O asreivve sisdoallu: Fágalaš jo iheaddji Ándde Sara lea leamaš Eamiálbmotfierpmádaga fágalaš jo iheaddji. Evaluerenseminára ak amánu 19. b. 2001 lágiduvvui Eamiálbmotfierpmádaga evaluerenseminára Romssas. Guovddášjoavkkuid raporttat Dás ilget maid guovddášjoavkkut leat bargan prošeaktaáigodagas. Fágalaš jo iheaddji Eamiálbmotfierpmádat - miellagiddevaš ja ávkkálaš ovttasbargoprošeakta Eamiálbmotfierpmádat lea prošeakta maid Romssa universitehta Sámi dutkamiid guovddáš, Sámi allaskuvla ja Sámi Instituhtta álggahedje 1.10.1997. Prošeavtta lea Norgga dutkanrá i ruhtadan. Prošeaktaáigodagas leat prošeavttas leamaš badjelaš 2 miljovnna norgga ruvnno. Prošeakta heaittihuvvui formálala at 30.9.2001. 1998:s, 1999:s ja 2000:s juolludii Guovllu- ja gielddadepartementa doarjaga Eamiálbmotfierpmádaga állingoddái. Ovttasbargobealála at lea prošeavtta bokte o on vásáhusaid má¹gga suorggis. Ánde Somby, Sámi dutkamiid guovddá is, lei álggos fágalaš jo iheaddjin ja dan barggu son doaimmahii hirbmat bures. Prošeaktaáigodaga loahpas lean mun, gii barggan Sámi Instituhtas, leamaš fágalaš jo iheaddjin. Joatkevašvuo a leat bisuhan dutkanjo iheaddji Ole Henrik Magga dárkilis ja ulbmilaš barggu bokte, ja stivrenjoavkku ja állingotti barggu bokte. állingoddi lea sirddašan. Vuosttaš áigodagas lei állingoddi Sámi Instituhtas. Sámi dutkamiid guovddáš lea gis dan ma¹emus áigodagas doaimmahan állingotti hirbmat bures. Giitu buohkaide. Ovttasbargu lea maiddái láidestan dutkama oktavuo as. Dás namuhan o odandoaimmaid, dutkankurssaid, guovddášjoavkkuid vuo omateriála ja ahte Eamiálbmotfierpmádat lea viidáset fiervrridan Sámi die alaš áige állaga. Prošeakta lea gállán muohttaga ja bagadan movt sáhttá prošeavtta viidáset fievrridit. Fierpmádaga má¹ga raportta ájehit ahte formáliserejuvvon ovttasbargofierpmádat lea ávkkálaš sihke veahkkeneavvun ja vuohkin atnat oktavuo aid dutkiid gaskka má¹gga dutkan- ja ovddidansuorggis. Dál lea ásahusaid duohken gávnnahit áigot go joatkit prošeavttain. Šállošahtti lea sihke divrras ja gáibida ollu bargonávccaid doaimmahit fierpmádaga. Bistevaš ruhtadoarjagiid haga, lassin dasa maid ovttasbargoásáhusat ie a nagodit juolludit dása, dáidá prošeakta heaittihuvvot? Fágalaš jo iheaddji gii luohpá barggus áv uha bealála aid fas deaivvadit árvvoštallan dihte joatkit Eamiálbmotfierpmádagain ja viiddidit dan vai šattašii fágalaš eamiálbmotfierpmádahkan, álggos davviriikkalaš dásis ja ma¹¹il árvvoštallat galgá go vel viiddidit eambbo. Giittán maid seammás buohkaid geat luohttevašvuo ain leat dorjon mu. Giitu buori ovttasbarggus. Ándde Sara andde.sara@nsi.no 1
Eamiálbmotfierpmádat Norgga dutkanrá i lea njeallje jagi ruhtadan Eamiálbmotfierpmádaga. Ulbmilin lea leamaš ovddidit sámi ja eamiálbmotdutkama mas lea mearkkašupmi sámi kultuvrra ja dan materiálavuo u seailluheapmái. Leat deattuhan movttiidahttit dutkamii ja dutkiid o odeapmái. Lea maiddái leamaš dea¼alaš ovddidit gulahallama dutkiid gaskka, ja movttiidahttit eambbo geavahit sámegiela dutkamis ja dutkangaskkusteamis. Eamiálbmotfierpmádat lea leamaš mielde nanneme diehtojuohkima sámi servodaga ja eamiálbmogiid birra. Mii leat maiddái deattuhan dutkama organiserema ja stivrema, ovddidan dihte dásseárvvu sámiid ja eará álbmogiid gaskka. Dát doaibma lea leamaš fierpmádatovttasbargu Romssa universitehta, Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta gaskka. Dát golbma ásahusa leat leamaš fierpmádaga guovddášásahusat. Ásahusat leat nammadan stivrenjoavkku mas lea leamaš lahttu juohke golmma guovddášásahusas. Golggotmánu 1997 biddjui Ole Henrik Magga beallevirgái dutkanjo iheaddjin. Dán virggis lea son leamaš a at fierpmádatáigodagas. Dutkanjo iheaddji doaimmat leat leamaš adnon gulahallandoaimmaide, láidestandoaimmaide ja fágalaš ovddideapmái. Prošeavtta gár es ruhtadilli lea goazahan fierpmádaga doaimmaid. Earret stivrenjoavkku oahkkimiid ii leat guovddášásahusain leamaš rá i oahkkinastit earábirrasiiguin. Prošeaktaáigodaga loahpas fertiimet maiddái šluhttet plánejuvvon doavttergrádakurssa gár es ruhtadili gea il. Evaluerenseminára Golggotmánu 19. b. lágiduvvui Eamiálbmotfierpmádaga evaluerenseminára. Semináras oasálaste Norgga dutkanrá i ovddasteaddjit ja birrasii 30 olbmo guovddášásahusain. Dutkanjo iheaddji Ole Henrik Magga álggahii muitalit makkár doaimmaid Eamiálbmotfierpmádat lea álggahan. Dás son ilgii daid iešgu etge guovddášjoavkkuid bargguid, eará dutkanprošeavttaid maidda Eamiálbmotfierpmádat lea searvan, semináraid ja kurssaid mat leat lágiduvvon fierpmádaga olis, o odandoaimmaid, sámi die alaš áige állaga, diehtojuohkindoaimmaid ja dutkandokumenterenprošeavtta mii lea interneahtas. oahkkáigeasus bo ii ielgasit ovdan ahte hálidiv ii viidáset fievrridit Eamiálbmotfierpmádatovttasbarggu. Ovttasbarggu berrešii viidáset fievrridit guovddášjoavkkuid bokte. Bajitdási fierpmádatovttasbarggu berrešii maid viidáset fievrridit. Mii guoská dasa geas lea ovddasvástádus viidáset uovvoleapmái, de ledje ovttaoaivilis ahte Sámi Instituhtta buoremusat heivešii koordinerenovttadahkan. Jus Sámi Instituhtta válddášii badjelasas koordinerendoaimma, de boa ášii davviriikkalaš perspektiiva buorebut oidnosii, ja de sáhtášii láh it saji viiddis davviriikkalaš sámi dutkanovttasbargguide. Sámi Instituhtta die ihii hui ielgasit ahte jus Sámi Instituhtta galgá váldit badjelasas koordineren- ja állingoddeovddasvástádusa, de dat eaktuda olgguldas ruhtadeapmi. Guovddášjoavkkuid raporttat Dás vuollelis ilget maid guovddášjoavkkut leat bargan prošeaktaáigodagas. Guoládatsámegiella Ole Henrik Magga bokte Guoládatsámegielas váilot fágaolbmot, oahpahus ja vuo omateriála. Guovddášjoavkkus leat professor Ole Henrik Magga, Sámi allaskuvla (jo iheaddji); Jelena Sergejeva, Romssa universitehta; ja professor Pekka Sammallahti, Oulu universitehtta. Sergejeva lea leamaš mielde pláneme ja jo iheame seminára Lujávrris guoládatsámegiela giellagáhttema birra. Dál leat oaggime ja báddeme guoládatsámegiela ájánasaid, ja láh ime eanet dutkamii ja geavatlaš giellabargguide. ole.henrik.magga@samiskhs.no Sámegiella servodagas Ole Henrik Magga bokte Prošeavtta váldojurdda lea kártet sámegiela dili Davviriikkain ja Ruoššas. Politihkalaš digaštallamiin uo ilit dávjá ga aldagat gallis hupmet sámegiela. Vástádusat šaddet álohii dušše gáttut go sámegiela dili servodagas eat dovdda nu bures. Norggabealde ohkkejedje die uid dáid áššiid birra 1970 olmmoš- ja ásodatlohkama oktavuo as. Wilhelm Aubert gie ahalai daid die uid 1978:s. Sámi deaivvadansajiin dovddahit dávjá ahte dárbbašit buoret diehtovuo u sámegiela birra. Leat ohcan ruhtadoarjagiid Norgga dutkanrá is, Guovllu- ja gielddadepartementtas, Sámedikkis ja Humanisttalaš dutkama davviriikkalaš ovttasbargolávdegottis (NOS-H). Norgga dutkanrá i lea juolludan doarjaga ovdaprošektii man ulbmil lea 2
kártet dan materiála mii gávdno sámi giellasosiologalaš dilálašvuo ain Norggas, Ruo¼as, Suomas ja Ruoššas. Váldoprošeaktaplána galgá maid ráhkaduvvot. Fágalaš prošeaktajoavkkus leat doseanta Tove Skutnabb-Kangas, Roskilde universitehta, Danmárku; dutki Elina Helander, Lappi universitehta, Suopma; doseanta Mikal Svonni, Upmi universitehtta, Ruo¼¼a; allaskuvlaoahpaheaddji Torkel Rasmussen, Sámi allaskuvla, Norga; ja professor Ole Henrik Magga, Sámi allaskuvla, Norga. Magga ja Skutnabb-Kangas leaba ovttas almmuhan artihkkala «The Saami Languages. The present and the Future» áige állagis Cultural Survival Quarterly. World Report on the Rights of Indigenous Peoples and Ethnic Minorities Vol. 25, Issue 2 2001. Soai leaba maid Ruo¼as almmuheame stuorábuš artihkkala man namma lea «To be born, live and die in one s own language - but how?». ole.henrik.magga@samiskhs.no Sámi giellateknologiija Nils Jernslettena bokte Guovddášjoavkkus ledje álggos professor Nils Jernsletten (jo iheaddji) ja dutki Trond Trosterud, goappašagat Romssa universitehtas; vuosttašlektor Nils Øyvind Helander, Sámi allaskuvla; ja Sámi Instituhta ovddasteaddji. Prošeavtta ulbmil lea ráhkadit ovdosiid giellateknologiija vuo o uolmmaide: teakstakorpusat maid mašiidna sáhttá lohkat, ma¹olassátnegirjjit, frekveansasátnelisttut ja giellaoahpalaš analyserenneavvut (morfologalaš ja syntávssalaš parserat). Prošeakta galgá maiddái kártet resurssaid mat gávdnojit ja gárvet muhtun osiid prošeavttas. ohkken dihte resurssaid álggahanmuttus lea guovddášjoavku vuoruhan álggos bargat davvisámegielain. Norgga dutkanrá i lea ruhtadan prošeavtta ja dutkanbarggut leat álggahuvvon Romssa universitehtas. Lassin gielladie alaš beliide lea dutkanbargu maiddái ávkin bargui fievrridit sámegiela Linuxii ja Unixii (boallobeavdestivrran, sorteren og fonttat). Prošeaktabarggu bohtosat šaddet lingvisttalaš vuo un iešgu etlágan gielladie alaš veahkkeneavvuide, ovdamearkka dihte sátnedivvunprográmmaide, interaktiivvalaš pedagogalaš prográmmaide, ja dihtorvuo uduvvon terminologalaš ja leksiográfalaš bargguide. Gulahallanolmmoš: trond.trosterud@hum.uit.no Boazodoalloservodat Svein Jentofta bokte Lea ain dea¼alaš nannet die uid bohccobiologiija ja luonddu birra. Seammás dárbbašuvvojit eambbo die ut boazoealáhusa olbmuid birra. Lea vuo uduvvon guovddášjoavku mas leat professor Svein Jentoft (jo iheaddji), Romssa universitehta; studeanta ja boazoeaiggát Tove-Lill Labahå; boazoeaiggát Astrid Turi Gaup; seniordutki Nils Oskal ja direktevra Johan Klemet Kalstad, goappašagat Sámi Instituhtas. Joavkku barggu guovddá is leat uolmmat mat gusket oppala at boazodolloservodaga ovdáneapmái, boazodoalu nuppástuhttimii ja hálddašandoaimmaide mat leat álggahuvvon sihkkarastit ahte guohtoneatnamat eai goariduvvo. Joavku lea dán suorggis ráhkadan dutkanprográmmaevttohusa ja konkrehta prošeaktaevttohusaid. sveinj@sv.uit.no Iešmearrideami ráh amušat, politihkalaš organiseren ja ásahusaid huksen Else Grete Broderstad bokte Guovddášjoavkku ulbmil lea vuostta ettiin leamaš uvgehit áššiid mat gusket sámiid iešmearrideami ráh amušaide, ja sámi organisašuvnnaid ja ásahusaid huksemiidda. Dát dahká dárbbašla an dutkama guovddá ii bidjat sámi politihka instituáliserema ja sámi álbmotválljen orgánaid ásaheami, dutkat sámi organisašuvnnaid bohciideami ja viidát dutkat eamiálbmotvuoigatvuo aid ja politihka riikkaidgaskasaš oktavuo ain. Guovddášjoavku lea maiddái ujuhan doaimmaide mat sáhttet o odit studeanttaid dákkár dutkamiidda. Joavku lea dán rádjái ovdanbuktán muhtun uolmmaid mat sáhttet leat vuo un dutkanprográmmii. uolmmat leat earret eará: dárkileappot ielggadit iešmearridandoahpaga demokratiijateorehtala at. Dát guoská earret eará eamiálbmogiid politihkalaš oasálastima mearkkašupmái, majoritehtaprinsihpa ja permanenta minoritehta-doahpaga gaskavuo aide, áššiide mat gusket válddalastima lágatlaš áidosiidda, erohussii gaskal unnitlogu álbmogiid ja eamiálbmogiid, ja iešgu etlágan riektevuogádagaide ja eamiálbmogiid vejolašvuo aide ásahit iešmearridanortnegiid. sámepolitihkalaš instituáliseren, hukset bistevaš politihkalaš ásahusaid mat leat oassin eará stáhtalaš stivrenvuogádagain. Iešgu etlágan geah ansajit sámi álbmotválljen orgánaide, dás sámi jienastuslohku ja dasa searvan, nissonolbmuid vejolašvuohta válljejuvvot, biire- ja áirrasjuohku, ja Sámedikki gelbbolašvuo a ovddideapmi. Dán oktavuo as lea 3
maiddái oktasaš sámi ovttasbargu dea¼alaš dutkanfáddá. organisášuvnnaid ovdáneami - mii movttiidahttá sámi organisašuvnnaid ovdáneapmái ja makkár rievdamiid oaidnit dál organisašuvdnaminstariin? almmolašvuo a rolla. Makkár eavttut ja vejolašvuo at leat albmaládje ságastallat majoritehta ja eamiálbmotminoritehta gaskavuo aid birra? Geat besset almmolaš ságastallansajiide ja makkár árvu lea sámegielas dáin oktavuo ain? Nášunálstáhta mii lea rievdame lea šaddan vuolggasadjin geah at eamiálbmotpolitihka ovdáneami. Vuostta ettiin lea eamiálbmotpolitihkka deaivvadansadji eamiálbmogiid ja stáhta ovttasbargguide. Nuppi dáfus lea eamiálbmogiin erenoamáš árvu riikkaidgaskasa at ja álbmotrievttis. Dát lea boa us o aáigásaš eamiálbmotlihkadusas mii lea uvgehan ja divvon ga aldagaid stáhta eamiálbmotpolitihka lobálašvuhtii, juoga maid sáhttá govvidit sámi politihka ovdánemiin. Guovddá is lea sámi politihka instituáliseren, govviduvvon sámi álbmotválljen orgánaid ásaheami ja sámi organisašuvnnaid ovdáneami bokte. Ahte dutkama guovddá is leat oppala at eamiálbmotorganisašuvnnat dahje erenoamá it sámi organisašuvnnat, sáhttá leat vuolggasadjin dutkat proseassaid gos stáhtalaš ja ii-stáhtalaš bealit ovttasbarget. Deattuhit maiddái dea¼alašvuo a dutkat almmolaš ságastallamiid, le et dál nášunálstáhta siskkobealde dahje oassin riikkaidgaskasaš proseassain. Muhtun áššit, dego olmmošvuoigatvuo anorpmat, leat avgadeappot mearriduvvon go eará áššit, juoga mii gáibida láhkavuo uduvvon áidosiid mat hehttejit eanet dahje unnit summalis politihka. Guovddášjoavkkus leat stipendiáhtta Else Grete Broderstad (jo iheaddji), ja amanuensa Regnor Jernsletten, goappašagat Romssa universitehtas; ja seniordutki Nils Oskal, Sámi Instituhtta. else.g.broderstad@sami.uit.no Vieruiduvvon luonddugeavaheapmi ja vuoigatvuo at Kirsti Strøm Bull bokte Lea hui dea¼alaš duo aštit luonddugeavaheami sámi guovlluin. Dát guoská sihke ovddeš ja dálá luonddugeavaheapmái. Mii oaidnit dávjá riektenákkuin ahte sámit vuoittáhallet go eai nagot doarvái bures duo aštit luonddugeavaheamiset. Norgga duopmostuolut eai oainne dán luonddugeavaheami historjjálaš materiálain, ja jus dasa sáhttá ujuhit, de dat lea bie gguid iige doarvái oktilaš ahte attášii vuoigatvuo aid. Juristtat lávejit dadjat ahte riektenákkuin lea dávjá 90 proseantta duohtavuohta ja 10 proseantta riektenjuolggadusat. Jus it nagot duo aštit duohtavuo a, de ii ávkkut vaikko riektenjuolggadusat dorjjošedje du. Dan dihte lea hirbmat dea¼alaš almmustuhttit luonddugeavaheami ja dan jo ánepmosit! Norgala ain leat ovdamunit go galget duo aštit luonddugeavaheamiset. Leat má¹ggalágan duo aštusat: almmolaš ielggadeamit, riektenákkut, historjjálaš dutkosat, giligirjjit ja eará báikegoddehistorjjálaš barggut. Sullasaš materiálaid lea áibbas dárbbašlaš ohkket almmustuhttin dihte sámiid luonddugeavaheami. Dákkáraš barggut eai da i bahábut adnojuvvo dutkamin. Sivvan dasa lea várra ahte mu ui Norggas eai váillat dákkár dokumentašuvnna. Gáldut leat rahpaseabbot, ja dutki sáhttá mannat njuolga gálduide ja dulkot daid. Muhto sámi dilli lea áibbas eará. Dás lea sáhka oainnusin dahkat juoidá mii lea leamaš oaidnemeahttun, ja dan ferte doapmat dahkat ovdal go lea beare ma¹¹it. Dokumenteret luonddugeavaheami eai nagot, eaige galgga dutkit akto dahkat. Min mielas lea hui dea¼alaš barggahit báikkálaš olbmuid. Nugo ovdala as juo namuhuvvon, de leat mu ui Norggas ohkken ollu báikkálaš historjjá báikkálaš historjáservviid ja giligirjebargguid bokte. Dákkár árbevierru ii leat má¹gga siva dihte leamaš sámi guovlluin. Mii evttohit dan dihte dákkár bargguid álggahit báikkálaš dásiin, ja mii doaivut ahte dákkár bargguide lea stuora beroštupmi. Mii diehtit ie amet dutkamiin ahte ollu olbmuin lea ollu diehtu das movt sin bearrašat lea geavahan meahci. Dáid die uid berre oa ut báhpira nala. Bargoseminára boahtte jagi Sámi Instituhtta pláne boahtte jagi lágidit bargoseminára olbmuide geat iešgu etládje hálidit kártet sámi guovlluid historjjálaš geavaheami. kirsti.strom.bull@nsi.no Skuvladutkan Vuokko Hirvonen bokte Sámegiela ja sámi áddejumi fievrrideapmi sámi skuvlii (O97 S). Sámi allaskuvla lea searvan riikkaviidosaš Reforbma 97 evaluerendutkamii, mas allaskuvlla bargun lea evalueret Sámi oahppoplána (O97 S) ollašuvvama erenoamá it sámegiela hálddašanguovllus Norggas. Evaluerenprošeavtta namma lea Sámegiela ja sámi áddejumi fievrrideapmi sámi skuvlii ja dat lea oassin Norgga dutkanrá i ruhtadan Reforbma 97 - evaluerenprográmmas. Sámi allaskuvlla evaluerenprošeakta lea álggahuvvon 1.9.2000 ja bistá gitta 30.6.2003. Dutkanjoavkkus leat buohkanassii 10 Sámi allaskuvlla dutki. Jagi 2001 dutkandoaimmat uovvovaš oasseprošeavttat galget a ahuvvot 2001:s: 4
1. Sámi oahpaheddjiid jurddašeapmi sámi skuvlla birra (vuosttašamanuensa Vuokko Hirvonen ) (2000-2002) 2. Makkár lea oahpponeavvodilli sámi skuvllain (allaskuvlalektor Mai Britt Utsi) 3. Luohkkálatnjadutkan: Sámi oahpaheddjiid bargovuogit (allaskuvlalektor Pigga Lauhamaa) 4. Luonddufágaid sadji o a oahppoplánas ja plána ulbmiliid ollašuhttin (allaskuvlalektor Jan Idar Solbakken) 5. Árbevirolaš sámi máhttu (allaskuvlalektor Mikkel Nils Sara) 6. Vásáhusat sámi-dáru guovttegielatvuo a mihttomeriin (vuosttašamanuensa Jon Todal) Davviriikkalaš sámi skuvladutkiid konferánsa 7. 9.11.01 Evaluerenprošeavtta oktavuo as lágidii Sámi allaskuvla davviriikkalaš sámi skuvladutkiid konferánssa Guovdageainnus 7. 9.11.01. Konferánssas ságastalle sámi skuvladutkama dárbbuin ja hástalusain. Konferánssa olis leat maiddái ásaheame fierpmádaga skuvladutkiide. vuokkoh@samiskhs.no goit jube eambbo oidnosis dál go ovdal. Eamiálbmotfierpmádat hálidii dan dihte láh it gulahallan- ja fierpmádathuksensajiid dán suorggi dutkiide. Ollašuhttin dihte dán lea Eamiálbmotfierpmádat álggos geah alan ielggadit dutkansuorggi dálá dutkama. Áiggi mielde soitet maiddái lágidit oktasaš semináraid, álggahit o a dutkandoaimmaid jnv. Mii leat sádden dutkan ielggadanjearaldaga dušše elektrovnnalaš boastta mielde, ja leat o on sullii 20 vástádusa. Eamálbmotfierpmádagas ii leat dievaslaš listu geaidda jearaldaga liv ii sáhttán sáddet, ja danin leat áv uhan olbmuid sáddet jearaldaga viidáseappot sidjiide geaidda dát guoskkašii. Eanemus vástádusaid leat o on dutkiin geat barget oskkoldathistorjá- ja oskkoldatdie asurggiin. Fáttáid maid leat die ihan midjiide gok et viiddis guovllu, earret eará sámi dološ oskku, risttalašvuo a surggiid ja otná o avuoi¹¹alašvuo a. Eamiálbmotfierpmádat lea o asisorganiserenmuttus. Dassá ii go lea ielgan geas dahje gu e ásahusas lea ovddasvástádus uovvolit dán dutkansuorggi, áv uhit mii buohkaid sáddet viidáseappot dutkan ielggadanjearaldaga. marmyr@sv.uit.no Osku-, eallinoaidno- ja árvoáššedutkan Marit Myrvoll bokte Dán dutkansuorggis ii leat leamaš organiserejuvvon sierra guovddášjoavku nugo dain eará dutkansurggiin lea leamaš. Álggahanmuttus (gos ain leat) leat deattuhan kártet dutkanhivvodaga dáin surggiin: osku, eallinoaidnu ja árvvut, ja oskkoldat ja vuoi¹¹alašvuohta, ovdal ja dál. Ma¹emus nummar Dát lea Eamiálbmotfierpmádaga o asreivve ma¹emus nummar. Dáid ma¹emus jagiid orru beroštupmi dutkansuorgái, ja nu maiddái dutkanhivvodat, lassánan. Dutkansuorgi lea 5