mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

Hasonló dokumentumok
KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

Pohjoissaamenkielinen käännös

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA

Láhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT

Gitta bargoeallimii. te-palvelut.fi

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT

Ohcejoga gielda Beavdegirji 4/2018 1

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii

Sámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

DAVVI-SÁMI EANANGODDELÁVVA 2040 Anár Soađegilli Ohcejohka. Oassálastin- ja árvvoštallanplána

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Eaŋgalsgiella oahppoplána

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

OHCEJOGA GIELDDA EALÁHUSSTRATEGIIJA

DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin. Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat

Ohcejohka Deanuleagi gáddeoasseoppalašláva nuppástus Njuorggáma gilis LÁVVAČILGEHUS

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017

NR 2/ Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi sihke evttohuslisttu dohkkeheapmi

OKTASAŠSOAHPAMUŠ IMMATERIÁLA KULTURÁRBBI SUODJALEAMIS

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2017 1

Ovttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra

Ohcejoga gielda Beavdegirji 3/2018 1

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Ohcejoga gielda Evttohuslistá 4/2018 1

Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»

OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT

Maid bargá INGENEVRA?

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI

Buresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

OAHPPOPLÁNA. 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma

Ohcejoga gielda Beavdegirji 8/ Gielddadállu, gielddaráđđehusa čoahkkinlatnja

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,

ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i)

Sámi giellaplána. Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka

Ohcejoga gielda ČOAHKKINBEAVDEGIRJI Gielddaráđđehus ČOAHKKINÁIGI diibmu ČOAHKKINBÁIKI

SÁMEGIEL ÁLGOOAHPAHUS. II oasi árvvoštallan - dekoden

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/ Gielddadállu, gielddaráđđehusa čoahkkinlatnja

SGR Romsa

TryggEst.no. Nordsamisk

Dohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne

Prop. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

9Á Oahppanplána Ale illut seavdnjadasas, muhto čuovggas.

Kela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.

83 Jápminbeasi gáibádus buhtadit vahága 7 84 Ohcejoga skuvlaguovddáža liggenvuogádaga

Átírás:

OKTASAŠ, BEAVTTÁLMAHTTON JA SIERRA DOARJJA Buori lági oahpahus láhčá vejolašvuođa fidnet bagadallama ja doarjaga oahppamii ja dat lea juohke oahppi vuoigatvuohta skuvlavázzimis juohke beaivvi. Skuvlabarggus váldo vuhtii buot oahppiid eavttuid ja dárbbuid. Oahppiide addin golmmaceahkat doarjja juhkkojuvvo oktasaš, beavttálmahtton ja sierra doarjjan. Dán plánas oahppiin oaivvilduvvo maid ovdaoahpahusa mánáid. Golmmaceahkat doarjaga málle mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS Beaktilis doarjja ii leat doarvái pedagogalaš čielggadus álggahit BEAVTTÁLMAHTTON DOARJAGA Oahppanplána (bákkolaš) Jos buorre ovda-/vuođđooahpahus & oktasaš doarjja eai leat doarvái pedagogalaš árvvoštallan Ovddidit eambo diđovaččat oahpahusa ja sirret OKTASAŠ DOARJJA (oahppanplána) OVDA- JA VUOĐĐOOAHPAHUS, OKTASAŠ DOARJJA Gáldu: OPH: Parkkinen, H. & Koivula, P.

Oktasaš doarjja lea doarjjaoahpahus dahje oasseáigge sierraoahpahus, jos mánná lea bázahallan gaskaboddosaččat skuvlaoahpuin ja dárbbaša oanehut áigge veahki. Doarjjaoahpahusa ja oasseáigge sierraoahpahusa sisdoalu pláne oahpaheaddji ja dárbbu mielde son vihkkehallá doarjaga hámiid váhnemiiguin, oahppiin ja eará áššedovdiiguin. Beavttálmahtton doarjja lea oaivvilduvvon oahppái, gii dárbbaša su oahppamis dahje skuvlavázzimis jeavddalaš doarjaga dahje seammá áigásaččat máŋggaid doarjjahámiid. Beavttálmahtton doarjja addojuvvo oahppái sutnje ráhkaduvvon oahppanplána mielde. Oahppanplána ráhkaduvvo ovttas váhnemiiguin. Beavttálmahtton doarjaga muttus skuvlla oahppifuolahusa bálvalusat šaddet dehálažžan, bearrašiin ovttasbargan, oasseáigge sierraoahpahus ja oahppi iežas dárbbuid mielde oahpuid bagadallan. Beavttálmahtton doarjja ordnejuvvo oahppi ovdánandássái ja su iežas dárbbuide heivvolažžan. Jos mánná dárbbaša sierra doarjaga, dalle áššis dahkko čálalaš mearrádus, mas meroštallo ee. máná doarjaga dárbu, oahpahusjoavku, vejolaš oahppomeari ráhkadeapmi persovnnalaš dássái ja eará doarjjadoaimmaid dárbu. Mearrádusa galgá dárkkistit unnimustá nuppi ja guđát jahkeluohká maŋŋá. Ovdal go mánnái dahkko mearrádus sierra doarjagis oahpahusa ordnejeaddji galgá váldit vuhtii oahppi ja váhnemiid oaiviliid. Dasa lassin sii galget háhkat čielggadusa oahppi oahppama ovdáneamis ja máŋgga ámmátlaš oahppifuolahusa ovttasbarggus dahkan čielggadusa oahppi ovdalis ožžon beavttálmahtton doarjagis ja oahppi oppalaš dilis. Dáid čielggadusaid vuođul oahpahusa lágideaddji árvvoštallá oahppi doarjaga dárbbu dahje dahká pedagogalaš čielggadusa. Dárbbu mielde dát čielggadus vel dievasmahtto psykologalaš, dálkkasdieđalaš dahje sosiálalaš čilgehusaiguin. Sierra doarjaga mearrádusa goit sáhttá dahkat ovdal ovda- dahje vuođđooahpahusa álgima dahje dan áigge almmá ovdal dahkkon pedagogalaš čielggadusa ja oahppama beavttálmahtton doarjaga addima, jos áššedovdi cealkámušaid vuođul boahtá ovdan ahte oahppái ii sáhte addit oahpahusa muđui su lámisvuođa, buohcuvuođa ahtanuššama maŋŋoneami dahje dovdduide čuohcci hehttehusa dahje eará dienlágan sierra siva geažil. Sierra doarjja lea sierraoahpahusa ja vuođđooahpahuslága mielde eará doarjjadoaimmat, nugo oahppifuolahus, veahkke- ja dulkonbálvalusat jnv. Sierraoahpahus ordnejuvvo nugo dálge, normála vuođđooahpahusa oktavuođas. Sierra doarjaga oažžu oahppiide dahkko álo persovnnalaš oahpahusa ordnema guoskevaš plána, HOJKS.

DOARJJAHÁMIT Dábálaš doarjaga hámit Ruovttu ja skuvlla oktasašbargu Njuovžilis oahpahusordnemat, sirren Oahppibagadallan ovdaoahppi skuvlla válmmašvuođaiskkus (sierraoahpaheaddji) oasseáigge sierraoahpahus Doarjjaoahpahus Oahppifuolahusa doarjja Skuvlla riekkesdoaibma, iđit- ja veaigebeaidoaibma Bagadallan- ja doarjjabálvalusat, ee. fysio- ja hállanterapevttat, skuvlapsykologa, psykiátralaš buohccedivššár, dearvvasvuođadivššár, skuvladoavttir, sosiálabargi ja bearašbargi. Beavttálmahtton doarjaga hámit Meroštallo oahppanplánas Oasseáigge sierraoahpahus doarjjaoahpahus oahppibagadallan oahppifuolahusa doarjja Bagadallan- ja doarjjabálvalusat, ee. fysio- ja hállanterapevttat, skuvlapsykologa, psykiátralaš buohccedivššár, dearvvasvuođadivššár, skuvladoavttir, sosiálabargi ja bearašbargi. Earálágan pedagogalaš čovdosat Sierra doarjaga hámit Meroštallo HOJKS:s beavttálmahtton doarjaga doarjjahámiid lassin veahkkebálvalusat ja veahkkeneavvut. PEDAGOGALAŠ ÁRVVOŠTALLAN BEAVTTÁLMAHTTON DOARJAGA VÁRÁS Beavttálmahtton doarjaga álggaheapmi vuođđuduvvá pedagogalaš árvvoštallamii, mas govviduvvo 1) oahppi oahppama ja skuvlavázzima dilli oppalaččat, 2) oahppi oažžun dábálaš doarjja ja árvvoštallan dan váikkuhusain, 3) oahppi oahppama válmmašvuohta ja oahppamii ja skuvlavázzimii laktáseaddji sierradárbbut, ja

4) árvvoštallan das, makkár pedagogalaš, oahppanbirrasii gullevaš, oahppifuolahusain dahje eará doarjjaordnemiiguin galggašii doarjut oahppi. Oahppi oahpaheaddji dahje oahpaheaddjit ráhkadit čálalaš pedagogalaš árvvoštallama. Dárbbu mielde árvvoštallama ráhkadeamis geavahuvvojit maid eará áššedovdiid, eandalii dalle go jearaldagas lea oahppi geas leat váttisvuođat buresbirgejumis ja oppalaš ovdáneapmái gullevaš váttisvuođain. Dárbbuid čilgema, doarjaga plánema ja lihkostuvvan ollašumi dáfus ovttasbargu oahppiin ja fuolaheaddjiin lea hui deaŧalaš. Beavttálmahtton doarjaga álggaheapmi, ordnen ja dárbbu mielde oahppi sirdin ruovttoluotta oktasaš doarjaga biirii gieđahallo pedagogalaš árvvoštallamii vuođđodoarjaga oahppifuolahusjoavkkus. Dán gieđahallama maŋŋá oahppái addin beavttálmahtton doarjja girjejuvvo oahppi várás ráhkaduvvon oahppanplánii. OAHPPANPLÁNA Oahppanplána lea plána oahppi oahppama ja skuvlavázzima ovdáneamis ja dasa dárbbašlaš oahpahusordnemiin ja oahppi dárbbašan doarjagis. Dat lea dohkkehuvvon oahpahusplánii vuođđuduvvi čálalaš, pedagogalaš áššegirji. Dat geavahuvvo beavttálmahtton doarjaga áigge ja dán sáhttá dárbbu mielde atnit maid oassin oktasaš doarjaga. Oahppanplána addá vuođu oahppi ovdáneami árvvoštallamii. Fuolaheaddji oažžu plánas alcces dieđu ja sáhttá de buorebut doarjut mánás. Plána ulbmilin lea maid dat, ahte oahppi oahppá unnánaččaid váldit ovddasvástádusa su lohkamis ja oažžu iežas oahppamii eanet mihttomeriid masa figgat. Oahppoávdnasa oahppomeari ii sáhte dahkat persovnnalažžan dušše oahppanplánain, go dat gáibida doarjagii mearrádusa. Oahppanplána, mii dahkko beavttálmahtton doarjaga várás, vuođđoduvvá pedagogalaš árvvoštallamis fidnejuvvon dihtui. Oahppanplána ráhkadeapmái váldet oasi oahpaheaddjit ovttas oahppiin ja fuolaheaddjiin sihke dárbbu mielde maid eará áššedovdit. Oahppi oassi plánemis stuorru go sirdit vuođđooahpahusa bajit luohkáide. PEDAGOGALAŠ ČIELGGADUS SIERRA DOARJAGA VÁRÁS Ovdal sierra doarjaga guoskevaš mearrádusa dahkama oahppifuolahusjoavku galgá gullat oahppi ja su fuolaheaddji dahje lágalaš ovddasteaddji. Oahpaheaddji/oahpaheaddjit ovttas sierraoahpaheaddjiin dahket oahppi birra pedagogalaš čielggadusa. Pedagogalaš čielggadusa várás oahppi luohkáoahpaheaddji dahje luohkkágohcci háhká 1. oahppi oahpahusas vástideaddji oahpaheaddjiin čielggadusa oahppi oahppama ovdáneamis ja 2. máŋgga ámmátlaš oahppifuolahusa ovttasbarggus dahkkon čielggadusa oahppi oažžun beavttálmahtton doarjagis ja oahppi oppalaš dilis.

Čálalaš pedagogalaš čielggadusas govviduvvo oahppi oahppama ja skuvlavázzima dilli oppalaččat oahppi oažžun beavttálmahtton doarjja ja árvvoštallan dan váikkuhusain oahppi oahppanváttisvuođat ja oahppamii ja skuvlavázzimii guoski sierra dárbbut árvvoštallan das, makkár pedagogalaš, oahppanbirrasii guoskevaš, oahppifuolahuslaš dahje eará doarjjaordnemiiguin oahppi galggašii doarjut vuođuštuvvon árvvoštallan das, dárbbašago oahppi ovtta dahje máŋgga oahppoávdnasis persovnnalaš oahppomeari. Pedagogalaš čielggadusa lassin sierra doarjaga mearrádusa válmmaštallamis háŋkejuvvojit dárbbu mielde eará cealkámušat, nugo psykologalaš dahje dálkkasdieđalaš cealkámuš dahje vástideaddji sosiálalaš čielggadus. Sierra doarjaga dárbu dárkkistuvvo 2. ja 6. jahkeluohká loahpas ja álo oahppi doarjaga dárbbu nuppástuttadettiin. Dárkkisteami várás dahkko ođđa pedagogalaš čielggadus. PERSOVNNALAŠ OAHPAHUSA ORDNEMA GUOSKEVAŠ PLÁNA (HOJKS) Sierra doarjaga mearrádusa maŋŋá oahppái ráhkaduvvo persovnnalaš oahpahusa ordnema guoskevaš plána (HOJKS). Plánas boahtá ovdan oahppi sierra doarjaga mearrádusa mielde oahpahus ja eará doarjja. Persovnnalaš oahpahusa ordnema guoskevaš plána lea dohkkehuvvon oahpahusplánii vuođđuduvvi čálalaš, pedagogalaš áššegirji. Oahppi oahpaheaddjit ja sierraoahpaheaddji ráhkadit plána ovttas oahppiin ja fuolaheaddjiin. Dárbbašlaš osiin dat ráhkaduvvo máŋgga ámmátlaš ovttasbargun. HOJKS galgá sisdoallat čuovvovaš dieđuid dan mielde mo oahppi oahpahusa ja doarjjadoaimmaid ordnen gáibida oahppi oahppama válmmašvuođat sihke oahppamii ja skuvlavázzimii guoskevaš sierra dárbbut oahppi oahppama ja skuvlavázzima oktasaš mihttomearit oahppoávdnasat ja ávnnasjoavkkut sihke válljenláhkái oahput, maid oahppi lohká ja oahppaávdnasiid jahkevahkkodiibmomearit lohkama sierra deattuhussuorggit daid oahppaávdnasiin main oahppis lea oktasaš oahppamearri oahppi eará ovdáneapmái, nugo sosioemotionálalaš dahje motoralalaš dáidduide guoskevaš mihttomearit ovdáneami čuovvun ja árvvoštallan, oahppi vejolašvuohta čájehit su máhtus sierra vugiiguin, árvvoštallanvuogit ja áigi sihke oahppi iešárvvoštallan pedagogalaš čovdosat, nugo njuovžilis joavkkuid ásaheapmi, seammá áigge oahpahus, oahpahusvuogit, lohkanstrategiijat, bargovuogit, kommunikašuvdnavuogit, sierra veahkkeneavvut, oahppamateriálat ja eará doarjja

fysalaš, psyhkalaš ja sosiálalaš oahppanbirrasii guoskevaš, oahppifuolahuslaš, bagadallan dahje eará čovdosat sierra doarjaga guoskevaš mearrádusa mielde dulkon- ja veahkkebálvalusaid, eará oahpahusbálvalusaid sihke doarjja- ja veajuiduhttinbálvalusaid ordnen ja eará doaibmiid ovddasvástádussuorggit govvádus oahppi oahpahusa ordnemis eará oahpahusa oktavuođas ja/dahje sierraoahpahusa joavkkus - govvádus das, mo ja maid oahppodiimmuid sierraoahpahusa joavkkus eanáš áigge lohkki oahppi lohká oktasašoahpahusa joavkkus máŋgga ámmátlaš ovttasbarggu govvádus ja eará doaibmiid ovddasvástádussuorggit govvádus oahppi skuvlasáhtuid ordnemiin ja ovddasvástádusas sihke sáhtu vuordi oahppi bagadallamis ja bearráigeahčus oahppi vejolaš oassálastin veaigebeaivedoaimmaide ovttasbarggu ollašuhttin oahppiin ja fuolaheaddjiin, fuolaheaddji fállan doarjja plána ráhkadeapmái oassálastit. Jos oahppi lohká ovtta dahje máŋgga oahppaávdnasis persovnnalaš oahppomeari mielde, HOJKSii čálihuvvo om. oktasaš čuoggáid lassin logahallan daid oahppoávdnasiin, main oahppis lea persovnnalaš oahppomearri sihke dáid oahppaávdnasiid mihttomearit ja guovddáš sisdoalut ovdáneami čuovvun ja árvvoštallan, oahppi vejolašvuohta čájehit su máhtus sierra vugiiguin, árvvoštallanvuogit ja áigi sihke oahppi iešárvvoštallan daid oahppoávdnasiin, main oahppi lohká persovnnalaš oahppomeari mielde. Jos oahppi lohká doaibmasurggiid mielde, HOJKSii čálihuvvo om. oktasaš čuoggáid lassin govvádus doaibmasurggiid mielde lohkki oahppi persovnnalaš mihttomeriin ja guovddáš sisdoaluin doaibmasurggiid mielde ovdáneami čuovvun ja árvvoštallan, oahppi vejolašvuohta čájehit su máhtus sierra vugiiguin, árvvoštallanvuogit ja áigi sihke oahppi iešárvvoštallan doaibmasurggiid mielde. SIERRA DOARJAGA DÁRKKISTEAPMI Ovdaoahpahussii boađedettiin Jos mánná lea ožžon beavttálmahtton dahje sierra doarjaga árrabajásgeassimis, doarjaga dárbu dárkkistuvvo ovdaoahpahusa ovddabeali giđa. Sutnje dahkkojit dárbbašlaš pedagogalaš čielggadusat, maid vuođul árvvoštallo, makkár doarjaga mánná boahtá dárbbašit ovdaoahpahusas. Ovdal mearrádusa dahkama fuolaheaddjiide várrejuvvo gullanvejolašvuohta áššis.

Ovdaoahpahusas álgooahpahussii Buot ovdaoahpahusas sierra doarjaga oažžu mánáid doarjaga dárbu árvvoštallo ovdaoahpahusjagi giđa. Sutnje dahkkojit pedagogalaš čielggadusat ja daid vuođul árvvoštallo, leago doarjaga dárbu joatkit ja mii livččii mánnái buoremus báiki álggahit skuvlla. Mearrádus máná oahpahusa ja sierra doarjaga ordnemis guoská 1.-2. jahkeluohkká. Jos mánná ii eanet dárbbaš sierra doarjaga, son sirdá beavttálmahtton doarjaga biirii. Ovdal mearrádusa dahkama várrejuvvo gullanvejolašvuohta áššis. Nuppi jahkeluohká giđđat Jos oahppái lea addojuvvon sierra doarjja, doarjaga dárbu dárkkistuvvo 2. jahkeluohká giđa. Sutnje dahkkojit pedagogalaš čielggadusat, maid vuođul árvvoštallo leago sierra doarjaga dárbu joatkit. Jos dárbu ii leat, sierra doarjaga loahpaheamis dahkko mearrádus. Ovdal mearrádusa dahkama várrejuvvo gullanvejolašvuohta áššis. Guđát jahkeluohká giđđat Buot sierra doarjaga oažžu oahppiid doarjaga dárbu árvvoštallo 2. jahkeluohká giđa láhkái maid 6. jahkeluohká giđa das, leago doarjaga dárbu joatkit ja mii livččii oahppái buoremus skuvlabáiki. Jos oahppi ii eanet dárbbaš sierra doarjaga, son sirdá beavttálmahtton doarjaga biirii. Jos sierra doarjaga mearrádus nuppástuhtto, oahppi fuolaheaddjiide várrejuvvo gullanvejolašvuohta áššis. Ovccát jahkeluohkás 9. jahkeluohkás oahppiid ámmát- ja joatkkaskuvlenbáikki válljen ráhkaduvvo fuolalaččat. Oahppit fidnet oahpásmuvvamin ámmátskuvlla sierra oahppolinnjáide ja earálágan bargosajiide. Oahppit, geat ožžot sierra doarjaga sáhttet ohcat ámmátlaš skuvlejupmái nu gohčoduvvon njuovžilis ohcama bokte. Ámmátskuvla addá oasi oahppisajiin njuovžilis ohcama bokte ohcci oahppiide, geaid oahppiválljemat ráhkaduvvojit sin dárbbuid mielde. Borgemánu álggus dollo ng. maŋŋil bagadallan deaivvadeapmi (jälkiohjauspalaveri), mas oahppobagadallit ja sierraoahpaheaddjit addet daid skuvlensaji haga báhcán oahppiid oktavuođa dieđuid Ohcci nuoraidbarggu (Etsivän nuorisotyön) bargái, guhte fuolaha oahppiid bagadallama earálágan bálvalusaid ollái. OVTTASBARGU Buori ja luohtehahtti ruovttu, skuvlla ja oahppifuolahusa ovttasbargguin sáhttit doarjut oahppi skuvlavázzima mearkkašahtti mearis. Ovttasbargu dahkko ee.: 1. pedagogalaš árvvoštallama ráhkadeamis, mii dahkko oahppái ovdal beavttálmahtton doarjaga álggaheami, 2. beavttálmahtton doarjaga oažžu oahppi oahppanplána ráhkadeamis ja ođadeamis,

3. sierra doarjaga dárbbuid čilgema várás pedagogalaš čielggadusa ráhkadeamis ja 4. sierra doarjaga oažžu oahppi persovnnalaš oahpahusa ordnema guoskevaš plána ráhkadeamis. Ovddabealde máinnašuvvon áššebáhpárat ja plánat ráhkaduvvojit čuvgehusdoaimma elektrovnnalaš Wilma-oahppidiehtovuogádahkii, nuba fuolaheaddjiide lea vejolaš kommenteret válmmaštallojuvvon áššebáhpáriid ja plánaid maiddái elektrovnnalaččat. Čuvvosat leat lohkamis duššefal interneahtas http://opspro.peda.net/utsjoki/ ja http://www.utsjoki.fi/fi/palvelut/opetus--vapaa-aika-jakulttuuripalvelut/opetussuunnitelmat.php Čuovus 1: fuollaskovvi (ovdaoahpahus, vuođđooahpahus, luohkáid mielde) Čuovus 2: pedagogalaš árvvoštallan, ovdaoahpahus Čuovus 3: pedagogalaš árvvoštallan, vuođđooahpahus Čuovus 4: oahppanplána, ovdaoahpahus Čuovus 5: oahppanplána, vuođđooahpahus Čuovus 6: pedagogalaš čielggadus, ovdaoahpahus Čuovus 7: pedagogalaš čielggadus, vuođđooahpahus Čuovus 8: persovnnalaš oahpahusa ordnema guoskevaš plána HOJKS, ovdaoahpahus Čuovus 9: persovnnalaš oahpahusa ordnema guoskevaš plána HOJKS, oahppis eai leat sutnje ráhkaduvvon oahppanmearit, vuođđooahpahus Čuovus 10: persovnnalaš oahpahusa ordnema guoskevaš plána HOJKS, oahppis sutnje ráhkaduvvon oahppanmearit, vuođđooahpahus Čuovus 11: persovnnalaš oahpahusa ordnema guoskevaš plána HOJKS, doaibmasurggiid mielde lohkki oahppi, vuođđooahpahus