OAHPPOPLÁNA Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin- Čiekŋudeapmi árbevirolaš máhtus ja sámi kultuvrras 30 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivra dohkkehan 19.01.21 áššis 7/21, Public áššenr. 21/00036-1. Ođastuvvon goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtain 21.01.21, Public áššenr. 21/00036-3.
1. OAHPPOOVTTADAGA NAMMA Sámegillii: Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin čiekŋudeapmi árbevirolaš máhtus ja sámi kultuvrras Dárogillii: Kompetanseheving i barnehagen fordypning i tradisjonell kunnskap og samisk kultur Eaŋgalasgillii: Competence Development in Early Childhood Education Specific Traditional Knowledge and Sámi Culture 2. OPPALAŠ DIEĐUT - OAHPPOVTTADAGA KODA: PED 182 - VIIDODAT: 30 oahppočuoggá - OAHPU LÁGIDEAPMI: Oahppu lágiduvvo geabbilis neahttavuđot oahppun deaivvademiiguin. 3. OAHPPOPLÁNA GULLEVAŠVUOHTA Fállojuvvo gelbbolašvuođalokten kursan mánáidgárdeoahpaheddjiide ja mánáidgárdebargiide. Oahpus lea fágalaš látnjalasvuohta Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu bachelorprográmma máhttoviidodaga MOA 220 Mánáidgárdepedagogihkka čiekŋudeapmi árbevirolaš máhtus ja sámi kultuvrras (30 oč), muhto PED 182 fágas ii leat hárjehallan siskkilduvvon. 4. SISABEASSANGÁIBÁDUSAT Dábálaš sisabeassangáibádusat alitoahpahussii ja sámegielmáhttu. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla/logahaga) dahje reálagelbbolašvuohta. Dasa lassin gáibiduvvo ahte ahte ohcci lea juogo čađahan dahje čađaheame mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu dahje vástideaddji oahpu, dahje ahte ohcci bargá mánáidgárddis. Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200-300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul. 5. OAHPAHUSGIELLA Oahpahusgiella lea davvisámegiella. Soames logaldallamat sáhttet leat eará sámegielaide, dahje skandinávagillii. 2
Lohkanmearri lea sáme-, dáro-, ruoŧa- ja/dahje eŋgelasgillii. Čálalaš barggut/eksámenbarggut čállojuvvojit sámegillii. 6. SISDOALLU Oahppu fátmmasta sámi mánáidgárdebargi ámmáha dieđu ja hutkás ovdánahttinmáhtu. Oahppofálaldat addá studeanttaide vejolašvuođa čiekŋudit árbevirolaš ja dálá kultuvrralaš doaimmaide. Oahpus deattuhuvvojit kultuvrralaš ja sosiála bistevašvuohta, luondu ja olbmo birgen. Guovddážis leat máŋggakultuvrralaš perspektiivvat. Čađahuvvon máhttoviidodatfáttát galget leat vuođđun ovttaskas studeantta dahje joavkku válljen čiekŋudeapmái. Oahpus prošeaktabargu lea stuorra oassi ja studeanttat galget guorahallet pedagogalaš perspektiivva vuođul sin válljen fáttá árbevirolaš máhtu siskkobealde, masa sis alddis lea beroštupmi. Prošeakta sáhttá čađahit akto dahje joavkkus. 7. OAHPPANJOKSOSAT Studeanta olaha čuovvovaš oahppanjoksosiid: Máhttu ja diehtu: Studeanta máhttá árvvoštallat ja guorahallat sámi mánáidgárddi saji ja doaimma otná servodagas máhttá kritihkalaččat árvvoštallat mo sáhttit ovdánahttit sámi mánáidgárddiid doaimmaid ovttas earret eará mielbargiiguin, mánáiguin, váhnenovddasteddjiiguin ja eará servodaga ja organisašuvnna ovddasvástideddjiiguin máhttá árvvoštallat, suokkardallat, čilget ja praktihkas geavahit árbedieđu, árbevirolaš máhttu, árvvuid ja báikkálaš gálduid dálá árgabeaivvis sámi mánáidgárddiin máhttá kritihkalaččat árvvoštallat ja buohtastahttit árgabeaivvi doaimmaid sámi mánáidgárddis, máŋggagielat, kultuvrralaš ja eamiálbmotperspektiivvain. Gálggat: Studeanta máhttá ehtalaččat ja fágalaččat analyseret ja reflekteret kultuvrralaš girjáivuođa vuođđogažaldagaid sámi ja eamiálbmotperspektiivvas, ja dan gaskkustit didaktihkalaš ovdánahttin- ja dutkanbargguide mánáidgárddis atnit digitála reaidduid ávkin mánáidgárdedoaimmain ja erenoamážiid ovdánahttindoaimmain plánet, čađahit, árvvoštallat ja dokumenteret pedagogalaš ovdánahttinprošeavtta. Oppalaš gelbbolašvuohta: Studeanta galgá dovdat sámiid ja eará eamiálbmogiid dieđu ja máhtu máná bajásgeassimis ja bajásšaddandiliin galgá dovdat áigeguovdilis pedagogalaš ja oahppodieđalaš dieđu máŋggagielat ja -kultuvrralaš mánáidgárdediskurssain 3
máhttá guorahallat ja reflekteret kritihkalaččat ámmátlaš ja ehtalaš hástalusaid pedagogalaš barggus mánáid oahppamis, stoahkamis, ahtanuššamis ja ovdáneamis demokratiija, ovttaárvosašvuođa- ja dásseárvoáddejumi vuođul. 8. OAHPAHAN- JA OAHPPANVUOGIT Fága čađahuvvo ovtta lohkanbajis. Geabbilisoahppan, namalassii neahttadoarjja oahppan lea fága vuođđun čađaheamis. Canvas lea gulahallanreaidu ja oahpu virtuála klássalatnja, gos leat bargobihttát, logaldallamat, bargogáibádusat ja buot dieđut mat gusket oahpaheapmái. Áviisa- ja bloggačállin leat oassin oahppanvugiin. Studeanta galgá aktiivvalaččat oassálastit fágalaš digaštallamiidda digitála joavkku forumiin (blogga, forum, aviisa) govaid/filmmaid ja teavstta bokte. Doaimmat deaivvademiid gaskkas ja bagadallamat leat geatnegahtton, ja vurdojuvvo ahte studeantta oassálastá aktiivvalaččat daidda. Fága bargovugiid ja oahppanstrategiijaid vuođul galgá studeanta joksat oahppanjoksosiid. 9. GÁIBÁDUSAT BEASSAT EKSÁMENII Studeanta galgá čállit njeallje čállosa mat galget leat dohkkehuvvon plánet, ráhkadit ja ovdanbuktit oahpponeavvu válljejuvvon digitála reaidduin lohkkat mielstudeanttaid čállosiid ja kommenteret daid siskkáldas semináražis allaskuvllas čállit ja oažžut dohkkehuvvot dutkan- ja ovdánahttinprošeaktaplána mearriduvvon gáibádusaid vuođul plánet ja čađahit ovdánahttin- ja dutkanprošeavtta. 10. EKSÁMEN Eksámenis leat golbma oasi: 1. Oktagaslaš 5 beaivásaš čálalaš ruovttueksámen 2. Dutkan- ja ovdánahttinprošeavtta ovdanbuktin almmolaš semináras, man studeanttajoavku pláne ja čađaha. Ovdanbuktimii 20 minuhta juohke studentii/ 30 minuhta juohke jovkui. 3. Oktagaslaš ságastallan sensoriiguin maŋŋel seminára, 15 minuhta juohke studentii. Eksámen árvvoštallojuvvo ECTS vuogádaga mielde, mas lea A buoremus árvosátni ja E lea heajumus. F mearkkaša ahte studeanta ii leat ceavzán. 11. SÁHTTÁGO PRIVATISTA VÁLDIT DÁN FÁGA/MÁHTTOVIIDODAGA? Ii leat vejolaš. 12. KVALITEHTASIHKKARASTIN Čujuhuvvo Sámi allaskuvlla kvalitehtasihkkarastinvuogádahkii (geahča prográmmaplána) ja dasa makkár vejolašvuođat ja geatnegasvuođat studeanttain lea árvvoštallat Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid ja bálvalusaid kvalitehta. 4
Studeantadásis oahppu árvvoštallojuvvo evaluerenčoahkkimis, ja studeanttat devdet árvvoštallanskovi oahpu loahpahettiin. Ásahusdásis oahppu árvvoštallojuvvo studeantaárvvoštallamiid, sensorraporttaid ja fágaraportta vuođul. 13. LOHKANMEARRI Sámegielat ja eŋgelasgielat lohkanmearri lea buot studeanttaide Dárogielat ja suomagielat lohkanmeari studeanttat válljejit ieža Studeanta ráhkada ovttasráđiin fágaoahpaheddjiiguin sierra lohkanmearrelisttu, mas leat gaskal 600 1000 siiddu. Lohkanmearrelistu galgá dohkkehuvvot. Aleksandersen, L. 2006: Gárdun- Beazedievvá mánáidgárdi gárdume. Kárášjohka: Davvi Girji. Abrahamsen, G., Röthle, M., Haugen, S., & Løkken, G. 2005: Småbarnspedagogikk : fenomenologiske og estetiske tilnærminger. Oslo: Cappelen akademisk forl. Kapt. 8. (15 s.) Aikio, A. 2000: Olbmo ovdáneapmi. Davvi Girji. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin.) Aikio, A. 2009: Oahpponeavvo- ja oahppoplánaoahpahus Sámi allaskuvllas. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1 2, 2009. s. 7 23 (16 s.) Aikio, A. 2010: Olmmošhan gal birge - áššit mat ovddidit birgema. Kárášjohka: ČálliidLágádus. (161 s.) Aikio-Puoskari, Ulla 2008: Sámi servvodaga dutki dieđalaš vai politihkalaš bargi? Girjjis: Jelena Porsanger (váldodoaim.), Outi Kilpimaa ja Nils Oskal (doaim.). Sámi dieđalaš áigečála, 1/2008, s. 3 13. (11 s.) Aili Helenius & Leena Lummelahti 2013: Leikin käsikirja. Jyväskylä: PS-kustannus. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Askland, L. 2011: Kontakt med barn - innføring i førskolelærerens arbeid på grunnlag av observasjon (2. utg. ed.). Oslo: Gyldendal akademisk. Kapt. 3 ja 4 (62 s.) Askland, L. & Rossholt, N. 2009: Kjønnsdiskurser i barnehagen: mening, makt, medvirkning. Bergen: Fagbokforl. (Válljejuvvon siidot, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Askland, L., & Sataøen, S. O. 2013: Utviklingspsykologiske perspektiv på barns oppvekst (3. utg. ed.). Oslo: Gyldendal akademisk. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Barker, J., Fienup-Riordan 2010: Yupiit Yuraryarait Yup`ik Ways of Dancing. University of Alaska Press. Fairbanks. (s 205 2018, 13s) (Digigiissás.) Balto, A. 2008: Sámi oahpaheaddjit sirdet árbevirolaš kultuvrra boahttevaš buolvvaide: dekoloniserema akšuvdnadutkamuš Ruoŧa beale Sámis. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. (118 s.) Balto, A., Østmo L. 2009: Mánggakultuvrralašvuođa oahpu sámáidahttin Sámi allaskuvllas. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1-2, 2009. s. 25 44 (19 s.) Balto, A; Kuhmunen G 2014: Máhttáhit iežamet ja earáid Kárášjohka: ČalliidLágádus (150 s.) Bergstrøm, G. G. 2001: Tradisjonell kunnskap og modernitet. Mastergradsoppgave i samfunnsvitenskap. Universitetet i Tromsø. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Broström, S., Lafton, T., Letnes, M-A 2014: Barnehagedidaktikk- en dynamisk og flerfaglig 5
tilnærming. Akademika. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Buaas, E. H. 2009: Med himmelen som tak: barns skapende lek utendørs (3. utg. ed.). Oslo: Universitetsforlaget (152 s.) Cannella, G. S., & Viruru, R. 2004: Childhood and postcolonization: power, education and contemporary practice. London: RoutledgeFalmer. Kapt 1 (19 s.) (Digigiissás.) Dahlberg, Gunilla & Moss, Peter. (2005). Ethics and politics in early childhood education. RoutledgeFalmer. London and New York. Kapt. 5.(23 s.). (Digigiissás.) Eira-Gaup, I. E. 2008: Sámi vuogi mielde: samisk blikk på barnehagen. Mastergradsoppgave i praktisk kunnskap - Høgskolen i Bodø. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Ekho, N. & Ottokie, U. 2000: Childrearing Practices. Interviewing Inuit Elders, v 3. Kapt. 5, (8 s.) (Digigiissás.) Ertresvåg, S. og Roland, P. (2013) Ledelse av endringsarbeid i barnehagen. Oslo. Gyldendal Akademisk (189 s.) Foss, E., & Lillemyr, O. F. 2013: Til barnas beste: veier til omsorg og lek, læring og danning. Oslo: Gyldendal akademisk. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Gaup, E. U. 2009: Duovdagiid giella - Bálggescuovga lunddolas oahppanarenaid ozadettiin sámegiela oahpahusa olis. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1 2, 2009. s. 46 61 (15 s.). Gaup, K. E. 2001: Girjjo-Gárjjo: muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat : sámegiella vuosttaš- ja nubbingiellan vuođđoskuvlii. Kárášjohka: Davvi girji. S.86 111 (25 s.) Guttorm, Gunvor 2010: Árbediehtu, Álgoálbmotdiehtu ja Duodji. Duodjáris duojárat: duddjon ealiha duodjedigaštallama : artihkalčoakkáldat, Karášjohka: Davvi Girji 2010. (24 s.) Hujala, E. & Turja, L. 2011: Varhaiskasvatuksen käsikirja. Jyväskylä: PS-kustannus. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Hætta, S. & Aleksandersen, L. 2006: Juoŋasteapmi. Kárášjohka: Davvi Girji. Jannok Nutti, Y. 2009: Sámi árbevirolaš matematihka diehtu ja máhttu : Akšuvdnadutkamin sámeskuvllas. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1 2, 2009. s. 106 119 (14 s.). Johansson, E., & Jahr, M.-C. 2013: Små barns læring: møter mellom barn og voksne i barnehagen. Oslo: Gyldendal akademisk. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Joks, Solveig 2008:Boazodoallu - eallinvuogi máhtut. Sámi dieđalaš áigečála. 2/2008: 21 36. (15 s.) Joks, Solveig 2005: Boazosámi nissonolbmot - oaidnemeahttun geađgejuolgi. Sámi dieđalaš Áigečála. 1/2005. Karila, K. & Lipponen, L (2013). Varhaiskasvatuksen pedagogiikka. Tampere: Vastapaino. Kind, S. 2010: Art Encounters: Movements in the Visual Arts and Early Childhood Education. Veronica Pacini-Ketchabaw (doaimm.), Flows, rhythms, and intensities of early childhood education curriculum. (Vol. 45). New Yourk: Peter Lang. XVIII, 206. (16 s) Kolle, T., Ulla, B., & Larsen, A. S. (2010). Pedagogisk dokumentasjon: inspirasjoner til bevegelige praksiser. Bergen: Fagbokforlaget. (122 s.) Kuokkanen, Rauna 2008: Sámenissonat, árbevierru ja veahkaválddi hámit. Girjjis: Jelena Porsanger (váldodoaim.), Outi Kilpimaa ja Nils Oskal (doaim.). Sámi dieđalaš áigečála, 1/2008, s. 28 50. (22 s.) Lauhamaa, P. 2009: Sámi vuolggasaji nannen oahpahusas rituála guovddážis. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1 2, 2009. s. 76 89 (13 s.). Mostad, Skandsen, Wærness & Lindvig 2013: Entusiasme for endring i barnehagen. Gyldendal forlag. (200 s.) Nordin-Jonsson, Å. 2010: Árbediehtu samiskt kulturav och traditionell kunskap, Sametinget, Kiruna, Centrum för biologisk mångfald, Uppsala. S. 14 71 (57 sider) Nutti, L. 2014: Samiske elever en del av skolens mangfold. Kulturelt og etnisk elevmangfold i skolen 6
Moen, B. (red.). Fagbokforlaget. Otterstad, A. M., & Rhedding - Jones, J. 2011: Barnehagepedagogiske diskurser. Oslo: Universitetsforl. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Otterstad, A.M., & Rossholt, N 2012: Barnehagelærerutdanningens kompleksitet, Bevegelser i faglige perspektiver. Kap. 14. (23 s). Palmer, A. 2012: Uppføljning, utvärdering och utvekling i förskolan Pedagogisk dokumentasjon. Skolverket. (65 s). Porsanger, J. & Guttorm, G. 2011: Working wiht Traditional Knowledge: Communities, Institutions, Information Systems, Law and Ethics. s. 261 276. (15 s.) (Digigiissás.) Rodgers, T., Dickson, J., Patton, M. & Duffy, L. 1999: Subsistence and Contaminants. Sharing Our Pathways, vol4, Issue 4. s. 7 11. (Newsletter) (Digigiissás.) Smith, L. T. 1999: Decolonizing methodologies: research and indigenous peoples. London: Zed Books. S. 19 25. (6 s.) (Digigiissás.) Storjord, M. H. 2008: Barnehagebarns liv i en samisk kontekst: en arena for kulturell meningsskaping. Universitetet i Tromsø, Det samfunnsvitenskapelige fakultet, Institutt for pedagogikk og lærerutdanning, Tromsø. s. 178 182. (4 s.) (Digigiissás.) Triumf, Rauna 2009: Muitalusažat láidestit duodjeoahppamii ja oahpaheapmái. Sámis. Sámi čálakultuvrralaš áigečála nr.5 čakčamánnu 2009. s. 6 11. (6 s) Tuhiwai Smith, Linda 1999: Decolonizing methodologies: research and indigenous peoples. London: Zed Books. (Válljejuvvon siiddut.) Utsi, P. M. 2007: Traditionell kunskap och sedvänjor inom den samiska kulturen relaterat till bevarande och hållbart nyttjande av biologisk mångfald. Kiruna: Sametinget. S. 25 29 (4 s.) http://www.slu.se/global/externwebben/centrumbildningar- Wilhelmsen, I. G. & Aleksandersen, L. 2006: Juoŋasteapmi. Kárášjohka: Davvi girji. Öhman, M. 2012: Det viktigste er å få leke. Oslo: Pedagogisk forum. Öhman, M. 2011: Det viktigaste är att få leka. Liber. 7