FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Hasonló dokumentumok
FeFo mudde rievssatbivddu garrasit

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,

Prop. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Láhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Dohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

Sámediggeráđi dieđáhus sámi boazodoalu birra

1 Álggahus. Evttohusat ja mearkkašumit. Meannudeamit. Mildosat. Sámediggeráđi mearrádusárvalus:

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

VALÁŠTALLAMA, FYSALAŠ DOAIMMAID JA OLGGOSTALLAMA GUVLLOLAŠ DOAIBMAPROGRÁMMA

NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017

Ovttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra

DOAIBMAPLÁNA Dohkkehuvvon Sámiráđi čoahkkimis

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

Sámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

2015 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid loahppaprotokolla

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii

3 Biras- ja resursahálddašeapmi sámi guovlluin

TryggEst.no. Nordsamisk

ARKTALAŠ HEARKKIVUOĐA GUORAHALLAN: BOAZODOALLU NUPPÁSTEADDJI DÁLKKÁDAGAS BIRGENMEKANISMMAT JA HEIVEHANNÁVCCAT (EALÁT)

BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.

Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo

Sámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

DAVVI-SÁMI EANANGODDELÁVVA 2040 Anár Soađegilli Ohcejohka. Oassálastin- ja árvvoštallanplána

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

Pohjoissaamenkielinen käännös

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

MÁNÁID MIELMEARRIDEAPMI

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT

STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas

ROMSSA FYLKA ÁIGGIID BUOREMUS DEAIVVADANGUOVLU. Romssa fylkka kulturárbeplána áigodahkii

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

Kemikálat mat fuolastuhttet Árktisa. Čoahkkáigeassu polisi-dahkkiide

Oasseprošeakta Guovdageaidnu

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Dáinna mearrádusain gomihuvvo Meahciráđđehusa addin Urho Kekkosa álbmotmeahci ortnetnjuolggadus.

Ođđa viessu sámi našunálateáhterii

Dieđ. St. 15 ( ) Dieđáhus Stuorradiggái Olles eallima eallit Kvalitehtareforbma boarrásiidda. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

SGR Romsa

RÁDJEKEAHTTESVUOHTA DAVVIN

3 Sámedikki doarjjaortnegat sámegielaide

O asreivve sisdoallu: Ándde Sara lea leamaš. jo iheaddji. Evaluerenseminára ak amánu 19. b lágiduvvui

Norgga girku Diakoniijaplána

Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?

03 Mii šaddá boađusin? 04 Mii lea politihkalaš bellodat 06 Nominašuvdna 07 Ohcaluvvon: nuorat 08 Stáhtafámut 09 Váikkuhan kanála 10 Mediahivvodat 12

Got stuorra meahcieallit váikkuhit bivddáhasealibiid populašuvnnaid?

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)

SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN

5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas

Sámi giellaplána. Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka

Eaŋgalsgiella oahppoplána

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS

Bures boahtin. Finnmárkku ja Davvi-Romssa Ođđasishuksenmuseai

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI DUTNJE GEASA ČIŽŽEBORASDÁVDA GUOSKÁ

Sámegielat rádio ja sápmelaččat. Yle Sámi guldalandutkamuš 2018

GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA

Buori rávvagat alkohola ja nuorravuođa birra váhnemiidda geain leat nuorat

váibmu váibmu ibmu váibmu váibmu áibm vá u ibmu váibmu váibmu váibmu v váibmu áibmu váibmu váib v m á i b u m u v v u á á ib i m b u m u váibmu váibmu

Ealáhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit

Sámi giellaprošeavttaid doarjjanjuolggadusat ohcanvuođot doarjja. Dohkkehuvvon áššis SR 023/19 Davvisámegillii

5 Mii dáhpáhuvvá mearrasámi vuonaid guolástusaiguin?

Vuorká-diehtu riikkavuložiidda

NR 2/ Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi sihke evttohuslisttu dohkkeheapmi

Ohcejohka Deanuleagi gáddeoasseoppalašláva nuppástus Njuorggáma gilis LÁVVAČILGEHUS

Átírás:

FeFo ja bieggafápmu Direktevra Jan Olli 1

Don eaiggádušat min Ásahuvvon 2006 - stáhta eaiggátvuohta sirdon finnmárkulaččaide - institušonaliserejuvvon FeFo bokte Finnmárkkuláhka - Sámiid, ja finnmárkulaččaid muđui, vuoigatvuođaid dohkkeheapmi eatnamiidda ja čáziide Finnmárkkus Eananeaiggát, vuosttažetiin, muhto

FeFo eanaeaiggádin Sáhttá ávkkástallat opmodaga ieš, dahje addit earáide rivttiid Oažžu eananeaiggáda sisaboađtuid Lágat mat muddejit eananeaiggáda ráđđenrievtti iežas eatnamiidda gáržžidit... Ii leat eiseválderolla 3

Earánoamáš FeFo dáfus Finnmárkkuláhka Min doaimma rámma Lága ulbmil Meahci geavaheami earáhuhttin Váikkuhus sámi kultuvrii, boazodollui. Meahccegeavaheapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii Rolla riektekártemis

1 lága ulbmil Lága ulbmil lea lágidit diliid nu, ahte eatnamat ja luondduvalljodagat Finnmárkku fylkkas hálddahuvvojit dássedis ja ekologalaččat suvdinnávccalaš vuogi mielde fylkka ássiide buorrin ja earenoamážit sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii vuođusin.

Min váldoulbmilat Finnmárkkuopmodat galgá hálddašuvvot dainna lágiin ahte buvttiha positiivvalaš liigeváikkuhusaid ja sihkkarastá buori ealáhusvuođu Finnmárkui. FeFo galgá láhčit dilálašvuođa ovdáneapmái mii buvttiha geasuheaddji ja ceavzilis servodagaid Finnmárkui, mas sámi servodagat maiddá leat mielde. Finnmárkkuopmodat ja FeFo galgaba doaimmahuvvot beaktilit olahan dihte duhtadahtti ekonomalaš bohtosa, vaikko eai leatge alimus hattit meahccebuktagiin ja areálaid vuovdimis/láigoheamis. 6

Strategalaš plána FeFo galgá veahkehit ovdánahttit sihke ođđa ja árbevirolaš ealáhusdoaimmaid Finnmárkkuopmodaga resurssaid vuođul, dakkár vuoigi mielde ahte sámi kultuvra, boazodoallu, meahccegeavaheapmi, ealáhusdoaimmaheapmi ja servodateallin sihkkarasto FeFo áigu eaiggátvuođa ja bargoguoibmevuođa bokte váikkuhit ahte resurssat ja árvvut hálddašuvvojit nu ahte buvttiha ealáhusovdáneami ja eanet árvoháhkama fylkii FeFo áigu movttiidahttit báikkálaš eaiggátvuhtii ja positiiva servodatovdáneapmái FeFo áigu leat várrogas searvat prošeavttaide main lea alla ruđalaš várra FeFo áigu leat mielde dagahit einnostahtti proseassaid proseassaid ja guhkesáiggi šiehtadusaid FeFo galgá váldit vuhtii boazodoalu ja eanandoalu dárbbu guohtuneatnamiidda Finnmárkkus

FeFo rolla čáhce- ja bieggafápmu Gulaskuddanbealli konsešuvdnaohcamušain NVE addá lobi, dahje OED jus lea váidda Finnmárkkuláhka, ja sámedikki meahccegeavaheami earáhuhttima njuolggadusat vuođđun čavgejuvvon geavahus Eananeaiggátlohpi Negatiivvalaš jus lea negatiivvalaš gulaskuddancealkámušas Bággolonisteapmi (Ekspropriašuvdna) Stuorra huksemat leat ožžon bággolonistanlobi (ekspropiašuvdnalobi)

Manne mii leat mielde Finnmark Kraft AS:as Ledje ollu Finnmárkku olggobeale aktevrrat go FeFo ásahuvvui Uhccán oktavuohta FeFo:in Áŋgirušše bággolonisteami (ekspropriašuvnna) Olggobeale kontrolla várra ja árvoháhkama massin olggos fylkkas FeFo hástalii Finnmárkku fápmoindustriija Sihkkarastit báikkálaš kontrolla ávkkástallamii Árvoháhkan boahtit Finnmárkku fylkii Opšuvdnašiehtadus Finnmark Kraft:ain Ii easttat earáid ohcamis konsešuvnna

Mo mii meannudit Finnmark Kraft ohcamušaid Seamma láhkái go earáid ohcamušaid Vuordit ahte FK ii oza bággolonistanlobi ekspropriašuvdnalobi

FK ohcamušaid meannudeapmi Okta cealkámuš maŋemus 5 jagi 5 smávvafápmorusttega Suolojogas Fálesnuori gielddas Hamnaelvas (Hávnnajogas?) Láhpi gielddas Tverrfjordelvas (Doaresvuonjogas?) Láhpi gielddas Nástejogas Álttá gielddas Earnjoasjogas Fálesnuori gielddas Meannuduvvojit meahci geavaheami earáhuhttima njuolggadusaid mielde ja meannuduvvon stivrras Negatiiva konsešuvdnii Doaresvuonjohkii Boazodoalu vuhtiiváldin