DAVVISÁPMI. Fámolaš luonddustis. inari.fi

Hasonló dokumentumok
Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

OHCEJOGA GIELDDA EALÁHUSSTRATEGIIJA

Dáinna mearrádusain gomihuvvo Meahciráđđehusa addin Urho Kekkosa álbmotmeahci ortnetnjuolggadus.

Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Ohcejohka Deanuleagi gáddeoasseoppalašláva nuppástus Njuorggáma gilis LÁVVAČILGEHUS

ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON

Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

Gitta bargoeallimii. te-palvelut.fi

Maid bargá INGENEVRA?

Aage Solbakk. Eurohpá

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide


FORD FOCUS Focus_346_ _V4_cover.indd /12/ :34

KULTTUURIT 9-11 LLA A A G I

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

VÁLGÁPROGRAMMÁ

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu

Ohcejoga gielda Evttohuslistu 2/2018 1

DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,

Boazodoallu eallinvuogi máhtut

Sámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla

OAHPPOPLÁNA. 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma

MUITALUS SUOMA DÁIDAGA BIRRA ATENEUM JOHTTI ČOAKKÁLDAT

Árktalaš ruovderáŧi (~ ruovdegeainnu) oktasaš suopmelaš-norgalaš bargojoavkku čoahkkin - 2 čoahkkin. Johtalusráđđi, johtalus- ja

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 1

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas

VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA

Lánjáid stellen duddjoma ovdánahttinbargu fenomenologalaš geahčastagas

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN

Sámegielat rádio ja sápmelaččat. Yle Sámi guldalandutkamuš 2018

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

Ollisteaddji modulat Kulturhámuhanjearahallamii (KHJ:i)

DAVVI-SÁMI EANANGODDELÁVVA 2040 Anár Soađegilli Ohcejohka. Oassálastin- ja árvvoštallanplána

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

Pohjoissaamenkielinen käännös

FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

9Á Oahppanplána Soai leaba dego buksa ja báidi

3 Vuođđoealáhusat boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi

Dohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

Sápmelaččaid mearkabeaivvit

GÁSTA VÁLDO- IPMILBÁLVALUSAS

6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Servodatfága sámi oahppoplána

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Muohta, čáhci, jiekŋa ja duollu Arktisis. Čoahkkáigeassu polisi- dahkkide

Náittoslihttui vihaheame jahkebeaivi

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Norgga girku Diakoniijaplána

TryggEst.no. Nordsamisk

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

Ohcejoga gielda Beavdegirji 3/2018 1

Sámi dieđalaš áigečála

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

ČOAHKKÁIGEASSU «40 JAGI ČUOMASISKKUSČOHKKEMIIN DEANUČÁZÁDAGAS MAID LEA OAHPAHAN?»

Buohcuvuođa áigge doarjagat ja veajuiduhttin. Buohcuvuhtii gullevaš buhtadusat ja beaiveruđat, veajuiduhttin- ja lápmásiiddoarjagat

Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii

ČOAHKKÁIGEASSU «PREDASJON PÅ TANALAKSEN DEANULUOSA PREDÁHTORAT»

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

Eaŋgalsgiella oahppoplána

Vuorká-diehtu riikkavuložiidda

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2017 1

SGR Romsa

Ođđa viessu sámi našunálateáhterii

9Á Oahppanplána Mannan dego diimmá muohta

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

Plánaprográmmaevttohus

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Nr 367. Översättning till samiska. Stáhtaráđi ásahus. fuođđovahágiin. Addojuvvon Helssegis miessemánu 12 beaivve 2010

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

Raporta/Rapport 1/2012. Sámi logut muitalit 5

ARKTALAŠ HEARKKIVUOĐA GUORAHALLAN: BOAZODOALLU NUPPÁSTEADDJI DÁLKKÁDAGAS BIRGENMEKANISMMAT JA HEIVEHANNÁVCCAT (EALÁT)

Átírás:

DAVVISÁPMI Fámolaš luonddustis

Anár lea Suoma stuorimus gielda. Anáris lea čáppa ja fámolaš luondu, mas sáhttá leat duođai čeavlái. Anára bearal ja golleárdna lea áidnalunddot ja čáppa Anárjávri, mii lea Suoma goalmmádin stuorimus ja nubbin čiekŋaleamos jávri. Luonddu árvvuide ja buhtisvuhtii vuođđuduvvi anárlaš eallinvuohki lea geasuheaddji ja miellagiddevaš. Anáris ásset sullii čiežaduhát nana olbmo. Leatgo don čuovvovaš? Dovddat iežat gullat máŋggakultuvrrat servodahkii Go leat Anáris, de dovddat ja ipmirdat, ahte duođai ealát Luonddu fámolaš molsašuddan ja eallima ráfálaš ritma geasuhit. Álbmogiidgaskasaš atmosfeara ja máŋggabealat árbevirolaš kultuvra deaivvadit dáppe vugiin, mii ii gávdno gostege eará sajis máilmmis. - Anárlaš ođđaássi máddeleappos Máŋggakultuvrrat Anár lea Suoma áidna njealjegielat gielda, gos suomagiela lassin hubmojuvvojit anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegiella. NIEGADATGO GÁIDDUSBARGGUS? Dan sáhttá bargat buoremusat Anáris. Anáris gieldda bálvalusat doibmet bures, leš dal sáhka dearvvašvuođabálvalusain, buohccedivššus dahje vuođđooahpahusas. Gielda ráhkada lávaid duovdagiidda, maid birra eará guovlluin sáhttá fal niegadit. Anáris lea vejolaš fidnet maid áidnalunddot ámmátskuvlejumi, dannego dáppe sáhttá lohkat earet eará sámegielaid ja -kultuvrra, dahje vaikko turismma. Gáiddusoahpahusa vehkiin oahpu gazzan ja sierralágan dáhpáhusaide oassálastin lea vejolaš vaikko ruoktosoffas. Anára dáhpáhusat dohppejit mielddiseaset. Jahkásaččat Anárvahkut ja máŋggat sierra dáhpáhusat čohkkejit olbmuid oktii vásihit ja eallit mielde.

Anárlaš fitnodatdoaibma vuođđuduvvá árktalaš lundui ja álbmogiidgaskasaš sajádahkii Barentsa guovllus. Dat fállet vejolašvuođaid luondo- ja kulturturismii birra jagi, ođđa hutkás galbmateknologiijai ja árbevirolaš ealáhusaide. Turisma lea Anára gieldda stuorimus bargoaddi. Máŋggakultuvrrat- ja álbmogiidgaskasašvuođa váibmosis Árktalaš fitnodatdoaibma dego anárlaččat dan dahket Anáris leat dan mielas, ahte fitnodatolmmožin bargan gánnáha. Gielda veahkeha mielas fitnodatolbmuid, ja lohpe- ja lávvaáššit doibmet lunddolaččat hui njuovžilit. - Fitnodatolbmot Anáris Boazodoallu lea okta Anára dehaleamos ealáhusain. Luondu ealiha, virkkosmahttá ja addá ođđa jurdagiid. Muorra, golli, fuođđu, muorjjit ja guolit gárvánit albma buktagin. Eurohpa Uniovnna davimus girdingieddi ja gieskat viiddiduvvon girdinstašuvdna Avvilis bálvalit jahkásaččat badjel 140 000 mátkkošteaddji. Anáris leat máilmmi davimus, alladását galbmatestenguovddážat, mat doibmet siste ja olgun birra jagi.

Geasuheaddji Anára-Suoločielggiturismaguovllus lea Suoločielggi turismaguovddáš, gos leat máŋggabealat bálvalusat. Anára turismaguovllus fas leat máŋggat persovnnalaš gilážat. Ijastallat sáhttá alladását hoteallain ja barttain ja maiddái barttain meahcis. www.inarisaariselka.fi Anára-Suoločielggi turismaguovllus leat guokte Suoma stuorimus álbmotmeahci; Leammi álbmotmeahcci ja Urho Kekkonena álbmotmeahcci. Viiddes meahcceguovllut, bures merkejuvvon vánddardan- ja vázzinbálgát sihke máŋggat čázádagat fállet vásáhusa eakti, árktalaš lundui. Árktalaš luondoturismma vuosttaš mearrebáiki Máilmmi buhttáseamos luondu It sáhte govahallat, makkár sáhttá leat luopmu Anáris, don fertet ieš dan vásihit. Buot dahkkojuvvui, mii lohpiduvvui ja juobe eanetge. Muittán dan agibeaivve. - Turista Gaska-Eurohpas Guovssahasat lapmudit ja libaidit almmis dálveijaid ja ruški fas ávvuda ivnniidisguin čakčat. Geassit beaivváš báitá birra jándora. Dalle giige ii oađe! Anáris gávdnojit erenomáš kulturhistorjá ja ealli kulturfálaldagat. Gávnna dáppe iežat lihku gollebihtáža!

Nordkapp Fámolaš luonddustis Hammerfest Nuorgam Lakselv Utsjoki Alta Tromsø Barents Sea Näätämö Kirkenes Karigasniemi Sevettijärvi NOR Nikel Murmansk Kaamanen Inari Nellim Angeli RUS Ivalo Lemmenjoki Raja-Jooseppi Saariselkä Kittilä SWE Sodankylä FIN Rovaniemi The Arctic Circle Girdináigi: Helsset - Avvil sullii 1,5 diimmu Eurohpa davimus váldegeaidnu E75 johtá Anára gieldda čađa. e75lapland.com Anára gielda Vuođđuduvvon jagi 1876 Suoma stuorimus gielda, viidodat 17334 km2, čáhceviidodat 2282 km2 Olmmošlohku sullii 7000 Lea Eurohpa uniovnna davimus čiegas, gasku Davvikalohta Norgga ja Ruošša rádjegielda Čuovgagovat: Paadar Images, Jouni Männistö, Janne Körkkö, Ulla Isotalo, Tanja Sanila, Jouni Kyrö, Tmi Markku Inkilä, Inari Trolling, E75Lapland, Pertti Turunen, Panu Pohjola Design: Focus Flow Oy Deháleamos ealáhusat; turisma, vuovdedoallu, boazodoallu, guolástus, skuvlendoaibma ja galbmateknologiija, erenomážit biila- ja rieggáidtesten inarisaariselka.fi map nordica Anára gielda Piiskuntie 2 99800 Avvil Tel. +358 40 188 7111 Álbmogiidgaskasaš turismagielda inari@