Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Nationa la geahč č aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Sisdoallu Ohppiid čuovvoleapmi ja viidáset bargu... 3 Maid lohkama nationála geahččaleamit iskkadit?... 3 Lohkanáddejupmi ja lohkanulbmilat... 4 Mo čuovvulahttit bohtosiid?... 5 Máhtolašvuođadásit oanehaččat čilgejuvvon... 5 Geahččaleami ja bohtosiid čuovvoleapmi... 6 Mo čuovvulit bohtosiid oahpaheddjiiguin?... 6 Mo čuovvulit ohppiidjoavkku bohtosiid?... 8 Mo čuovvulahttit ovttaskas oahppi bohtosiid?... 8 Dieđut dán jagáš bargobihtáid birra... 9 Eambbo dán jagáš bargobihtáid ja teavsttaid birra ja mo daiguin sáhttá bargat oahpahusas... 11 1. ulbmil: Gávdnat dieđuid... 11 2. ulbmil: Dulkot ja ipmirdit/áddet... 12 3. ulbmil: Suokkardallat ja árvvoštallat teavstta sisdoalu ja hámi... 13 Máhtolašvuođadásiid čilgehusat ja bargoevttohusat... 15 Máhtolašvuođadássi 1... 16 Máhtolašvuođadássi 2... 16 Máhtolašvuođadássi 3... 17 Máhtolašvuođadássi 4... 17 Máhtolašvuođadássi 5... 18 Teakstašlájat... 18 Bargobihtáid hámit... 19 2016 2

Ohppiid čuovvoleapmi ja viidáset bargu Nationála geahččalemiid ulbmil lea addit árvvoštallanvuođu man vuođul skuvla viidáseappot ovddida ohppiid lohkangálggaid, rehkenastingálggaid ja eŋgelasgielfága gelbbolašvuođamihtuid. Dáinna vuolggasajiin berret plánet ja čuovvulahttit barggu geahččalemiid maŋŋel. Lea deaŧalaš ahte don geavahat sihke geahččalemiid ja ohppiid bohtosiid go attát ohppiide dieđuid bohtosiid birra ja rávvet mo ain sáhttet bargat bohtosiid vuođul. Ohppiid oahppamii lea ollu dadjamuš das mo bagadalat sin. Analysaraportta gávnnat PAS prøver siiddus. Das oainnát mo guhtege oahppi lea vástidan guđege gažaldahkii. Maid lohkama nationála geahččaleamit iskkadit? Lohkama nationála geahččaleamit mihtidit man muttus ohppiid lohkanmáhttu lea oahppoplánaid gelbbolašvuođamihttomeriid ektui, main lohkanmáhttu lea integrerejuvvon buot fágaide. Dát mearkkaša ahte leat buot fágaid lohkangálggat mat iskkaduvvojit geahččaleamis, eai ge dušše sámegielfágas. Juohke fágas leat iežas sierra fágateakstašáŋŋerat ja ovdanbuktinhámit mat heivejit fágii; ja vuođđogálggat leat iešguđet láhkái čilgejuvvon fágaid oahppoplánain. Buot oahppoplánain lea dat oktasaš ulbmil ahte oahppit galget hárjehallat lohkat ja geavahit teavsttaid iešheanalaččat ja kritihkalaččat miehtá oahpahusmannolaga. Dá čuvvot muhtin ovdamearkkat mo lohkan vuođđogálgan lea čilgejuvvon njealji iešguđetge oahppoplánas: Máhttit lohkat sámegielfágas lea máhttit oaivila oažžut iešguđetlágan šáŋŋeriid teavsttain ovdalaš áiggis ja dálá áiggis [...] ja máhttit kritihkalaččat ja iešheanalaččat árvvoštallat lohkkojuvvon teavsttaid. Máhttit lohkat luonddufágas lea áddet ja geavahit luonddufágalaš doahpagiid, symbolaid, govvosiid ja ákkastallamiid ulbmillaš barggu bokte luonddufágalaš teavsttaiguin. Máhttit lohkat matematihka mearkkaša áddet ja geavahit symbolagiela [...] ja rátkit dieđuid, analyseret ja árvvoštallat hámiid ja sisdoalu ja čoahkkáigeassit dieđuid teavsttaid iešguđet elemeanttain. Máhttit lohkat servodatfágas mearkkaša dutkat, dulkot ja reflekteret fágalaš teavsttaid [ ] ja máhttit gieđahallat ja geavahit dieđuid govain, filmmain, sárgumiin, gráfain, tabeallain ja kárttain. 8. ja 9. ceahki geahččaleamit leat ovttaláganat. Geahččaleapmi ráhkaduvvo Máhttoloktema fágaid oahppoplánaid ulbmila ja gelbbolašvuođamihttomeriid vuođul mat leat 7. ceahki maŋŋel. Geahččaleapmi galgá speadjalastit dan teakstahivvodaga masa oahppit oahpásmuvvet iešguđetge fágain. Juohke jagi ráhkaduvvo ođđa geahččaleapmi mas leat 5 6 teavstta ja su. 40 bargobihtá. Eai buot fágaid teavsttat čága ovtta geahččaleapmái, muhto jagiid mielde leat buot fágain válljejuvvon teavsttat geahččaleapmái. Guđege teavstta fágačanastat mearriduvvo teavstta fáttá vuođul dahje formála eavttuid mielde, ja teavsttaid sáhttá dávjá geavahit máŋgga fágas. 3

Dekodengálggat, lohkanleaktu ja lohkannjuovžilvuohta váikkuhit lohkanáddejupmái, muhto nationála geahččaleamit eai mihtit dáid njuolga. Nationála geahččaleamit leat ráhkaduvvon dan váste ahte mihtidit ohppiid lohkanáddejumi máŋgga dásis. Bargobihtát ja teavsttat leat iešguđetge váddásat, ja rievddadit álkis ja gáibideaddji dásiid gaskkas. Oahppit geain lea unnán lohkanáddejupmi nákcejit bargat muhtin bihtáid, dábálaš buorit lohkkit nákcejit buori oasi ja leat maid bihtát mat heivejit ohppiide geat dárbbašit hástaleaddji bargobihtáid. Lohkanáddejupmi ja lohkanulbmilat Iešguđetlágan teavsttat gáibidit iešguđetge lohkanvugiid. Geahččaleami bargobihtát galget gokčat golbma beali dahje aspeavtta lohkanáddejumis. Muhtomin galgá oahppi gávdnat vástádusa nu go dat lea čállon teavsttas. Eará háviid ferte oahppi dulkot, ja áddet teavstta mii ii leat čállojuvvon njuolga tekstii, dahje mas ferte máŋga oasi teavsttas ovttastahttit. Eará háviid ferte oahppi suokkardallat dahje árvvoštallat teavstta sisdoalu ja hámi. Oahppi galgá nappo lohkat teavstta ja čoavdit bihtáid golmmalágan lohkanulbmila vuođul. Dien vuođul sáhttá juohkit lohkanáddejumi čuovvovaš lohkanulbmiliidda: 1. Gávdnat dieđuid teavsttas 2. Dulkot ja ipmirdit teavstta 3. Suokkardallat ja árvvoštallat teavstta hámi ja sisdoalu Gávdnat dieđuid teavsttas mearkkaša ahte lohkki galgá gávdnat dieđuid teavsttas mat leat čállojuvvon njuolga, čielgasit dahje implisihtta vugiin. Vaikko diehtu lea njuolga čállojuvvon tekstii, de sáhttet ollu dieđut ja máŋggalágan lahkalas ja muhtomin vuostálas dieđut dagahit váddáseabbon gávdnat vástádusa vaikko vástádus lea ge čállojuvvon teavsttas. Dakkár dieđut gohčoduvvojit gilvaleaddji diehtun. Gilvaleaddji dieđut dahket teavstta váddáseabbon ja addet vejolašvuođa jearrat váddáset gažaldagaid. Dulkot ja ipmirdit/áddet teavstta fátmmasta máŋggalágan ulbmiliid. Muhtimin galgá oahppi gávdnat álkis oktavuođaid ja čuovvumušaid guovtti maŋŋálas cealkagis. Eará háviid ges galgá gávdnat oktavuođaid ja jurddabohtosiid main šaddá ollu ja máŋggalágan dieđuid dulkot. Dulkon gáibida ahte čatná oktii cealkagiid, dahje bidjá oktii dieđuid mat leat máŋgga sajis teavsttas, dahje ahte ferte gávdnat vástádusaid nu gohčoduvvon linnjáid gaskka. Jus galgá teavstta ipmirdit, de ferte oahppi ožžon ollislaš gova teavstta sisdoalus ja oaivilis. Suokkardallat ja árvvoštallat teavstta hámi ja sisdoalu mearkkaša ahte oahppi iešheanalaččat máhttá árvvoštallat ja suokkardallat sihke teavstta sisdoalu ja hámi. Oahppit galget máhttit geahččat ja árvvoštallat teavstta sisdoalu oppalašvuohtan, ovttastahttit dieđuid mat eai leat čielgasit čállojuvvon tekstii, Sii galget maid máhttit cealkit juoidá teavstta sisdoalu birra iežaset oaiviliid vuođul, ja máhttit vuohkkasit ja áššáigullevaččat vuođuštit iežaset oaiviliid, analysaid dahje árvvoštallamiid. Dehálaš oassi lea maid dovdat dábálaš teakstadovdomearkkaid, ja máhttit geavahit giellaoahpa ja teakstaoahpa logadettiin. Suokkardallan gáibida vásáhusa ja láddama, ja oahppit galget hálddašit máŋggalágan vugiid. Juohke bargobihttái geahččaleamis lea čállojuvvon makkár lohkanulbmila dat mihtida, muhto lea deaŧalaš muitit ahte okta ja seamma bargobihttá sáhttá sisttisdoallat máŋga 4

lohkanulbmila oktanis. Bihtás sáhttet maid leat eará ulbmilat, muhto lea merkejuvvon dušše dat ulbmil mii eanemusat iskojuvvo. Lohkan lea ovttastuvvon ja máŋggabealat doaibma, masa adnojit máŋggalágan gálggat oktanis. Dat golmmalágan lohkanulbmila eai leat sierranas gálggat. Eat sáhte ovttageardánit dadjat ahte nubbi oahppi lea čeahppi gávdnat dieđuid, ja nubbi oahppi fas čeahppi dulkot dahje suokkardallat. Mo čuovvulahttit bohtosiid? Maŋŋilgo leat registreren ohppiid bohtosiid PAS árvvoštallanreidui, sáhtát viežžat boađusraportta mii addá dieđuid buot bargobihtáid birra, ohppiid bohtosiid birra, muhtomin maid skuvlla bohtosiid birra. Doppe lea maid álkis analysareaidu maid sáhtát geavahit ohppiid barggu čuovvoleamis. Máhtolašvuođadásit oanehaččat čilgejuvvon 8. ja 9. jahkeceahkis sáhttá juohkit ohppiid bohtosiid viđa máhtolašvuođadási, 1. dássi lea vuolemus dássi ja 5. dássi lea bajimus dássi. Dáid čilgehusaid sáhtát geavahit láidestussan go árvvoštalat mo don sáhtát árvvoštallat ohppiid bohtosiid, ja gávnnahit vugiid mo oahppi veahkehat ovdánit viidáseappot. Máhtolašvuođadássi 1 Dábálaččat oahppi máhttá dán: Gávdnat Dulkot Suokkardallat gávdnat osiid mat bohtet hui čielgasit ovdan teavsttas, go leat unnán gilvaleaddji dieđut gávnnahit álkis jurddabohtosa dahje oaivila dahje darvehit teavstta váldofáttá go sisdoallu boahtá čielgasit ovdan teavsttas geavahit persovnnalaš oaiviliid go kommentere teavstta hámi dahje sisdoalu Máhtolašvuođadássi 2 Dábálaččat oahppi máhttá dán: Gávdnat Dulkot Suokkardallat gávdnat osiid mat bohtet čielgasit ovdan teavsttas, go leat muhtin muddui gilvaleaddji dieđut gávnnahit bohtosa dahje jurddabohtosa, dahje darvehit teavstta váldofáttá ja ipmirdit oktavuođaid dieđuid vuođul mat eai leat čielgasit celkojuvvon teavsttas árvvoštallat teavstta hámi dahje sisdoalu persovnnalaš vásáhusaid ja guottuid vuođul 5

Máhtolašvuođadássi 3 Dábálaččat oahppi máhttá dán: Gávdnat Dulkot Suokkardallat gávdnat osiid máŋgga sajis teavsttas mas leat čielgasit gilvaleaddji dieđut defineret fáttá mii ii leat čielgasit ovdanbuktojuvvon, dahje ipmirdit oktavuođaid teavstta iešguđetge osiid gaskkas geavahit persovnnalaš vásáhusaid dahje formála oahpa/máhtu ávkin go vuođuštemiin árvvoštallá teavstta hámi ja sisdoalu Máhtolašvuođadássi 4 Dábálaččat oahppi máhttá dán: Gávdnat Dulkot Suokkardallat gávdnat ja heivehit oktii iešguđetge osiid mat leat máŋgga sajis teavsttas ja árvvoštallat guđet dain leat áššáigullevaččat ipmirdit mo oasit mat eai leat čielgasit ovddiduvvon teavsttas goitge heivejit oktii, dahje mo dat heivejit oktii ollislaš teavsttain vuođuštit iežas vástádusa go árvvoštallá teavstta hámi dahje sisdoalu, dainna lágiin ahte buohtastahttá, kontrásttaid čilge dahje dieđuid sirre Máhtolašvuođadássi 5 Dábálaččat oahppi máhttá dán: Gávdnat Dulkot Suokkardallat gávdnat ja heivehit oktii iešguđetge osiid mat leat iešguđet sajiin teavsttas, ja earuhit áššáigullevaš dieđuid garrasit gilvaleaddji dieđuin ipmirdit cealkagiid dahje dadjanvugiid mat sáhttet ipmirduvvot máŋgga ládje, main oaivilsisdoalu lea vuostálagaid dainna maid vuorddášii ja ipmirdit oaivilsisdoalu mii lea negatiivvalaččat celkojuvvon teavsttas árvvoštallat teavstta hámi ja sisdoalu kritihkalaččat ja analyhtalaččat, dahje hábmet hypotesaid buohtastahttima bokte, kontrásttaid bokte dahje nu ahte sirre dieđuid teavsttas Geahččaleami ja bohtosiid čuovvoleapmi Dá čuvvot muhtin ovdamearkkat mo skuvla sáhttá čuovvulit barggu bohtosiiguin. Oahpaheaddjejoavku berre ovttas plánet mo bohtosiid čilge ohppiidjovkui ja mo daid geavaha ovttaskas ohppiid čuovvoleapmái. Mo čuovvulit bohtosiid oahpaheddjiiguin? Gažaldagat oahpaheddjiid gaskasaš suokkardallamii ja ságastallamii: 6

Oaidnitgo makkárge minstara/tendeanssa min skuvllas dahje min luohkáin? Leatgo mis eará dieđut ohppiid ja ohppiidjoavkku birra mat juogo nannejit dahje njeidet nationála geahččalemiid bohtosiid? Čájehitgo nationála geahččalemiid bohtosat ahte livččii dárbu dárkileappot kártet ohppiid? Mo galgá skuvla čuovvulahttit bohtosiid ovddos guvlui? Makkár bargguid bidjat johtui? Goas? Leatgo mii čeahpit muhtun surggiin, ja mas dat boahtá? Mo sáhttit buoridit bohtosiid maiguin eat leat duhtavaččat? Ii leat dušše sámegieloahpaheaddji ovddasvástádus čuovvulahttit ohppiid nationála lohkangeahččalemiid bohtosiid. Oahpaheaddjit berrejit juogadit árvvoštallanbarggu ja čuovvoleami, vai buot jahkeceahki oahpaheaddjit ožžot ovddasvástádusdovddu bargui geahččalemiiguin. Dá lea evttohus mo oahpaheaddjit ovttas sáhttet guorahallat geahččaleami bohtosiid. 1. Buot jahkeceahki oahpaheaddjit čoahkkanit. 2. Buot oahpaheaddjit čađahit ieža geahččaleami. Sii ožžot sullii 30 min. áiggi čađahit geahččaleami. 3. Oahpaheaddjit čohkkedit moattis ja moattis joavkkuide ja ságastallet geahččaleami birra. Lunddolaš gažaldagat dán oasis livčče: - Guđet teavsttat ja guđet bargobihtát ledje váddásat? - Guđet teavsttat geahččaleamis sulastahttet teavsttaid maiguin barget mu oahpahusas? - Makkár lohkanstrategiijaid dárbbaša geavahit go čoavdá iešguđetge bargobihtáid? Ulbmil lea ahte buot oahpaheaddjit dovdet geahččaleami bures ovdal go geahčadišgohtet ohppiid bohtosiid. 4. Oahpaheaddjit guorahallet ohppiidjoavkku bohtosiid. Joavkoboađus mii boahtá PAS:s, muitala makkár fágagullevašvuohta ja teakstašládja guđege teavsttas lea, ja guhte lohkanulbmil eanemusat boahtá ovdan guđege gažaldagas. Das sáhttá maid oaidnit mo oahppijoavku lea vástidan guđege bargobihttái. Dáid bohtosiid sáhttá geavahit go ságastallá guđege oahppi lohkangálggaid birra. Lea deaŧalaš geavahit teavsttaid ja bargobihtáid aktiivvalaččat ja geahčadit makkár lohkangálggaid guhtege bargobihttá gáibida. Geahčat ovdamearkka dihte man bures oahppi lea máhttán ohcat dieđuid bajilčállagiin, tabeallain, teavsttas, teakstabovssain, govvateavsttain, govain/govvosiin ja nu ain. Vaikko guhtege bargobihttá lea navdojuvvon juogo gávdnan-, dulkon- dahje suokkardallanbihttán, de leat goitge omd. dulkonbihtát máŋggaláganat. Geahčat olles ohppiidjoavkku oktasašvuođaid. Jus oahppit leat vástidan bures dahje hejot muhtin bargobihttái, geahčat makkár dovdomearkkat bihtáin ja teavsttain leat. 5. Go oahpaheaddjit leat ieža bargan geahččalemiin, guorahallan bohtosiid ja ságastallan daid birra, de sáhttá guhtege fágaoahpaheaddji váldit iežas fága teavstta luohkkálatnjii ja geavahit dan pedagogalaš barggus luohkáin. Geahčat maŋŋelis evttohusaid mo sáhttá bargat. 7

Mo čuovvulit ohppiidjoavkku bohtosiid? Go čilge bohtosiid ohppiide, de lea vuogas ahte fágaoahpaheaddjit váldet ovddasvástádusa iežaset fága teavsttaide, vai máŋgga fága oahpahusas bargojuvvo lohkangeahččalemiin ja lohkamiin. Lea deaŧalaš ohppiid dahkat diđolažžan dasa ahte lohkan lea guovddáš gealbu buot skuvlafágain. Berret maid fuomášuhttit ahte iešguđetge fágain ja fágateavsttain leat iešvuođat sihke sisdoalu ja hámi hárrái, ja gáibidit máŋggalágan lohkanvugiid. Go galgá ohppiidjoavkkuin ságastallat geahččaleami ja bohtosiid birra, de sáhttá ovdamearkka dihte jearrat dákkár gažaldagaid: Makkár dovdomearkkat leat teavsttain (šáŋŋer, hápmi, áigumuš)? Maid guhtege bargobihttá duođaid jearrá? Makkár lohkanvugiid/lohkanstrategiijaid sáhtát geavahit go áiggut vástidit dáidda gažaldagaide? Manne don vástidit vearrut dán gažaldahkii? Mii teavsttas ja bargobihtás sáhttá dagahit ahte vállje vearu vástádusa? Mii earuha dohkálaš ja dohkketmeahttun vástádusaid rabas gažaldagain? Mii earuha rievttes vástádusa vearu vástádusas válljenbihtáin? Buoremus vuohki čuovvulahttit lohkama nationála geahččalemiid bohtosiid, lea go čađaha buori lohkanoahpahusa buot fágain miehtá jagi. Buori lohkanoahpahusa jođihat go oahpahat ohppiid dovdat ja šaddat dihtomielalažžan guđege fága teakstašlájaide ja mihtilmasvuođaide divttát ohppiid oahpásmuvvat máŋggalágan teavsttaide ja šáŋŋeriidda attát ohppiide áiggi ja rámmaid čiekŋudit lohkamii veahkehat ohppiid gávnnahit ulbmila lohkamii ja oahpahat ohppiid mo ja masa galget bidjat fuomášumi logadettiin. Atte áinnas lohkanbargguid mat leat čielgasat ja čađahahttit ahkejovkui veahkehat oahppi gávdnat teavstta oppalašvuođa ja hukset vuordámušaid dasa man birra teaksta lea oahpahat ohppiid boktit ovdamáhtu ovdal go lohkagohtet fágalaš teavsttaid dávjá geavahat lohkanvugiid/lohkanstrategiijaid ja čájehat guđet buoremusat heivejit iešguđetge teavsttaide ja iešguđetge lohkanulbmilii oahpahat ohppiide vugiid mo sii sáhttet gozihit iežaset lohkanáddejumi barggat diđolaččat doahpagiiguin, sániiguin ja tearpmaiguin lážát dili vai oahppit besset ságastallat dan birra maid leat lohkan čoahkkáigeasát barggu bohtosiid olles joavkkus ávžžuhat ohppiid lohkat astoáiggis, ja veahkehat ohppiid gávdnat lohkamušaid masa liikojit Mo čuovvulahttit ovttaskas oahppi bohtosiid? PAS-raporttaid ja máhtolašvuođačilgehusaid sáhtát geavahit veahkkin go ságastalat guđiinge ohppiin ja go barggat viidáseappot geahččalemiid bohtosiiguin. Sáhtát ovttasráđiid 8

ohppiin bidjat mihtuid oahppi viidáset lohkanoahppamii dan mielde mo oahppi hálddaša lohkama. Vuorut moadde realisttalaš mihtu hávális ja ságastala ohppiin jeavddalaččat mo daid sáhttá joksat. Deattut dan mii lea boahtte lávki oahppi ovdáneamis. Dađistaga go oahppi ovdána, de soahpá ođđa oahppanulbmiliid. Sáhttá dáhpáhuvvat ahte oahppi gii dábálaččat láve máhttit čoavdit dakkár bargobihtáid, ii leat máhttán nationála geahččaleamis daid čoavdit. Oahpaheaddji ferte ge váldit vuhtii maiddái eará dieđuid oahppi birra go bargá viidáseappot nationála geahččalemiid bohtosiiguin. Čađaheami maŋŋel lea deaŧalaš addit váhnemiidda ja ovddasteddjiide dieđuid bohtosiid birra ja mo ain áigu bargat viidáseappot, vai sii maid besset čuovvulahttit ja doarjut mánáset ovdáneami. Vaikko oahppit leat ge ožžon seamma ollu čuoggáid oktiibuot geahččaleamis, de eai soaitte máhttán seamma bargguid. Muhtin oahppit soitet máhttán gávdnat dieđuid teavsttas maid nuppit eai leat gávdnan, degomat dieđuid bajilčállagiin dahje tabeallain. Muhtin oahppi soaitá máhttán dulkot dieđuid maid nubbi ii leat máhttán, ja nubbi oahppi sáhttá maid máhttán suokkardallat osiid teavsttas maid nubbi ii leat máhttán. Lea deaŧalaš guorahallat makkár bargobihtáid oahppit leat máhttán ja makkáriid eai leat máhttán. Dan vuođul sáhttá fas geahččat mo ovttaskas oahppit leat máhttán bihtáid joavkku gaskameari ektui. Dan vuođul sáhttá geavahit máhtolašvuođadásiid ávkin oažžut jurdagiid maid sáhttá bargat oahpahusas nannen dihte guđege oahppi ovdáneami. Oahppit geaid sáhttá árvvoštallat gullat 1. máhtolašvuođadássái, leat dávjá ožžon unnán čuoggáid geahččaleamis. Sin guovdu orru lohkanmáhtolašvuođa čilgehus positiivvalaččat go maid boađus čájeha. 1. máhtolašvuođadási čilgehus sáhttá goitge leat veahkkin gávnnahit mo dát oahppit sáhttet ovddidit lohkangálggaideaset. Lea dárbbašlaš ja deaŧalaš ahte teavsttat ja barggut leat dakkárat maidda lohkkiin lea beroštupmi. Lea deaŧalaš hukset beroštumi ja bargomovtta teavsttaide. Ovttaskas oahppi nákce buorebut hástaleaddji teavsttaid go leat dakkárat maidda lea beroštupmi. Dieđut dán jagáš bargobihtáid birra Dán tabeallas čájehuvvojit dieđut dán jagáš geahččaleami bargobihtáid birra: man tekstii gullá, makkár teakstašládja lea, ulbmil ja bargobihttáhápmi. Guhtege bargobihttá lea mearriduvvon gullat ovtta lohkanulbmilii, vaikko muhtin bargobihtáin leat vel okta dahje guokte eará ulbmila lassin. Guhtege bargobihttá lea kategoriserejuvvon dan mielde makkár ulbmil eanemusat vuhtto bihtás. Bargobihtáid váddodat ii leat gitta ulbmilis. Gávdnan-bihtát eai leat álo álkibut go suokkardallanbihtát. Váddodat vuolgá das man máŋga lávkki ferte čoavdit ovdal go gávdná loahpalaš vástádusa, dahje man máŋggabealat jurddaráidduid oahppit fertejit čađahit ovdal go gávdnet rievttes vástádusaid (ja čuldet vearu vástádusaid). Dán várdosis čájeha buot lohkanteavsttaid ja bargobihtáid. Buot bihtáin lea vejolaš oažžut eanemustá 1 čuoggá. 9

Biht -tá Teaksta Teaksta-šládja Fágagullevašvuohta Lohkanulbmil Bihttáhápmi 1 Oaidnu Áššeprosa Sámeg. luondduf. Gávdnat Válljen 2 Oaidnu Áššeprosa Sámeg. luondduf. Gávdnat Válljen 3 Oaidnu Áššeprosa Sámeg. luondduf. Dulkot Válljen 4 Oaidnu Áššeprosa Sámeg. luondduf. Dulkot Válljen 5 Oaidnu Áššeprosa Sámeg. luondduf. Gávdnat Válljen 6 Oaidnu Áššeprosa Sámeg. luondduf. Suokkardallat Válljen 7 Oaidnu Áššeprosa Sámeg. luondduf. Suokkardallat Válljen 8 Čábbámus iđitguovssu Románaoassi Sámegiella Gávdnat Rabas 9 Čábbámus iđitguovssu Románaoassi Sámegiella Suokkardallat Válljen 10 Čábbámus iđitguovssu Románaoassi Sámegiella Dulkot Válljen 11 Čábbámus iđitguovssu Románaoassi Sámegiella Suokkardallat Válljen 12 Čábbámus iđitguovssu Románaoassi Sámegiella Suokkardallat Válljen 13 Čábbámus iđitguovssu Románaoassi Sámegiella Dulkot Válljen 14 Čábbámus iđitguovssu Románaoassi Sámegiella Dulkot Válljen 15 Čábbámus iđitguovssu Románaoassi Sámegiella Gávdnat Válljen 16 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Gávdnat Válljen 17 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Gávdnat Válljen 18 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Suokkardallat Válljen 19 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Suokkardallat Válljen 20 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Suokkardallat Válljen 21 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Dulkot Rabas 22 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Suokkardallat Válljen 23 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Dulkot Válljen 24 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Dulkot Válljen 25 Sámediggeválggat Áššeprosa Servodatfága Dulkot Válljen 26 Ávvuruhta Neahttaartihkal Servodatfága Gávdnat Válljen 27 Ávvuruhta Neahttaartihkal Servodatfága Dulkot Válljen 28 Ávvuruhta Neahttaartihkal Servodatfága Gávdnat Válljen 29 Ávvuruhta Neahttaartihkal Servodatfága Suokkardallat Válljen 30 Ávvuruhta Neahttaartihkal Servodatfága Gávdnat Válljen 31 Ávvuruhta Neahttaartihkal Servodatfága Dulkot Válljen 32 Ávvuruhta Neahttaartihkal Servodatfága Gávdnat Válljen 33 Ávvuruhta Neahttaartihkal Servodatfága Suokkardallat Válljen 34 Rávdowrap ja gáhkku Biebmobagadus B. ja D. Gávdnat Rabas 35 Rávdowrap ja gáhkku Biebmobagadus B. ja D. Dulkot Válljen 36 Rávdowrap ja gáhkku Biebmobagadus B. ja D. Suokkardallat Válljen 37 Rávdowrap ja gáhkku Biebmobagadus B. ja D. Dulkot Válljen 38 Rávdowrap ja gáhkku Biebmobagadus B. ja D. Suokkardallat Válljen 39 Rávdowrap ja gáhkku Biebmobagadus B. ja D. Dulkot Válljen 40 Rávdowrap ja gáhkku Biebmobagadus B. ja D. Dulkot Válljen B. ja D. = Biebmu ja dearvvašvuohta -fága 10

Eambbo dán jagáš bargobihtáid ja teavsttaid birra ja mo daiguin sáhttá bargat oahpahusas Dán kapihttalis oainnát ovdamearkkaid makkár bihtát leat dán jagáš geahččaleamis, ja makkár lohkanulbmiliid dat iskkadit. Čájehuvvojit maiddái ovdamearkkat mo daiguin sáhttá bargat skuvllas maŋŋel geahččaleami. Ovdamearkan leat válljejuvvon guokte bargobihtá maid čilget vuđoleappot guđege ulbmila olis, dat leat vižžojuvvon iešguđetge teavsttain. 1. ulbmil: Gávdnat dieđuid Bargobihtát main galgá gávdnat dieđuid leat sihke dakkárat main lea álki gávdnat dieđuid, ja dakkárat maidda lea váddáseabbo gávdnat vástádusa. Vuosttaš ovdamearka lea vižžojuvvon 2. teavsttas Ibseniin Lárina váibmui. Teaksta lea oktilis čáppagirjjálaš teaksta. Maid logai Lárin Linái girjerádjosis? A. Háliidat go boahtit geahččat? (daddjon girjerádjosa olggobealde) B. Gal don leat imaš nieida. (Lárin dadjan girjerádjosis) C. Don fertet mu veahkehit. (Liná dadjan áhččásis ruovttus D. Na dalle mii oaidnalit. (daddjon girjerádjosa olggobealde) Dán bargobihtás galgá lohkki gávdnat dieđuid mat leat čállojuvvon njuolga tekstii ovtta cealkagii. Dat mii hástala lohkki lea gávdnat rievttes dieđu teavsttas. Buot dát njeallje vástádusevttohusa leat cealkagat maid muhtin lea dadjan nubbái ja leat dan dáfus gilvaleaddji dieđut. Golbma cealkaga leat dakkárat maid Lárin lea dadjan Linái, muhto guokte dain leat daddjon olggobealde girjerádjosa. Okta cealkka lea dakkár maid Liná ieš lea dadjan áhččásis. Dákkár bargobihtáid oktavuođas sáhttet omd. oahpaheaddji ja oahppit ovttas guorahallat gažaldagaid ja vástádusevttohusaid, ja geahččalit ohcat teavsttas gos dát dieđut (dán oktavuođas cealkagat) gávdnojit. Dán bihtá oktavuođas lea dárbbašlaš gávdnat teavsttas dieđuid (sihke ovdalis ja maŋŋelis cealkaga) gos olbmot leat go cealkka daddjo. Don dárbbašat dádjadit teavsttas, go galggat gávdnat rievttes oktavuođa. Dan dáfus dárbbaša maiddái suokkardallat. Dalle gávdná elemeanttaid mat dagahit ahte vástádusevttohusat leat juogo riekta dahje boastut. Nubbi gávdnan-ovdamearka lea vižžon Dál beasat máksit sámi ruđaiguin (ávvuruhta) - teavsttas, mii lea servodatfágalaš ovttastuvvon áššeprosateaksta. Makkár lea ruđa ravda? A. Assái B. Jalgat C. Govdat D. Lossat 11

Dán bargobihtás galgá oahppi gávdnat dieđuid tabeallalágan bajilgovas. Dat eaktuda ahte oahppi lohká maiddái daid osiid teavsttas mat eai leat váldoteavsttas, muhto eará čállosiin. Dán barggus dárbbaša maid muhtin muddui dulkon, go ferte dulkot ahte ovttaskas sátni galgá čilget makkár ravda lea. Dattege lea dieđuid gávdnan dat mii eanemusat vuhtto bihtás. 2. ulbmil: Dulkot ja ipmirdit/áddet Dulkon ja ipmirdan-gažaldagat leat máŋggaláganat. Muhtomin galgá ovttastahttit dieđuid mat leat gávdnamis máŋgga sajis teavsttas, juogo guovtti maŋŋálas cealkagis, dahje áibbas iešguđetge sajis teavsttas. Muhtomin fas leat dieđut čállojuvvon eará sániiguin ja dadjanvugiiguin teavsttas go gažaldagain dahje vástádusevttohusain. Dalle galgá dulkot ja ipmirdit sihke teavstta ja gažaldagaid. Teavsttas Oaidnu lea dákkár gažaldat: Manin gohčodit olbmuid geat eai oainne maidege? A. Movttegin B. Udjun (hudjun) C. Sovkkenin D. Vánisin Gažaldaga vástádusa gávdná guovtti maŋŋálas cealkagis. Gažaldaga sátneválljen lea čállojuvvon ovddit gažaldagas, Muhtin olbmot eai oainne maidege. Maŋit cealkka čilge manin sii gohčoduvvojit, muhto vaikko maiddái das geardduhuvvo diehtu ahte sii eai oainne, de dát lea čilgejuvvon eará láhkái. Dan dihte ferte oahppi máhttit dulkot ahte dát dieđut gullet oktii. Eará vástádusevttohusat leat čállojuvvon cealkagiidda seamma teakstaoasis, ja leat dan dáfus gilvaleaddji dieđut. Dát nubbi dulkongažaldat gávdno Sámediggi ja Sámediggeválggat 2017 teavsttas: Guđe válgabiirres leat eanemus suohkanat? A. Lulli-Norgga válgabiirres B. Lullisámi válgabiirres C. Viesttarmeara válgabiirres D. Ávjovári válgabiirres Dán gažaldagas ferte oahppi dulkot ja áddet dieđuid mat bohtet ovdan eará sajis go váldoteavsttas, namalassii válgabiirriid kárttas. Das maid ii boađe loguid bokte ovdan guđe válgabiirres leat eanemus suohkanat, don fertet máhttit kártta dulkot ja dan vuođul árvvoštallat guđe válggabiirres leat eanemus suohkanat. Čeahpes lohkkit dábálaččat máhttet geavahit dieđuid mat bohtet ovdan eará sajis teavsttas go váldoteavsttas. Sii vižžet dieđuid maiddái tabeallain, govvosiin, govain, teakstabovssain ja govvateavsttain. Bargobihtás lea sihke oasit mas fertet gávdnat dieđuid, ja maiddái oasit mas árvvoštallá dieđuid. 12

Go maŋŋel geahčadat gažaldaga ovttas ohppiiguin, de sáhttá čujuhit ahte dás ferte oahppi viežžat dieđuid eará sajis go váldoteavsttas, ja bihttá gáibida maid ahte oahppi máhttá dulkot dieđuid mat eai leat čielgasit čállojuvvon tekstii. 3. ulbmil: Suokkardallat ja árvvoštallat teavstta sisdoalu ja hámi Go galgá suokkardallat ja árvvoštallat teavstta sisdoalu ja hámi, de galgá lohkki earret eará iešheanalaččat árvvoštallat ja suokkardallat dan mii boahtá ovdan teavsttas ja dan vuođul oažžut ođđa ipmárdusa teavsttas. Maiddái teavstta hámi, šáŋŋera ja eará dieđuid sáhttá geavahit ávkin oažžut čiekŋalet ipmárdusa teavsttas. Ovdamearkan bargobihtáide mat gáibidit ahte oahppi suokkardallá teavstta oppalaš sisdoalu leat earret eará dát mii lea vižžojuvvon teavsttas Ibseniin Lárina váibmui: Manne lei Liná vuolgán girjerádjosii? A. Son áiggui luoikkahit Henrik Ibsena čállosa En folkefiende. B. Son háliidii ráfis logadit Henrik Ibsena girjjiid. C. Sus lei skuvlabargun analyseret Henrik Ibsena girjji. D. Son lei liikostan Lárinii ja háliidii leat su lahkosis. Dán bihtás ii leat čielgasit čilgejuvvon ahte Liná lei liikostan Lárinii. Dan ferte dulkot dan vuođul go čilgejuvvo máŋgii makkár dovddut Linái bohciidedje go Lárin lei lahkosis. Dás dárbbaša geahččat máŋga teakstaoasi ja vástádusevttohusaid ja daid vuođul boahtit dan jurddabohtosii ahte Liná lei liikostan Lárinii. Nubbi ovdamearkat lea vižžon Sámediggi ja Sámediggeválggat 2017: Manne leat válgabiirret nu iešguđet sturrodagas? A. Go muhtin válgabiirriin leat máŋga sámediggeáirasa. B. Go muhtin gávpogiin ásset ollu olbmot. C. Go muhtin gielddat leat stuorrát ja nuppit unnit. D. Go muhtin guovlluin ásset nu unnán sápmelaččat. Vástádusa ii gávnna ovttage dihto cealkagis dahje oktavuođas, muhto lohkki dárbbaša lohkat olles teavstta, ja guorahallat maid kárttat ja statistihkat muitalit jienasteddjiid logu birra ja daid dieđuid vuođul árvvoštallat guhte vástádusevttohus buoremusat doallá deaivása gažaldaga ektui. Vástádusevttohusat leat ráhkaduvvon dieđuid vuođul mat bohtet ovdan teavsttas, ja mas dieđut iešalddiset leat jáhkehahttit, muhto eai leat riekta jearaldaga ektui. Rievttes vástádusevttohusa ferte oaidnit go geahččá válgabiirriid kártta ja jienastuslogu loguid tabealla, ja maiddái áirraslogu tabealla oktii. Dát gáibida ahte oahppi máhttá lohkat ii-oktilis teavsttaid ja dain gávdnat, dulkot ja árvvoštallat dieđuid. Daid dárbbaša dasto guorahallat gažaldaga ektui ja maiddái vástádusevttohusaid ektui. 13

Ovdamearkan leat muhtin válgabiirriin máŋga sámediggeáirasa, degomat Ávjováris. Seammás lea dat unnimus válgabiire suohkanlogu dáfus, ja oalle unni areála dáfus. Muhtin gávpogiin ásset ollu olbmot, muhto dat ii mearkkaš ahte doppe leat ollu sápmelaččat jienastuslogus. Vaikko muhtin gielddat lea stuorrát ja nuppit unnit, de dát ii váikkut válgabiirriid sturrodahkii. Lulli-Norgga válgabiire lea stuorimus dan dihte go doppe ásset unnán sápmelaččat, vaikko lea viidámus guovlu, ja eanemus suohkanat das mielde. Dan dáfus lea dát hástaleaddji gažaldat, go dárbbaša árvvoštallat dieđuid eará dieđuid ektui. Dát gáibida maid ahte oahppi galgá dovdat iešguđet servodatfágadoahpagiid ja -tearpmaid (sániid) máhttit daid earuhit, degomat válgabiirre suohkanis, ja nu ain. Maiddái eará fágasurggiin leat dávjá dán sullasaš teavsttat, main sihke váldoteaksta, ollu tabeallat, govat, govvosat, gráfat, diagrámmat ja earalágán dieđut oktiibuot dahket teavstta. Tabeallain ferte máhttit gávdnat dieđuid, bidjat oktii dieđuid ja daid dulkot, muhto maiddái suokkardallat ja árvvoštallat osiid mat eai boađe njuolga ovdan teavsttas. Oahppi ferte máhttit ohcat rievttes tabeallas, ja máhttit rievttes sajis ohcat dieđuid go galgá gávdnat vástádusa dasa mii jerrojuvvo. Bargoevttohusat sátneriggodaga ovddideapmái: Oahppit sáhttet bárralagaid jitnosit lohkat teavstta nubbi nubbái (lohkanhárjehallan), nubbi sázasta váttis sániid vuollái dahje čálista váttis sániid lihpuide. Oahpaheaddji čohkke váttis sániid (juogo njálmmálaččat dahje lihpuid) ja buohkat ráhkadit ovttas sátnebáŋkku mas 5 10 dáin sániin čilgejuvvojit. Čilgehusat berrejit leat oidnosis dahje álkit gávdnamis maŋit áigái. Oahppit sáhttet maid válljet golbma sáni guhtege dáin čohkkejuvvon sániin maid dasto geavahit cealkagiin. Dákkár bargovuohki lea erenoamáš ávkkálaš go bargá teavsttaiguin main leat doahpagat ja sánit maid dárbbaša maiddái eará oktavuođain, sihke eará fágain ja árgabeaivválaš oktavuođain. Ovdamearkka dihte lea dálkedieđáhus dakkár teaksta maid dárbbaša juohkebeaivválaš oktavuođain. Oahpaheaddji berre dássedit ja erenomážit ođđa fáttáid olis bargat sátneriggodagain ja doahpagiid čilgemiin. Geardduheapmin sáhttá oahpaheaddji jeavddalaččat ráhkadit oanehis sátnehárjehusaid mat bistet 5 10 minuhta hávális. Go ráhkada hárjehusaid konkrehtalažžan, gilvolágánin ja stoagusin, de oahppit servet milloseappot. 14

Bargoárvalus tabeallaid lohkamii Lea buorre olles jovkui geavahit veaháš áiggi luonddufágadiimmus dahje eará diimmus ságastallat dálkedieđáhusa birra ja mo dat dávjá leat hábmejuvvon sihke neahttasiidduin, muhto maiddái aviissain, tv:s ja radios. Dii sáhttibehtet maid guorahallat makkár fágasánit geavahuvvojit dálkedieđáhusain. (Geahčat maid rávvagiid mo sáhttá bargat sátneriggodaga ovddidemiin.) Buohtastahttet maid iešguđetlágan dálkedieđáhusaid, vai oahppit oidnet sihke ovttaláganvuođaid ja erohusaid. Oahppit sáhttet maid ieža ráhkadit gažaldagaid tekstii (guovttis ja guovttis dahje akto) ja jearahallat nuppiin dáid gažaldagaid. Oahppit galget ieža máhttit diehtit rievttes vástádusa, nu ahte fertejit dan mielde ráhkadit gažaldagaid. Seammás máhttet eatnasat ráhkadit ovtta dahje moadde gažaldaga tabellii, vaikko eai máhte ge dulkot olles tabeallaid veahki haga. Álkis gažaldat livččii omd. Galle gráda leat ihttin duorastaga gaskal dii 0 6? Dán bargovuogi sáhttá maid geavahit iešguđetlágan servodatfágateavsttaide main leat ollu máŋggalágan dieđut ovtta teavsttas. Geavat áinnas Sámediggi ja Sámediggeválggat 2017 gávdnat eambbo gažaldagaid ja vástádusaid. Máhtolašvuođadásiid čilgehusat ja bargoevttohusat Máhtolašvuođadásit leat čilgejuvvon dan váste vai oahpaheaddji oažžu gova das mii vurdojuvvo iešguđetge dási lohkanmáhtolašvuođas. Dás leat ovdamearkkat dasa mo sáhttá bargat iešguđetge dási lohkkiiguin vai ain ovddidivčče buoret lohkančehppodaga. Eai leat biddjon čuokkesrájit ahte goas oahppi lea guđege máhtolašvuođadásis, muhto sáhttá árvvoštallat oahppi vástádusaid vuođul sullii guđe máhtolašvuođadási lea čájehan geahččaleamis. Máhtolašvuođadássi 1 Oahpaheaddjit berrejit erenoamážit bidjat fuomášumi ohppiide geat leat ožžon unnán čuoggáid geahččaleamis. Vuolemus máhtolašvuođadási ohppiin sáhttet leat lohkanváttisvuođat dahje giellaváttut, sis soaitá unnán bargomokta dahje sii eai leat hárjánan lohkat dahje bargat lohkamiin. Berre árvvoštallat kártet sin vuođđolohkangálggaid, nugo dekodengálggaid, lohkannjuovžilvuođa, lohkanleahtu ja doabaipmárdusa. Oppalaččat dárbbašit dán dási lohkkit ollu ja dássedis čuovvoleami vai sin lohkangálggat ovdánit. 1. dási lohkkiide ferte válljet lohkamušaid mat leat oanehaččat ja geahppasat lohkat, main hápmi ja sisdoallu lea oahpis oahppái, ja fáddá galggašii dakkár mas oahppi berošta ja man birra háliida lohkat. Oahppi sáhttá earret eará bargat ná: 15

Gávdnat dehálaš dieđuid mat leat bures oidnosis teavsttas dahje leat biddjon guovddážii, omd. muitalusa váldopersovnna iešvuođaid mat leat čielgasit čilgejuvvon, čielgasit celkojuvvon oaivila dahje logu mii oidno bures. Ipmirdit teavstta juona, sisdoalu dahje váldofáttá, ovdamearkka dihte gávdnat deháleamos dáhpáhusa dahje deháleamos ákkastallama teavsttas. Ipmirdit oaiviliid dahje oktavuođaid mat leat ovdanbukton teavsttas, ja de iežas oaiviliid ovddidit. Máhtolašvuođadássi 2 2. dási lohkkái galggašedje leat oalle álkis teavsttat, main hápmi ja sisdoallu lea oahpis. Teavsttat sáhttet leat ovttastuvvon (multimodála) teavsttat, main leat máŋga oasi main guđesge lea sierra oaivil ja ulbmil. Oahppi sáhtášii hárjehallat dáid: Gávdnat dieđuid mat leat čielgasit celkojuvvon teavsttas vaikko leat eará dieđut mat gilvalit beroštumi alde, ovdamearkka dihte gávdnat rievttes dieđuid tabeallas dahje gávdnat dihto čuoččuhusaid muhtin ákkastalli teavsttas. Ipmirdit muhtun teavstta, ovdamearkka dihte fábela, muitalusa dahje lohkkiidreivve, váldosága dahje dulkot dieđuid mat gávdnojit álkes gráfalaš ovdanbuktimiin nugo kárttain dahje bázzediagrámmain. Árvvoštallat teavstta dieđuid iežas vásáhusaid ja oaiviliid vuođul, ovdamearkka dihte dovddahit ovttaoaivilvuođa dahje vuosteoaivilvuođa, dahje árvvoštallat leatgo dáhpáhusat dahje reakšuvdnavuogit jáhkehahttit. Máhtolašvuođadássi 3 3. dásis oažžu teavstta sisdoallu leat amas oahppái, das sáhttá leat veaháš váddáset giella, ja teavsttas sáhttet leat oalle ollu dieđut. Oahppit sáhttet dán hárjehallat: Válljet ovtta dahje moadde dieđu máŋgga dieđu gaskkas, vaikko dieđut gilvalitge fuomášumi alde, ovdamearkka dihte gávdnat iešguđetlágan lohkoárvvuid diagrámmas, ohcat sátnelisttus, dahje čohkket ákkaid mat leat máŋgga sajis ovdamearkka dihte muhtun hearvačállosis dahje kronihkas. Ipmirdit váldofáttá dalle go dat ii leat čielgasit celkojuvvon teavsttas, dahje ipmirdit oktavuođaid teavstta iešguđetge osiin, ovdamearkka dihte sivvaoktavuođaid, iešguđetge persovnnaid ja/dahje dáhpáhusaid oktavuođaid, dahje oktavuođaid teavstta ja govvosiid gaskkas. Árvvoštallat teavstta hámi ja sisdoalu ja vuođuštit manne iešguđet elemeanttat teavsttas leat biddjon nugo leat biddjon tekstii, dahje celkon nugo leat celkon. Dan galget áinnas ovttastahttit oahpain mii sis lea šáŋŋerhámiid, váikkuhangaskaomiid ja gráfalaš ovdanbuktimiid birra. 16

Máhtolašvuođadássi 4 4. dásis sáhttá sihke teavstta hápmi ja sisdoallu leat amas oahppái. Sáhttá leat oalle váttis ja máŋggageardán giella, ja teaksta sáhttá sisttisdoallat ollu dieđuid main oktavuohta gaskal teavstta iešguđetge osiid ii boađe čielgasit ovdan. Oahppi sáhttá hárjehallat: Gávdnat ja bidjat oktii dieđuid mat leat máŋgga sajis ovttastuvvon (multimodála) teavsttas, ja mas muhtun dieđut leat váldoteavsttas, muhtimat liigeteavsttain, muhtimat juolgenohtain, ja muhtumat bajilčállagis; ovdamearkka dihte suorrediagrámmas, áigetabeallas dahje buvttačilgehusas. Sáhttá maid hárjehallat buohtastahttit seamma fáttá dieđuid guovtti sierra teavsttas ja gávdnat dieđuid mat leat goappaš teavsttain, ja dieđuid mat leat dušše nuppi teavsttas, ovdamearka dihte iešguđetlágan ohcangirjjiin (neahtta- dahje báberhámis). Ipmirdit mo teavsttat leat huksejuvvon ja mo iešguđet oasit gullet oktii, ovdamearkka dihte sáhttet ráhkadit iešguđetlágan fágateavsttaide gaskabajilčállagiid mat čoahkkáigesset teakstaoasi sisdoalu, válljet buoremus bajilčállaga máŋgga molssaeavttu gaskkas, dahje dovdat ja ipmirdit mo girjjálašvuođa váikkuhangaskaoamit nugo áigenjuiken, oaidninsaji molsun ja giellagovaid geavaheapmi doibmet teavsttas. Árvvoštallat iešguđetlágan teavsttaid kvalitehta, hámi dahje sisdoalu ja vuođuštit iežas árvvoštallamiid, ovdamearkka dihte vuođuštit manne muhtun teaksta lea čállon buorebut go muhtun iežá, dahje mearridit mii lea teavstta dahje teakstaoasi doaibma ja ulbmil, geasa teaksta lea čállon, dahje manne čálli lea geavahan iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid. Máhtolašvuođadássi 5 5. dásis sáhttá teaksta leat guhkki ja/dahje máŋggabealálaš, ja teakstahápmi sáhttá leat amas oahppái. Teavstta sisdoallu ja fáddá sáhttá leat amas oahppái ja sisttisdoallat váttis gielalaš váikkuhangaskaomiid. Oahppi sáhtášii hárjehallat: Buohtastahttit dieđuid mat leat máŋgga teavsttas main lea iešguđetlágan hápmi ja gávdnat dieđuid mat gullet bargobihttái, ovdamearkka dihte muhtunlágan bagadusas mas ferte bidjat oktii dieđuid govvosiin, listtuin ja teavsttain. Ipmirdit ovdanbuktinvugiid mat eai leat nu čielgasat dahje main leat máŋga dulkonvejolašvuođa, ovdamearkka dihte ironiija, sarkásmma dahje negašuvnna. Čilget dáhpáhusaid mat leat juste nuppe ládje go mii lei vurdojuvvon, ovdamearkka dihte áigahaš, amas guovllu dahje amas birrasa teavsttain. Dovdat bealušteaddji ákkastallamiid ja vuosteákkastallamiid ákkastalli teavsttain. Kritihkalaččat árvvoštallat ja váldit beali iešguđetlágan teavsttaid sisdollui, ovdanbuktinvuohkái dahje olgguldas hápmái, ovdamearkka dihte geavahit máhtu teavstta hámi, sisdoalu, gálduid dahje vuolggasaji birra go galgá mearridit teavstta 17

luohtehahttivuođa. Čilget vuođuštuvvon hypotesaiguin dáhpáhusaid duogáža, čuoččuhusaid, olbmuid láhttemiid dahje vuorddekeahtes dáhpáhusaid. Oahpaheaddji ii ábut dušše dán geahččaleami bohtosiid vuođul mearridit oahppi máhtolašvuođadási. Guđege oahppái ferte láhčit oahppandili dan ollislašgova mielde mii oahpaheaddjis lea oahppi máhtolašvuođas. Váldde danne buori astu geahčadit ohppiidjoavkku nanu ja heajut beliid. Lea maid ávkkálaš guorahallat guđet bargobihttášlájat, teakstašlájat dahje fáttát orrot leamaš váddásat máŋgga oahppái. Dakkár oppalašgeahčastat sáhttá leat buorre vuolggasadjin ságastallat ohppiidjoavkkuin ja ovttaskas ohppiin oahppama birra ja go galggat plánet oahpahusa. Ávkkálaš lea maiddái geahčadit lagabui fágasurggiid mat leat geahččaleamis. Livččii lunddolaš bargat eambbo fáttáiguin ja teakstašlájaiguin mat leat leamaš váddásat ohppiide. Teakstašlájat Nationála geahččalemiide válljejuvvojit sihke čáppagirjjálaš ja áššeprosateavsttat. Čáppagirjjálaš teavsttat leat dávjá oktilis teavsttat ja áššeprosateavsttat fas leat dávjá ovttastuvvon teavsttat. Teavsttat main lea govat, govvosat, tabeallat, diagrámmat, kárttat jna. leat ovttastuvvon teavsttat. Bargobihtát mat gullet oktilis teavsttaide leat dávjá šláddjejuvvon dan mielde makkár teaksta ollislaččat lea. Diehtojuohkki teavsttat addet dieđuid ja sáhttet vižžon ovdamearkka dihte iešguđetlágan fágagirjjiin, áigečállagiin dahje aviissain. Ákkastalli teavsttain lea ulbmil jáhkihit ja váikkuhit nuppiide ja sáhttet leat ovdamearkka dihte lohkkiidčállosat, sártnit dahje máidnosat. Bagadalli teavsttat čilgejit muhtun proseassa dahje bargovuogi ja sáhttet leat ovdamearkka dihte biebmobagadusat, diŋggaid geavahanbagadusat dahje ráhkadanbagadusat. Muitaleaddji teavsttain leat dáhpáhusat čadnon áigemannui. Sihke čáppagirjjálaš teavsttat ja áššeprosateavsttat sáhttet geavahit muitaleaddji ovdanbuktinvuogi. Oktiibiddjon teavsttain sáhttet leat ii-oktilis teakstaoasit dego govat, govvosat, tabeallat, diagrámmat, gráfat, kárttat, listtut dahje diehtojuohkingrafihkat Bargobihtáid hámit Bargobihtát leat hábmejuvvon iešguđet ládje, ja iešguđetlágan bargobihttáhámit gáibidit iešguđet vugiid gávdnat vástádusa. Leat guovttelágan bargobihtát geahččaleamis. Válljenbihtáin galgá oahppi árvvoštallat guhte vástádusevttohus lea rievttes vástádus gažaldahkii. Lohkanbargu mielddisbuktá ahte oahppi galgá lohkat ja váldit vuhtii sihke teavstta, jearaldaga ja vástádusevttohusaid. Vástádusevttohusat mat leat boastut, čujuhit namalassii maid teavstta dieđuide/sisdollui ja leat dan dáfus gilvaleaddji dieđut. 18

Rabas bargobihtáin galgá oahppi ieš hábmet ja čállit vástádusa. Vástádusat árvvoštallojuvvojit juogo rievttes dahje boasttu vástádussan sisdoalu vuođul. Riektačállin, sátneválljen ja cealkkahuksen ii galgga árvvoštallojuvvot. Muhtun ohppiide lea goitge liige váttis čállit vástádusa iežas sániiguin. Muhtomin oahppit eai vástit rabas gažaldagaide, vaikko eará bargobihtáid vástádusat čájehit ahte sii bures ipmirdit teavstta. Vástitkeahtes bargobihtát sáhttet ná maid muitalit juoidá váilevaš bargoárjja ja/dahje bargomovtta birra. 19

Telefon 23 30 12 00 www.utdanningsdirektoratet.no 20