Sámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla

Hasonló dokumentumok
Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

DOAIBMAPLÁNA Dohkkehuvvon Sámiráđi čoahkkimis

Eaŋgalsgiella oahppoplána

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

OAHPPOPLÁNA. Ođasjournalistihkka 2

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma

NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

Servodatfága sámi oahppoplána

Dohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne

OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 2

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

Maid bargá INGENEVRA?

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

Boazodoallu eallinvuogi máhtut

OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra

O asreivve sisdoallu: Ándde Sara lea leamaš. jo iheaddji. Evaluerenseminára ak amánu 19. b lágiduvvui

Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

SÁMEGIEL ÁLGOOAHPAHUS. II oasi árvvoštallan - dekoden

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

Sámi giellaplána. Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka

Ovttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra

Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii

OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 1

ARKTALAŠ HEARKKIVUOĐA GUORAHALLAN: BOAZODOALLU NUPPÁSTEADDJI DÁLKKÁDAGAS BIRGENMEKANISMMAT JA HEIVEHANNÁVCCAT (EALÁT)

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

Buresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

TryggEst.no. Nordsamisk

1 Álggahus. Evttohusat ja mearkkašumit. Meannudeamit. Mildosat. Sámediggeráđi mearrádusárvalus:

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

SGR Romsa

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i)

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

OHCEJOGA GIELDDA EALÁHUSSTRATEGIIJA

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo

RÁDJEKEAHTTESVUOHTA DAVVIN

Norgga girku Diakoniijaplána

OAHPPOPLÁNA. 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

EAMIÁLBMOTGIRJJÁLAŠ- VUOHTA HISTORJÁ, DUTKAN JA TEORIIJAT

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Sámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ

SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?

Dieđ. St. 15 ( ) Dieđáhus Stuorradiggái Olles eallima eallit Kvalitehtareforbma boarrásiidda. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

Prop. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

Kela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.

DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS

VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA

Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgráda

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

2015 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid loahppaprotokolla

liikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

Sámediggeráđi dieđáhus sámi boazodoalu birra

Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid?

9Á Oahppanplána Ale illut seavdnjadasas, muhto čuovggas.

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

Pohjoissaamenkielinen käännös

5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Kemikálat mat fuolastuhttet Árktisa. Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide

STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas

GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA

Gitta bargoeallimii. te-palvelut.fi

Átírás:

Sámi mámánidgárddebargiide Anáris 310109 Asta M. Balto Sámi allaskuvla

Gal dat oahppá go stuorrola akšuvdnadutkamuš ja akšuvdnaoahppan Sámi dieđu - epistemologiija Ovdánahttit ja čuvgehit kultuvralaš diieđu ja dekoloniserema ođasmahtti doaimmaid bokte

Gal dat oahppá go stuorrola Eanet sámi epistemologija oahppama ja oahpaheami birra teorija

Ákšuvnnadutkan Ákšuvdnadutkama iešvuohta (oassebarggut): plánet, doaimmahit ja geahččaladdat, čállit, reflekteret, ođasmahttit - ja fas doaimmahit ja čállit ja nie joatkkašuvvá bargu oaidná dieđalaš beali, áigumuša čielggadit, válljet teorijaid ja doahpagiid, áicat, bargat eanet dáiguin, analyseret dátaid, oažžut feedbacka/iskat doallevašvuođa, revideret ja fas joatkit válljet doahpagiid/reaidduid (Henning Johansson)

Ovdalis dutkamušat ja gáldut 2000-2003 Skuvlareforbma árvvoštallan N (Vuokko Hirvonen et al 2003) Váldokultuvrra deaddu hehtte sámi skuvla ovdáneami Maiddái sámi oahpaheadjiide cuohcá - kolonisertejuvvon jurdda Eai leatge lihkostuvvan sámi vuođu ráhkadit skuvlii - nugo L97 Sámi oahppoplána gohčču

Ovdalis dutkamušat ja gáldut Skolverket Ruotas maid váillaha sámeskuvllain sámi perspektiiva ja čujuha buoridit (2003) : Stahta dásis Gieldda dási Sámeskuvlastivrra dási

Ovdalis dutkamušat ja gáldut Sámi skuvllaid/ovdaskuvllaid dili čilgehus Pedagogat háliidit loktet sámivuođa oidnosii Ja diehtit maid loahppan mearkkaša sámi skuvllain/ovdaskuvllain ja maid dat sáhttá mearkkašit Balto dutkamuš vuođun ođasteapmái ja geahččaladdamii

Balto dutkamuš Iešráđalaš olbmo Eahpenjulges vuogit Láhčit dili oahppamii ja peršovnnalaš ahtanuššamii dat oahppá go stuorrola Kontrolla, searvevuođa bokte ii leat luovus Olmmošoaidnu - árvu skuvladiehto- ja oahpaheaddji váldo - vásihusvuodul oahppan váldo

Dutkamuša áigumuš Ulbmil : Válddahallat, analyseret ja čuvgehit kultuvralaš dieđu, dekoloniseren- ja ealáskahttinproseassaid oahpaheaddjiid pedagogalaš bargguin Čuovvut ovddidanproseassa mii skuvllaid sámáidahttá eamáidahttáprošeaktaáigodagas

Dutkamuša gažaldagat Mo oahpaheaddjit sáhttet leat dutkit iežaset praktihkas skuvllas Mo sáhttá nannet sin kultuvrralaš dieđu ja praksisiid Mo sáhttá gávdnat buriid ovdamearkkaid pedagogalaš doaimmas Man láhkai dála oahppovuogádat lea dohkkálaš sámi oahppiide ja kultuvrralaš ovddideapmái Ovddidago dássedeattu sámi ja eanádatálbmoga oktavuhtii

Reaidduid ovddideimmet Gelbbolašvuođa huksen Dekoloniseren oahppa Kulturáddejumi Skuvlaovddideapmi ja akšuvdnadutkan ja -oahppan

Koloniseren Eanetgo eatnamiid rivvet, militeara válddi ja ásahusaid hukset Álga ráđđet olbmuid/álbmogiid dieđu ja jurddašeami Sisabahkket olbmuid diehtomillii

Dekoloniseren Dekoloniserenproseassa roggá oidnosii dan massiiva ja suollemas váikkuhusa, maid koloniseren lea dagahan Go olbmot geahččagohtet iežaset earáid čalbmglásaid čađa, vilges linssaid white lenses Hástalus,- váldit atnui oahpuid, dieđu, dutkama ja iesárvvu! Šaddat kultuvrralaččat iešbirgejeaddjin, buvttadit iežas vuođun ala árbevirolaš- ja ođđa dieđu

Rabastit uvssaid oahpahallat ođđasit áddet álgoálbmogiid diliid ja perspektiivvaid! Kártet, muitalit kolonialismma váikkuhusaid Davvi Diagnostiseret, sániid bidjat (doahpagastit) kolonialismma Oarji Hukset višuvnnaid aktivat, fámuiduhttit, vuostálastit Máddi Nuorti Healing, ovttaskas olbmuid min servodagaid Marie Battiste 2000

Reaiddut maid ovddideimmet Bagadallan Rollaid juogadit, mearridit oahpaheaddji Báikkálaš prošeaktajođiheaddji dutki

Reaiddut maid ovddideimmet Oahpeaddjit barge prošeavttaiguin.geahččaledje ovddiditiežaset doaimma dekoloniseret jurddašeami. Dokumenteret iežaset barggu ja reflekteret dan birra Dokumenteren loggagirjjiin, govaiguin, filmmain, čállan artihkaliid, mastergráda ja lisensiahta barggu

Bohtosat ja ođđa praksisat Analyhtalaš kulturáddejupmi Reflekšuvdna reaidu áiccat kultuvrra meinnega Oaidnit iežas saji, iežas doavnnji subjeaktan, sohkabeali, sosiála klássa, ustibiid, virggálaš čatnašumi, oahppu ja dovdduid Oaidnigoahtit stuorra erohusaid sámiidgaskkas riggodahkan iige árvoordnet sin unnit eanet sápmelažžan

Bohtosat ja ođđa praksisat Oahpaheaddjit nanosmuvvan- geavahit iežaset kultuvrralaš dieđuid ja čehppodagaid oahpahan barggus Sin iešluohttámuš sámi oahpaheaddjin lea givron Sii leat mieldutkit teoriijas ja praktihkas

Hástalusat Nášonála ja sámi oktavuođas Lágat ja ortnegat mat stivrejit sámi skuvllaid/ovdaskuvllaid berrejit vuolgit sámi dárbbuin ja rivttiin Sámedikkit berrejit leat eanetgo Gulaskuddan ásahusat Šiehtadallan ásahusat stáhtaiguin sámi oahppo ássiin

Hástalusat Oahpaheaddji ohppui/lasseohppui Sámi fáttat oassin Guovttegielat- ja máŋggagielatvuođa oahppa- Gielalaš nannen strategiijat vitaliserenrevitaliseren Dovdat oahpposuorggi vuoigatvuođaid ja rivttiid Dovdat ON gaskariikkalaš instrumeanttaid

Hástalusat Rievdadit otná eavttuid Oktasaš oahppoplánat Sámis Resursajuolludeamit berrejit gokčat duođalaš dárbbuid ja fertejit leat doarvái ulbmiliid duohtandahkat Almmolašvuohta berre investeret ja vuoruhit sámemánáid skuvlema sámi boahtte áigái!