Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT 03.01.18.
Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.samediggi.no
Sisdoallu 1.1 Doarjjaortnega mihttomearri ja vuoruheamit... 4 1.1.1 Doarjjaortnega mihttomearri... 4 1.1.2 Vuoruheamit... 4 1.1.3 Ulbmilolahusa eavttut... 4 1.2 Ohcama hápmi ja sisdoallu... 4 1.2.1 Doarjjaoažžu / Gii sáhttá ohcat... 4 1.2.2 Ohcanáigemearri... 5 1.2.3 Gáibádusat ohcamii... 5 1.2.4 Eavttut ohccai... 5 1.3 Meroštallannjuolggadusat ja definišuvnnat... 5 1.3.1 Meroštallannjuolggadusat... 5 1.4 Ohcama meannudeapmi... 6 1.4.1 Ohcama meannudeapmi... 6 1.4.2 Mearrádus ja dohkkeheapmi... 7 1.4.3 Eavttut doarjjavuostáiváldái... 7 1.4.4 Gárvvistanáigeamearri... 7 1.4.5 Rievdadusat doarjjaeavttuin... 7 1.4.6 Máksineavttut... 7 1.5 Raporteren... 8 1.5.1 Raporteren ja bearráigeahčču... 8 1.5.2 Bearráigeahčču ja čuovvoleapmi... 8 1.5.3 Doarjaga ruovttoluottamáksin ja sihkkun... 8 3
1.1 Doarjjaortnega mihttomearri ja vuoruheamit 1.1.1 Doarjjaortnega mihttomearri Sajustit sámi árbedieđu oahpahussii ja báikkálaš oahppoplánaide. 1.1.2 Vuoruheamit Vuoruheamit 2018: Doaibmabijut/prošeavttat mat váikkuhit sámi árbedieđuid eanet geavaheami skuvladoaimmahagas ja man oktavuođas máhttu sirdojuvvo vuorraset olbmuin ođđa sohkabuolvvaide birgema, duoji ja sámi giellaoahpahusa deattuhettiin. Prošeavttat man oktavuođas oahppit ožžot sámi giellaoahpahusa geavatlaš barggu bokte. Oahpahusprošeavttat mat váikkuhit eanet njálmmálaš muitalanárbevieru ja juoigama, duoji geavaheami. Doaibmabijut meahccegeavahusas ja bivddus/guolástusas man oktavuođas sámi giellaoahpahus dáhpáhuvvá geavatlaš barggu bokte. Verddestallan/Rádnastallat/Vïenestalleme. 1.1.3 Ulbmilolahusa eavttut Sámi árbedieđuid eanet geavaheami bokte skuvladoaimmahagas ja (báikkálaš) oahppoplánain. Dieđut mat čuvgejit ulbmilolahusa leat: geahčastat dán jagi álggahuvvon prošeavttain báikkálaš oahppoplánat doarjjaoažžuin loahpparaporteremat doarjjaoažžuin Dán vuođul árvvoštallojuvvo ulbmilolahus árbedieđuid heiveheami juksama ektui skuvllas ja báikkálaš oahppoplánain. 1.2 Ohcama hápmi ja sisdoallu 1.2.1 Doarjjaoažžu / Gii sáhttá ohcat Vuođđoskuvllat main lea sámegieloahpahus ohppiide. 4
1.2.2 Ohcanáigemearri Ohcanáigemearri lea rabas. 1.2.3 Gáibádusat ohcamii Sámedikki digitála ohcanskovvi galgá geavahuvvot. Ohcamat mat eai deavdde ohcaneavttuid hilgojuvvojit. Ollislaš bušeahtta mii čájeha gollomeroštallama ja ruhtadeami. Sus guhte vuolláičállá máksinávžžuhusa galgá leat fápmudus geatnegahttit fitnodaga. 1.2.4 Eavttut ohccai Ohcci doaibma galgá dávistit gustovaš lágaide ja njuolggadusaide, dát guoská maiddái vearro-, divat- ja rehketdoalloláhkaaddimii. Doaibmabidju ii sáhte leat čađahuvvon dahje álggahuvvon ovdalgo Sámediggi lea ožžon ohcama. Erenoamáš ákkaid vuođul sáhttá spiehkastit dán njuolggadusas. Ohcci galgá dieđihit jus lea oččon eará almmolaš doarjagiid. 1.3 Meroštallannjuolggadusat ja definišuvnnat 1.3.1 Meroštallannjuolggadusat Meroštallannjuolggadusat: Doarjja juolluduvvo ákkastallon ohcama ja prošeaktačilgehusa vuođul. Eanemusat sáhttá oažžut 150 000 ruvnno doarjaga. Almmolaš doarjja oktiibuot ii sáhte leat badjel 100 % prošeavtta/doaibmabiju rehketdollui girjejuvvon gollun. Golut mat eai leat doarjjavuoigadahttojuvvon Doarjja ii addojuvvo dása; beaivválaš goluide jođiheapmái dábálaš skuvladoaimmaheapmái, gálvogoluide, divodeapmái, goluide mat eai čilgejuvvo, doaibmabijuide mat sáhttet botnjat gilvvu, láigovisttiide, vuorkálanjaide, opmodatoastimiidda, leasemii ja buhtes lonuhemiide. Ii addo doarjja investeremiidda. Investeremiin oaivvilduvvo opmodat mii lea bistevaš go das vurdojuvvo 3 jagi geavahanáigi ja ahte gollohaddi lea 15 000 ru dahje eanet earret momssa (sidjiide geat leat momsageatnegahttojuvvon). Ii addo doarjja vuojániidda. Vuojániiguin oaivvilduvvo: Vuojánat FOR-1994-10-04-918 Forskrift om tekniske krav og godkjenning av kjøretøy, deler og utstyr (kjøretøyforskriften) 2. kapihttala mielde. Definišuvnnat Doaibmagollun lohkkojuvvojit: rehketdoallo- ja revišuvdnabálkkážat, reantogolut, divadat, eará finánsagolut, vearro- ja divatgolut, elrávdnji, viessoláigogolut, dáhkádusat, penšuvdnagolut, sosiálagolut, eará bargiidgolut, stivrabálkkážat, stivragolut, fitnodatčoahkkin- ja váldočoahkkingolut, 5
árvonjeaidimat ja -geahpedeamit. Sosiálagollun lohkkojuvvojit: bargiid skeaŋkkat, bargiid kurssat, friija kantiidna ja eará sullasaš ovddut. Sosiála gollun gohčoduvvojit maid biebmu resursaolbmuide/ ohppiide prošeavtta čađaheami olis. 1.4 Ohcama meannudeapmi 1.4.1 Ohcama meannudeapmi Ohcamat árvvoštallojuvvojit ekonomalaš, márkaniidguoski, teknihkalaš, servodatlaš ávkki, dáiddalaš, fágalaš ja eará guoskevaš beliid vuođul, earret eará leago geavahusas vejolaš čađahit. Ohcamiid árvvoštallamis deattuhit lea go doaibmabidju Sámedikki vuoruhemiid siskobealde fágalaš sisdoallui, ámmátlašvuhtii ja kvalitehtii. Ohcamiid meannudeami oktavuođas sáhttá Sámediggi árvvoštallat ohcci/doaimma guhkes áiggi birgenvejolašvuođa, stabilitehta, nanusvuođa ja čađahannávccaid. Sámediggi sáhttá viežžat kredihttadieđuid ohcci birra. Váilevaš raporteremat ja maŋŋoneamit gárvvistanáigemeriid ektui ovddit doarjjaáššiin deattuhuvvojit. Ohcamat mat eai deavdde ohcaneavttuid hilgojuvvojit. Ohcamat meannuduvvojit dađistaga ja golmma mánu siskkobealde dan rájes go ohcan lea boahtán midjiide. Sámediggi sáhttá ohcalit eambbo duođaštusaid dahje gohččut čielggadanságastallamii Sámediggi doallá vejolažžan ahte ohcansubmi ja prošeavtta viidodat sáhttet divoduvvot doarjjaruđaid oppalaš rámma veardádallamis. 6
1.4.2 Mearrádus ja dohkkeheapmi Doarjjaoažžu galgá ovdal go lea gollan 5 vahku doarjjareivve dáhtona rájes čálalaččat dohkkehit doarjjaeavttuid. Jos Sámediggi ii oaččo eavttuid dohkkeheami, sihkkojuvvo doarjja duođi eanet dieđitkeahttá. Doarjja máksojuvvo easka maŋŋel go doarjjavuostáiváldi lea vuolláičállán ja sádden ruovttoluotta duođaštusa gos dohkkeha doarjaga eavttuid. Sus guhte vuolláičállá doarjjaeavttuid, ferte leat fápmudus geatnegahttit fitnodaga/ ásahusa. 1.4.3 Eavttut doarjjavuostáiváldái Doarjjaoažžu galgá dieđihit ahte Sámediggi lea dorjon doaibmabiju/prošeavtta. Maŋŋá doarjjamearrádusa ii sáhte dábálaččat addojuvvot eanet doarjja seamma doaibmabidjui/prošektii. 1.4.4 Gárvvistanáigeamearri Áigemearri gárvet lea maŋimusat 2 jagi maŋŋá doarjjareivve dáhtona. Erenoamáš ákkaid vuođul sáhttá doarjjaoažžu čálalaččat ohcat guhkit áigemeari prošeavtta/doaibmabiju gárvvisteapmái. Ohcan galgá vuođustuvvot. Prošeavtta gárvvistanáigemearri ii sáhte guhkiduvvot eambbo go 2 jagi doarjjareivve dáhtona rájes. Erenoamaš dilálašvuođaid geažil sáhttá oažžut guhkiduvvot gárvvistanáiggi, muhto dat galgá ohccojuvvot. 1.4.5 Rievdadusat doarjjaeavttuin Doarjjaoažžu ii sáhte čađahit mearkkašahtti rievdadusaid guoskevaš prošeavttas dahje doaibmabijus ovdalgo lea čálalaččat dieđihan Sámediggái ja ožžon Sámedikki čálalaš dohkkeheami. Dohkkehuvvon ruhtadanplána ja investerenplána rievdadeapmi adnojuvvo álo mearkkašahtti rievdadussan. 1.4.6 Máksineavttut 50 % máksojuvvo dalle go prošeakta/doaibmabidju lea álggahuvvon ja 50 % dalle go mearrádusa eavttut leat ollašuhttojuvvon. Doarjja gitta 40 000 ru rádjái máksojuvvo ollásit go prošeakta/doaibmabidju lea álggahuvvon. Jos ohcci ovdal lea ožžon doarjaga Sámedikkis ja doarjjaoažžu lea rihkkon doarjjaeavttuid de sáhttá dat dagahit dan ahte máksimat bissehuvvojit dassážii go eavttuid rihkkun lea nohkan. Muđui gusket njuolggadusat mat leat lágas Lov om foreldelse av fordringer (foreldelsesloven). 7
1.5 Raporteren 1.5.1 Raporteren ja bearráigeahčču Doarjjaoažžu galgá raporteret doarjaga geavaheami birra ja geavahit Sámedikki mála loahpparaporteremii. Sámediggi eaktuda ahte sáhttá almmuhit skuvlla loahpalaš raporta min neahttasiiddus dahje www.ovttas.no, vai earát besset ávkkástallat prošeavttas. Rehketdoallu ruđaid geavaheamis galgá čájehit ollislaš goluid ja dietnasa. Dasa gullet prošeavtta/ doaibmabiju eará vejolaš doarjagat ja dietnasat. Rehketdollui sáhttá váldit mielde dušše dakkár goluid ja dietnasiid mat njuolga leat čadnojuvvon prošeavtta/ doaibmabiju čađaheapmái. Dalle go lea dohkkehuvvon gollogeahčastat galgá rehketdoallu leat fievrriduvvon nu ahte dan sáhttá buohtastahttit gollogeahčastagain. Stuorra spiehkastagaid dohkkehuvvon gollogeahčastaga ja rehketdoalu gaskka galgá kommenteret Rehketdoalu ruđaid geavaheamis badjel 200 000 ru galgá stáhtaautoriserejuvvon dahje registrerejuvvon revisor duođaštit Doarjjaoažžu gii lea registrerejuvvon momsaregistaris, galgá rehketdoalus čájehit goluid ja dietnasiid momssa haga. Dát ii guoskka sidjiide geat leat luvvejuvvon momsadivadis dahje ožžot spiehkastit momsadivada rehkenastimis. Jos loahpalaš golut prošeavtta/doaibmabiju rehketdoalus leat unnit go dohkkehuvvon gollogeahčastat mearrádusas, unnida Sámediggi doarjaga vásttolaččat. 1.5.2 Bearráigeahčču ja čuovvoleapmi Sámediggi ja Riikarevišuvdna sáhttet bearráigeahččat geavahuvvojit go ruđat eavttuid mielde, gč. juolludusnjuolggadusaid 10 nuppi lađđasa ja riikarevišuvdnalága 12 goalmmát lađđasa. Sámediggi sáhttá bivdit lassi dieđuid, ja ohccis lea geatnegasvuohta daid buktit. Leat dieđuit mat galget geavahuvvot statistihkain ja eará raporteremiin. 1.5.3 Doarjaga ruovttoluottamáksin ja sihkkun Prošeavtta gárvvisteami oktavuođas galget geavatkeahtes doarjjaruđat máksojuvvot ruovttoluotta Sámediggái. Sámediggi sáhttá gáibidit doarjaga ruovttoluotta máksojuvvot jos dat lea máksojuvvon menddo ollu. Sámediggi sáhttá geassit doarjjalohpádusa ruovttoluotta dahje gáibidit ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta jos: - doarjjaoažžu lea rihkkon dieđihangeaskku 8
- doarjja ii leat geavahuvvon juolludusa ulbmila mielde ja daid eavttuid mielde mat leat - mearriduvvon doarjjareivves - lea gáibiduvvon heaittiheapmi, ovddiduvvon reastaluvvangohčus, priváhta dahje almmolaš vealgešiehtadallamat leat rahppojuvvon doarjjaoažžu ektui dahje doarjjaoažžu heaitá máksimis máksámušaidis - doarjjaoažžu eará láhkái stuorrát lea rihkkon dáid njuolggadusaid mearrádusaid Jos doarjjaoažžu dákkár oktavuođain ii mávsse ruovttoluotta, de sáhttá Sámediggi rievtti bokte gáibidit dan mii lea buorrin máksojuvvot. Jos ruđat eai máksojuvvo ruovttoluotta áigemeari sisa mii lea biddjojuvvon, de sáhttá gáibidit maŋŋoneami ovddas reanttuid vel lassin, gč. lága lov 17. desember 1976 nr. 100 om renter ved forsinket betaling mv. 9