OAHPPOPLÁNA. 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma

Hasonló dokumentumok
OAHPPOPLÁNA. Ođasjournalistihkka 2

OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 1

OAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 2

DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT

OAHPPOPLÁNA. Featurejournalistihkka

ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON

AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA

Sámi girjjálašvuohta: teoriijat ja metodat

SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN

TERMINOLOGIIJADIEĐA JA VUOĐĐOEALÁHUSAID FÁGAGIELLA

EAMIÁLBMOTGIRJJÁLAŠ- VUOHTA HISTORJÁ, DUTKAN JA TEORIIJAT

Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)

Eksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2

Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái

SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS

KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013

Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgráda

FeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli

Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas

Ohcejoga gieldastrategiija 2025

5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas

7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain

Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19

Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

VUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo

mearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS

BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN

Kela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir

Servodatfága sámi oahppoplána

Norgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat

Sámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla

GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA

Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT

Láhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT

2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas

Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána

TRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.

OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI

Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat

6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)

HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide

Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat

4 Sámegiella nubbingiellan

Árvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka

Ohcat skuvlii Information på nordsamiska

Eaŋgalsgiella oahppoplána

5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas

Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii

Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána

Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi

Ohcejoga gielda Beavdegirji 4/2018 1

Nationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018

Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut

Ohcejoga gielda Evttohuslistá 4/2018 1

NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016

STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas

Ovttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra

Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK

Sámi giellaplána. Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka

BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN

Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1

Ohcejoga gielda Beavdegirji 3/2018 1

OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás

Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki

Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii

Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan

Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?

SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN

SGR Romsa

K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki

Dohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne

Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Nationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis

Maid bargá INGENEVRA?

Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji

Statnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.

5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus

Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?

Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar

RÁDJEKEAHTTESVUOHTA DAVVIN

9Á Oahppanplána Ale illut seavdnjadasas, muhto čuovggas.

Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo

DAVVI-SÁMI EANANGODDELÁVVA 2040 Anár Soađegilli Ohcejohka. Oassálastin- ja árvvoštallanplána

MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1

SÁMEGIEL ÁLGOOAHPAHUS. II oasi árvvoštallan - dekoden

MÁNÁIDE, NUORAIDE JA BEARRAŠI- IDDA HEIVVOLAŠ DOARJJA RIVTTES ÁIGÁI

Pohjoissaamenkielinen käännös

GIRONA GIELDDA DIEHTOJUOHKIN

Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015

DOAIBMAPLÁNA Dohkkehuvvon Sámiráđi čoahkkimis

Prop. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)

Ovdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu

Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2017 1

Boazodoallu eallinvuogi máhtut

8 Datavuođđu sámi statistihkkii

O asreivve sisdoallu: Ándde Sara lea leamaš. jo iheaddji. Evaluerenseminára ak amánu 19. b lágiduvvui

Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT

Sámegielat rádio ja sápmelaččat. Yle Sámi guldalandutkamuš 2018

Átírás:

OAHPPOPLÁNA Preassaetihkka, lágat ja konvenšuvnnat 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 05.06.18 áššis 40/18, Public áššenr. 17/00594-23.

1 Oahpu namma Sámegillii: Preassaetihkka, lágat ja konvenšuvnnat Norsk: Presseetikk, lover og konvensjoner English: Press Ethics, Laws and Conventions 2 Oppalaš dieđut oahpu birra - Oahpu koda: JOU 109 - Viidodat: 5 oahppočuoggá - Oahpu lágideapmi: Oahppu lágiduvvo oahppobáikkis Sámi allaskuvllas. Interneahtta sáhttá geavahuvvot sihke bagadallamis ja sisabuktimiidda. 3 Oahpu gullevašvuohta Oahppu lea oassin Sámi journalistihka bacheloroahpus. 4 Sisabeassangáibádusat Jos leat sajit, de sáhttet olggobeale/ eksterna ohccit ohcat dán ohppui. Ohccit fertejit deavdit Sámi allaskuvlla vuođđooahpuid oppalaš sisaváldingáibádusaid. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla/logahaga) dahje reálagelbbolašvuohta. Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200-300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul. 5 Oahpahusgiella Oahpahusgiella lea davvisámegiella, muhto skandináva gielat ja eŋgelasgiella sáhttet geavahuvvot. Oahpahus eaŋgalsgillii ii dulkojuvvo. Eará gielaid oahpahus dulkojuvvo dárbbu mielde. 6 Sisdoallu Dá lea teorehtalaš fága mas oahpahat etihka, lágaid, njuolggadusaid ja konvenšuvnnaid birra. oahppá analyseret preassaehtalaš čuolmmaid. Galgá čiekŋudit mo preassaehtalaš njuolggadusat doibmet davviriikkain ja gokko leat erohusat. oahppá árvvoštallat gálduid geavaheami ja gálduid suddjema preassaehtalaččat. oahppá maiddái olmmošvuoigatvuođain ja mo dát doibmet sihke almmolašvuođas ja mediasuorggis. Dán fágas oahpahat mat leat sátnefriddjavuođa ráját ja goas/ mo ferte

unnitlogu álbmogiid suodjalit. oahppá maid sátnefriddjavuođas ja maiddái gokko sátnefriddjavuođas manná ehtalaš rádjá. Dán fágas árvvoštallat vaššiságaid, sihke aviissain ja sosiála mediain. Studeanttat ohppet manne leat erohusat davviriikkain omd, Ruoŧas sáhtát dubmehallot ja Norggas/ Suomas eai leat seamma garra njuolggadussat vaššiságaid ektui. Mii maid guoskkahat álgoálbmogiid dili ja álgoálbmot journalisttaid rolla cealkin- dahje sátnefriddjavuođas. 7 Oahppanjoksosat Máhttu ja diehtu: lea čiekŋudan preassaehtalaš njuolggadusaide ja dovdá davviriikalaš erohusaid hálddaša ja máhttá vihkkedallat ehtalaš čuolmmaid barggadettiin journalistan ádde manne olmmošvuoigatvuođat gusket maiddá mediasuorgái ádde ja máhttá árvvoštallat vaššiságaid mat leat sihke neahttaaviissain ja sosiála mediain dovdá makkár čuolmmat leat sátnefriddjavuođas Gálggat: máhttá preassaehtalaš njuolggadusaid máhttá čilget cealkinfriddjavuođa árvvuid ja hehttehusaid máhttá olmmošvuoigatvuođa vuođđoprinsihpaid máhttá árvvoštallat sátnefriddjavuođa nationála ja internátionala dásis máhttá reflekteret dahje vuđoleappot čilget ođasjournalistihka doaimma ehtalaččat go media bargá smávva álgoálbmotbirrasis máhttá čilget mo gálduid ja olbmuid suddje sihke preassaehtalaččat ja olmmošvuoigatvuođa dásis dovdá láhkarihkkumiid váikkuhusaid máhttá čilget vaššiságaid váikkuhusaid Oppalaš gelbbolašvuohta: máhttá ja diehtá preassaehtalaš njuolggadusaid diehtá manne lea dárbu olmmošvuoigatvuođaide máhttá čilget mo olmmošvuoigatvuođat doibmet, sihke media ektui ja gálduid ektui máhttá čilget mii lea cealkinfriddjavuohta ja gokko mannet rájat máhttá árvvoštallat vaššiságaid, gokko rihku lágaid ja makkár vaššiságat dohkkehuvvojit 8 Oahpahan- ja oahppanvuogit Dán fáttás lea oahpahus klássalanjas. Studeanttat šaddet bargat fárrolagaid earáiguin čoavdit sihke ehtalaš ja lágalaš áššiid mat gusket fágii. maid čuovvu dikki mas šaddá

vihkkedallat ehtalaš čuolmmaid mat gusket almmolašvuođa rabasvuhtii. Oahpus fállat bagadallama, árvvoštallama ja čuovvolemiid. 9 Gáibádusat beassat eksámenii Bargogáibádusaide gullet leat aktiivvalaččat mielde logaldallamiin ja buvttadit jeavddalaččat geatnegahtton bargguid. Koordináhtor dohkkeha oahppogáibádusaid. Kurssa dohkkeheami gáibádussan lea unnimusat 80 proseantta oassálastin ja buot bargobihtát galget leat máhcahuvvon ja 80 proseantta dohkkehuvvon. Fágaoahpaheaddji dohkkeha gáibádusaid beassat eksámenii. 10 Eksámen Studeanttain lea ruovttueksámen mii bistá vihtta (5) beaivvi. Šaddá áigeguovdilis fáddá man birra čállet, árvvoštallet ja ákkastallet, sihke sátnefriddjavuođas ja gokko leat rihkkun ehtalaš njuolggadusaid dahje lága. Árvosánit addojit ECTS vuogádaga mielde, mas A lea buoremus árvosátni ja E lea vuolemus ceavzinárvosátni. F árvosátni mearkkaša ahte ii leat ceavzán. Muđui čujuhuvvo Sámi allaskuvlla loahpalaš árvvoštallan- ja eksámennjuolggadusaide. 11 Leago privatisttain vejolaš váldit dán oahpu? Ii leat. 12 Kvalitehtasihkkarastin Čujuhuvvo Sámi allaskuvlla kvalitehtasihkkarastinvuogádahkii, ja makkár vejolašvuođat/geatnegasvuođat studeanttain lea árvvoštallat Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid ja bálvalusaid kvalitehta. dásis oahppu árvvoštallojuvvo evaluerenčoahkkimis ja studeanttat devdet árvvoštallanskovi oahpu loahpahettiin. Ásahusdásis oahppu árvvoštallojuvvo studeantaárvvoštallamiid, eksámenraporttaid, sensorraporttaid ja fágaraportta vuođul. 13 Lohkanmearri Allern, Sigurd (1997): Når kildene byr opp til dans. Et søkelys på profesjonelle kildeorganisasjoners mediestrategier og nyhetsinnflytelse. Oslo: Pax. Allern, S. (2015). Journalistikk og kildekritisk analyse, Oslo: Cappelen Damm Akademisk. kap. 1 7. Brurås, S. (2014). Etikk for journalister (5. utgave). Bergen: Fagbokforlaget. Kap. 1 5. Handgaard, B., Simonsen, A.H. & Steensen, S. (2013). Journalistikk. En innføring. Oslo: Gyldendal Akademisk. Kap. 1 6.

Hornmoen, Harald, Roksvold, Thore og Alnæs Jørgen (2015) (red) Individet i journalistikken, Oslo: Cappelen Damm Akademisk Lile, Hadi Strømmen (2013) ON olmmošvuoigatvuođat ja álgoálbmot vuoigatvuođat. Guovdageaidnu: Gáldu. Lile, Hadi Khosravi (2009) Mánáid konvenšuvdna ja sámi mánát Norggas. Guovdageaidnu: Gáldu. Hansen, Janne (2013) ON julggaštus álgoálbmot vuoigatvuođaid birra Guovdageaidnu: Gáldu. Lohkanmearrelistu sáhttá rievdat