OAHPPOPLÁNA. Featurejournalistihkka

Hasonló dokumentumok
OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 1

OAHPPOPLÁNA. 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma

OAHPPOPLÁNA. Ođasjournalistihkka 2

OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 2

DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT

ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON

AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA

Sámi girjjálašvuohta: teoriijat ja metodat

SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

EAMIÁLBMOTGIRJJÁLAŠ- VUOHTA HISTORJÁ, DUTKAN JA TEORIIJAT

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

TERMINOLOGIIJADIEĐA JA VUOĐĐOEALÁHUSAID FÁGAGIELLA

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgráda

Eaŋgalsgiella oahppoplána

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

Fylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

Servodatfága sámi oahppoplána

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

4 Sámegiella nubbingiellan

Sámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

Ohcejoga gielda Beavdegirji 4/2018 1

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii

liikon dus Višalingo vel lasihit ahte Oktii fas liikotvearbba Jussi Ylikoski Višalingo dadjat ahte jurddašan du ja danin čálán

SÁMEGIEL ÁLGOOAHPAHUS. II oasi árvvoštallan - dekoden

Maid bargá INGENEVRA?

STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

Sámi giellaplána. Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas

SGR Romsa

Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes

Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

DAVVI-SÁMI EANANGODDELÁVVA 2040 Anár Soađegilli Ohcejohka. Oassálastin- ja árvvoštallanplána

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?

9Á Oahppanplána Ale illut seavdnjadasas, muhto čuovggas.

Dohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne

Sámegielat rádio ja sápmelaččat. Yle Sámi guldalandutkamuš 2018

Ohcejoga gielda Beavdegirji 3/2018 1

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Ohcejoga gielda Evttohuslistá 4/2018 1

Kela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.

GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA

DAVVISÁPMI. Fámolaš luonddustis. inari.fi

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

Láhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT

Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar

DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS

OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN

Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii

3 Sámedikki doarjjaortnegat sámegielaide

Álggahus. Dát gihpa galgá muitalit didjiide vehá mo demokráhtalaš riika nugo Norga stivrejuvvo.

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra

Dáinna mearrádusain gomihuvvo Meahciráđđehusa addin Urho Kekkosa álbmotmeahci ortnetnjuolggadus.

Árktalaš ruovderáŧi (~ ruovdegeainnu) oktasaš suopmelaš-norgalaš bargojoavkku čoahkkin - 2 čoahkkin. Johtalusráđđi, johtalus- ja

Átírás:

OAHPPOPLÁNA Featurejournalistihkka 15 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 05.06.18 áššis 40/18, Public áššenr. 17/00594-23

1 Oahpu namma Sámegillii: Featurejournalistihkka Norsk: Featurejournalistikk English: Feature Journalism 2 Oppalaš dieđut oahpu birra Oahpu: JOU 108 Viidodat: 15 oahppočuoggá Oahpu lágideapmi: Oahppu lágiduvvo oahppobáikkis Sámi allaskuvllas. 3 Oahpu gullevašvuohta Oahppu lea geatnegahtton oassi Sámi journalistihka bacheloroahpus. 4 Sisabeassangáibádusat Jos leat sajit, de sáhttet olggobeale/ eksterna ohccit ohcat dán ohppui. Ohccit fertejit deavdit Sámi allaskuvlla vuođđooahpuid oppalaš sisaváldingáibádusaid. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla/logahaga) dahje realagelbbolašvuohta. Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200-300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul. 5 Oahpahusgiella Oahpahusgiella lea davvisámegiella, muhto skandináva gielat ja eŋgelasgiella sáhttet geavahuvvot. Oahpahus eaŋgalsgillii ii dulkojuvvo. Eará gielaid oahpahus dulkojuvvo dárbbu mielde. 6 Sisdoallu oahppá featurejournalistihka metodaid, giela, stiilla ja vugiid. Eanemus deaddu biddjo featurereportášaide ja portreahtaide. Sisdoalu guovddáš oassi lea stilistihkas sámi árbevirolaš máinnastan- ja muitalanárbevierru. vállje ovtta mediašlája masa čiekŋudit juogo TV-, rádio-, filbma- dahje áviisa/interneahttaalmmuhemiide. Váldooassi

bargobihtáin čađahuvvo dan mediašlájas maid studeanta lea válljen, muhto gáibiduvvo ahte buot studeanttat čađahit maid čálalaš featurereportáša dahje portreahta. oažžu bagadallama iežas mediašlájas ja ovddida iežas dáiddu dan suorggis. 7 Oahppanjoksosat Máhttu ja diehtu: ádde mii lea featurešáŋŋer máhttá iešguđege muitalanvugiid ja diehtá erohusaid muitalanvugiin ádde mo sáhttá sámi árbevirolaš muitalanvugiid geavahit iežas journalisttalaš ovdanbuktimiin hálddaša featuremetodaid ádde mo kritihkalaččat doaibmá featurejournalistihkka ádde movt visualiseret featuremuitalusaid ja áddet man dehálaš govva lea filbmasuorggis. Gálggat: máhttá ollašuhttit buriid ideaid máhttá muitalit muitalusaid govaiguin máhttá buvttadit buriid featuremuitalusaid máhttá analyseret featuremuitalusaid, sihke reportášaid ja portreahtaid máhttá čilget makkár ehtalaš čuolmmat sáhttet leat featurešáŋŋeris máhttá áiccadit ja buriin gielain hervet muitalusaid Oppalaš gelbbolašvuohta: dovddiida featurejournalistihkain máhttá válljet muitalanvugiid ja heivehit govaid dahje filbmema muitalussii máhttá analyseret mo doaibmá su featuremuitalus ja mo dát sáhttá váikkuhit olbmuide dahje servodahkii háhká alcces sátneráju ja čájeha mo gielain herve muitalusaid 8 Oahpahan- ja oahppanvuogit Dán fáttás lea oahpahus klássalanjas. Lágiidat maiddái semináraid. Dán oahpus leat fágalogaldallamat ja digaštallamat. Studeanttain leat bargobajit (workshop) ja joavkobarggut. Čađahat oktagaslaš bargobihtáid ja leat sihke bagadallamat ja ságastallamat (dialogat). Vurdojuvvo ahte studeanttat oassálastet aktiivvalaččat buotlágan oahpahusvugiide ja lohket lohkanmeari. Oahpus leat dárbu ahte studeanttat ieža háhket dieđuid iešguđetge fáttáin. barggut galget dábálaččat ovdanbuktot plenumis, gos buohkat leat fárus árvvoštallame barggu. Fállat bagadallama, árvvoštallama ja čuovvolemiid.

9 Gáibádusat beassat eksámenii Studeanttat geatnegahttojuvvojit čađahit studeantabargguid maid fágajođiheaddji almmuha logaldallamiid olis. Studeanttat čohkkejit geatnegahtton bargobihtáid bargomáhppii. Dohkkehuvvon bargomáhppa lea eaktun beassat eksámenii. Bargogáibádusaide gullet leat aktiivvalaččat mielde logaldallamiin ja buvttadit jeavddalačča geatnegahtton bargguid. Oahpahussii, semináraide ja kurssaide lea geatnegahtton searvat. Kurssa dohkkeheami gáibádussan lea unnimusat 80 proseantta oassálastin ja buot bargobihtát galget leat máhcahuvvon ja 80 proseantta dohkkehuvvon. Fágaoahpaheaddji dohkkeha gáibádusaid beassat eksámenii. 10 Eksámen Eksámen lea guovtti oasis. Vuosttaš oassi lea 5-beaivásaš ruovttueksámen mas ráhkadit portreahta. Nubbi oassi lea 5-beaivásaš ruovttueksámen mas ráhkadit featurečállosa dahje logi minuhta filmma ja studeanta ferte maid čállit sierra metodaraportta. Árvosánit biddjojit oktii. Vuosttaš oasis lea 40% deaddu ja nuppi oasis lea 60% deaddu loahpalaš árvosánis. Árvosánit addojit ECTS vuogádaga mielde, mas A lea buoremus árvosátni ja E lea vuolemus ceavzinárvosátni. F árvosátni mearkkaša ahte ii leat ceavzán. Muđui čujuhuvvo Sámi allaskuvlla loahpalaš árvvoštallan- ja eksámennjuolggadusaide. 11 Leago privatisttain vejolaš váldit dán oahpu? Ii leat. 12 Kvalitehtasihkkarastin Čujuhuvvo Sámi allaskuvlla kvalitehtasihkkarastinvuogádahkii, ja makkár vejolašvuođat/geatnegasvuođat studeanttain lea árvvoštallat Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid ja bálvalusaid kvalitehta. dásis oahppu árvvoštallojuvvo evaluerenčoahkkimis ja studeanttat devdet árvvoštallanskovi oahpu loahpahettiin. Ásahusdásis oahppu árvvoštallojuvvo studeantaárvvoštallamiid, eksámenraporttaid, sensorraporttaid ja fágaraportta vuođul. 13 Lohkanmearri Bech-Karlsen, J (1998): Feature-reportasjen. Universitetsforlaget, Oslo. 134 s. Bech-Karlsen, J (2000): Reportasjen. Universitetsforlaget, Oslo. s. 51-267 (217 siiddu)

Bech-Karlsen, J (2007): Åpen eller skjult. Råd og uråd i fortellende journalistikk Universitetsforlaget, Oslo. s. 225-241 Lamark. H (2012): Portrett-intervju som metode og sjanger, IJ-forlaget, Kristiansand. 122 s. Steensen, S. (2016): Stedets sjanger, IJ-forlaget, Kristiansand, kap 1-14 (203 siiddu) Steensen, S. (2011) Making online features: How the Discursive Practice of an Online Newsroom Affects Genre Development, i Domingo. Banaszynski. Jacgui: Profiles Kramer ja Call girjjis. Telling True Stories, USA: Plume/ Peguin sii 66-69 (4 siiddu) Hvid M. (2013): Fascinerende fortælling. Den journalistiske feature, À jour, Århus Kramer, M. Føles dine fødder også våde? Introduktion til fortællende journalistikk, Virkelighedens fortællere- ny amerikansk journalistikk s. 11-20 (10 siiddu) Vuolab, K (1995) cafe boddu: Riggodagaid botnehis gáldu- máidnasiid mearihis mearkkašupmi, Kárášjohka: Davvi Girji os Vuolab, K (2004) Máŋggaid buolvvaid máinnasteaddji, Gába bláđđi Samuelsen, Elen Maja Andersen Saua (1964-66) Muitot mu ællimis- Sámi ællin, Doaimmaheaddjit Nesheim, Asbjørn ja Eidheim, Harald. Sámi Servi Jakkigir`j, Oslo: Universitetsforlaget Schanke, Tor Emil (2016) Vold=Finnmark. Masterbargu, Høgskolen i Oslo og Akershus. Johansen, Siri Broch (2017) Elsa Laula Renberg, Sápmelaččaid ovdamanni, Kárášjohka: Čálliidlágádus Weisser, A. (2013): Bare et bilde? Fotojournalistikk for skrivende journalister, IJ-forlaget Wolfe, T. og Johnson E.W. (1990): The New Journalism, Pan Books, intro Carey, J. (red.) (1987): The Faber Book of Reportage, Faber and Faber, London, intro Geelmuyden, N. Chr. (1999) Flinkhetens forbannelse et bidrag til forståelsen av portrettintervjuets fall, Prosa 02/99 Pensumlistu sáhttá rievdat jos bohtet ođđa áigeguovdilis girjjit