge lándii, ja Davvi-Trøndelágii ja Mátta-Trønde lá gii. Poli tih ka laš birrasat davvin ja máddin dolle okta vuođaid gaskaneaset. Riikkačoahkkimat dollojuvvojedje 1917 Tråantes/Troandimis ja 1918 Staares, muhto easkka 1948 lih kostuvve oažžut áigái bistevaš eatnan ovttastusa dáža bealde. 68 Sámis 22/2016

69 Sorbmanan olbmuid listu JOHN ELIASSEN BOERE John Eliassen Boere ( ) Njaarkes lei Davit Troandima Ámtta Sámesearvvi (Nordre Trondhjem Amts Lappeforening) vuosttas ovdaolmmoš Son beasai áirrasin gonagas Haakona lusa dan jagi ovttas Daniel Mortensoniin ja Martin Jonasseniin. Son čálii vuosttas deaddiluvvon aviisačállosa oarjelsámegillii Waren Sardne lastii, ja lei čálli ja ságastalli. Son lei Elias Johnsena ja Sophie Andreasdattera algi, šattai bajás Njaarkes ja Fovsen Njaarkes. Son lei guktii náitalan, vuos Emilie Johnsdatteriin ja dasto Brita Mortensdatteriin. Rávis olmmožin son orodii eanaš áiggi Njaarkes. Son lei láhjálaš, iešoahppan ja olugat fuopmášedje su girjjálaš dáidduid. Sátnegirjjiid ja giellaoahppagirjjiid veagas oahpai duiskkagiela, eŋgelasgiela ja fránskagiela. Giella- ja bivdogálggat dahke su bivnnuhin bivdoloksan duiskka ja eŋgelas bivdiide. Son leai maid beakkán guovžabivdi. Son geahččalii máŋgga fidnu, muhto 1880-logu rájes lei boazodoallu su oaivedoaibma. Son vuostálasttii oavánit sámiid systemáhtalaš vealaheami logus geassádedje son, su bearaš ja lagasbirrasa máŋga sámi olbmo stáhtagirkus ja serve adventistasearvegoddái. Ságastallamis celkkii son ahte dáža heakka badjel vuoiŋŋadii dakkár lossadas man son ii gierdda. Sámis 22/

70 Skuvlaášši lei nubbi deaŧalaš ášši maŋŋá Sávve skuvl la sámiide mii áimmahušašii kultuvrra ja giela. Máŋg gas sárdno garrasit Finnemišuvnna skuvlla vuostá, dasgo dan atne álmmasskuvlan. Atne dan dáruiduhtti ma reaidun. Lars Holm, Lisa Barrock ja Sanna Jonassen vállje juvvojedje deputašuvdnan mii galggai vuolgit Osloi gái bidit stáhtaskuvlla. Gáibádusaiguin eai olahan gosage ov dal maŋŋá soađi. Anton Jonassen, gii lei náitalan Sanna Jonasseniin, Fovsenis Trøndelágas, dajai dan ná: ( ) Mii leat maid eatni Norgga borgárat. Mis lea vuoi gatvuohta gáibidit skuvlla ( ). Mis ii leat dárbu giitit skuvlla ovddas. Mis lea vuoigatvuohta dasa ( ) Oarjelsámi giella lei áitojuvvon dan áiggi juo, ja olugat áŋgi rušše skuvlla ovddas mii livččii sáhttán gádjut giela. Sii vuosttaldedje dáruiduhttima, ja Gunnar Johnsen Njarke govvidii dan váigadin go mánát bohte gielaheapmen ruoktot Finnemišuvnna skuvllain. Nubbi eará ášši man ovddas máŋggas áŋgirušše, lei oaž žut sierra áigečállaga. Ruoŧa bealde bođii Lapparnas Egen Tidning (Sámiid iežaset aviisa) olggos , ja dan maŋŋá fas Samefolkets Egen Tidning (Sáme álbmoga iežaset aviisa) 1918, ja dat olggosaddojuvvo ain Samefolket (Sámeálbmoga) namas. Norggas bođii Waren Sardne olggos Plassjes ja Bargu sierra aviissa seailluhemiin lei áššelisttus eanaš politihkalaš čoahkkimiin dáža bealde álgojagiin. Illu lei stuoris go sierra jietnaguoddi nammašuvai, ja ovda mearkka dihtii čálii John Eliassen Boere ovtta dovdoseamos aviisačállosa oarjelsámegillii, Avodieppu (Ávvudednot), dovddahit man ilus son lei aviissain. Eiseválddit dárkojedje sámi organiserema barggu hui lahka. Dat mávssii ahte sámefálddit ja boazo doalloinspektorat, ja Finnemišuvdna, ledje dávjá čoahkkimiin, ja sáhtte roahkka váldit sáni ja leat mielde ságastallamiin. Norgga eiseválddit, ovdamearkka dihtii dáža boazo doalloinspektora Nissena bokte, dáhtto buhtes ealáhus organisašuvnna. Cealkámuš ovtta komišuvnnas mii galggai čielggadit boazoguohtundistrivttaid Norgii, govvida eiseválddiid vuođđooainnu: (..) boazodoallu lea ássan ja gilvin guovlluin háhtádus, mii dušše muhtin áiggi ferte girdojuvvot. Dušše duottarváriin ja doppe, gos láiddomat eai ávkkástallo juvvo eanandolliid guohtumii, lea boazodoallu vuoigaduvvon ( ) Álggu rájes juo lei lahttovuohta ja ulbmil fáddán. Galge go sámi organisašuvnnat leat buot sámiid várás, vai galg gai go boazodoallu vuoruhuvvot ovddimussii? Nordre Trondhjem Amts Lappeforening (Davit Troandima Ámtta Sámisearvvi) njuolggadusat govvidit dán 1 bokte, mii nannii ahte ulbmil lei bargat «johtti sámiid diliid» ovddas, ja 2 celkkii ahte buot sámit sáhtte leat lahtut. Boazodoalu dilli lei váttis. Dajahus Felles lappeloven (Oktasašsámeláhka) mii oaččui namas danne go biddjo juvvui fápmui sihke Ruŧtii ja Norgii 1800-logus, lei sáme vašán. Lága fápmui bidjama árta lei gáržži dit boazo dalu eanadoalu ovddádussan ja bágget sámi boazo dolliid máksit guohtunvahátbuhtadasa. Daniel Mortenson celkkii dán Riikkačoahkkimis 1917 čujuhet tiin varas diggeášši bohtosii: ( ) mun anán iežan deddojuvvon dievdun geasa ii gusto láhka iige riekti. Mus lea dávjá árji vearahit Ipmila go riegádin sápmin ( ) 70 Sámis 22/2016

71 Riikkačoahkkin 1917 válljii sierra láhkakomitea, mii galg gai buktit evttohusaid boazodoallolága dárkkisteap mái. Dán komiteas ledje Nils Johan Kappfjell, Thomas Ren berg, Peder Larsen Jåmafjell, Nils Andersen Nursfjell, Daniel Mortenson ja Johan Barrock mielde. Sin bar gu buvttii maŋážassii sierra sámi láhkaevttohusa Maŋŋá arves jagiid 1917 ja 1918 váido stuorra searveálgagat ja ealjehuvai virggálaččat organiserejuvvon politihkalaš eallin. Muhto indu ii nohkan. Provrese sámi nisson searvi barggai vását, Jillienjaarken sáme searvi doalai čoahkkimiid, ja Plassjesne ja Njåevmesjesne barge sámi nissonservviiguin. Maiddái eará arenat ja kaná lat adnojuvvojedje politihkalaš bargui. Poli tih kalaš beroštupmi ii čáskan gal. Márkanat Åanghkerenjeeruvisnie ja Maajehjaevriesne ledje deaŧalaš gávn nadan liibbat, ja nu ledje mišuvdnačoakkálmasat ja sámefáldi čoahkkimat. Maajehjaevrie-čoakkálmasa olis 1924 dollo juvvui čoahkkin mas ságastalle gažaldagaid stuoradigge válggain. Nordlándda sámit háliidedje cegget sierra stuorradiggeválgalisttu, ja bihte bidjat dasa Henrik Kvandahl ja Elsa Laula Renberg guovtti bajimus sadjái. Joatkevašvuohta Maajehjaevrie-čoakkálma sas 1940-logus. Gurutbealde Ellen Eliassen, Anna Dærga, Sanna Jonassen, Anna Dunfjeld ja Leif Dunfjeld. Ellen Eliassen ja Sanna Jonassen gulaiga 1917-bulvii. Sanna Jonassen lei guovddáš politihkar, sihke ovdal, maŋŋil ja guovdil Anna Dærga ja Anna Dunfjeld gulaiga čuovvovaš bulvii. Anna Dærga áŋgirušai earret eará skuvlaáššiin. Leif Dunfjeld lei ođđaáigásaš sámelihkadusa guovddážis ja barggai earret eará ILO-konvenšuvnnain eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra. Luoikan: Arvid Jåma. Sámis 22/

72 Dađistaga ealáskii organisašuvdnabargu fas, ja ovdamearkka dihtii 1933 vuođđudedje sii geat ledje rávásmuvvan maŋŋá 1917, sámesearvvi Luvlie Njaarkii ja Åarjel Njaarkii. Dat bovttii maiddái 1917 vetáranaid beroš tumi. Davvitrøndalaš sámesearvvi 1939 manu čoahkkin beavdegirji lea ain áimmuin. Soađi geažil gaskkalduvai politihkalaš bargu. Máŋggas sis geat áŋgirušše sámepolitihkain ovdal 1917 ja soađi rádjai, dahje sin mánát ja bearrašat, ledje mielde soahtamin 1940 dahje serve vuosttaldusbargguide soađi áigge. Maŋŋá soađi, Maajehjaevrie-čoakkálmasas, válljejuv vui bargonammagoddi, mii galggai válmmaštallat sámi riikka čoahkkima Tråantii/Troandimii čakčat Bargo - namma gottis ledje mielde Lars Danielsen, Anna Dærga, Johan Johnsen, Lars Stinnerbom, Oskar Jåma, Thomas Renberg d.n. ja Nordlándda sámefáldi Peder Hagen. Dát buvttii NBR:a vuođđudeami MAŊŊÁ ollii nappo sámi organisašuvdnabargu vuosttain bajimus muddui, ja dat jahki šattai maid surgadin olles oarjelsámi oktasašgoddái. Maŋŋá ovdamearkka dihtii Nordtrøndsk samelag (Davvitrøndalaš sámesearvvi) eai leat bájuhusat 1947 ja 1954 gask kas mat muitalivčče juoi dá searv vi barggus. Davvi Trøndelága sámefálddi šiehtadallanbeavdegirjjis iige leat bájuhus Luvlie Njaarke čoahkkimiin jagiin 1948 ja Dát muitala man sakka Dunndarvuomi lihkuhisvuohta čuozai. Surgadis lihkuhisvuohta losidahtii, muhto ii orustahttán guhká rádjai ledje NBR:a jođiheaddjit oarjelsámit, ja Dundar vuomi lihkuhisvuohta guoskkai njuolga máŋgga stivra lahttui dien áigodagas. Nils Olav Kappfjell, gii šattai jođiheaddjin maŋŋá go John Johnsens jámii 1959, massii áhčis Dundarvuomi lihkuhisvuođas. Davvi-Trøndelága Sámesearvvi (Nord-Trøndelag Samelag) bargu ál go juvvui fas 1954 rá jes. Mielde stivrra lei dan ja gi rájes earret eará Aksel Toven, gii beasai heakkas lih ku hisvuođas 1948, muhto massii eamidis. Ella Holm Bull, giela ja skuvlla ovdavázzi, válljejuvvui vuost tas Sáme diggái Son massii áhčis, čeazis, ednos, siesás, muoŧás, mágas ja imis Dundarvuomis. Politihkalaš doaimmain leat guhkes árgevierut mádde lis Sámis. Árrat 1730-logus bággejuvvojedje sámit Voengel- Njaarken váriin oahppat kirsttalašvuođa buorebut. Sii vuosttaldedje akšuvnnain. Dán čálii Tråanten/ Troandima bisma áššis 1734: ( ) Muhto go juo gáiggasis olbmuid leat Brøndøe báhpat gevren oahppat eambbo, de leat sii nannosit mearridan ahte eai goassege boađe Wadsaas girkui - eaige ( ) leat dan áiggi rájes fitnan doppe. (.) «Gáiggasis olbmot» vásttostedje siviila jeaguhis vuođain ja boikohtain 1700-logus juo. Sii biehttaledje boah timis Vassås girkui. Dalle go bisma dán čálii, eai lean velge heaitán akšuvnnaineaset, ja máŋgga dáfus sáhttá lohkat dáistaleami ain bistimin. Jorgalan: Magne Ove Varsi 72 Sámis 22/2016

73 Mikal Urheim, stáhtastipendiáhtta emeritus Sámediggi šattai duohtan loahpaloahpas HISTORJÁFÁGALAŠ JA PERSOVNNALAŠ RUOVTTOLUOTTA GEAHČASTEAPMI FARGGA 50 JAGI MAŊŊÁ 100 jagi leat gollan dan rájes go vuosttaš sámi riikkačoahkkin lágiduvvui guovvamánu 6. beaivvi 1917 Troanddimis, ja dan okta vuođas almmuhuvvojit ávvučállosat davvi sámegil lii, julevsámegillii, máttasámegillii ja dáro - gillii. Mu leat bivdán artihkkala čállit muhtun osiin dan barggus, mas mun lean lea maš fárus. Válljen dalle dás vuost tas Sáme vuoigat vuođalávdegotti evttohusa mii ovddiduvvui 1984:s, mas bođii sámi vuođđoláhkaparagráfa ja Sámeláhka, ja man vuođul galggai njuolggaválljen sámi parlameanta ásahuvvot. Stuorradiggi mear ridii Sámelága ovttajienalaččat, muhto ovdalgo dan rádjai jovde, de ledje sámediggeášši hárrái máŋggat čuolmmat gálgat. VEHÁ ARTIHKKALA ČÁLLI BIRRA Ahte čállit dan doaimma birra masa mun daid olbmuid oaivila mielde, geat dihtet lean bidjan olu searaid, dat dáidá leat oalle duostilis dahku. Mun han lean bealát. Muhto go mus háliidit čállosa ášši birra nu mo mun dan dovddan, de mun mieđan ieš čállit. Vávjján ieš ahte dát oaivilat báidnet mu dál go olu jagiid maŋŋel geahččalan muittohallat dalá bargguid. 84 jagi boaris lean jo dál, ja dáiddán de dárbbašit áddejumi ja oalle muddui maiddái gierdevašvuođa go mun duođaid orun jáhkkimin duohtan dan mii čállui čilgehussan manne mun ánssášivččen Gonagas ánsomearkka, mii mearriduvvui golggotmánu 25. beaivvi 2012 addot mun nje ja mii geigejuvvui munnje ođđajagemánu 18. beaivvi Ja go čálán nu persovnnalaččat go mun dagan. Sámis 22/

74 Mikal Urheim. Govva: Lofotpostens fotosamling - Arkiv i Nordland. VÁLDOÁŠŠI Dán artihkkala váldoášši lea Sámi vuoigat vuođa lávdegotti stuorra čielggadusa NAČ 1984: 18 loahppaboađus. Lávdegoddi bijai ovdan ovttajienalaš unnitloguálbmoga politihkalaš vuođđooainnu, mii iešalddes lei stuorra menestus. Ii oktage almmolaš čielggadus Norggas leat dahkkon nu vuđolaččat ja prinsihpalaččat buresčilgejuvvon go Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadus, ja dát lávdegoddi doaimmai dalle láhkakomitean. Prinsihpalaččat gehččojuvvon maŋit áiggis, de ođđa uksa rahppin doibme lávdegotti čielggadus, vuđolaš riikka viidosaččat dahkkon gulaskuddanbargu ja Stuor radikki ovttajienalaš sámi vuođđoláhkaparagráfa mearrádus ja sámi parlameantta ásaheapmi. Ii dušše Norg gas, muhto maiddái riikkaidgaskasaččat. Máilmmidásis, ii veahášge unnit. Mun duosttan čuoččuhit nu aiddo danne, go sámi álbmot nu mo mun oainnán dan lea máilmmis ollen bajimuš dássái go lea sáhka álgoálbmot vuoi gatvuođain. Dát duohtavuohta dávjá jávká áigeguovdilis váttisvuođaid geažil. Muhto nuppi dáfus: Gos máilmmis, ovdamearkka dihtii, gávdnojit lága bokte mearriduvvon álbmotválljejuvvon parlameanttat álbmogiidda mat geográfalaččat leat integrerejuvvon? Norga lea ratifiseren ee. Eurohpálaš olmmoš vuoigat vuo - đakonvenšuvnna ja ILO konvenšuvnna nr Ratifiseren mearkkaša ahte riikka bajimuš dási lea dan dohk kehan. Ratifiserejuvvon konvenšuvdna oažžu semikonstitušuvnnalaš árvvu, mii mielddisbuktá ahte gullá Norgga lá gaide. mii mearkkaša dan ahte jos dákkár kon ven šuvdna ja riikka sierra lágat šaddet vuostálagaid, de lea dák - kár konvenšuvdna bajábealde. Norggas lea dát mear - ri duv von Stuorradikkis miessemánu 21. b Olm - mošvuoigatvuođalágain. Namuhan eará máilmmidási ođđa lihkostumiid, dán vuoru girjjálašvuođa bargguin uksarahppi lihkostumiid. Uksarahppin danne go geavahuvvojit dakkár vejolašvuođat maid gohčodan "girjjálašvuođa goanstan", ahte addit jiena earáid "jaskes jienaide". Dán vuogi dievasmahtii Vilgesruošša girječálli Svetlana Aleksijevitsj girjjis "Soađis eai leat nissonolbmo muođut", man olis oaččui girjjálašvuođa nobelbálkkašumi 2015:s ja nu son bajiduvvui seamma dássái go Ruošša meaštárat nugo Dostojeskij ja Tolstoj. Čilgedettiin mo Sámediggi ásahuvvui de ferte vuhtiiváldit prinsihpalaš jurddašeami allodaga, mii šattai áidna bálggis gokko beasai politihkalaš suhkkes vuovddi čađa. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi, dehálaš gulaskud dan ásahusat ja dasto vel Stuorradiggi besse dearvan dán vuovddi čađa, ja gudni ja ánsu lehkos daidda. Die lei okta ja deháleamos bealli. Nubbi lea gis go mun ja eará sámi guovddáš olbmot leat geahččalan bajidit "jaskes sámi jienaid" ja geavahan namuhuvvon "girjjálašvuođa goansttaid", maid lean Svetlana Aleksijevitsjii gudnin bidjan. Ja de áššái mii dal de dujiid das šattaš. 74 Sámis 22/2016

75 Elin Rimpi Urheim, Kjell Borgen, Mikal Urheim ja Ole K. Sara. "MÁNÁS LEA DÁRBU DIEHTIT GII SON LEA, MAN ÁLBMOGII GULLÁ JA GOS ŠADDU DAT LEA." Ná lei jurdda go mii, Oarjevuona sápmelaččat, álggiimet. Oarjevuotna, gos min sámi ruohttasat ledje čiekŋa lit šaddan, dat fertii gáddjojuvvot go dohko min gullevaš vuohta lei nu nanus. Mun ain muitán áddján, guhte min mánáid váimmuid gielai min sámi eatnigillii ja sámi eallinvuohkái, man son nu čehpet govahalai. Go son muitalii, de oruimet dego oaidnimin sajošdola buolašeamen vuomis. Oruimet dovdamin mo dat jo liggii, eadnán dat láve ná lohkat dållå le sámátja hægga!" Muittán maiddái áhččán sániid dalle go 14-jahkásažžan vulgen reálaskuvlla vázzit: "Ale goassege gudnehuhte sámi álbmoga!" Máŋggas mis, Oarjevuona ja Divttasvuona sápme lač - čain, muđui válljejuvvuimet suohkanstivrii, ovdagoddái ja iešguđetlágan lávdegottiide ja ráđiide. Muhtumat mis sáhtiimet muhtomin sáhkavuoru loahpahettiin leaikavuođas dadjalit "muđui lea mu oaivil ahte Oarjje vuodna ferte ovdáneapmái veahkehuvvot" ja dasa vel lasi heimmet ahte dát lea vižžojuvvon romalaš senáhtas, mas muhtun senáhtor láve loahpahit sáhkavuorus ná "muđui lea mu oaivil ahte Kartago berre biliduvvot!" Lea ártet mo leaikkastallan sáhttá duddjot buori ovttasbargovuoiŋŋa mii dárbbašuvvui muđui dákkár lossa áššis. Nu mo dalle go gielddastivra galggai meannudit ruhtaohcama ráhkadit molo ruvttofatnasa várás. Muhtin Moski gielddastivrra áirras dáhtui sánisaji čilget vai ii šattašii boasttuáddejupmi, nu mo dajai, ja lasihii ahte ii okta ge Moski ássi oaivvil ahte galget hukset molo, muhto dušše bardit vehá geđggiid badjálagaid. Stánejođiheaddji guldalii suollemas mojiin iežas bellodat ustiba, ja evttohii juolludit ruđa "bardit vehá geđggiid badjálagaid". Gielddastivrras čaibme miellahtut, ja juolludedje ruđa ovttajienalaččat. 32 jagi boarisin jagi 1964 šadden Norgga sámeráđi lahttun ja ráđi lahttun ledjen vihtta áigodaga 1984 rádjai. Oktiibuot 20 jagi. Mun dás namuhan measta sánis sátnái maid Ságat-áviisa čálii ođđajagemánu 18. beaivvi 2013: Čohkkájin kantuvrrastan Måskkes ja isken gávdnat čovdosiid nu gohčoduvvon sámi čuolmmaide guovtti dásis báikkálaččat Oarjevuonas, julevsámi guovddášguovllu namas ja riikka dásis, man okta vuođas mun ledjen mielde meannudeamen guovddáš sámi áššiid álggu rájes jo Norgga sámeráđi lahttun. Muitalan iežan dahkamuša dán oktavuođas danne go 37-jahkásažžan lei mus sáhkavuorru 1969:s sámeáššiid ráđđeaddi stáhtaráđi birra, ja oasit dán sáhkavuorus lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi siteren NAČ:s 1984: 18 siidduin Mus ledje guokte čielga ovdamuni barggadettiin sámeáššiid koordineremiin hálddahusa oktavuođas ja sámi álbmot dáhtu almmolaš orgánajurdagiin. Nubbi lei mu Sámis 22/

76 Carsten Smith ja Mikal Urheim bokte. Vuosttas lei hálddahuslaš linnjá, ja nuppi linnjás gis lea iešstivrenjurdda guovddášáššin. sadji Norgga sámeráđi lahttun ja nubbi gis dat ahte mus ledje seamma áiggi guokte čeahpes oahpahanmeaštára, stuorra diggealmmái Harald Samuelsberg, guhte jođihii Norg ga sámeráđi 16 jagi ja ráđi, dadjat juo, legendáralaš čálli Hans J. Henriksen. Sudno mun muittašan gudnejahttimiin ja giitevašvuođain. Sámeáššiid ráđđeaddi stáhtaráđi jurdda ii vuolgán gal mus, muhto Harald Samuelsbergas. Mu mielas lei buorre jurdda, roggagohten dieđuid guovtti golmma Eurohpá riikka stivrenvuogádagain ja dolvon jurdaga viidáseappot. Ja nu de dahkkui. Čállen njuolga Ráđđehussii ja evttohin sámeáššiid stáhtaráđi nammadit ja ođđasis organise ret Norgga Sámeráđi sámi álbmotválljen riikkabeaivin, nie mo Ságat-áviisa válljii čállit njukčamánu 21. beaivvi Áviissa čállosa vuođul bovdejuvvojin doallat sáhkavuoru evttohusaidan birra Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) riikkačoahkkimis Kárášjogas miessemánus Sáhkavuorru lea ain gihpan bajičállagiin «Konsultativ statsråd for samesaker» ("Sámeáššiid ráđđeaddi stáhtaráđđi"). SÁHKAVUORU SISDOALLU Prinsihpalaš vuođđun lei sámi ovddasteapmi stivrenvuogádagas, man sáhtii lahkonit guovtti váldolinnjá Hálddahuslaš linnjá mielddisbuvttii vuogádaga, mas ášše meannudeaddjit nu olu go geavatlaččat vejolaš, galge leat sápmelaččat. Sámeáššit dattetge fertejedje meannuduvvot spiehkaskeahtes prinsihpa vuođul, namalassii ollislašvuođaoainnu vuođul, duddjojuvvon sámi oainnu dahje oainnuid mielde. Ja ollislašvuođaoainnu hárrái garrasat gáibáidus stáhtahálddahusa bajimus dásis. Ja dat de mielddisbuvttii oktiiordnengáibádusa guovddášdásis, mii lea ráđđehus ja ráđđehussii ii leat sadji earáide go stáhtaráđđái. Ráđđeaddi stáhtaráđđi ii lean mihkkege ođđasiid Norgga ráđđehusain maŋŋá Sihke Einar Gerhardsena vuosttaš ráđđehusas maiddái gohčoduvvon ovttastusráđđehussan ja su nuppi ráđđehusas ledje 3 ráđđeaddi stáhtaráđi, geain ii lean sierra departemeanta jođihit. Dánlágan stáhtaráđđi gohčoduvvui maiddái departemeanttahis ministtarin. Namuhan maiddái ahte Johan Nygaardsvold ráđđehusas ledje 5 ráđđeaddi stáhtaráđi, muhto eai nammaduvvon ovdal maŋŋel go soahti álggii cuoŋománu 9. beaivvi Guovddáš koordniáhtora eaktun lei ahte das lei muhtun muddui váldi ja ahte dat luohpá ráđđehusa mielde. Dát koordináhtor ii galgan gal leat vuolit dásis go stáhtačálli. Dan rájes, go mun evttohin dán molssaeavttu iežan sáhka vuorus 1969:s, golle 29 jagi ovdalgo sámeáššiid vuost taš stáhtačálli nammaduvvui 1998:s: Romsalaš Johanne Sommersæter (Gb) (dalle Gaup-goarggus ja 76 Sámis 22/2016

77 Ájluovttas, vuosttas sámediggeválga. Govas Adele Nystø Ráhka ja Ronald Urheim. Guovda geidnui gullevaš). Leago sámeáššiid ráđđeaddi stáhta ráđis dálá dilis mihkkege ávkkiid, dan in dáidde dál šat nákcet árvvoštallat jus dal mat galggašin geahččalit. NUBBI LINNJÁ IEŠMEARRIDANJURDDA GUOVDDÁŠÁŠŠIN Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta lea prinsihppa, mas leat guhkes ruohttasat Eurohpá árbevieruin, muhto dattetge eai leat nu oidnosis. Daid sáhttá guor rat gitta feudalismma áigái goas leanahearráin ledje iežaset eanaguovllut maid gohčodedje domenan ja goas hearráid vasállain ledje iežaset eanaguovllut. Stáh tat ihtigohte Eurohpás 1200-logu rájes ja váldo gáibádussan guđesge lei oažžut vuollásis ráddjejuvvon territoriaid. Ja go našuvdnadoaba čadnojuvvui álbmotčerdii, de das vulggii našunálastáhtateoriija, ahte okta álbmotčearda galggai čohkkejuvvot ovtta ja seamma stáhtii, našunálastáhtii. Seahtoáirrasgoddi lea mihtilmas mearka korporatiiva stáhtii, man stivrenvuogádat huksejuvvo politihkalaš orgánaiguin maidda organisašuvnnat, fidnojoavkkut ja ealáhusat nammadedje áirasiid dan sadjái go válggaid lágidit dábálaš jienastanvuoigatvuođa vuođul. Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargguid áigge gullen mun maid dan viđa lahtu jovkui (Teigmo Eira, Jernsletten, Jåma, Sara ja Urheim), geat evttohedje sámi guovddáš orgána válggaid dáhpáhuvvat njuolggoválggaid bokte guđege válgabires. Mii eat mangeláhkai miehtan lágidit válggaid eahpenjuolggoálgan. (NAČ siidu 36). Eará sániiguin daddjon de manaimet garrasit vuostá ásahit korporatiiva vuogádaga, ja mu sáhkavuorru 1969:s sisttisdoalai jos ieš galggan dadjat dan dán láhkai olu várrehusaid nugo siiddus 16 deaddiluvvon gihppagis "Konsultativ statsråd for samesaker" ("Sámeáššiiid ráđđeaddi stáhtaráđđi") Sátni iešmearrideapmi našunála joavkkuid oktavuo đas čuojiha sierra láhkai. Olbmo jurdagii ihtet dakkár govat go sierra eanaguovllut, sierra stáhtaid orga niseren, soađit, maid dát lea dagahan ja buot eará maid historjá muitala. Mun lean jurddašan eará láhkai. IEŠMEARRIDEAPMI ČADNOJUVVON STÁHTA VUOĐĐUDUSSII Eurohpálaš politihkka duddjo suverena stáhta, mii meark kaša ahte stáhta álbmogis lea alddis mearridanváldi iežaset stáhtas daid orgánaid bokte, mat vuođđolágas dahje konstitušuvnnas leat mearriduvvon. Dát prinsihppa dat lea vuođđun demokratiijii, mii boh ciidiš gođii Oarje-Eurohpás ja Davvi-Amerihkás: Das dat lea iešmearrideapmi geas lea váldi stivret iežas territoria siskkabealde. Leago dal dát iešmearrideapmi dikta - tovrra vai demokratiija hámis, dat lea fas eará ášši. Gažal daga sámi iešmearrideami hárrái leat muhtumat maid dái sámi politihkkárat muhtumiin geahčastan sámi stáhta vuođđudeapmin. Dán mun anán govvan dasa man garrasit ieš mearridanjurdda lea čadnojuvovn territoriaide. Sámis 22/

78 Mu sáhkavuoru vuođul jagis 1969 ilbmet guokte doahpaga álbmotjoavkkuid leahkima hárrái. Geográfalaččat sierra álbmotjoavku lea okta, ja nubbi gis geográfalaččat ovttaidahtton álbmotjoavku. Ja nu sáhtii dadjat ahte sápmelaččat leat geográfalaččat integrerejuvvon seaguhuvvon eará olbmuiguin iešguđetge ruovtturiikkas. SÁMI VUOIGATVUOĐALÁVDEGOTTIS ČUOŽŽILA ÁIBBAS OĐĐA PRINSIHPALAŠ JURDDAŠANVUOHKI NAČ siidu 480 čállo evttohusa birra "sámi ovddasteapmi stivrenvuogádagas" ja daddjo ahte Norgga Sámiid Riikkasearvi vuosttaš riikka čoahkki mis 1969:s doalai Mikal Urheim sáhkavuoru dáin na bajilčállagiin "Sámeáššiid ráđđeaddi stáhtaráđ đi" (gč. NSR 169 s. 45 čuov.). Sáhkavuorru lea almmu huvvon sierra preanttusin (Urheim 1969). Juksan dihtii dárkilat suokkardallama de Urheim loktii ovdan dehálaš prinsihpalaš gažaldaga hálddašeami hárrái dakkár guovlluin gos leat geográfalaš ovttaidahtton olmmošjoavkkut (gč. Urheim 1969 siidu 6): Ii leat šat dušše fágalaš ráddjejuvvon hálddahussurggiin sáhka, muhto ráddjejumi duddjo maiddai eará álbmotjoavkku leahkin. Jos vuos dohkkeha joavkku leahkima, de ii leat mihkkege vuoitámušaid duššindahkat ráddjejumi. Dohkkeheapmi lea dat váldu ja berre ráhkadit vuođu. Maŋŋel go eamiálbmogiid vuoigatvuođalaš ja servo datlaš diliid guorahalle vuđolaččat maiddái Eurohpá olggo bealde nugo Australias ja Aotearoas de čuožžila ođđa dilli sámeáššiid dáfus Norgga stivren vuogá dagas. Golbma gáibádusa badjánit, álggos vuos sáme áššiid guovddáš koordináhtorgáibáidus stáhtahálddahusas ja de sámi álbmotdáhtu várás orgána "mas álbmotdáhttu doaibmagoahtá dan viidodagas go orgána lea sápmelaččaid čoahkkin sápmelaččaid várás sápmelaččaid bokte". Ja loahpalaččat goalmmát gáibádus, ahte Vuođđoláhkii galggai mearrádus, mii loah pa laččat šattai ná: Stáhta eiseválddit leat geatnegahtton lágidit diliid nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallmiis. Sámi vuoigatvuođalávdegoddái ii leat dás šat gažaldat sáp melaččaid siskkáldas iešstivrejumis nugo geo gráfalač čat sierra álbmotjoavkun, muhto etnalaš unnitloguálbmogin. Dál lea vuosttaš geardi go dát namuhuvvon jurdda loktejuvvo ovdan Davviriikkain ja nugo mun árvvoštalan, maiddái vuosttaš geardi oppanassiige Oarje- Eurohpás. Máŋgasii lei stuorre dáhpáhus go Stuorradiggi dadjat jo ovttajienalaččat mearridii ásahit njuolggoválljen Sámedikki. Dan olis dáháphuvai olu. Vásiheimmet Norgga demokratiijii dán vuoitun ja ođđa vierrun Eurohpá demokratiijii, ja dán vieru álggahanbeaivi lei dalle go Gonagas Olav V rabai allaáiggálaččat Sámedikki golggotmánu 9. beaivvi Máilmmidási dáhpáhus. Sámi vuoigatvuođalávdegotti lagabui 700 siidosaš čielggadus NAČ 1984: 18, Sámiid vuoigatvuođadili birra, lea stuorámus ja divraseamos almmolaš čielggadus mii goassege leaš dahkkon Norggas. Čielggadus lea čiek ŋa- 78 Sámis 22/2016

79 lit guorahallojuvvon dokumeanta, mii máilmmi dásis dohkke oahppogirjin etnalaš unnitloguálbmogiid birra. Dat dilálašvuohta, go gonagas Olav rabai vuosttaš Sámedikki 1989:s, lei stuorra dáhpáhus máilmmidásis, ja dat dokumeanta mii dasa lei vuođđun NAČ 1984: 18 lea dokumeanta máilmmidásis ii veahášge unnit árvu! LOAHPPASÁNIT Loahpas vel háliidan giitit daid olbmuid, geat leat inspireren, movttiidahttán ja dorjon rahččojuvvon beivviid, nu go daddjo. Sin haga in livčče sáhttán ollášuhttit dan barggu, maid dás lean muitalan. Ii leat vejolaš nammijahkii namuhit dás daid, ii lagas iige dobbelis olbmuid. Muhto ovtta gal ferten namuhit, 84-jahkásačča, Carsten Smith, guhte jođihii Sámi vuoigatvuođalávdegotti dalle go munge ledjen lahttun das. Carsten Smith lei alimusriektejustitiarius ja Oslo universitehta riektedieđaprofessor. Son bijai buot iežas fágalaš máhtu ja persovnnalašvuođa čielggadit sámi diliid, ii dušše Sámi vuoigatvuođalávdegottis, muhto maiddái muđui. Dat mii guoská sámi vuoigatvuođaid juridihkalaš ruohtasmuhttimii, de lea dat bargu maid son lea bidjan dasa duođaid buorre ja luoddačujuheaddji. Muđui lea mu oaivil loahpahan dihtii nugo dološ roma laš senáhta sárdnideaddji, senáhtor Cato dat boar rásat ( o.kr.), guhte loahpahii juohke sárt ni alddis dáinna dajaldagain «Ceterum censeo Carthaginem esse delendam» dahjege "muđui lea mu oaivil ahte Kartago berre biliduvvot". Gávpotstáhta Kartago lei givssálaš gilvaleaddji Gaskamearas romalaš gávpotstáhtii, mii maŋŋel šattai Romalaččaidriikan. Go dán artihkkalis muitaluvvo láhkabargguid birra, de heive bures namuhit ahte Romalaččaidriikkas lei buorre láhkaortnet, mii gohčoduvvui Romalašriektin (ius romanum). Buorre dainna lágiin go dat lea oarjemáilmmis okta dain deháleamos riektevuogádagain, man vuođđoprinsihpat leat ain fámus oarjemáilmmi riikkaid láhkaortnegiin ja máŋgga eará riikka láhkaort negiin máilmmis muđui. Mun namahan guokte vuođđo ášši. Ahte buot govttolaš eahpádus galgá boahtit áššáskuhttomii ávkin. Ja ahte áššáskuhtton lea sivaheapmi dassái go duopmu lea celkon ja lea vuoimmis. Romalašriekti ii leat dattetge ollislaš go geahččá demokráhtalaš ovdaneami dan áigodagas, mii dán čállosis lea gieđahallon. Muđui lea mu oaivil nappo dat ahte Oarjjevuodna, gos mun ain ásan, berre veahkehuvvot. Dasto oaivvildan ahte Sámi vuoigatvuođalávdegotti stuorra čielggadus NAČ 1984:18 Sámiid vuoigatvuođadili birra ferte šaddat lohkanmearrin allaskuvllaid ja universitehtaid juridihkalaš studeanttaide dain riikain, gos sápmelaččat leat etnalaš unnitloguálbmogin. Jorgalan: Else Turi. Sámis 22/

80 Siri Broch Johansen Elsa Laula Renberg biografi på tre språk! Elsa Laula Renberg Många har efterlyst en biografi över den här pionjären. Nu har Siri Broch Johansen skrivit den första samlade biografin över Elsa Laula Renberg. I den här boken porträtteras Elsa som en människa av kött och blod, med både goda och dåliga sidor. Elsa Laula Renberg Sápmelaččaid ovdamanni Siri Broch Johansen Sápmelaččaid ovdamanni har Siri Elsa enneske Elsa Laula Renberg har blivit en samepolitisk ikon. Hennes insatser uppmärksammas ofta i hela Sápmi - Sameland. Så var det inte under hennes livstid. För Elsa Laula var omstridd. Hon var en person som inte kunde låta en orätt passera opåtalad. Det förde henne till viktiga positioner, och därmed också till många konflikter. De var ofta en direkt följd av hennes frispråkighet och benägenhet att låta Saken gå före andra hänsyn, men också av hennes motvilja mot att kompromissa. Hon blev motarbetad av sin samtid, både för att hon var same och för att hon var kvinna. Och det är onekligen langt mellan kvinnliga namn när den politiska historien för de flesta folk skrivs. Elsa Laula Renberg inngå rdi hun mellom skrives. biografiija golmma gillii! Siri Broch Johansen Siri Broch Johansen r var r et ørte å til s Elsa Laula Renberg Historien om samefolkets store MinervaSiri Broch Johansen har tidigare Davvisámi Nordsamisk Garra olggoš - Innbundet NOK 250,ISBN: Almmuhuvvo Troandinis Lanseres i Trondheim Historien om samefolkets store Minerva skrivit två ungdomsromaner och teatertexter, och hon var medredaktör och medförfattare i Samisk skolhistoria. Av Siri Broch Johansen ČálliidLágádus ČálliidLágádus Dárogillii Norsk utgave Garra olggoš Innbundet 179 sider. NOK 300,ISBN: Många har efterlyst en biografi över den här pionjären. Nu har Siri Broch Johansen har tidigare skrivit två ungdomsromaner och teatertexter, och hon var medredaktör och medförfattare i Samisk skolhistoria. Elsa-omslag-svensk.indd 1 ČálliidLágádus 80 Sámis ČálliidLágádus 22/ Historien om samefolkets stora Minerva Siri Broch Johansen skrivit den första samlade biografin över Elsa Laula Renberg. I den här boken porträtteras Elsa som en människa av kött och blod, med både goda och dåliga sidor Elsa Laula Renberg Elsa Laula Renberg har blivit en samepolitisk ikon. Hennes insatser uppmärksammas ofta i hela Sápmi - Sameland. Så var det inte under hennes livstid. För Elsa Laula var omstridd. Hon var en person som inte kunde låta en orätt passera opåtalad. Det förde henne till viktiga positioner, och därmed också till många konflikter. De var ofta en direkt följd av hennes frispråkighet och benägenhet att låta Saken gå före andra hänsyn, men också av hennes motvilja mot att kompromissa. Hon blev motarbetad av sin samtid, både för att hon var same och för att hon var kvinna. Och det är onekligen langt mellan kvinnliga namn när den politiska historien för de flesta folk skrivs. Siri Broch Johansen ČálliidLágádus ČálliidLágádus ČálliidLágádus Elsa Laula Renberg Historien om samefolkets stora Minerva Ruoŧagillii Svensk utgave Garra olggoš Innbundet 179 sider. NOK 280,ISBN: Av Siri Broch Johansen ČálliidLágádus