Náittoslihttui vihaheame jahkebeaivi Rohkosbottu sáhttá doallat náittosbára silba- dahje golleheadjabeaivve dahje mannu eará náittoslihttui vihaheame jahkebeaivve. Dán materiála sáhttá heivvola¹ osiid atnit maiddái náittoslihttoleairras dahje juos náittosbárra dan sierra bivdá. Rohkosbottu sáhttá doallat ruovttus, girkus dahje eará sajis. Rohkosbottu joðiha báhppa, searvegotti eará bargi dahje servegotti lahttu. Vilges liinniin gokèojuvvon beavddi ala sáhttá bidjat (vihahan)biibbala ja ruossa dahje krusifivssa sihke cahkkehit gintala. 1. Álggahansálbma Álggahansálbman sáhttá geavahit ovdamearkka dihte sálmma 413 dahje 446. álmma sajis sáhttá leat eará musihkka. 2. Álggahus Álgosivdnideapme Buressivdnádusa lea vejola¹ lohkat dahje lávlut. B/O Áhèi ja + Bártni ja Bassi Vuoi a nammii. Ámen. B/O Min veahkki lea Hearrá, almmi ja eatnama sivdnideaddji. B/O Hearrá lehkos dinguin. Nu son lehkos maiddái du vuoi ain. Álggahansánit Álggahansániid lea maiddái vejola¹ ráhkadit ie¹. NÁITTOLIHTTUI VIHAHEAME JAHKEBEAIVI 363
B/O Ráhkis ustibat. Mii leat èoahkkanan giitit Ipmila buorrevuoða ovddas, maid son lea èájehan NN:i ja NN:i. [oai vihahuvvuiga X girkus jagi áigi.] Mii juollut ainge bivdit su buressivdnádusa ja láidema sudno ja sudno laga¾iid eallimii. Biibbalis celkojuvvo: "Hearrá olla¹uhttá sin bivdagiid, guðet sus ballet, son gullá sin èuorvagiid ja veahkeha sin." (ál 145: 19) 3. Biibbalsálbma áhttá atnit maiddái girkojagi èuovvu dahje eará biibbalsálmmaid. álmmaid sajis lea vejola¹ lávlut sálmma. Biibbalsálmma sáhttá lávlut dahje lohkat. Biibbalsálbmii laktojuvvo Uhca gudni. Dan sajis sáhttá atnit èuovvova¹ sálmmaid vearssaid: 5:4, 66:3, 136:7, 218:7, 336:8, 340:8, 341:10, 348:6, 379:6. Dat guððojuvvo eret fástoáigge 5. fástoáiggi sotnabeaivvi rájes. Hearrá lea mu báimman, ii mus váillo mihkkege. Ruonas gittiide son livvuda mu, vuoi adusa èázi lusa son láide mu. on áhpásmahttá mu sielu. on doalvu mu vanhurskkisvuoða bálgáid mielde namas dihtii. Vaikko mun vádjolivèèen jápminsuoivana leagis, de in bala¹e mange bahás. Dasgo don leat mu mielde. Du soabbi ja báimmansoabbi jeððejit mu. Don ráhkadat munnje beavddi mu va¹álaèèaid èalmmiid ovddas. Don vuoiddat mu oaivvi oljjuin, mu juhkanlihtti golgá badjel. Aivvefal buorrevuohta ja árbmugasvuohta doarridit mu buot mu eallinbeivviid, ja mun beasan ássat Hearrá viesus guhkes áiggiid èaða. ál 23 364 ROHKOBOTTUT
Mu njálbmi muitala du vanhurskkisvuoða ja du beastindaguid, in mun máhte lohkat daid. Hearrá, Ipmilan, mun áiggun muitalit du stuorra daguid, rámidit dan vanhurskkisvuoða mii lea aivvefal du. Ipmil, don leat oahpahan mu nuorravuoða rájes, ja ain mun muitalan du oavdudaguid. Ale guoðe mu, Ipmil, go mun boarásmuvan ja èurggodan. Divtte mu gulahit du fámu boahtteva¹ sohkii. Ipmil, du fápmu ja vanhurskkisvuohta ollá albmái. Du dagut leat stuorrát, Ipmil, gii lea nugo don? Don guhte diktet mu oaidnit stuorra á¼estusaid ja lihkuhisvuoðaid, atte munnje eallima oððasit, lokte mu fas bajás eatnama èiek alasain. Atte munnje fas mu gudni, jorggit mu beallái ja jeððe mu. Mu baksamat ávvudit go mun èuojahan dutnje, mu siellu man don leat lonistan, ávvuda. ál 71: 15 21, 23 Dat guhte èohkká Alimusa suojis ja ássá Buotveagalaèèa suoivanis, dadjá ná: Hearrá lea mu báhtaranbáiki ja ladni, mu Ipmil geasa dorvvastan. oadjádolggiidisguin son gokèá du, su soajáid vuolde don gávnnat suoji. NÁITTOLIHTTUI VIHAHEAME JAHKEBEAIVI 365
u oskkáldasvuohta lea galba ja suodjalus. Du báhtaranbáiki lea Hearrá, don leat dahkan Alimusa orrunsadjinat. ál 91: 1 2, 4, 9 Lea buorre rámidit Hearrá ja máidnut du nama, Alimus, sárdnidit du buorrevuoða iðedis, ja ijaid du oskkáldasvuoða logisuotnasa¹ sitarain ja hárppain, lyraèuojahemiin. Daguinat don leat illudahttán mu, Hearrá, mun rámidan du gieðaid daguid. Man stuorrát leat du dagut, Hearrá, man èiek alat du jurdagat! ál 92: 2 6 Mu siellu, máinno Hearrá, buot mii lea mu siste, máinno su bassi nama! Mu siellu, máinno Hearrá, ale vajáldahte su buorredaguid! on addá ándagassii buot du suttuid ja dálkkasta buot du vigiid. on lonista du heakka hávddis ja kruvnnida du árbmugasvuoðain ja váibmoláðisvuoðain. on galleha du eallima buriiguin, nu ahte don ¹attat fas nuorran dego goaskin. Hearrá árbmugasvuohta lea agála¹vuoðas agála¹vuhtii sin oassi guðet ballet sus. u vanhurskkisvuohta ollá mánáid mánáide, sidjiide guðet dollet su lihtu 366 ROHKOBOTTUT
ja muitet su báhkkomiid nu ahte ellet daid mielde. ál 103: 1 5, 17 18 Ipmil, mu váibmu lea dorvvola¹, mun áiggun èuojahit ja lávlut. Gohccá, mu siellu, morit, hárpa ja lyra, mun áiggun boktit iðedisgukso. Mun áiggun rámidit du, Hearrá, álbmogiid gaskkas, ja máidnut du álbmogiid searvvis. Dasgo du árbmugasvuohta ollá alleliidda go albmi, du oskkáldasvuohta gitta balvvaid rádjái. Ipmil, èájet du allatvuoða almmis, du hearvásvuoða miehtá eatnama. Beastte min olge¹ gieðainat, vástit midjiide, vai du eahcálaèèat gáddjojuvvo¹edje. ál 108: 2 7 Hearrá muitá min ja buressivdnida min. on buressivdnida sin guðet ballet sus, sihke smávváid ja stuorráid. Lasihehkos Hearrá din, din ja din mánáid logu. Buressivdnidehkos Hearrá din, almmi ja eatnama sivdnideaddji. Uhca gudni ál 115: 12 15 Gudni Áhèèái ja Bárdnái ja Bassi Vuig ii, nugo lei álggus, dál lea ja álo agála¹vuoðas agála¹vuhtii. Ámen. NÁITTOLIHTTUI VIHAHEAME JAHKEBEAIVI 367
4. Biibballohkan Lohkkojuvvo okta dahje moadde èuovvova¹ èálabihtáin. áhttá atnit maiddái girkojagi èuovvu dahje eará èálabihtáid. Lohkki almmuha èálasaji. 1 Mos 1: 27 28 Ipmil sivdnidii olbmo ie¾as govvan, Ipmila govvan son sivdnidii su, olmmájin ja nissonin son sivdnidii sudno. Ipmil buressivdnidii sudno. 1 Mos 2: 18 Hearrá Ipmil celkkii: Ii leat buorre ahte olmmo¹ lea okto. Mun dagan sutnje guoimmi guhte lea su láhkása¹. All 8: 6 7 Vái 3: 22 23 1 Kor 13: 1, 4 8, 12 13 Vaikko vel sártnošinge olbmuid dahje e geliid gielaiguin, muhto mus ii livèèe ráhkisvuohta, de livèèen dušše èuoddji biellu dahje skilaideaddji divga. Ráhkisvuohta lea gierdavaš, ráhkisvuohta lea láðis, ii dat gáðaš iige rábmo iige èeavlástala. Ii dat daga maidege dohkkemeahttumiid iige bivdde ie¾as ávkki, ii dat suhta iige vurke baháid. Ii dat illut vearrivuoðas, muhto baicca duohtavuoðas. Dat gillá buot, osku buot, doaivu buot, gierdá buot. Ráhkisvuohta ii noga goassege. Dál mii oaidnit dego njoaðve speadjalis, dego árvádusa, muhto dalle oaidnit oktii èalmmiid. Dál lea áddejupmi váilevaš, muhto dalle dat lea ollislaš, nugo Ipmil dovdá mu ollásit. De dat bissot, dát golmmas: Osku, doaivu ja ráhkisvuohta. Muhto buot stuorimus dain lea ráhkisvuohta. 368 ROHKOBOTTUT
Fil 4: 4 7 Illudehket álelassii Hearrás! Vel oktii cealkkán: Illudehket! Dovdoset buot olbmot ahte dii lehpet láððásat. Hearrá lea lahka! Allet ane morraša mastege! Buktet baicca buot dárbbuideattet ovdan Ipmilii rohkadallamiin ja ánodemiin giitevašvuoðain! De Ipmila ráfi, mii manná buot jierpmi badjel, várjala din váimmuid ja jurdagiid Kristusis Jesusis. Kol 3: 12 14 Go dii lehpet Ipmila válljejuvvon, bassi ja ráhkistuvvon olbmot, de gárvodehket dan dihtii njuoras árkkálmastinvuoðain, buorrevuoðain, ustitlašvuoðain, vuollegašvuoðain ja gierdavašvuoðain, nu ahte dii gierdabehtet guhtet guimmiideattet ja addibehtet ándagassii guhtet guoibmáseattet, juos nuppis leš váidámuš nuppi vuostái. Nugo Hearrá lea addán ándagassii didjiide, nu galgabehtet diige addit ándagassii guhtet guoibmáseattet. Muhto ovddimustá, gárvodehket ráhkisvuoðain mii lea ollisvuoða báddi. Jesus cealká: Mark 10: 6 9 ivdnideami álggus Ipmil sivdnidii sudno olmmájin ja nisun. Dan dihtii olmmái guoððá áhèis ja eatnis, ja bissu áhkás luhtte, ja dat guovttis šaddaba oktan oa¾¾in. De eaba leat šat guovttis, muhto okta. Maid Ipmil nappo lea ovttastahttán, dan ii olmmoš galgga earuhit. Jesus cealká: Joh 15: 9 12 Nugo Áhèèi lea ráhkistan mu, nu lean munge ráhkistan din. Bissot mu ráhkisvuoðas! Juos doallabehtet mu báhkkomiid, de bissubehtet mu ráhkisvuoðas, nugo munge lean doallan Áhèèán báhkkomiid ja bisun su ráhkisvuoðas. Dán lean sárdnon didjiide, vai mu illu bisošii din siste, ja din illu šattašii ollisin. Dát lea mu báhkkon: Ráhkistehket guhtet guimmiideattet nugo mun lean ráhkistan din. NÁITTOLIHTTUI VIHAHEAME JAHKEBEAIVI 369
5. Vástádus Vástádussan sáhttá leat sálbma, lávlla dahje èuojanasmusihkka. Má ga deavstta logadettiin biibballohkan sáhttá vurohallat vástádusain. 6. árdni 7. álbma áhttá geavahit ovdamearkka dihte sálmma 135, 425 dahje 426. álmma sajis sáhttá leat eará musihkka. 8. Rohkosoassi Vuorrorohkos Vuorrorohkosa sáhttá lohkat dahje lávlut (nuohtta s. 482). B/O Leage rámiduvvon don, Hearrá, Ipmileamet! Du lea buot, mii lea almmis ja eatnan alde. B/O Hearrá namma lehkos máidnojuvvon dálá¾is gitta agála¹ áigái! Lehkos Hearrá namma máidnojuvvon. Rohkos áhttá atnit maiddái ie¹ráhkaduvvon rohkosa. Oassálastit sáhttet ovttas ráhkadit ja olla¹uhttit rohkosa. B/O Rohkadallot. [Ipmil lea buorrevuoðastis láiden dán náittosbára jagi. Buressivdnidehkos dudno, NN ja NN, golbmaoktala¹ Ipmil, Áhèèi ja (+) Bárdni ja Bassi Vuoig a, dál ja álo.] 1. Ipmil, almmála¹ Áhèèi. Don sivdnidit olbmo olmmájin ja nisun ja ásahit náittoslihtu. Mii rámidit du dán attáldagas. Giitu, ahte don leat èatnan NN ja NN goabbat guoibmáseaskka ja addán sudnuide fámu ráhkistit goabbat guoimmiska nu buriid go bahás beivviid èaða eallima [ja logijagiid]. Don leat buressivdnidan sudno lihtu ja 370 ROHKOBOTTUT
lohpádusa. Mii giitit du ilu ja lihku ovddas, mii lea deavdán sudno váimmu. Mii giitit maiddái das, ahte don leat addán sudnuide gillilvuoða ja gierdava¹vuoða geahèèalusaid áigge ja èuvgen sániinat sudno geainnu. Ipmil, mii giitit du sivdnidanbarggu rikkisvuoðas: bearra¹is, mánáin, áddjubiin ja áhkkubiin ja oktavuoðas sohkabuolvvaid gaskkas. Divtte ráhkisvuoða ja luohttámu¹a ráððet min gaskkas, divtte min rávásmuvvat ovttas ja atnit fuola guhtet guoimmisteamet. Ipmil, don sáhtát oðasmahttit min ráhkisvuoða ja fámu. Oro NN ja NN luhtte boahtte áiggege. Atte sudno váibmui oskku ja doaivvu èuovgga, nu ahte soai gilleba johtit ovttas ja luohttit du sátnái ja bálvalit goabbat guoimmiska. Ipmil, don leat gárvvistan omiidasat ruovttu almmis. Cieggat min èalmmiid dasa. Atte midjiide fámu giitit du juohke beaivve du árpmu ja fuollaatnima ovddas, duhtat lihkkui, mii min oassin lea ja eallit namat gudnin. Veahket NN ja NN ja min buohkaid Kristusa árbmui dorvvastemiin gilvalit agála¹ mihttomeari guvlui, nu ahte oèèo¹eimmet oktii buohkat orrut du luhtte. Gula min Bártnát Jesusa Kristusa dihtii. 2. Almmála¹ Áhèèámet. Mii giitit du das, ahte mii oa¾¾ut odne ovttas illudit NN ja NN náittoslihtus. Don leat ske ken sudno goabbat guoibmáseaskka. Mii giitit oktasa¹ jagiid ja eallima ovddas, man soai leaba o¾¾on juohkit gaskaneaskka. Giitu lihku ja ilu beivviin, maiguin don leat buressivdnidan sudno náittoslihtu. Giitu das, ahte soai leaba sáhttán johtit ovttas maiddái váttis áiggiid. Atte NN:i ja NN:i má ga oktasa¹ ja lihkola¹ jagi ja návccaid, nu ahte soai nákce¹eigga veahkehit ja bálvalit goabbat guoimmiska. Veahket sudno orrut lahkalagaid ja olla¹uhte sudnos du buorre barggu. Atte Bassi Vuoi at ássat sudno ruovttus, buressivdnidit NÁITTOLIHTTUI VIHAHEAME JAHKEBEAIVI 371
sudno náittoslihtu ja buot sudno ráhkkásiid. Roahkasmahte min buohkaid dik¹ut oktavuoða min ráhkkásiiguin. Ámen. Áhèèámet Hearrá rohkos celkojuvvo ovtta jitnii. Áhèèámet, don guhte leat almmis. Basuhuvvos du namma. Bohtos du riika. addos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Atte midjiide odne min beaivvála¹ láibbi. Ja atte midjiide min suttuid ándagassii, nugo miige ándagassii addit velggolaèèaidasamet. Alege doalvvo min geahèèalussii, muhto beastte min bahás eret. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agála¹vuhtii. Ámen. 9. Buressivdnádus B/O Buressivdnidehkos min buotveagala¹ ja árbmugas Ipmil, Áhèèi ja (+) Bárdni ja Bassi Vuoig a. Ámen. B/O Hearrá buressivdnidivèèii din ja várjalivèèii din. Hearrá èuvge¹ii muoðuidis didjiide ja livèèii didjiide árbmugas. Hearrá jorgalivèèii muoðuidis din beallái ja attá¹ii didjiide ráfi. Áhèi ja + Bártni ja Bassi Vuoi a nammii. Ámen. 372 ROHKOBOTTUT
10. Loahpahanmusihkka Loahpahanmusihkkan sáhttá leat sálbma, lávlla dahje èuojanasmusihkka. áhttá atnit ovdamearkka dihte èuovvova¹ sálmmaid: 424, 432:5 6 dahje 434. NÁITTOLIHTTUI VIHAHEAME JAHKEBEAIVI 373