Tone Rognseth & Brita Grethe Triumf. Sámegiella nubbingiellan. Sámegiella 2 3. Dássi 1 4. Davvi Girji

Átírás

1 Tone Rognseth & Brita Grethe Triumf Sámegiella 2 3 Sámegiella nubbingiellan Dássi 1 4 Davvi Girji

2 2 Ovdasátni Bargu lea jurddašuvvon Sámegiella nubbingiellan oahpahusa evttohussan. Eará oahppofáttáid sáhttá dan barggu vuođul ráhkadit/hukset. Oahpponeavvoprogrešuvnna letne ráhkadan Máhttolokten-06 gáibádusaid vuođul dássái. 1. dási barggut leat eambbo njálmmálaš barggut danne go leat heivehuvvon luohkkái. Letne vásihan oahpaheamis ahte ferte bidjat ollu áiggi juohke f áddái vai oahppi oahppá giela ja olaha Máhttolokten-06 gáibádusaid ja mihtuid. Lea dehálaš ahte oahppi oahppá iešguđet vuogi mielde. Geardduheapmi ja movttiideapmi olles áigge lea dehálaš. Dan dihte letne deattuhan VAKT (Visuála, Auditiiva, Kinestehtalaš, Taktiila) oahpponeavvus. VAKT bokte oahppi beassá geavahit máŋga dovdaga. Letne evttohan spealuid fáddái danne go letne vásihan ahte oahppi oahppá speallama bokte jođánit ođđa sániid ja doahpagiid. Lávlagat ja hoahkamat ovddidit giellaritmma ja -jietnadagaid. Juohke fáddái leat biddjon konkrehta gálgamihtut maid vuođul oahppi árvvoštallo go lea geargan dainna. Mihtut leat «Oahpa!»- plakáhtas maid oahppi oažžu go fáttáin álgá vai oahppi diehtá maid galgá oahppat. Go oahppi lea geargan fáttáin ja čađahan «geahččalemiid», de oažžu son «Diploma»-plakáhta. Skuvlla ja ruovttu ovttasbargu lea dehálaš. Bargoplánas leat maid mihtut vai ruovttus dihtet maid oahppi lea oahppamin. Lea dehálaš ahte váhnen veahkeha, movttiidahttá ja doarju mánás giellaoahpahallamis. Romsa Brita Grethe Triumf ja Tone Rognseth

3 3 Fága ulbmilat sámegiella nubbingiellan Sámegiella nubbingiela fágaulbmilat OM06s vuođul: Sámit leat okta álbmot njealji riikkas. Sámegiella lea kulturguoddi ja čatná sámiid oktii riikarájiid rastá. Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Ulbmil lea ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ovdánahttot boahtte buolvvaide. Sámegiella lea unnitlohkogiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttalágánat iešguđet guovlluin Sámis. Guovddáš sámi báikkiin lea sámegiella eanetlohkogiella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlohkogiella. Sámegieloahpahus galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii. Kulturipmárdus, gula hallan ja identitehtaovdánahttin galget leat oahpaheami guovddážis. Oahpa hus galgá addit ohppiide máŋggagielalaš ja -kultuvrralaš gelbbolašvuođa. Buorre sámegielgelbbolašvuohta addá vejolašvuođaid oassálastit sámi servodat- ja bargoeallimii ja boahtteáiggis válljet oahpu ja barggu. Sámegiella nubbingiella-fága galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid doaibmi guovttegielalašvuođa ovdánahttimii. Giellamáhttu ja giellaipmárdus ovdána aktiivvalaš giella geavahemiin. Dan dihte lea gulahallan ja olmmošlaš ovttasdoaibman fága guovddážis ja muosáhusaiguin ja oassálastimiin ovdána oahppi njálmmálaš giella (OM06s: 240).

4 4 Mii lea guovttegielatvuohta? Guovttegielatvuohta lea gávdnon liikká guhká go ovttagielatvuohtage lea gávdnon. Iešguđet gielat olbmuid sosiálalaš, kultuvrralaš ja gávppálaš oktavuođat leat dagahan, ahte guovttegielatvuohta lea šaddan olbmuide geasuheaddjin, muhto maid dárbbašlaš gálgan. Muhto historjjá čađa eai leat leamaš dušše positiiva oainnut guovttegielatvuhtii. Muhtun fágaolbmot leat eahpi dan guovttegielatvuođa árvvu. Guovttegielatvuohta balahuvvui váikkuhit negatiivvalaččat olbmo kognitiiva ovdáneapmái. Maŋit áiggi leat boahtán dieđalaš dutkanbohtosat, mat čájehit ahte bures ovdánan guovttegielatvuođas leat positiiva kognitiiva váikkuhusat (Øzerk 1995: 3). Ruošša gielladutki ja psykologa Lev Vygotsky ( ) lei okta dain vuosttaš dutkiin gii dutkkai guovttegielatvuođa ja guovttegielat ovdáneami. Son anii guovttegielatvuođa dehálažžan iežas riikii, dalá Sovjetlihttui, ja eará riikkaide «[...] where many nationalities are intertwined in geo graphic, economic and socio-cultural relationships» (Vygotsky 1961: 1). Guovttegielatvuohta gullá máŋggagielatvuhtii. Leat iešguđetlágán guovttegielatvuođat. Tove Skutnabb-Kangas (1981) juohká dan njealji jovkui: 1) guovttegielatvuohta buresbirgejeaddji akademihka rin dahje olbmuin olgoriikabargguin, 2) guovttegielatvuohta majoritehta álbmogis geain lea geatnegahtton amasgieloahpahus, omd. eŋgelasgiella, 3) guovttegielatvuohta guovttegielat bearrašiin, 4) guovttegielatvuohta minoritehtain geain lea eará eatnigiella go majoritehtas (Øzerk 1992: 5 7). Doaibmi guovttegielalašvuohta OM06s gáibádusa vuođul galget oahppit geat válljejit sámegiela nubbingiellan, beroškeahttá lea go sámegiella 2 dahje sámegiella 3, šaddat doaibmi guovttegielalažžan. Makkár eavttut leat dasto doaibmi guovttegielatvuhtii? Mo galgá dan mihtidit? Giellapedagogalaš perspektiivvas lea dábálaš juohkit giellagálggaid čálalaš ja njálmmálaš oassegálggaide. Sáhttá maid juohkit rese p tii va ja produktiiva giellagálggaide. Ipmirdit ja lohkat leat resep tiiva oassegálggat ja hupmat ja čállit fas produktiiva oassegálggat (Øzerk 1999: 24).

5 5 Muntlige ferdigheter Skriftlige ferdigheter Reseptive ferdigheter Produktive ferdigheter LYTTE SNAKKE LESE SKRIVE Engen 1998: 24 Skovvi čájeha guovttegielalaš giellagálggaid, man Thor Ola Engen ja Lars Anders Kulbrandstad leaba čállán. Sámegiel doahpagat leat: reseptiiva gálggat ja produktiiva gálggat (Øzerk ja Juuso: Pedagogalaš jurddagirji guovttegielalaš mánáidgárddiide). Muhto man ollu galget máhttit juohke gálgga lea váttis mihtidit dutkiid cealkámušaid vuođul. Skutnabb-Kangas, T. (1981) vuođul lea doaibmi guovttegielatvuohta go 1) olmmoš sáhttá birget iežas guvttiin gielain dan dilálašvuođas mas lea ja 2) identifiseret iežas positiivalaččat gielaiguin ja kultuvrraiguin. Guovttegielatvuođa ovdáneapmi Mii geahččat fas reseptiiva ja produktiiva giellagálggaid ja mo daid vuođul ovdána guovttegielatvuohta. Álggos šaddet oahppit reseptiiva guovttegielagin ovdal go bohtet produktiiva dássái. Dat mearkkaša ahte oahppit ipmirdit giela ovdal go hupmagohtet dan. Reseptiiva dássi lea dasto dehálaš gálga ovdánahttit produktiiva dási. Guovttegielat ovdáneapmi reseptiiva dásis produktiiva dássái sáhttá dadjat ahte lea go oahppi guldala ja ipmirdišgoahtá mii daddjo, vaikko ieš ii huma giela, dadjagoahtá sániid ja cealkagiid dađe mielde go oahppá ođđa sániid, doahpagiid ja cealkkahábmema ja loahpas hupmagoahtá (Øzerk 1999: 24 25).

6 6 Dunn ja Dunnoahppostiilamodealla Juohkehaččas lea sierra oahppostiila, ja buohkain leat nana bealit iežaset oahppostiillain. Lea álkit oahppat go geavaha dáid nana beliid dan ektui go oahppá daid heajus beliid bokte. Dađe bahábut lea dábálaš luohkás nu ahte oahpahus lea seammaláhkái láhččon buohkaide. Dalle muhtin oahppit ohppet sin buoremus oahppanstiila mielde ja earát oahpahuvvojit ođđa fáttá sin heajos oahppa stiillaid bokte. (Dunn og Dunn 2004: 23). Barggu čállit leaba ieža geavahan VAKT oahpahusas. Lea addán buriid bohtosiid giela oahppama ektui. Oahppit ieža muitalit ahte muitet buorebut ođđa áššiid go oahpahusas váldá vuhtii VAKT. Dunn ja Dunn-modealla (1993, 1999) vuođul lea dat mat váikkuhit indiviida oahppostiila juhkkon vihtta váldojovkui maid gohčodit stimuli. Stimulijoavkkut leat 1) biras, 2) dovddut, 3) sosiologalaš elemeanttat, 4) fysiologalaš elemeanttat ja 5) psykologalaš ele meant tat mat váikkuhit dasa mo indiviida oahppá (gč. gova Dunn og Dunns læringsstilmodell). Dunn ja Dunn-modealla oahppooaidnu Dunn ja Dunn-oahppostiilamodeallas lea dát vuođđooaidnu oahppa mis: 1. Eanaš olbmot nákcejit oahppat. 2. Iešguđet oahppobirrasat, oahpponeavvut ja olaheamit heivejit iešguđet indiviidda oahppostiilla nana beliide. 3. Juohkehaččas leat nana bealit oahppamis, muhto olbmuin sáhttet leat iešguđet nana bealit. 4. Iešguđet oahppopreferánssat gávdnojit ja daid lea vejolaš mihtidit. 5. Jus biras, oahpponeavvut ja olaheapmi leat heivehuvvon oahppopreferánssaide, de olaha oahppi statistihkalaččat buo ret bohtosiid geahččalemiin ja teasttain.

7 Birasstimulijoavkkus dát elemeanttat váikkuhit indiviidii: čuovga, jietna, temperatuvra ja latnjaortnet. 2. Dovdduidstimulijoavku váldá vuhtii oahppi motivašuvnna, sávrivuođa, ovddasvástádusa ja maiddái sin dárbbu struk tuvrii. 3. Sosiologalaš stimulijoavku čuohcá oahppi sosiála oahppo preferánssaide nugo individuálalaččat, guovttis, dássálaččain, joavkku miellahtuin gos lea válddálašvuođa dahje skihpavuođa bagadalli, dahje iešguđetlágán sosiála bargovuogit maid dábálaččat eai geavat. 4. Fysiologalaš stimulijoavku gokčá persepšuvdna preferánssaid (visuála, auditiiva, taktiila dahje kinestehtalaš), beaivvi árja dási (goas beaivvis), juhkan-/borrandárbbu ja lihkadeami dárbbu oahppovuorus. 5. Psykolo galaš stimuli joavku leat diewhtomeannudan elemeanttat nugo globála analyhtalačča ektui ja impulsiiva reflekterejeaddji láhtten.

8 8 Go galgá oahppat ja muitit ođđa ja váttes fáttá, de olbmot iešguđet láhkái ohppet. Measta buot oahpaheaddjit hállet oahpahettiin. Eanaš olbmuide lea váttis oahppat ođđa ja váttes fáttá dušše guldalettiin erenoamážit guoská dát fáktafáttáide. Muhtimat ohppet logadettiin. Oallugat ohppet cukcatevdnegiin, gráfain, govain, fotogovain, diagrámmain dahje transpareanttain. Muhtimat ohppet unnán visuálalaččat. Sii sáhttet leat buorit lohkit, muhto go sii leat lohkan ovtta siiddu, de sii jurddašit: «Maid mun dál lohken?» Sii fertejit dalle oktii vel lohkat dan seamma. VAKT Visuála, Auditiiva, Kinestehtalaš ja Taktiila Oahpaheaddji berre leat diđolaš das mo oahppit ohppet buoremusat. Dunn ja Dunn-oahppostiilamodealla govas bohtet ovdan ohppiid nana preferánssat. Das namuhuvvojit iešguđet visuála, auditiiva, kinestehtalaš ja taktiila preferánssat ohppiid ektui. Lea dehálaš fuomášuhttit oahppi ahte dihtomielalaččat vállje oahppanstiilla mii sutnje heive buoremusat ja nu lea álkit láhčit alcces buoremus oahppodili. Oahppi dalle ieš váldá ovddasvástádusa iežas oahppamii. Dainna lágiin sáhttá oahppi ieš mearridit háliida go bargat iešheanalaččat, guovttis vai joavkkus. Visuála oahppit oahpaheaddji niehkooahppi čohkkájit oahpaheaddji lahka háliidit diehtit visot bagadusaid ja dieđuid jerret čielggadangažaldagaid liikojit go oahpaheaddji čilge távvalis ja transpareanttaiguin liikojit čálalaš bargguide liikojit čohkkát formálalaččat liikojit buori čuvgii liikojit jaskesvuhtii háliidit okto bargat vuosttažin bláđestit nuppi siidui liikojit fiinna bargguide dávjá estehtalaš beroštumit: biktasat, ivnnit, stohpoortnet oidnet smávva detáljjaid

9 9 muitet maid don čállet távvalii ja gokko don čállet geavahit vuolláisáhcuma ja merkema eai oahpa nu bures njálmmálaš bagadallamis fuobmájit mimihka eai oahpa nu bures amasgiela muitet buorebut čálalaš dieđuid ravkkuhit čalmmiid eambo go earát fotografalaš muitu Oahpahanrávvagat visuála ohppiide ii hupmat go oahppi čállá geavahit girjás giela ja ávžžuhit oahppi geavahit miella govahallama ávžžuhit geavahit jurddakártta ja gráfalaš ovdanbuktima geavahit girjás giela ja ivdnás notáhtaid ja symbolaid ávžžuhit oahppi geavahit ivdnás notáhtaid ja symbolaid diktit oahppi maŋis čállit, ja hábmet teavstta iežas sániiguin geavahit bihtábardima ja rollaspealu oahpahusas geavahit sárguma čilgedettiin ávžžuhit oahppi geavahit sárguma čilgedettiin liigebarggut sii gerget hui jođánit diktit sin ovdanbuktit visuálalaččat ráhkadit govvaráidduid Auditiiva oahppit liikojit hállat, dávjá hállet jitnosit, menddo ollu ja guhká, dávjá ferte sin jaskkodahttit liikojit gullat iežaset jiena, muitalit cukcasiid ja somás muitalusaid čeahpit áddestallat earáid jiena ja geavahit dan sosiálalaččat earáiguin liikojit hállat telefuvnnas gullojit joavkobargguin ja olgobottuin dávjá válljejuvvojit ráđđádallin/hubmin liikojit bargat liánttain ja báhpáriin háliidit eanemusat hállat, digaštallat áigeguovdilis áššiid liikojit ritmii, musihkkii. Čohkkájit dávjá ja dánccadit láhttái, dávjá časket távtta peannain beavdái, hállet okto ferte njálmmálaččat dadjat dan maid galgá oahppat muitet bures, ferte leat várrogas maid dadjá geavahat ollu návccaid digaštallat auditiiva ohppiiguin ollu oahpaheaddjit leat auditiivvat

10 10 Oahpahanrávvagat auditiiva ohppiide álki oahpahit fáhtejit njálmmálaš dieđuid ohppet buoremusat go guldalit cd, kaseahta hárve lohket njuovžilit čeahpit artikuleret jerret gažaldagaid ovdal go oahpaheaddji lea geargan čilgemis /bagadallamis heivejit bures bargat guovttes ja guovttes dahje joavkkus Kinestehtalaš oahppit dávjá lea váttis/hástalussan birget singuin huksejit oahpu dovdduiguin ja fysalaš doaimmaiguin oahpaheaddji ferte oažžut sin luohttámuša ja leat jođiheaddjin eai sáhte válljet kinestehtalaš ohppiid skihpárin válljejit skihpáriid agibeaivái buorre skibir gii hukse buori ustitvuođa sáhttet billistit oahpahusa, háliidit mearridit ja jođihit hutkái sáhttet fuobmát buriid hutkosiid, muhto eai nákce čilget mo eai nákce čohkkát jaska dávjá bohtet maŋŋit muosehuhttet gorutmuitu dárbbašit fysalaš doaimmaid dávjá buoremusat valáštallamis heitet dávjá skuvllas skuvla dávjá ii nákce fuobmát sin oahppanmálle dárbbašit áiggi oahppat ođđa ja váttes áššiid, muhto go leat oahppan, de muitet liikojit geahččaladdat ja doaimmaide skuvlla olggobealde ja fitnat oahppomátkkiin Oahpahanrávvagat kinestehtalaš ohppiide aktiiva oahppamis oahppi ferte beassat geavahit iežas lihkadanenergiija ja praktihkalaš áiccu praktihkalaš bihtát ovttasbargu neaktin filbma neaktit dan maid leat oahppan muitalusat prošeaktabarggut sáhttet bargat ijatbeaivái jus lea miellagiddevaš dávjá vuitet go leat leamaš riiddut

11 11 Taktiila oahppit liikojit buđaldit ja geahččaladdat gieđaid ja suorpmaid bokte oahppá, muhtimin susket vuovttaid ja borret gaccaid dárbbašit taktiila movttiidahttima go ohppet ođđa áššiid/fáttáid oahppu lea huksejuvvon dovdduide barget jaskadit, ja muhtimin measta menddo ollu geavahit áiggi ovdal go jienádit, muhto go de jienádit, de leat bures jurddašan dávjá veahá njálbmái liikojit dihtoriin bargat johtilis vástádusat nana fiinnamotorihkka Oahpahanrávvagat taktiila ohppiide doaimmalaš oahppobargguin fertejit beassat geavahit iežaset lihkadanenergiija ja praktihkalaš áiccu praktihkalaš bihtát ovttas eará ohppiiguin neaktit dan maid leat oahppan muitalusat prošeaktabarggut sáhttet bargat ijatbeaivái jus lea miellagiddevaš stoahkan, spealut ja geahččaladdan dávjá vuitet go leat leamaš riiddut

12 12 Spealut oahpahusas Speallat spealuid ja goarttaid leat sosiálalaš doaimmat. Árvá dallan-, jearahallan- ja mimestohkosat leat bivnnuhis stohkosat sosiálalaš oktavuođain. Speallan nanne oahppama, erenoamážit go ferte geardduhit sániid, doahpagiid ja dieđuid. Spealadettiin ferte maid geavahit máŋga áiccu, omd oainnu (visuála), gulu (audi tiiva), suorpmaid (taktiila) ja olles rupmaša (kinestehtalaš). Dákkár oahpahus šaddá somán, molsašuhttin ja lusttolažžan ja seammás dáhkida ahte buot oahppit ožžot geavahit iežaset nannoseamos preferánssaid. Spealuid sáhttá ieš ráhkadit dahje geavahit gávpespealuid. Speallannjuolggadusaid sáhttet oahppit ieža hutkat. Gažaldatgoarttaid sáhttet oahppit/oahpaheaddji ieža ráhkadit gálgamihtuid fáttáid vuođul. Lea dehálaš ahte lea rievttes vástádus goartta duogábealde mii duođašta vástádusa dalán. Gávpespealut «Alias» lea speallu mas galgá čilget sániid, ja earát galget árvidit. Ulbmilin lea čilget nu ollu sániid go vejolaš ovdal go áigi gollá. Speallu lea joavkospeallu, ja oallugat sáhttet oassálastit oktanaga. «Sátnebingo» doaibmá dego dábálaš bingon. Unnimus golmmas fertejit searvat spellui. «Sánit ráidalasas 1 3» ja «Sánit labyrinttas 1 3» leat spealut mas hárjehallet sániid. Dárogielspealuid maid sáhttá geavahit, omd. «Gøy med klokken» lea speallu mánáide mainna hárjehallet diimmu. Goarttaid sáhttá jorgalit sámegillii. Leat 24 goartta. «Junior fantasi» lea speallu mas galgá čilget sániid, ja earát galget árvidit. Fáttát leat biktasat, biepmut, viessodávvirat ja duhkorasat. Spealu sáhttá jorgalit sámegillii. Giellaoahpahusas heive bures čilget sániid. «Ludo» lea speallu mii heive bures go lea hárjehallamin loguid. «Tegnemix» lea speallu mas galgá geassit goartta ja sárgut dan mii lea goarttas. Bircu čájeha ivdni. Lea vuogas čállit sániid goarttaide vai nanne doahpagiid.

13 13 «Lotto»- ja «Memory»-spealuid sáhttá geavahit nannet doahpagiid. Sáhttá čállit doahpagiid goarttaide. «Gjett hvem?» lea speallu maid sáhttá geavahit go lea oahppamin rumašlahtuid. Spealu lea vuogas geavahit ságastallamis. Gávdnojit ollu spealut maid sáhtášii geavahit oahpaheamis; lea dušše oahpaheaddji hutkáivuođa duohken. Spealuid ráhkadeapmi Leat ollu spealut maid oahpaheaddji sáhttá ráhkadit mat heivejit njuolga fáddái. Lea vuogas dihtora geavahit reaidun, omd. Microsoft Word. Go laminere ja geavaha ivdnás govaid, de leat spealut ohppiide somát. Seamma govaid sáhttá geavahit máŋgga láhkái. Dávjá dihtoris sáhttá válljet sturrodaga govaide go čáliha. Lea vuogas bidjat ovtta gova ja sáni ovtta A4-siidui, omd. jus leat 16 ođđa sáni oahppamin ovtta fáttás. Dáidda háliidat ráhkadit seaidnegovaid, láhtte- ja seaidnespealu, memospealu ja Flashgoarttaid. Dalle sáhtát válljet sturrodaga čálánis dan mielde maid áiggut ráhkadit. Sáhtát omd. bidjat 16 siiddu ovtta siidui jus leat ráhkadeamen Flashgoarttaid. Oahpaheaddji berre váldit vuhtii mo čállit sániid, guhkes sániid, ovttaid- dahje máŋggaidlogu, suopmana, stuorra dahje unna bustávaid jnv. Goartaspeallu Seagut goarttaid ja juoge ohppiide visot goarttaid. Dás lea jurdda ságastallat. Oahppit galget dál gávdnat báraid. Sii fertejit nuppi oahppis jearrat omd.: «Leago dus guokte/čuvla/x munnje?». Jus jerron oahppis lea dat, de jearri oažžu goartta, ja dalle lea sus bárra. Sus gii jerro, galgá vástidit: «Lea, mus lea guokte/čuvla/x». De ferte addit goartta sutnje gii jearai. Son dalle oažžu bára ja beassá vel oktii jearrat. Jus ii leat dat goarta mii jerro, de vástida: «Mus ii leat guokte/čuvla/x». Dalle massá vuoru nuppi oahppái. Nie fitne báraid, ja son gii fitne eanemus báraid, vuoitá.

14 14 Govva-govva memo ja Govva-sátni memo Go muitospealu ráhkada, de sáhttá čálihit 16 siiddu ovtta siidui. Goarttaid bidjá gobmut beavdái dahje láhttái. Oahppit jorgalahttet vuoruid mielde guokte ja guokte goartta ain háválassii. Oahppi dadjá maiddái sániid jitnosit dađe mielde go jorgala. Jus gávdná guokte seammalágán goartta, de lea bárra. Dalle oahppi beassá vel oktii jorgalit. Jus ii leat bárra, de massá vuoru nubbái. Son gii gávdná eanemus báraid, vuoitá. Labyrinta Labyrinta-spealu ráhkada Microsoft Publisheriin. Dasa bidjá govaid, sániid dahje cealkagiid fáttáid mielde. Oahppit álget «Álgu»-ruvttus. Sii birccastit ja sirdet speallanboalu nu go bircu čájeha. Oahppi lohká sáni/cealkaga ruvttus masa boahtá, ja de sirdá dan govvii mii heive sátnái/cealkagii. Jus ruvttus lea govva, de sirdá dan ruktui gos lea sátni/cealkka. Ferte finadit siskkimuš ruvttus ovdal go jorggiha ruoktot. Son gii boahtá vuosttažin «Ruoktot», vuoitá. Go čáliha spealu, de lea vuogas geavahit A3-formáhta. Dan sáhttá mearridit go čáliha spealu. Domino Domino-spealu ráhkada Microsoft Wordas. Domino sáhttá speallat máŋgga láhkái. Goarttain lea govva nuppi geahčen árkka ja sátni gis nuppi geažis. Vuosttaš goarta biddjojuvvo beavdái. Oahppit galget dál bidjat sáni mii heive govvii, dahje gova mii heive sátnái. Son gii nohkko goarttain, vuoitá. Go ráhkada dominogoarttaid, de ferte heivehit nu ahte vuosttaš govva heive maŋimus sátnái. Flashgoarttat Goarttain lea govva ja sátni. Goarttaid čohkke čoavddarieggái. Oahppi beassá dál oahpahallat sániid.

15 15 VAKT-spealut VAKT-spealut leat heivehuvvon juste ohppiid preferánssaide. Spealut leat iešdivvumat. Oahppi galgá beassat oažžut rievttes vástádusa spealadettiin. Seaidnespeallu Dasa dárbbaša govaid, gažaldagaid ja vástádusaid, liibmabátti ja čurotspeččona. Govat darvehuvvojit seaidnái. Oahpaheaddji/ oahppi dadjá sániid ja de eará oahppit vihket ja spežžejit rievttes gova čurotspeččoniin. Jus leat máŋga oahppi, de sáhttet gilvalit guhtemuš ovddemus spežže sáni. Son gii dadjá sániid, dárkkista vástádusa. Sáhttá maid geavahit juo/ii-gažaldagaid. Jus lea gilvu, de berrešedje gažaldagat leat leaskalogus, omd. 11 gažaldaga, vai oaidná goabbá/gii vuoitá. Láhttespeallu Láhttespeallu sáhttá leat breahttaspeallu, ráidalasspeallu, paradiisa, diagrámmat jnv. Dasa sáhttá geavahit plástabeavdeliinni, riššoliinni dahje eará maid bidjá láhttái. Sáhttá maid liibmet govaid/sániid/- cealkagiid/vástádusaid láhttái liibmabáhpiriin. Oahppit sáhttet maid ieža ráhkadit spealu ja njuolggadusaid dasa. Spellui maid sáhttá ráhkadit gažaldagaid dahje geavahit gažaldatgoarttaid. Oahppit válljejit galgá go njuikut, lávkut, čiŋkut vai beahkit/goanttardit. Spealus leat ollu vejolašvuođat, muhto lea dehálaš ahte speallu lea iešdivvun. Lásečállinspeallu Čuohpa omd. 8 njeallječiegat ráiggi A4-árkii. Čále gažaldaga juohke ráiggi vuolá-/bajábeallai. Čále vástádusaid nuppi árkii. Čuohpa dasa seammaláhkái 8 njeallječiegat ráiggi. Bija árkkaid badjálagaid goabbat guvlui ja laminere. Čuohpa ráiggiid. Oahppi bidjá buhtes árkka laminerejuvvon árkka vuollái ja čállá vástádusaid ráiggiide. Go lea vástidan visot, de jorgala laminerejuvvon árkka ja dárkkista vástádusaid. Speallu lea iešdivvun.

16 16 Jorgalanboksa Jorgalanboksa lea boksa masa coggá gažaldatgoarttaid mat jorgasit bovssa siste nu ahte go goarta boahtá olggos fas, de dasa lea čállon vástádus. Dasa ferte geavahit goarttaid main lea gažaldat ovddabealde ja vástádus duogábealde mii lea vulos oivviid. Bajit ráigái coggala goartta mas lea gažaldat. Dan botta go goarta lea bovssa siste, de jurddaša oahppi vástádusa. Go goarta čolgaduvvo olggos, de iská lei go rievttes vástádus. Dása dárbbašat 1 mielkebáhka, garrabáhpira, liimma ja skárriid. Geavat 1-lihttar mielkebáhka ja ráhkat dan sisa «čierastanluohká» dáinna lágiin: 1. Čuohpa guokte 2,5 cm allosaš ráiggi seamma govdodahkii go báhkka, báhka ovddabeallái 3 cm máhci vuolábeallái ja 3 cm vuođu bajábeallái. 2. Čuohpa guokte báberbihtá garra báhpiris: nubbi 6,5 x 21 cm, ja nubbi 6,5 x 14,5 cm. Máhcas goappašat gežiid goabbat báberbihtás 1,5 cm. 3. Cokka oanehat báberbihtá mielkebáhka sisa ja liibme bajágeaži olggobeallái bajit ráiggi vuolábeallái ja vuolágeaži olggobeallái vuolit ráiggi bajábeallái. 4. Cokka guhkit báberbihtá mielkebáhka sisa ja liibme bajágeaži olggobeallái bajit ráiggi bajábeallái ja vuolágeaži olggobeallái vuolit ráiggi vuolábeallái. 5. Herve bovssa miela mielde. 6. Ráhkat 5 x 3 cm goarttaid mas lea gažaldat nuppe bealde ja vástádus nuppe bealde. Jorgalanbovssa sáhttá oastit gávppis. Jorgalanbovssa speallangoarttat sáhttet leat 5 cm govddu ja 7 10 cm alu. Go čállá sihke gažaldaga ja vástádusa seamma beallái kortii, de šaddá vástádus vulos oivviid go máhccu goartta ovdal go laminere. Lea vuogas gea vahit seamma málle juohke háve go ráhkada ođđa goarttaid. «LOOP»-speallu Dán spealus fertejit máŋggas leat mielde. Juohke oahppi oažžu goartta. «Loopas» leat goarttat mas lea vástádus ja ođđa gažaldat. Álggos jearrá okta gažaldaga mii lea goarttas. Sus geas lea rievttes vástádus, vástida ja jearrá gažaldaga mii lea su goarttas. Son gii álggii, vástida maŋimus. Speallu manná jorbadassii, muhto bisána jus soames vástida boastut. Dáinna lágiin lea speallu iešdivvun. Dasa dárbbaša goarttaid. Lea álkimus ráhkadit daid dihtoris ja dasto lamineret ja čuohppat.

17 17 Árpobreahtta Dán spealu sáhttet oahppit maid ieža ráhkadit. Lea buoremus geava hit garrabáhpira dahje lamineret. Speallu lea iešdivvun. Dárbbašat báhpira. Čále gažaldagaid badjálagaid gurut beallái. Čále vástádusaid gažaldagaide maŋŋálagaid olgeš beallái, muhto nu ahte ii šatta rievttes vástádus gažaldaga buohta. Ráhkat ceahki juohke gažaldaga ja vástádusa buohta. Ráigga ráiganruvddiin ráiggi bajábeallái gurut čihkii masa čatná árppu. Bija árppu gažaldagas rievttes vástádussii. Merke duogábeallái gokko báddi galgá mannat go lea rievttes vástádus. Speallu lea iešdivvun. Guldalanteaksta Oahpaheaddji dahje oahppit sáhttet ieža lohkat ja báddet teavsttaid. Oahppit sáhttet máŋgii guldalit ja čuovvut teavsttas mielde seammás. Ráigegoarttat Ráigegoarttain leat gažaldat ja golbma molssaeavttu vástádussan. Oahppi coggá peanna dahje liántta ráigái man oaivvilda rievttes vástádussan ja rohtte olggos árkka. Jus árka boahtá olggos, de lea rievttes vástádus. Jus lea boasttu vástádus, de ii boađe árka olggos. Dása dárbbaša gažaldatárkka, konvoluhta, ráigenannenteippa, liántta dahje peanna. 1. Ráhkat konvoluhta ja ráigga golbma ráiggi vuolábeallái ja gohčot daid A, Á ja B. Čuohpa láse mas oidno gažaldat go coggá gažaldatárkka konvoluhttii. 2. Ráhkat gažaldatárkkaid mas leat golbma molssaeavttu vástádussan A, Á ja B mat heivejit juste dan konvoluhttii. 3. Ráigga ráiganruvddiin golbma ráiggi vuolábeallái mat heivejit ráiggiide konvoluhtas. Gohčot daid A, Á ja B. Darvvit ráigenannenteippa ráiggiide. Čuohpa ceahki rievttes vástádussii gitta ravdii.

18 18 Seaidneplakáhtat Fáttá sániid darvviha seaidnái vai leat oidnosis. Láselohkanspeallu Dán spealus galget oahppit lohkat ja vástidit gažaldagaid ja iskat rievttes vástádusa go rabastit láse. Oahppit sáhttet ieža ráhkadit spealu ja lonohallat eará ohppiiguin. Dasa dárbbaša árkka. Máhcas árkka. Sáhtát ieš válljet hámi (njealjehas, njealječiegat, golmmačiegat jnv.) Raba máhci. Bajit oassái sárggut njealječiegagiid ja čuohpa golbma siiddu daidda nu ahte sáhttá rahpat dego adveantakaleandara. Liibme oktii dan guovtti oasi, muhto ale liibme dakko gokko galgá rahpat. Čále vástádusaid lásiid duogábeallái. Speallu lea iešdivvun. Elektrobreahtta Dasa dárbbaša garra A3-bábirpláhta, laminerejuvvon A3-árkka, A4-plástalupma, splittbindersa, ráiganruovddi, 3LR12 báhttera, veaikeárppu mas lea plastihkka birra, juovlamuorračuovgga ja guokte spiikkára. Ná dagat: 1. Dán juogát guovtti kolonnii, nuppi bealde leat gažaldagat ja nuppi bealde leat fas vástádusat hiluid háluid. 2. Ráigga goappašiid kolonnii olggumuš ravdi gokko bohtet gažaldagat ja vástádusat. 3. Bija splittbindersa juohke ráigái. 4. Duogábeallai bijat veaikeárppu gažaldagas rievttes vástádussii. 5. Liibme laminerejuvvon A3-árkka vai suddje árkka. 6. Dus fertejit leat golbma veaikeárppu. 7. Vuosttaš veaikeárppu nuppi geaži darvvihat báhttera minuspolii ja nuppi geaži gis čuvgii. 8. Nuppi veaikeárppu nuppi geaži darvvihat gis báhttera plussapolii ja nuppi geaži gis splittbindersii. 9. Goalmmát veaikeárppu nuppi geaži darvvihat čuvgii ja nuppi geaži fas splittbindersii. 10. Elektrobreahta fitne maiddái oastit gávppis.

19 19 Bivttascivcconspeallu Bivttascivcconspealus galgá darvvihit civcconiid jorbadassii main čužžot vástádusat gažaldagaide. Oahppi iská rievttes vástádusa jorbadasa duogábealde. Speallu lea iešdivvun. 1. Dasa dárbbaša muorracivcconiid, báhpira ja tušša. 2. Čuohpa jorbadasa báhpiris. Juoge jorbadasa sektoriidda tuššain. 3. Čále gažaldaga juohke sektorii ja vástádusa maŋábeallái. Laminere! 4. Čále seamma vástádusaid civcconiidda. Oahppojuvla Juvllas leat 8 oasi mas gažaldagat leat olggumusas ja vástádusat siskkimusas. Vástádusat leat čihkkojuvvon juvllaide maid sáhttá jorahit. Das lea luŋká man rahpá ja iská rievttes vástádusa gažaldahkii. Speallu lea iešdivvun. Dasa dárbbaša garrabáhpira ja splittbindersa. Daga ná: 1. Čuohpa báhpiris jorbadasa man diamehter lea 20 cm. 2. Juoge dan 8 sektorii ja čále gažaldagaid juohke sektora ravdii. 3. Čuohpa nuppi jorbadasa garra báhpiris man diamehter lea 15 cm. 4. Darvvit dan guovdo stuorát jorbadassii splittbindersiin. 5. Merke dasa gokko galgá leat luŋka man rahpá, čuohpa luŋkká. 6. Bija njuola mii čujuha guđe gažaldagas lea sáhka. 7. Raba luŋkká ja čále vástádusa stuorra jorbadassii. 8. Go leat čállán vástádusaid gažaldagaide, de lamineret stuorát jorbadasa ja bija fas oktii splittbindersiin.

20 20 Stašuvdnabarggut Stašuvdnabargu lea vuohki heivehit oahpahusa oktagaslaš oahppái. Dán vuogi sáhttá geavahit buot fágain ja fáttáin. Oahpahusulbmil lea heivehit oahpaheami ohppiid dássái, vai oahppi ovdána iežas eavttuid mielde. Lea justa Vygotskya «den proksimale utviklingssone»-modealla mielde. Vygotsky vuođul oahppá olmmoš buoremusat go beassá bargat ovttas eará ohppiiguin geas/geain lea gelbbolašvuohta ja go leat dohkálaš hástalusbarggut. (Imsen, Gunn: 2005) Oahpaheaddji berre diehtit man dásis oahppi lea vai máhttá heivehit oktagaslaš oahppái hástalusbargguid stašuvnnain. Oahpaheaddji berre diehtit ráhkkanettiin: galle joavkku leat joavkosturrodaga rutiinnaid doaimmaid maid oahppat? Mo? Manne? gos oahppi lea ovdáneamis? mihtuid doaibmasaji man ollu áiggi geavahit. 12 minuhta juohke stašuvnnas lea vuogas áigi. Organiserema: lanjat, feaskárat, olgun Sáhtášii ná lágidit stašuvnnaid: 1. Oahpaheaddji stašuvdna njálmmálaš hárjehallan 2. VAKT dás geavaha iešguđet VAKT-doaimmaid mas lea iešdivvun. 3. Speallat sáhttet leat moadde stašuvnna 4. Čálalaš doaimmat

21 21 Manne stašuvdnaoahpahus? Stašuvdnabargguid sáhttá ákkastallat dáiguin čuoggáiguin: buorit rutiinnat oahppit dihtet mii vurdojuvvo oahpaheaddji sáhttá álkit iskat oktagaslaš oahppi álkit oahpaheaddjái čuovvolit oktagaslaš oahppi heivehit oahpahusa iešguđetlágán barggut aktiiva oahppit oahppit dihtet mat bargovugiid leat (dihtor, praktihkalaš barggut, hástalusbarggut movttiidahttin Árvvoštallan Lea dehálaš ahte oahpaheaddjis leat čielga mihtut maid oahppi galgá oahppat dihto fáttás. Go leat čielga mihtut, de lea álkit árvvoštallat oahppi. Lea dehálaš árvvoštallat čađa gaskka: ovdagihtii árvvoštallan, barggadettiin árvvoštallan ja loahppaárvvoštallan. Ovdagihtii árvvoštallamis berre oahpa headdji diehtit oahppi dási vai beassá heivehit oahpahusa. Bargga dettiin árvvoštallamis oahpaheaddji árvvoštallá heivejit go barggut oahppái. Loahppaárvvoštallan sáhttá leat njálmmálaš dahje čálalaš. Dan sáhtášii dahkat máŋgii vai oahppi beassá geardduhit ja maiddái ieš fuobmát maid fertešii eanet hárjehallat. Gáldut Dunn, Rita ja Grigga, Shirley: Læringsstiler - Grunnboka i Dunn og Dunns læringsstilmodell. Universitetsforlaget Imsen, Gunn: Elevens verden. Innføring i pedagogisk psykologi. Universitetsforlaget Engen, Thor Ola og Kulbrandstad, Lars Anders: Tospråklighet og minoritetsundervisning. Ad Notam Gyldendal Skutnabb-Kangas, Tove: Tvåspråklighet. Liber läromedel. Lund Øzerk, Kamil Z. ja Juuso, Randi: Pedagogalaš jurddagirji guovttegielalaš mánáidgárddiide. Sámi oahpahusráđđi Øzerk, Kamil Z.: Om tospråklig utvikling. Oris Forlag 1992.