Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! 1 / 20 Vástádusat ávkkástallojuvvojit mánáid ja bearrašiid bálvalusaid buorideapmái, skuvlla doaimma ovddideapmái ja dieđalaš dutkamušaide. Dieđut seailluhuvvojit Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádusas. 4.-5. luohkkálaš mána duogášdieđut 1. Man luohkás lea dat mánná, gean birra vástidat jearahallamii 4. luohkás 5. luohkás Bárdni Nieida Eará Dábálaš doarjaga, ovdamearkka dihte deivvolaš doarjjaoahpahus, sierranahttin, oasseáigásaš sierraoahpahus Beavttalmahtton doarjja, ovdamearkka dihte bistevaš ja jeavddalaš doarjjaoahpahus, oasseáigásaš sierraoahpahus Earenoamáš doarjja, studere dábálaš luohkas Earenoamáš doarjja, studere unnajovkkožis mihkkege bajábealde namuhuvvon molssaeavttuin In máhte dadjat 2. Máná sohkabealli Máná skuvlavázzin Oahppama ja skuvlavázzima doarjaga golbma dási leat dábálaš, beavttálmahtton ja earenoamáš doarjja. Dáin oahppi sáhttá oažžut háválassii dušše ovttadássásačča. 3. Oažžugo mánná doarjaga oahppamii ja skuvlavázzimii? 2 / 20 https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 1/26
4. Maid oaivvildat luohkáoahpaheaddji ja skuvlla doaimmas? Ollásit seamma Seamma seamma iige sierra Sierra Ollásit sierra Oahpaheaddji doarju máná gievravuođaid Luohtán oahpaheaddji vuohkái doaibmat mánáiguin Mus lea dárbbu mielde álki váldit oktavuođa oahpaheaddjái Mun lean duhtavaš ruovttu ja skuvlla ovttasbargui dálá áigge Skuvlagivssideapmi Givssidemiin dárkkuhuvvo dás dat, go nubbi oahppi dehe oahppiid joavku dadjá dehe dahká unohis áššiid muhtin oahppái. Givssideapmi lea maid dat, go oahppi givssiduvvo jámma vugiin, masa son ii liiko. Givssideapmi ii leat dat, go guokte sulaid ovttagievrrat oahppi riidaleaba. 5. Leago mánná givssiduvvon dán lohkanbaji áigge? Muhtumin Dávjá In dieđe Muhtumin Dávjá In dieđe 6. Leago mánná givssidan dehe oassálastán eará ohppiid givssideapmái dán lohkanbaji áigge? 3 / 20 Jos givssideapmi ii leat leamaš, de sáhtát sirdásit gažaldahkii 8. 7. Mot skuvla lea váldán du mielde iežat máná givssidandáhpáhusaid čilgemii dán lohkanbaji áigge? https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 2/26
Doarvái bures Oalle bures Gaskageardánit Oalle bistteheamit Bistteheamit Mun lean ožžon dieđu givssidandiliin Mun lean váldojuvvon mielde ášši gieđahallamii Mu oaivil guldaluvvui Mun lean ožžon doarjaga ášši gieđahallamis iežan mánáin Máná dearvvašvuohta ja doaibmannávccat 8. Maid oaivvildat máná dearvvašvuohtadilis? Hui buorre Oalle buorre Gaskageardán Oalle dehe hui heittot 9. Leago mánás juoga doaktára gávnnahan guhkesáigge buozalmas dehe dearvvašvuohtabuncarakkis? Juo 10. Ráddjego muhtun dearvvašvuođa buncarakkis máná bargguin, maid ovttaahkásaš mánát dábálaččat dahket? Ráddje duođalaččat Ráddje, muhto ii duođalaččat ráddje obanassiige (sirdás gažaldahkii 12) 4 / 20 12. Veardit máná eará ovttaahkásaš mánáide. Mat áššiid leat mánnái álkit dehe váddásat? https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 3/26
Eai váttisvuođat Veaháš váttisvuođat Olu váttisvuođat lihkostuva obanassiige Leago mánás váttis oaidnit (jos son geavaha čalbmelásiid dehe čieguslinssaid, nu árvvoštala oaidninnávcca daiguin)? Leago mánás váttis gullat hupmama (jos son geavaha gullanapparáhta, nu árvvoštala gulu dainna)? Leago mánás váttis vázzit sulaid kilomehterbeale, ovdamearkka dihte faláštallangietti birra? Leago mánás váttis atnit ávvira alddis dehege leatgu sus váttisvuođat ovdamearkka dihte boradeamis dehe gápmagiid julggiide bidjamis? Leago mánás váttis hupmat nu, ahte eará olbmot go bearaš ipmirdit su? Eai Veaháš Olu lihkostuva váttisvuođat váttisvuođat váttisvuođat obanassiige Leago mánás váttis oahppat ođđa áššiid? Leago mánás váttis muitit áššiid? Leago mánás váttis vuojulduvvat, vaikko bargu livččii máná mielas somá? Leago mánás váttis dohkkehit rievdadusaid iežas rutiinnaide? Leago mánás váttis hálddašit iežas meannudeami? Leago mánás váttis oažžut ustibiid? goassige Hárve Dávjá Hui dávjá Jierástuvvá álkit Moaráhuvvá baifáhkka ja oažžu suhttovuohkuid Eardu álkit Hárdá ja bilkida eará mánáid Nákkahallá mánáiguin ja riidala eará 13. Veardit máná eará ovttaahkásaš mánáide. Mat áššiid leat mánnái álkit dehe váddásat? 14. Man mihtilmasat čuovvovaš doaibmanvuogit leat mánás? https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 4/26
Heađušta ja hárdá eará mánáid goassige Hárve Dávjá Hui dávjá Bargá jurdilkeahttá Máná eallinvuogit 5 / 20 15. Man dávjá ovddit vahku árgabeivviid (5 beaivvi) ) áigge mánná borai čuovvovaš mállásiid? Viđa beaivve áigge 3 4 beaivve áigge 1 2 beaivve áigge oktege In dieđe Iđitbihttá Beaivemális Eahketborramuš Eahketbihttá Gaskabihtát Árggaid Vahkuloahpaid Sullii diibmu 19:00 dehe árat Sullii diibmu 19:30 Sullii diibmu 20:00 Sullii diibmu 20:30 Sullii diibmu 21:00 Sullii diibmu 21:30 Sullii diibmu 22:00 Sullii diibmu 22:30 Sullii diibmu 23:00 Sullii diibmu 23:30 16. Galle áigge mánná dábálaččat manná nohkkat? Vástit goappánai gažaldahkii https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 5/26
Árggaid Vahkuloahpaid Sullii diibmu 24:00 Sullii diibmu 00:30 Sullii diibmu 01:00 Sullii diibmu 01:30 Sullii diibmu 02:00 Sullii diibmu 02:30 Sullii diibmu 03:00 Sullii diibmu 03:30 Sullii diibmu 04:00 dehe maŋŋel In dieđe 17. Galle áigge mánná dábálaččat gullá? Vástit goappánai sadjái. Árggaid Vahkuloahpaid Sullii diibmu 05:00 dehe árat Sullii diibmu 05:30 Sullii diibmu 06:00 Sullii diibmu 06:30 Sullii diibmu 07:00 Sullii diibmu 07:30 Sullii diibmu 08:00 Sullii diibmu 08:30 Sullii diibmu 09:00 Sullii diibmu 09:30 Sullii diibmu 10:00 Sullii diibmu 10:30 Sullii diibmu 11:00 https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 6/26
Árggaid Vahkuloahpaid Sullii diibmu 11:30 Sullii diibmu 12:00 Sullii diibmu 12:30 Sullii diibmu 13:00 dehe maŋŋel In dieđe 18. Man dávjá dábálaččat Hui dávjá Dávjá Muhtumin Hárve In goassige Movttiidahtát máná lihkadit dehe faláštallat Ságastalat mánáin lihkadeamis dehe faláštallamis Lihkadat dehe faláštalat mánáin Fievrridat máná lihkadanbáikái dehe faláštallanáiggeájanassii oktege Oktii dehe moddii Duollet dálle dehe dávjjit In dieđe Borgguhan dehe snuvssen Juhkan alkohola oktege Oktii Guovtte have dehe dávjjit Diibmogaskkas Lihkadandiimmus Eará diimmus 19. Man dávjá maŋimus vássán 12 mánu áigge mánná lea Bárttit 20. Leago mánnái dán luohká áigge dáhpáhuvvan skuvllas dehe skuvlamátkkis bárti, man dihte son lea fitnan doaktára dehe dearvvašvuohtadikšu dehe buohccedikšu luhtte? 6 / 20 https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 7/26
Skuvlamátkkis oktege Oktii Guovtte have dehe dávjjit 21. Leago mánnái dán luohká áigge dáhpáhuvvan eará háve go skuvlaáigge dehe skuvlamátkkis lihkohisvuohta dehe bárti, man dihte son lea fitnan doaktára dehe dearvvašvuohta- dehe buohccedikšu luhtte? Mohtorfievrru mátkkošteaddjin Sykkelasttedettiin Vácci (omd. biilla nordadeapmi dehe vuojáhallan) Faláštallansearvvi dehe friddjaáigge lihkadeami oktavuođas Ruovttus dehe ruovttušiljus Muđuid friddjaáiggis Seksuáladearvvašvuohta 22. Leatgo vai leahppigo ságastallan mánáin čuovvovaš áššiin? Juo In In, muhto áiggun ságastallat Rávásmuvvanagis ja seksuála gárggiideamis Dovdduid ja mielaid nuppástusain Liikosteamis ja servvoštallamis Áhpehisvuođas Seaksadávddain ja daid eastadeamis Pornografiijas Doaibmavugiin seksuála heađušteami dehe áŧestusa dilis Veahkaváldi oktege Oktii Guovtte have dehe dávjjit 7 / 20 8 / 20 https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 8/26
23. Galle háve don, máná nubbi váhnen, guoibmát dehe ovddeš guoibmát lea doaibman čuovvovaš lági mielde maŋimus vássán 12 mánu áigge? oktiige 1 2 háve 3 háve dehe dávjjit Lea bargojuvvon ná, muhto in muitte man galle háve Biehttalan hupmamis mánnái guhkes áigge Bávččagahttán sánálaččat máná, ovdamearkka dihte bealkán Vuollánahttán dehe hehppehan máná Uhkidan hilgut dehe guođđit máná okto Bálkon, časkán dehe čiekčan dávviriid (omd. speaigalan uvssaid) máná oainnu Lássen máná juoga báikái Uhkidan máná veahkaválddiin 24. Galle háve don, máná nubbi váhnen, guoibmát dehe ovddeš guoibmát lea doaibman čuovvovaš lági mielde maŋimus vássán 12 mánu áigge? Dollen máná, ahte son lea bávččagan Norddadan dehe ravgon máná vašánit Duhkuštan máná Spežžen máná Čorbmadan máná dehe časkán diŋggain Čievččastan máná oktiige 1 2 háve 3 háve dehe dávjjit Lea bargojuvvon ná, muhto in muitte man galle háve Bávččagahttán máná muđuid fysihkalaččat Jos vástidit gažaldagas 23 ja 24 buot sajiide ii oktiige, nu sáhtát sirdásit gažaldahkii 26. 25. Leatgo ožžon doarjaga ja veahki mánnái čuohcán veahkaváldái 12 maŋimus mánu áigge? https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 9/26
Mun in leat dárbbašan Mun lean ožžon, veahkki lei doarvái buorre Mun lean ožžon, veahkki ii lean doarvái buorre Livččen dárbbašan, muhto in ožžon veahki Livččen dárbbašan, muhto in leat váldán ovdan veahkkedárbbu Skuvllas (oahpaheaddji, skuvlakuráhtor, skuvlapsykologa, skuvladearvvašvuohtadikšu, skuvladoavttir ded.) Dikšus (dearvvašvuohtadikšu, buohccedikšu ded. ovdamearkka dihte dearvvašvuohtastašuvnnas dehe buohcceviesus) Doaktáris (ovdamearkan dearvvašvuođastašuvnnas dahje buohcceviesus) Sosiálabargis, bearašbargis ded. Eará bálvalusain (omd. boles, dorvoruoktu) Ámmátolbmos telefon- dehe neahttabálvalusas Ámmátolbmuid ordnen veardidandoarjagis Guoimmistat Ustibiin dehe eará lagaš olbmuin Veahki oažžun ja bálvalusat 26. Leatgo oassálastán máná dearvvašvuohtadárkkástussii skuvllas dán luohká áigge? 28) Juo In (sirdás gažaldahkii 9 / 20 27. Mot čuovvovaš áššit ollašuvve dán luohká áigge dahkkon dearvvašvuohtadárkkástusas? Ollásit seamma Seamma seamma iige sierra Sierra Ollásit sierra Hubmojuvvojedje munnje dehálaš áššit https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 10/26
Ollásit seamma Seamma seamma iige sierra Sierra Ollásit sierra Mu oaivil guldaluvvui Čilgejuvvui oba bearraša buresbirgejupmi Ožžon doarvái olu doarjaga váhnenvuhtii Dusten muitalit iežan áššiin rehálaččat 28. Leago mánná ožžon du mielas doarvái čuovvovaš skuvlla ja oahppofuolahusa bálvalusaid 12 maŋimus mánu áigge? leat Lea geavahan, Lea geavahan, Livččii Livččii dárbbašan, dárbbašan bálvalus lei bálvalus ii lean dárbbašan, muhto in lea váldán doarvái buorre doarvái buorre muhto ii ožžon bálvalusdárbbu ovdan bálvalusa Skuvladearvvašvuohtadikšu bálvalusat (eará go dearvvašvuohtadárkkástus) Skuvladoaktára bálvalusat (eará go dearvvašvuohtadárkkástus) Skuvlapsykologa bálvalusat Skuvlakuráhtora bálvalusat Sierraoahpaheaddji bálvalusat leat Lea geavahan, Lea geavahan, Livččii Livččii dárbbašan, dárbbašan bálvalus lei bálvalus ii lean dárbbašan, muhto in lea váldán doarvái buorre doarvái buorre muhto ii ožžon bálvalusdárbbu ovdan bálvalusa Bátnefuolahus, njálmmi dearvvašvuohtafuolahus (eará go dárkkisteapmi) Deavvašvuohtaguovddáža doaktára dehe dikšu bálvalusat Priváhtadoaktára bálvalusat (eará go bálvalanseđel) 29. Leago mánná ožžon du mielas doarvái čuovvovaš bálvalusaid 12 maŋimus mánu áigge? https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 11/26
leat dárbbašan Lea geavahan, bálvalus lei doarvái buorre Lea geavahan, bálvalus ii lean doarvái buorre Livččii dárbbašan, muhto ii ožžon bálvalusa Livččii dárbbašan, muhto in lea váldán bálvalusdárbbu ovdan Hupmanterapiija, doaibmanterapiija, fysioterapiija dehe borramušterapiija Čalbmedoavttir/optihkar Bajásšaddan- ja bearašrávvehat Mánáidpsykiatriija Mánáiddoavttir Mánáidneurologa Eará spesiáladoavttir Lápmásiid- dehe veahkkegaskaoapmebálvalus Doarjjabearaš dehe doarjjaolmmoš 30. Leago mánnái váldon priváhta buohccegollooadju, mas oažžu buhtadusa priváhtadoavtterfitnamis? Juo 31. Man dávjá mánná lea geavahan čuovvovaš bálvalusaid friddjaáiggis 12 mannan mánu áigge? Measta beaivválaččat Juohke vahku Juohke mánu Hárvvit In goassige Bálvalus ii leat fállun Lihkadanbáikkit (omd. sahájáffobalgát, skuvlašiljut, stoahkanbáikkit) Oahpistuvvon mánáid lihkadallan (omd. faláštallansearvvit) Oahpistuvvon mánáid govvadáidda- ja musihkkaáiggeádji Riekkesdoaibma (omd. iskárlihkádus, 4H-rieggát, goahkka- ja buđaldanrieggát) https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 12/26
Measta beaivválaččat Juohke vahku Juohke mánu Hárvvit In goassige Bálvalus ii leat fállun Mánáid kulturbálvalusat (omd. girjerádju, konsearttat, teáhterat) Nuoraidbargu (omd. nuoraiddállu, nuoraidkafeát) Bearaš ja orrun 10 / 20 32. Mot mánná orru? Vállje molssaeavttu, mii buoremusat govvida dili. Iežan váhnemiiguin oktasaš ruovttus Sulaid liikká olu goappánai váhnemiin ovdamearkka dihte vuorrovahkuid, váhnemat eaba oro ovttas Váldoáššis nuppiin váhnemiin ja lea nuppi váhnema luhtte duollet dálle, ovdamearkka dihte vahkuloahpaid Ovttain váhnemiin Áhkuin ja ádjáin dehe eará fulkkiiguin almmá váhnemiid haga Sadjásašbearrašis Mánáidruovttus, nuoraidruovttus dehe skuvlaruovttus Bearašruovttus Internáhtas Eará ládje Mánás lea okta váhnen Mánás leat guokte váhnema Mánás leat eanet go guokte váhnema Mánás eai leat váhnemat dehe in leat oktavuođas sudnuide Máná váhnemat leaba earránan Mánná eallá ođđabearrašis Mánná eallá arvedávgebearrašis Máná bearrašis leat jumežat, golmmežat dehe njelježt adopterejuvvon Mánná lea 33. Mat čuovvovaččain govvidit máná bearraša? Sáhtát válljet máŋga molssaeavttu. 34. Galle vuollái 18-jahkásaš máná bearrašisttát orrot buohkanassii? https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 13/26
geažos áigge orodeaddji oasi áiggis orodeaddji 35. Leatgo bearrašisttát orodeaddji mánát? Vállje buot molssaeavttuid, mat heivejit iežat dillái. 36. Man riikkas mánná, máná eadni ja máná áhčči leat riegádan? Vástit nu ahte guoská buohkaid. Suopma Ruoŧŧa Estteeanan Ruošša dehe ovddeš Sovjetlihttu Ovddeš Jugoslavia Muhtin eará Eurohpa riika Somalia Irak Du ja iežat dálá guoimmi oktasaš mánát Du iežat mánát (maiddái mánát, geat orrot bearrašisttát oasi áiggis) Iežat guoimmi mánát (maiddái mánát, geat orrot bearrašisttát oasi áiggis) Sadjásašmánát Mánát, geain leat juoga earenoamáš hástalusat Mánná Máná eadni Máná áhčči Iran Afganistan Kiinná Thaieanan Vietnam https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 14/26
Muhtun eará riika Mánná Máná eadni Máná áhčči 37. Man guhká doai lehpet orron Suomas? Oba eallinagi Mánná Máná eadni Máná áhčči Badjel 10 jagi, muhto ii álot 5 10 jagi 1 4 jagi Vuollel jagi goassige Mus lea suohtas mánáin Dovddan lagašvuođa mánáin Geahččalan oaidnit áššiid máná oaidninvuogis Mus lea váttis ráfohit máná, go son lea duon ilmmis Lean fuolas iežan veadjimis váhnemin Muosáhan bistteheami váhnemin Oainnán dábálaččat máná nuppi fuolaheddjiin seamma ládje Hárve Muhtumin Dávjá Álot Eadnebealli mánábajásgeassimis Eadni 38. Man dávjá du mielas orru leame čuovvovaš ládje? Vástit jurddašettiin 4. dehe 5. luohká vázzi iežat máná. Gažaldagat, mat gusket vástideaddji 39. Leatgo don 4.-5. luohkkálaš máná 11 / 20 https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 15/26
Áhčči Áhččebealli Eará fuolaheaddji Sadjásašváhnen deje bearašdikšu Iežasdikšu dehe lágádusa bargi 40. Mii lea du sohkabealli? Dievdu Nisson Eará 41. Vástideaddji riegádanjahki. Merke njealljin nummárin. Vástideaddji dearvvašvuohta 42. Maid oaivvildat iežat dearvvašvuohtadilis? Hui buorre Oalle buorre Gaskageardán Oalle dehe hui heittot 12 / 20 43. Leago dus doaktára gávnnahan muhtun guhkesáigge buozalmas dehe dearvvašvuođa buncarakkis? Juo 44. Ráddjego muhtun dearvvašvuođa buncarakkis du doaimmain, maid olbmot dábálaččat barget? https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 16/26
Ráddje duođalaččat Ráddje, muhto ii duođalaččat ráddje obanassiige (sirdás gažaldahkii 46) 45. Leatgo ráddjehusat leamaš unnimusat guđa mannan mánu áigge? Juo Geažos Eanas Mearkkašahtti Muhtun Veaháš áigge áiggis oasi áiggis áigge áigge Leamaš hui jierástuvvan Dovdan iežat miela nu vuollin, ahte mihkkege ii leat sáhttán arvvosnuhttit du Dovdan iežat stáđisin ja ráfálažžan Dovdan iežat šlundin ja nuonddahallan leamaš lihkolaš In goassige Hui hárve Muhtumin Oalle dávjá Duojážassii 46. Man stuora oasi áiggis don leat njealji mannan vahku áigge: 47. Dovddatgo iežat oktonassan? In ollenge 48. Leago dus 12 mannan mánu áigge leamaš unnimusat guovtti vahku áigodat, goas don leat eanas áiggis: Juo Leamaš miella vuollin, šlundin dehe nuonddahallan https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 17/26
Juo Massán beroštupmát eanemus áššiide, dego áiggeájiid, bargui dehe eará áššiide, main dábálaččat muosáhat návddašan Vástideaddji eallinvuogit 13 / 20 49. Man dávjá lihkadat unnimusat diibmobeali nu, ahte aŋkke unnánaš lahpastuvat ja bivastuvat? Beaivválaččat 4 6 geardde vahkus 3 geardde vahkus 2 geardde vahkus Oktii vahkus 2 3 geardde mánus Muhtin geardde jagis ja hárvvit In sáhte váttu dehe buozalmasa dihte lihkadit In Lean geahččalan oktii dehe Geavahan duollet Geavahan Mun lean geavahan, muhto ollenge moddii dálle beaivválaččat heiten Sigareahtaid Snuvssa Šleađgaduhpáha In goassige (sirdás gažaldahkii 54) Sulaid oktii mánus dehe hárvvit 2 4 geardde mánus vahkus 2 3 geardde 50. Leatgo don goassige geavahan čuovvovaš buktagiid? 51. Man dávjá jugat vuollaga, viina dehe eará alkoholajuhkamušaid? Váldde fárrui maid daid gerddiid, goas návddašat dušše unna mearážiid, omd. bohttala gaskavuollaga dehe goaikkanasa viina. Vállje dan molssaeavttu, mii lagamusat dávista iežat dillái. https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 18/26
4 geardde vahkus dehe dávjjit Okta alkoholaattus lea omd. bohtal (33 cl) gaskavuollaga dehe sidera / láse (12 cl) láivves viina / unna láseš (8 cl) álbmás viina / restauráŋŋaattus (4 cl) álbmáid 52. Man galle addosa alkohola dábálaččat leat váldán daid beivviid, goas geavahit alkohola? 1 2 addosa 3 4 addosa 5 6 addosa 7 9 addosa 10 dehe eanet In goassige Hárvvit go oktii mánus Oktii mánus Oktii vahkus Beaivválaččat dehe measta beaivválaččat In Juo, kannabisa gárrenávdnasa Juo, juoga eará Ovdamearkkat 0,5 l vuolaláse gaskavuollaga dehe sidera = 1,5 addosa 0,5 l vuolaláse A-vuollaga dehe garra sidera = 2 addosa 0,75 l bohtal láivves (12 %) viina = 6 addosa 0,5 l bohtal garrasa = 13 addosa 53. Man dávjá don leat juhkan hávális guhtte dehe eanet addosiid? 54. Leatgo geavahan kannabisa (hášša, marihuána) dehe juoidá eará gárrenávdnasa 12 mannan mánu áigge? Sáhtát válljet máŋga molssaeavttu. https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 19/26
Veahkaváldi 14 / 20 55. Leatgo muosáhan iežat bárragaskavuođas čuovvovaš áššiid 12 maŋimus mánu áigge? In Juo In leat leamaš bárragaskavuođas 12 maŋimus mánu áigge Fysihkalaš veahkaváldi (omd. čiekčama, časkima) Silolaš veahkaválddi (omd. uhkideami, bealkima, vuollánahttima, deaddima) Seksuála veahkaváldi (omd. bággehallama seksuála daguide) Ruđalaš veahkaváldi (omd. estojuvvon mearrideamis bearraša ruhtaáššiin dehe gávppašit iešheanalis) 56. Leatgo ožžon doarjaga ja veahki dutnje čuohcán veahkeváldái 12 maŋimus mánu áigge? Dikšus (dearvvašvuohtadikšu, buohccedikšu ded.) Doaktáris Sosiálabargis, bearašbargis ded. Eará bálvalusain (omd. boles, dorvoruoktu) Ámmátolbmos telefondehe neahttabálvalusas Ámmátolbmuid ordnen veardidandoarjagis Iežat guoimmis Mun in leat dárbbašan Mun lean ožžon, veahkki lei doarvái buorre Mun lean ožžon, muhto veahkki ii lean doarvái buorre Livččen dárbbašan, muhto in ožžon veahki Livččen dárbbašan, muhto in leat váldán ovdan veahkkedárbbu Ustibiin dehe eará lagaš olbmuin Jos du mielas orru, ahte ruovttustat ii leat oadjebas orrut dehe juos hálidat ságastallat dáin áššiin muhtin olbmuin, váldde oktavuođa Nollalinnjái (telefovdna: 080 005 005), dorvoruktui (www.thl.fi/turvakotipalvelut) dehe dearvvašvuohtadikšui. https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 20/26
Veahki oažžun ja bálvalusat 15 / 20 57. Leatgo ožžon doarvái dieđu oahppofuolahusa bálvalusain skuvllas? Skuvladearvvašvuohtadikšu bálvalusat Doarvái bures Oalle bures Gaskageardánit Oalle bistteheamit Bistteheamit Skuvladoaktára bálvalusat Skuvlakuráhtora bálvalusat Skuvlapsykologa bálvalusat 58. Leago skuvllas soames, geainna don sáhtát dárbbu mielde ságastallat áššiin, mat deddet máná miela 59. Merke molssaeavttu, mii buoremusat govve iežat oaivila. Orrunguovlluin dárkkuhuvvo iežat gávpotoasi dehe unnit báikegottiin ovdamearkka dihte gieldda dehe čoahkkebáikki. Orrunguovlluineamet ordnejuvvo beroštahtti friddjaáigge doaibma mánáide Dieđán orrunguovlluineamet áiggeádjevejolašvuođain mánáide Mánáide heivvolaš áiggeádjebáikkit leat ilá guhkkin Juo Máná beroštahtti áiggeájit leat ilá divrasat Ollásit seamma Seamma seamma iige sierra Sierra Ollásit sierra Árga ja árgga hálddašeapmi 16 / 20 60. Leatgo don eallimasat dálá áigge https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 21/26
Hui duhtavaš Oalle duhtavaš In duhtavaš inge duhtameahttun Oalle duhtameahttun Hui duhtameahttun 61. Man bures bearrašat árga dábálaččat doaibmá? Bures Oalle bures Jos it leat bárragaskavuođas, sáhtát sirdásit gažaldahkii 63. 62. Man duhtavaš don leat iežat bárragaskavuođa sierra beliide? Hui Oalle In duhtavaš inge duhtavaš duhtavaš duhtameahttun duhtameahttun duhtameahttun Guovttebealat gudnejahttin Oktasaš áiggi mearri Ovttas bargan bures iige hejot Oalle hejot Hejot Ságastallama rabasvuohta Ipmirdahttin šaddan Seaksa Bargojuohku ruovttubargguin Bargojuohku mánáiddikšumis Oktiigullevašvuođa dovdu Oalle Hui Bargan 17 / 20 https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 22/26
63. Mii lea iežat vuođđoskuvlen? Unnit go vuođđoskuvla Vuođđoskuvla Stuđeantadutkkus 64. Mii lea vuođđoskuvlemat maŋŋel alimus iežat čađahan dutkkus dehe oahppu? ámmátlaš skuvlejupmi Eanemusat ámmátlaš gurse dehe bargosadjeskuvlen ámmátlaš vuođđodutkkus, ámmát- dehe spesiálaámmátdutkkus Vuolit dehe alit ámmátallaskuvla- dehe allaskuvladutkkus Doaktára dehe lisensiáhta dutkkus 65. Leatgo dál eanas? Sáhtát válljet máŋga molssaeavttu. Bálkáoažžu nuppi bálvalusas Láigobargi Iežas barggaheaddji (oktofitnodatolmmoš, ámmátbargi, freelancer, veahkkeruđa oažžu) Bargoaddifitnodatolmmoš Stuđeanta Militeara- dehe siviilabálvalusas Bearašfriddjavuođas (etniid-, áhčiid- dehe váhnemiidfriddjavuođas dehe ruovttudikšuma doarjagiin) Bargguheapme dehe luopmuiduhtton. Bargoeallima olggobealde eará ákkaid dihte (omd. guhkesáigge buozalmasa dihte) Eará Jos it leat dálá áigge bargoeallimis, sáhtát sirdásit gažaldahkii 67. 66. Dolletgo du buohta deaivása čuovvovaš čuoččuhusat, mat laktásit ruktui ja bargui? Doallá deaivása ollásit Doallá deaivása buore muddui doalá deaivása beare bures doala deaivása obanassiige In máhte dadjat dehe ii guoskka mu https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 23/26
Doallá deaivása ollásit Doallá deaivása buore muddui doalá deaivása beare bures doala deaivása obanassiige In máhte dadjat dehe ii guoskka mu Go boađán ruoktot, heaittán jurddašeamis iežan barggu Dovddan iežan hilggodit ruovttuáššiid barggu dihte Bearaš oažžu muhtumin báhcit boaittobeallái, go vuojun dievaslaččat iežan bargui Mus lea dávjá váttis vuojulduvvat iežan bargui ruovttuáššiid geažil Veaján buorebut mánáiguin, go finan maid barggus Šattan dávjá guhkidit iežan bargobeaivvi, vai oažžašuvan bargguid bargojuvvot Šattan dahkat eanet badjeláiggebargguid go hálidivččen Mu bargoáiggit mieđihit doarvái bearraša dárbbuid mielde Hui buorrin Oalle buorrin Govttolažžan Oalle heittohin Hui heittohin Ruđalaš dilli 67. Makkárin árvvoštalat din bearraša ruđalaš dili? 18 / 20 68. Leatgo muhtumin maŋimus vássán 12 mánu áigge: In Juo Ballan, ahte dis nohká biebmu, ovdal go don oaččut/doai oažžubeahtti/dii oažžubehtet ruđa oastit lasi Šaddan digget dálkkasoastimis ruhtavátnivuođa dihte Guođđán ruhtavátnivuođa dihte finakeahttá doaktáris https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 24/26
69. Leago din bearaš ožžon áigáiboahtindoarjaga maŋimus vássán 12 mánu áigge? Juo, vuollel 4 mánu Juo, 4 9 mánu Juo, 10 12 mánu Oassálastinvuohta 70. Man muddui leat ovtta dahje sierra čuovvovaš čuoččuhemiiguin? Merke juohkehaš čuoččuheami bokte dan molssaeavttu, mii govvida buoremusat iežat vásáhusat. Dovddan, ahte iežan beaivválaš dahkamušain lea mearkkašupmi Oaččun miehtemielalaš máhcahaga iežan dahkamušain Gulan alccesan dehálaš jovkui dehe servošii Mun lean dárbbašlaš eará olbmuide Basttán váikkuhit iežan eallima johtui Dovddan, ahte eallimisttán lea ulbmil Basttán háhpohallat munnje dehálaš áššiid Oaččun ieš veahki dalle, go dan duođas dárbbašan Muosáhan, ahte munnje luhttojuvvo Basttán váikkuhit muhtin iežan eallinbirrasa áššiide Ollásit seamma Seamma seamma iige sierra Sierra 19 / 20 Ollásit sierra 71. Muosáhan iežan lea dehálaš oassi Ollásit seamma Seamma seamma iige sierra Sierra Ollásit sierra Bearraša Soga https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 25/26
Ollásit seamma Seamma seamma iige sierra Sierra Ollásit sierra Áiggeádjejoavkku Iežan eanemus atnin neahttaservoša Ustitbirrasa Bargo- dehe stuđerenservoša Giitu vástadusainat! Sáhtán dárbbu mielde addit máhcahaga jearahallamis: MÁNÁT, NUORAT JA BEARRAŠAT -OVTTADAT Vástideaddji dutki Nina Halme, kouluterveyskysely@thl.fi (mailto:kouluterveyskysely@thl.fi), t. 029 524 6082 PL 30 00271 Helsinki THL 2019 20 / 20 https://www3.thl.fi/lomake/ktk19_alakoulu_vanhemmat?l=se 26/26