GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA

GO SOAMES DU LAGAMUSAIN OAŽŽU ČIŽŽEBORASDÁVDDA

It don sáhtte gieldit morašlottiid girdimis du oaivvi bajil, muhto sáhtát caggat sin huksemis beasi du vuovttaide

DUOSTTA HUPMAT DAN BIRRA Jus soames geasa leat ráhkis oažžu borasdávdda, de lea dábálaš oažžut oalle garra reakšuvnnaid. Buozalmasvuohta rievdada buohkaid eallima, maiddái oapmahaččaid. Rabasvuohta lea dehálaš go hástalusat čuožžilit. Lea áibbas dábálaš ahte olmmoš ballá ja váivašuvvá go soamas geasa lea ráhkis oažžu borasdávdda. Dábálaččat dovdá morraša, suhtu, fámuhisvuođa ja fuolastumi. Soames soaitá viggat dego báhtarit dilis ja duvdit eret duohtavuođa. Soaitá leat jierpmálaš bivdit veahki soapmasis geasa luohtát ja geainna rahpasit sáhtát humadit. Oapmahaččas leat iežas dovddut dán váttis dilis, muhto son ferte seammás maiddái vuhtii váldit buohcci olbmo dili ja ođđa árgabeaivvi. Son gii lea buohcci, soaitá rievdadit láhttenvuogi ja muđui dego geassádit sihke fysihkalaččat ja psyhkalaččat. Dát lea vuohki mot suodjalit sihke iežas ja earáid. Dákkár láhtten sáhttá oapmahaččaide leat imaš ja váttis gieđahallat. Duostta hupmat dan birra. Rabasvuohta dávjá addá lagasvuođa ja oktavuođadovddu. Rabasvuođain buorrána oktasasaš ipmárdus buohcci ja oapmahaččaid gaskka. Jus lea du guoimmis sáhka, de soaitá son ballat ahte son ii leat šat seamma geasuheaddji du mielas. Dát guoská sihke divššu vuolde, muhto maiddái maŋŋel. De sáhttet čuožžilit váttisvuođat ja boasttuipmárdusat. Geahččal fal juogadit jurdagiid ja dovdduid, ja duostta seammás maiddái hupmat seksualitehta ja seksuálaovttastallama birra. Muitte ahte du rabasvuohta soaitá dagahit ahte guoibmái šaddá álkit hupmat rahpasit. Vaikko leat heađásmuvvan ja balus, de soaittát seammás dovdat ahte don dat fertet leat gievra dán dilis. Dattege lea dus lohpi bidjat rájiid. Muital ja čájet čielgasit ahte don leat das doarjjan sutnje, muhto it nagot leat gievran álohii. Lea vuogas hupmat goappašagaid vuordámušaid birra ja seammás gávnnahit gokko mannet rájit. Ráđit oapmahaččaide Leage rabas Váldde oktavuođa, čájet lagasvuođa Árval ahte sáhtát vuolgit mielde iskkademiide ja dehálaš ságastallamiidda mat čuvvot divššu Guldal ja čájet ahte beroštat das maid son muitala Ale bala čájeheames dovdduid, muhto ane muittus ahte dievddut ja nissonolbmot ovdanbuktet dovdduid iešguđetge ládje

Mánát ja nuorat Lea dehálaš mánáide ja nuoraide muitalit mii dáhpáhuvvá. Jus eai oaččo albma dieđuid, lea bahá jurdilit ahte buot lea mihá vearrát go duohtavuođas lea. Leage rabas ja rehálaš mánáiguin. Rabasvuohta addá oadjebasvuođa dorvvuhisvuođas ja láhčá jearaldagaide saji. Mánát eai álo ovddit čielga jearaldagaid. Jurdagat ja dovddut sáhttet stoahkama ja sárguma bokte ihtit. Dat lea buorre vuolggasadji ságastallamii. Mánáid miella ja mokta rievddada jođánit, morrašis illui ii leat álo nu stuora gaska. Maiddái nuoraid dovddut rievddadit hirbmadit. Fáhkkestaga ožžot vásáhusaid maid bokte rávásmuvvet jođáneappot go seammaahkásaš olbmat. Nuorain soaitá de čuožžilit dárbu hupmat soames rávisolbmuin geasa luhttet. Divtte mánáid vuolgit mielde buohccivissui vai besset oaidnit buohcci ja humadit suinna. Lea vuogas ovdagihtii ráhkkanahttit máná vai diehtá maid vuordimis sáhttá vásihit ja oaidnit doppe. Ovdamearkka dihte soaitá eadni dahje áhkku leat humuheapme ja šoavkat. Mánát ja nuorat jođánit váldet badjelasas siva, ja de ferte sidjiide deattuhit ahte borasdávda ii leat ovttage sivva. Divtte mánáid vuolgit mielde buohccivissui vai besset oaidnit buohcci ja seammás humadit suinna. Lea vuogas ráhkkanahttit máná vai diehtá maid sáhttá vásihit doppe. Mánát ja nuorat jođánit váldet badjelasas siva. Deattut ahte borasdávda ii leat ovttage sivva. Vaikko dákkár dilli lea lossat olles bearrašii, de aŋkke mánát ja nuorat dárbbašit ovttastallat olbmaiguin ja searvat doaimmaide nugo muđui dábálaččat. Jus bearaš dárbbaša veahki, de sáhttet dearvvašvuođabargit, borasdávdakoordinahtor, Čižžeborasdávdasearvi ja Borasdávda-diehtojuohkin (Kreftlinjen) leat veahkkin.

Olbmat ja bargoustibat Dábálaččat olmmoš oažžu muhtun lágán reakšuvnna go oahppásat ožžot borasdávdda. Soaittát dovdat fámuhisvuođa, váivašuvvat ja ballat ahte ieš buohccat borasdávddain. Oallugat dovdet eahpesihkkarvuođa go eai riekta dieđe maid galget dadjat olbmuide geat buhcet duođalaččat. Dát sáhttá dagahit ahte ii oktage duostta hupmat dán birra. Ii leat nu álki gávdnat rievttes ja vuogas sániid, muhto dákkár dilis ii gávdno okta ja áidna rievttes vástádus. Okta čoavddus lea njulgestaga vuiget ahte it riekta dieđe maid galggašit dadjat, muhto ahte leat olu jurddašan su birra. Borasdávdabuohccit leat iešguđetegelágánat nugo olbmot muđui. Sis leat iešguđetgelágán sávaladagat mot earát galget ovttastallat ja láhttet siiguin. Humat buhcciin ja jeara makkár vuordámušat ja sávaldagat sus leat. Sáhtášit fállat veahki, áinnas praktihkkalaš doaimmaide, muhto ale vuordde nu olu ruovttoluotta go buohcci ii soaitte veadjit nu olu. Lea go oktage du bargiin buohcame borasdávddain? Borasdávdasearvvi neahttasiidduin gávnnat ávkkálaš dieđuid. Dárbbašat go hupmat soapmasiin? Čižžeborasdávdasearvvi mielvásiheaddjit sáhttet dutnje fállat veahki ja doarjaga. Sii leat ieža vásihan čižžeborasdávdda. Jus dus leat jearaldagat dahje háliidat oktavuođa mielvásiheddjiin, de sáhtát ringet midjiide, tlf.nr 21 49 24 79 dahje ohcat dieđuid min neahttsiidduin, www.brystkreftforeningen.no

RUOVTTOLUOTTA ÁRGABEAIVÁI Oallugat dovdet guorosvuođa maŋŋel go dikšun ja dálkkodeapmi lea loahpahuvvon. Guhká leat vásihan čuovvoleami, beroštumi ja ávvira sihke bearrašis, ustibiin ja dearvvašvuođabargiin. Muhto maŋŋel ferte buohcci ieš gávdnat coavzzi árgabeaivvis. Don gii leat oapmahaš, leat erenoamáš mávssolaš juste dán áigodagas. Geahččal buoremus lági mielde movttidit su, hutkat doaimmaid, árvalit vuolgit guossái, finadit bargosajis. Muhto fertet maid dohkkehit ahte sus soaitá leat dárbu vuoiŋŋastit ja fertet váruhit ahte son beassá ja sáhttá váldit buori áiggi. Maŋŋel divššu loahpaheami, soaitá buohcci oažžut garra reakšuvnnaid. Dán dili fertet don váldit duođas ja nu maid dohkkehit ahte ii leat álo miehtebiegga. Seammás fertet maiddái illudit suinna daid háviid go manná bures. Soaittát ieš dovdat dárbbu humadit soapmasiin du vásáhusaid birra. Sáhttá leat ávkkálaš deaivvadit ja humadit eará oapmahaččaiguin geat leat vásihan dan seamma go don. Čižžeborasdávdasearvi sáhttá du veahkkehit oažžut oktavuođa earáiguin sullii seamma dilis. Váldii buori áiggi ja geahččal dárkilit guldalit maid nubbi lohká Lagasvuohta ja ovddasmoraš lea buorre buohkaide Fertebeahtti gávnnahit mii lea dehálaš dálá eallindilis Čorge jurdagiid vai dieđát mii lea dehálaš juste dál ja mii sáhttá orrut maŋŋelii

ALE MUNNJE MUITAL Ale munnje muital ahte lean nu gievra ahte dán mun gal nagodan go viessu lea cuovkanan Ale munnje muital ahte lean nu čeahppi ahte lean ovdal nagodan dál go buot lea rievdan Ale muital munnje ahte gal dán áigge leat nu čeahpit leat ollen nu guhkás dál go ealán soahtedilis luođaiguin Ale muital munnje ahte gal mun ealán dearvan go hávit leat rahpasat ja bákčasat gaikkodit mu Ale muital munnje ahte Ipmilis lea buot oidnojuvvon go mun ferten iežan mánáid guođđit Ale vikka muitalit munnje nu olu Oainne mu háviid Divtte mu bákčasa beassat du balu čađa Ja baicca leage mu luhtte vártnuheapme ja ráđeheapme Anne Kollbotn diktačoakkáldagas Fortell meg om et lys»

ČIŽŽEBORASDÁVDASEARVI Badjel 3000 olbmo ožžot jahkásaččat čižžeborasdávdda. Čižžeborasdávdasearvi dáhttu sihkkarastit ahte buohkat Norggas geaidda čižžeborasdávda guoská, ožžot aiddolaš diagnose jođánit. Lassin bargá searvi dan ovdii ahte juohkehaš oaččušii individuálalaš heivehuvvon divššu, dálkkodeami ja buori návccaiduhttin-fálaldaga. Searvi doaimmaha earret eará mielvásiheaddjifálaldaga miehtá Norgga, jođiha badjel 50 báikkálaš searvvi ja lágida ávkkálaš kurššaid ja deaivvadeamiid. Čižžeborasdávdasearvvis lea čatnaseapmi Borasdávdasearvái assosierejuvvon miellahttovuođa bokte. Dát ovttasbargaba jahkásaš Rosa Sløyfe-akšuvnna lágidemiin golggotmánus. 2019 GOVVA: KJELL HARALD SÆTHER Jus háliidat dieđihit iežat Čižžeborasdávdasearvvi miellahttun dahje jus dus leat jearaldagat min mielvásiheaddji fálaldaga birra, de sáhtát lohkat min neahttasiidduid, www.brystkreftforeningen.no. Maiddái mielvásiheaddjit ja báikkálaš servviid luohttámušolbmot váldet vuostá sisadieđihemiid. Jus háliidat doarjut searvvi barggu, sáhtát geavahit Vipps 98087 dahje álggahit ruhtačoagginakšuvnna Facebookas. BRYSTKREFTFORENINGEN Norwegian Breast Cancer Society Telefuvdna: +47 21 49 24 79 Šleađgaboasta: post@brystkreftforeningen.no Čujuhus: Øvre Vollgt. 11 0158 Oslo Boastačujuhus: P.b. 78 Sentrum 0101 Oslo Interneahtta: www.brystkreftforeningen.no Facebook: www.facebook.com/brystkreft Støtt oss med 98087 Vipps-nummer