Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin- Čiekŋudeapmi árbevirolaš máhtus ja sámi kultuvrras
|
|
- Marika Alexandra Lakatos
- 3 évvel ezelőtt
- Látták:
Átírás
1 OAHPPOPLÁNA Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin- Čiekŋudeapmi árbevirolaš máhtus ja sámi kultuvrras 30 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivra dohkkehan áššis 7/21, Public áššenr. 21/ Ođastuvvon goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtain , Public áššenr. 21/
2 1. OAHPPOOVTTADAGA NAMMA Sámegillii: Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin čiekŋudeapmi árbevirolaš máhtus ja sámi kultuvrras Dárogillii: Kompetanseheving i barnehagen fordypning i tradisjonell kunnskap og samisk kultur Eaŋgalasgillii: Competence Development in Early Childhood Education Specific Traditional Knowledge and Sámi Culture 2. OPPALAŠ DIEĐUT - OAHPPOVTTADAGA KODA: PED VIIDODAT: 30 oahppočuoggá - OAHPU LÁGIDEAPMI: Oahppu lágiduvvo geabbilis neahttavuđot oahppun deaivvademiiguin. 3. OAHPPOPLÁNA GULLEVAŠVUOHTA Fállojuvvo gelbbolašvuođalokten kursan mánáidgárdeoahpaheddjiide ja mánáidgárdebargiide. Oahpus lea fágalaš látnjalasvuohta Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu bachelorprográmma máhttoviidodaga MOA 220 Mánáidgárdepedagogihkka čiekŋudeapmi árbevirolaš máhtus ja sámi kultuvrras (30 oč), muhto PED 182 fágas ii leat hárjehallan siskkilduvvon. 4. SISABEASSANGÁIBÁDUSAT Dábálaš sisabeassangáibádusat alitoahpahussii ja sámegielmáhttu. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla/logahaga) dahje reálagelbbolašvuohta. Dasa lassin gáibiduvvo ahte ahte ohcci lea juogo čađahan dahje čađaheame mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu dahje vástideaddji oahpu, dahje ahte ohcci bargá mánáidgárddis. Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul. 5. OAHPAHUSGIELLA Oahpahusgiella lea davvisámegiella. Soames logaldallamat sáhttet leat eará sámegielaide, dahje skandinávagillii. 2
3 Lohkanmearri lea sáme-, dáro-, ruoŧa- ja/dahje eŋgelasgillii. Čálalaš barggut/eksámenbarggut čállojuvvojit sámegillii. 6. SISDOALLU Oahppu fátmmasta sámi mánáidgárdebargi ámmáha dieđu ja hutkás ovdánahttinmáhtu. Oahppofálaldat addá studeanttaide vejolašvuođa čiekŋudit árbevirolaš ja dálá kultuvrralaš doaimmaide. Oahpus deattuhuvvojit kultuvrralaš ja sosiála bistevašvuohta, luondu ja olbmo birgen. Guovddážis leat máŋggakultuvrralaš perspektiivvat. Čađahuvvon máhttoviidodatfáttát galget leat vuođđun ovttaskas studeantta dahje joavkku válljen čiekŋudeapmái. Oahpus prošeaktabargu lea stuorra oassi ja studeanttat galget guorahallet pedagogalaš perspektiivva vuođul sin válljen fáttá árbevirolaš máhtu siskkobealde, masa sis alddis lea beroštupmi. Prošeakta sáhttá čađahit akto dahje joavkkus. 7. OAHPPANJOKSOSAT Studeanta olaha čuovvovaš oahppanjoksosiid: Máhttu ja diehtu: Studeanta máhttá árvvoštallat ja guorahallat sámi mánáidgárddi saji ja doaimma otná servodagas máhttá kritihkalaččat árvvoštallat mo sáhttit ovdánahttit sámi mánáidgárddiid doaimmaid ovttas earret eará mielbargiiguin, mánáiguin, váhnenovddasteddjiiguin ja eará servodaga ja organisašuvnna ovddasvástideddjiiguin máhttá árvvoštallat, suokkardallat, čilget ja praktihkas geavahit árbedieđu, árbevirolaš máhttu, árvvuid ja báikkálaš gálduid dálá árgabeaivvis sámi mánáidgárddiin máhttá kritihkalaččat árvvoštallat ja buohtastahttit árgabeaivvi doaimmaid sámi mánáidgárddis, máŋggagielat, kultuvrralaš ja eamiálbmotperspektiivvain. Gálggat: Studeanta máhttá ehtalaččat ja fágalaččat analyseret ja reflekteret kultuvrralaš girjáivuođa vuođđogažaldagaid sámi ja eamiálbmotperspektiivvas, ja dan gaskkustit didaktihkalaš ovdánahttin- ja dutkanbargguide mánáidgárddis atnit digitála reaidduid ávkin mánáidgárdedoaimmain ja erenoamážiid ovdánahttindoaimmain plánet, čađahit, árvvoštallat ja dokumenteret pedagogalaš ovdánahttinprošeavtta. Oppalaš gelbbolašvuohta: Studeanta galgá dovdat sámiid ja eará eamiálbmogiid dieđu ja máhtu máná bajásgeassimis ja bajásšaddandiliin galgá dovdat áigeguovdilis pedagogalaš ja oahppodieđalaš dieđu máŋggagielat ja -kultuvrralaš mánáidgárdediskurssain 3
4 máhttá guorahallat ja reflekteret kritihkalaččat ámmátlaš ja ehtalaš hástalusaid pedagogalaš barggus mánáid oahppamis, stoahkamis, ahtanuššamis ja ovdáneamis demokratiija, ovttaárvosašvuođa- ja dásseárvoáddejumi vuođul. 8. OAHPAHAN- JA OAHPPANVUOGIT Fága čađahuvvo ovtta lohkanbajis. Geabbilisoahppan, namalassii neahttadoarjja oahppan lea fága vuođđun čađaheamis. Canvas lea gulahallanreaidu ja oahpu virtuála klássalatnja, gos leat bargobihttát, logaldallamat, bargogáibádusat ja buot dieđut mat gusket oahpaheapmái. Áviisa- ja bloggačállin leat oassin oahppanvugiin. Studeanta galgá aktiivvalaččat oassálastit fágalaš digaštallamiidda digitála joavkku forumiin (blogga, forum, aviisa) govaid/filmmaid ja teavstta bokte. Doaimmat deaivvademiid gaskkas ja bagadallamat leat geatnegahtton, ja vurdojuvvo ahte studeantta oassálastá aktiivvalaččat daidda. Fága bargovugiid ja oahppanstrategiijaid vuođul galgá studeanta joksat oahppanjoksosiid. 9. GÁIBÁDUSAT BEASSAT EKSÁMENII Studeanta galgá čállit njeallje čállosa mat galget leat dohkkehuvvon plánet, ráhkadit ja ovdanbuktit oahpponeavvu válljejuvvon digitála reaidduin lohkkat mielstudeanttaid čállosiid ja kommenteret daid siskkáldas semináražis allaskuvllas čállit ja oažžut dohkkehuvvot dutkan- ja ovdánahttinprošeaktaplána mearriduvvon gáibádusaid vuođul plánet ja čađahit ovdánahttin- ja dutkanprošeavtta. 10. EKSÁMEN Eksámenis leat golbma oasi: 1. Oktagaslaš 5 beaivásaš čálalaš ruovttueksámen 2. Dutkan- ja ovdánahttinprošeavtta ovdanbuktin almmolaš semináras, man studeanttajoavku pláne ja čađaha. Ovdanbuktimii 20 minuhta juohke studentii/ 30 minuhta juohke jovkui. 3. Oktagaslaš ságastallan sensoriiguin maŋŋel seminára, 15 minuhta juohke studentii. Eksámen árvvoštallojuvvo ECTS vuogádaga mielde, mas lea A buoremus árvosátni ja E lea heajumus. F mearkkaša ahte studeanta ii leat ceavzán. 11. SÁHTTÁGO PRIVATISTA VÁLDIT DÁN FÁGA/MÁHTTOVIIDODAGA? Ii leat vejolaš. 12. KVALITEHTASIHKKARASTIN Čujuhuvvo Sámi allaskuvlla kvalitehtasihkkarastinvuogádahkii (geahča prográmmaplána) ja dasa makkár vejolašvuođat ja geatnegasvuođat studeanttain lea árvvoštallat Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid ja bálvalusaid kvalitehta. 4
5 Studeantadásis oahppu árvvoštallojuvvo evaluerenčoahkkimis, ja studeanttat devdet árvvoštallanskovi oahpu loahpahettiin. Ásahusdásis oahppu árvvoštallojuvvo studeantaárvvoštallamiid, sensorraporttaid ja fágaraportta vuođul. 13. LOHKANMEARRI Sámegielat ja eŋgelasgielat lohkanmearri lea buot studeanttaide Dárogielat ja suomagielat lohkanmeari studeanttat válljejit ieža Studeanta ráhkada ovttasráđiin fágaoahpaheddjiiguin sierra lohkanmearrelisttu, mas leat gaskal siiddu. Lohkanmearrelistu galgá dohkkehuvvot. Aleksandersen, L. 2006: Gárdun- Beazedievvá mánáidgárdi gárdume. Kárášjohka: Davvi Girji. Abrahamsen, G., Röthle, M., Haugen, S., & Løkken, G. 2005: Småbarnspedagogikk : fenomenologiske og estetiske tilnærminger. Oslo: Cappelen akademisk forl. Kapt. 8. (15 s.) Aikio, A. 2000: Olbmo ovdáneapmi. Davvi Girji. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin.) Aikio, A. 2009: Oahpponeavvo- ja oahppoplánaoahpahus Sámi allaskuvllas. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1 2, s (16 s.) Aikio, A. 2010: Olmmošhan gal birge - áššit mat ovddidit birgema. Kárášjohka: ČálliidLágádus. (161 s.) Aikio-Puoskari, Ulla 2008: Sámi servvodaga dutki dieđalaš vai politihkalaš bargi? Girjjis: Jelena Porsanger (váldodoaim.), Outi Kilpimaa ja Nils Oskal (doaim.). Sámi dieđalaš áigečála, 1/2008, s (11 s.) Aili Helenius & Leena Lummelahti 2013: Leikin käsikirja. Jyväskylä: PS-kustannus. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Askland, L. 2011: Kontakt med barn - innføring i førskolelærerens arbeid på grunnlag av observasjon (2. utg. ed.). Oslo: Gyldendal akademisk. Kapt. 3 ja 4 (62 s.) Askland, L. & Rossholt, N. 2009: Kjønnsdiskurser i barnehagen: mening, makt, medvirkning. Bergen: Fagbokforl. (Válljejuvvon siidot, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Askland, L., & Sataøen, S. O. 2013: Utviklingspsykologiske perspektiv på barns oppvekst (3. utg. ed.). Oslo: Gyldendal akademisk. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Barker, J., Fienup-Riordan 2010: Yupiit Yuraryarait Yup`ik Ways of Dancing. University of Alaska Press. Fairbanks. (s , 13s) (Digigiissás.) Balto, A. 2008: Sámi oahpaheaddjit sirdet árbevirolaš kultuvrra boahttevaš buolvvaide: dekoloniserema akšuvdnadutkamuš Ruoŧa beale Sámis. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. (118 s.) Balto, A., Østmo L. 2009: Mánggakultuvrralašvuođa oahpu sámáidahttin Sámi allaskuvllas. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1-2, s (19 s.) Balto, A; Kuhmunen G 2014: Máhttáhit iežamet ja earáid Kárášjohka: ČalliidLágádus (150 s.) Bergstrøm, G. G. 2001: Tradisjonell kunnskap og modernitet. Mastergradsoppgave i samfunnsvitenskap. Universitetet i Tromsø. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Broström, S., Lafton, T., Letnes, M-A 2014: Barnehagedidaktikk- en dynamisk og flerfaglig 5
6 tilnærming. Akademika. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Buaas, E. H. 2009: Med himmelen som tak: barns skapende lek utendørs (3. utg. ed.). Oslo: Universitetsforlaget (152 s.) Cannella, G. S., & Viruru, R. 2004: Childhood and postcolonization: power, education and contemporary practice. London: RoutledgeFalmer. Kapt 1 (19 s.) (Digigiissás.) Dahlberg, Gunilla & Moss, Peter. (2005). Ethics and politics in early childhood education. RoutledgeFalmer. London and New York. Kapt. 5.(23 s.). (Digigiissás.) Eira-Gaup, I. E. 2008: Sámi vuogi mielde: samisk blikk på barnehagen. Mastergradsoppgave i praktisk kunnskap - Høgskolen i Bodø. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Ekho, N. & Ottokie, U. 2000: Childrearing Practices. Interviewing Inuit Elders, v 3. Kapt. 5, (8 s.) (Digigiissás.) Ertresvåg, S. og Roland, P. (2013) Ledelse av endringsarbeid i barnehagen. Oslo. Gyldendal Akademisk (189 s.) Foss, E., & Lillemyr, O. F. 2013: Til barnas beste: veier til omsorg og lek, læring og danning. Oslo: Gyldendal akademisk. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Gaup, E. U. 2009: Duovdagiid giella - Bálggescuovga lunddolas oahppanarenaid ozadettiin sámegiela oahpahusa olis. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1 2, s (15 s.). Gaup, K. E. 2001: Girjjo-Gárjjo: muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat : sámegiella vuosttaš- ja nubbingiellan vuođđoskuvlii. Kárášjohka: Davvi girji. S (25 s.) Guttorm, Gunvor 2010: Árbediehtu, Álgoálbmotdiehtu ja Duodji. Duodjáris duojárat: duddjon ealiha duodjedigaštallama : artihkalčoakkáldat, Karášjohka: Davvi Girji (24 s.) Hujala, E. & Turja, L. 2011: Varhaiskasvatuksen käsikirja. Jyväskylä: PS-kustannus. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Hætta, S. & Aleksandersen, L. 2006: Juoŋasteapmi. Kárášjohka: Davvi Girji. Jannok Nutti, Y. 2009: Sámi árbevirolaš matematihka diehtu ja máhttu : Akšuvdnadutkamin sámeskuvllas. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1 2, s (14 s.). Johansson, E., & Jahr, M.-C. 2013: Små barns læring: møter mellom barn og voksne i barnehagen. Oslo: Gyldendal akademisk. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Joks, Solveig 2008:Boazodoallu - eallinvuogi máhtut. Sámi dieđalaš áigečála. 2/2008: (15 s.) Joks, Solveig 2005: Boazosámi nissonolbmot - oaidnemeahttun geađgejuolgi. Sámi dieđalaš Áigečála. 1/2005. Karila, K. & Lipponen, L (2013). Varhaiskasvatuksen pedagogiikka. Tampere: Vastapaino. Kind, S. 2010: Art Encounters: Movements in the Visual Arts and Early Childhood Education. Veronica Pacini-Ketchabaw (doaimm.), Flows, rhythms, and intensities of early childhood education curriculum. (Vol. 45). New Yourk: Peter Lang. XVIII, 206. (16 s) Kolle, T., Ulla, B., & Larsen, A. S. (2010). Pedagogisk dokumentasjon: inspirasjoner til bevegelige praksiser. Bergen: Fagbokforlaget. (122 s.) Kuokkanen, Rauna 2008: Sámenissonat, árbevierru ja veahkaválddi hámit. Girjjis: Jelena Porsanger (váldodoaim.), Outi Kilpimaa ja Nils Oskal (doaim.). Sámi dieđalaš áigečála, 1/2008, s (22 s.) Lauhamaa, P. 2009: Sámi vuolggasaji nannen oahpahusas rituála guovddážis. Sámi Dieđalaš Áigečála. 1 2, s (13 s.). Mostad, Skandsen, Wærness & Lindvig 2013: Entusiasme for endring i barnehagen. Gyldendal forlag. (200 s.) Nordin-Jonsson, Å. 2010: Árbediehtu samiskt kulturav och traditionell kunskap, Sametinget, Kiruna, Centrum för biologisk mångfald, Uppsala. S (57 sider) Nutti, L. 2014: Samiske elever en del av skolens mangfold. Kulturelt og etnisk elevmangfold i skolen 6
7 Moen, B. (red.). Fagbokforlaget. Otterstad, A. M., & Rhedding - Jones, J. 2011: Barnehagepedagogiske diskurser. Oslo: Universitetsforl. (Válljejuvvon siiddut, ovttasráđiin fágaoahpaheddjiin). Otterstad, A.M., & Rossholt, N 2012: Barnehagelærerutdanningens kompleksitet, Bevegelser i faglige perspektiver. Kap. 14. (23 s). Palmer, A. 2012: Uppføljning, utvärdering och utvekling i förskolan Pedagogisk dokumentasjon. Skolverket. (65 s). Porsanger, J. & Guttorm, G. 2011: Working wiht Traditional Knowledge: Communities, Institutions, Information Systems, Law and Ethics. s (15 s.) (Digigiissás.) Rodgers, T., Dickson, J., Patton, M. & Duffy, L. 1999: Subsistence and Contaminants. Sharing Our Pathways, vol4, Issue 4. s (Newsletter) (Digigiissás.) Smith, L. T. 1999: Decolonizing methodologies: research and indigenous peoples. London: Zed Books. S (6 s.) (Digigiissás.) Storjord, M. H. 2008: Barnehagebarns liv i en samisk kontekst: en arena for kulturell meningsskaping. Universitetet i Tromsø, Det samfunnsvitenskapelige fakultet, Institutt for pedagogikk og lærerutdanning, Tromsø. s (4 s.) (Digigiissás.) Triumf, Rauna 2009: Muitalusažat láidestit duodjeoahppamii ja oahpaheapmái. Sámis. Sámi čálakultuvrralaš áigečála nr.5 čakčamánnu s (6 s) Tuhiwai Smith, Linda 1999: Decolonizing methodologies: research and indigenous peoples. London: Zed Books. (Válljejuvvon siiddut.) Utsi, P. M. 2007: Traditionell kunskap och sedvänjor inom den samiska kulturen relaterat till bevarande och hållbart nyttjande av biologisk mångfald. Kiruna: Sametinget. S (4 s.) Wilhelmsen, I. G. & Aleksandersen, L. 2006: Juoŋasteapmi. Kárášjohka: Davvi girji. Öhman, M. 2012: Det viktigste er å få leke. Oslo: Pedagogisk forum. Öhman, M. 2011: Det viktigaste är att få leka. Liber. 7
OAHPPOPLÁNA. Ođasjournalistihkka 2
OAHPPOPLÁNA Ođasjournalistihkka 2 15 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon DOS-áššis 22/18 ja loahpalaččat goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtan 20.04.18, Public áššenr. 17/00594.
RészletesebbenÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON
OAHPPOPLÁNA ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON 30 oahppočuoggá Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivrra dohkkehan 10.05.2016 áššis DOS 42-16 vuođul. 1. OAHPPOOVTTADAGA NAMMA Árbevierru, hutkáivuohta
RészletesebbenDUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT
OAHPPOPLÁNA DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT 15 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivrra nubbinjođiheaddji dohkkehan mearrádusnotáhtain 7.4.2017 dutkan- ja oahppostivrra mearrádusa áššis DOS 89/13 vuođul. Rievdadusat
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma
OAHPPOPLÁNA Preassaetihkka, lágat ja konvenšuvnnat 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 05.06.18 áššis 40/18, Public áššenr. 17/00594-23. 1 Oahpu
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 1
OAHPPOPLÁNA Sosiála mediat 1 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon DOS-áššis 22/18 ja loahpalaččat goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtan 20.04.18, Public áššenr. 17/00594. 1 Oahppoovttadaga
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. Featurejournalistihkka
OAHPPOPLÁNA Featurejournalistihkka 15 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 05.06.18 áššis 40/18, Public áššenr. 17/00594-23 1 Oahpu namma Sámegillii:
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 2
OAHPPOPLÁNA Sosiála mediat 2 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon DOS-áššis 22/18 ja loahpalaččat goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtan 20.04.18, Public áššenr. 17/00594. 1 Oahpu
RészletesebbenSámi girjjálašvuohta: teoriijat ja metodat
OAHPPOPLÁNA Sámi girjjálašvuohta: teoriijat ja metodat 10 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivrra jođiheaddji lea dohkkehan mearrádusnotáhtain 15.12.16 Public áššenr: 16/00660 1. OAHPPOOVTTADAGA NAMMA SÁM
RészletesebbenAKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA
OAHPPOPLÁNA OKT 305 AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA 10 oahppočuoggá Dutkan ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016, áššis 45/16. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhtain 09.01.17 (Public áššenr.: 17/00523) ja
RészletesebbenEAMIÁLBMOTGIRJJÁLAŠ- VUOHTA HISTORJÁ, DUTKAN JA TEORIIJAT
OAHPPOPLÁNA SÁM 304 EAMIÁLBMOTGIRJJÁLAŠ- VUOHTA HISTORJÁ, DUTKAN JA TEORIIJAT 10 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016, áššis 45/16. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhtain 02.05.18,
RészletesebbenSÁMI BÁIKENAMMADUTKAN
OAHPPOPLÁNA SÁM 306 SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN 10 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016, áššis 45/16, Public áššenr. 16/00511. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhtain 02.05.18, Public
RészletesebbenTERMINOLOGIIJADIEĐA JA VUOĐĐOEALÁHUSAID FÁGAGIELLA
OAHPPOPLÁNA SÁM 311 TERMINOLOGIIJADIEĐA JA VUOĐĐOEALÁHUSAID FÁGAGIELLA 10 oahppočuoggá Dutkan ja oahppostivrra jođiheaddji dohkkehan mearrádusnotáhttain 15.10.13. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhta
RészletesebbenEksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2
Eksámen 26.05.2016 SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1 Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Eksámen bistá 4 diimmu. Lea lohpi geavahit buot veahkkeneavvuid,
RészletesebbenDássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)
Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR) MÁHTTU váldoáššiin ja doahpagiin fágas ja fágarájáid rastá lea máhttu váldoáššiid ja doahpagiid birra iežas fágas/ diehtá relevánta njuolggadusaid
Részletesebben7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain
7 Sámegiella ja skuvllain Jon Todal, professor, PhD, Sámi allaskuvla/samisk høgskole Čoahkkáigeassu Čielgaseamos tendeansa loguin mat gullet sámegiela dilálašvuhtii ja skuvllain jagi 2009/10, lea ahte
RészletesebbenSÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS
SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS SISDOALLU 1 Doaibmaguovlu... 2 2 Definišuvnnat... 2 3 Fága-/oahppoplánat ja lohkanmearit... 4 4 Oahppovuoigatvuohta... 4 5 Oktagaslaš oahppoplána...
RészletesebbenDárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái
Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla Dutkan ja oahppostivrras čoahkkimis 5/2012, 25.05.2013 áššis 43/12. Universitehtaid ja allaskuvllaid lága vuođul
RészletesebbenKORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013
KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013 Gymnásasierraskuvllas (gymnasiesärskolan) oahppit ovdánanáruin buorre vuođu joatkkit lohkat, ohcat barggu ja doaimmalaččat
RészletesebbenSámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgráda
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgráda 180 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivra dohkkehan 1.11.2013 áššis DOS 116-13. Dutkan- ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016 áššis DOS 39/16. Dutkan- ja oahppostivra
RészletesebbenSámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla
Sámi mámánidgárddebargiide Anáris 310109 Asta M. Balto Sámi allaskuvla Gal dat oahppá go stuorrola akšuvdnadutkamuš ja akšuvdnaoahppan Sámi dieđu - epistemologiija Ovdánahttit ja čuvgehit kultuvralaš diieđu
RészletesebbenRisttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána
Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan
RészletesebbenEaŋgalsgiella oahppoplána
Eaŋgalsgiella oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Gusto 01.08.2013 rájes http://www.udir.no/kl06/eng1-03
RészletesebbenServodatfága sámi oahppoplána
Servodatfága sámi oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Mearriduvvon 18.09.13 Gusto 01.08.2013 rájes http://www.udir.no/kl06/saf2-03 Ulbmil
Részletesebbenmearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS
OKTASAŠ, BEAVTTÁLMAHTTON JA SIERRA DOARJJA Buori lági oahpahus láhčá vejolašvuođa fidnet bagadallama ja doarjaga oahppamii ja dat lea juohke oahppi vuoigatvuohta skuvlavázzimis juohke beaivvi. Skuvlabarggus
RészletesebbenOhcejoga gieldastrategiija 2025
Ohcejoga gieldastrategiija 2025 Gielddastivra 15.5.2017 Ohcejoga gieldastrategiija 2025 15.5.2017 1 Višuvdna 2025 Ohcejohka lea sámiid árbevieruid gudnejahtti ja roahkkadit boahttevuhtii manni gielda.
RészletesebbenDoaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19
Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon 26.03.19 sámediggeráđis, ášši SR 065/19 Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.sametinget.no
RészletesebbenSTIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/ dii Diehtosiiddas
STIVRAČOAHKKIMA BEAVDEGIRJI 4/11 14.10.11 dii. 9.00-15.30 Diehtosiiddas Stivralahtut čoahkkimis Siskkáldas áirasat: Olggobeale áirasat: Dieđihan ahte eai boađe: Jelena Porsanger, rektor ja stivrajođiheaddji
RészletesebbenCealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas
EVTTOHUS LAPELY/190/2018 14.2.2018 Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas Vuođđočáhceviidodagaid ráddjemis ja luohkkáijuohkimis mearriduvvo čáziiddikšuma
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1 Áigi 02.02.2018 dii 13:00-13:54 Báiki Gielddadálu váldostivrra sále Gieđahallojuvvon áššit Bajilčála Siidu 1 Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi 3 2 Beavdigirjji
RészletesebbenÁrvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka
Oahpahusdirektoráhtta Vuođđodokumeanta Árvvoštallan oahpaheami várás 2014 2017 nákcabidjama joatkka Vuođđodokumeanta lea ođasmahtton 2014 giđa dan oktavuođas go jotkojuvvui nákcabidjan Árvvoštallan oahppama
RészletesebbenFeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli
FeFo ja bieggafápmu Direktevra Jan Olli 1 Don eaiggádušat min Ásahuvvon 2006 - stáhta eaiggátvuohta sirdon finnmárkulaččaide - institušonaliserejuvvon FeFo bokte Finnmárkkuláhka - Sámiid, ja finnmárkulaččaid
RészletesebbenFinnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat
Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat 2016-2019 1 Sisdoallu Ovdasátni 2 1 Buorre veahkki - álggahus 3 2 Min váikkuhangaskaoamit 4 2.1 Ovttasbargu Sámedikkiin 4 2.2 Guovttegielalašvuođadoarjja 4 2.3
RészletesebbenNorgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat
NORGGA SÁMIID RIIKKASEARVI VUONA SÁMIJ RIJKASIEBRRE NØØRJEN SAEMIEJ RIJHKESIEBRIE NORSKE SAMERS RIKSFORBUND čoahkkin møte : riikkačoahkkin/landsmøte 2018 beaivi ja báiki tid og sted : Guovdageaidnu, 30.11.
RészletesebbenFinnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána
Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána 2016-2028 Oahppu ii leat gollu. Dat lea investeren. 2 Finnmark fylkeskommune / Finnmárkku fylkkagielda Fylkeshuset, 9815 Vadsø Tlf. 78 96 20 00 / fax 78 96 23 70
RészletesebbenSámi allaskuvlla válganjuolggadusat
Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla stivrras 13.12.2018, ášši S- 50/18. Gielalaččat divvojuvvon 27.2.2019 Njuolggadusat leat mearriduvvon láhkavuođu vuođul Lov 2005-04-01-15
RészletesebbenTRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.
TRÅANTE JULGGAŠTUS Tråante 2017 Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin. Sámiid eallima vuođđun lea Sápmi, eanan eadnámet ja beaivi áhččámet
Részletesebben2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas
2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas Torkel Rasmussen, vuosttasamanueansa. Sámi allaskuvla Guovdageaidnu Čoahkkáigeassu Fágas Sámegiella nubbingiellan vuođđoskuvllas lea oahppilohku mearkkašahttit
RészletesebbenSGR Romsa
NORGGA GIRKU Girkoráđđi, Girkuidgaskasaš ráđđi, Sámi girkoráđđi Beavdegirji Sámi girkoráđđi (SGR) 07. 08.09.2006 Romsa SGR Romsa 07.-08.09.2006 Čoahkkimis ledje: Oddvar D. Andersen, jođiheaddji Inga Marie
Részletesebben8 Datavuođđu sámi statistihkkii
8 Datavuođđu sámi statistihkkii Ávžžuhusat Sámi loguid muitalit 1-8 artihkkaliid ektui Jon Todal, «Sámi statistihka guorahallanjoavkku jođiheaddji» Čoahkkáigeassu Eanemus adnon dieđalašvuođđu artihkkaliin
RészletesebbenOvdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu
VBL MIELLAHTTU Ovdasátni Borgemánus 2003 bođii oahpahusláhkii ođđa deaŧalaš rievdadus. Luohkkádoaba heaittihuvvui, ja láhkamearriduvvon mearit das man galle oahppi guđege luohkás ožžot leat, ii gusto šat.
RészletesebbenDOAIBMAPLÁNA Dohkkehuvvon Sámiráđi čoahkkimis
DOAIBMAPLÁNA 2016 Dohkkehuvvon Sámiráđi čoahkkimis 13.02.16 1 1. ULBMILAT Mii sámit leat okta álbmot eaige riikaráját galgga hehttet min álbmoga oktavuođa. Sámiráđi váldoulbmilin lea gozihit sámiid ovdduid
RészletesebbenDohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne
Dohkkehuvvon cealkámušat Sámiid 21. Konferánssas Tråantesne 2017 1 Innholdsfortegnelse 1. Pronomena son skandinávalaš gielain... 3 2. Oahpahus ja čuvgehus... 3 3. Solidaritehta Standing Rock Sioux Tribe:n...
RészletesebbenBargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma
Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma 2017 2021 Álggahus Sámediggi lea Norgga sámiid ovddasteaddji orgána mii galgá nannet sápmelaččaid politihkalaš dili ja ovddidit sin vuoigatvuođaid, ja beroštusaid.
RészletesebbenK ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki
K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit
RészletesebbenMánáidgárddi jođiheaddji Roy Arild Rasmussen Tlf kántuvrii: Mobil: Mobil priv:
Dieđut váhnemiidda geain leat mánát Gáhkkorčoru mánáidgárddis Sis-Finnmárkku studeantaovttastusa (SSO) váldodoaibma lea fállat Sámi allaskuvlla studeanttaide buriid fálaldagaid, omd Gáhkkorčoru studeanta
RészletesebbenNationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018
Nationa la geahc c aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018 Sisdoallu Čuovvoleapmi ja viidáset bargu geahččalemiiguin... 3 Maid lohkama nationála
RészletesebbenHABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide
HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN Bagadallan skoviide HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN Habtool registreren ja kárten geavahuvvo ovttas girjjiin: Individuelt & tilrettelagt Arbeidsredskap for individuell plan
RészletesebbenSirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki
Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki Lene Antonsen, Sjur N Moshagen ja Trond Trosterud, UiT Norgga árktalaš universitehta Sisdoallu Koloniijagielaid giellateknologiija
RészletesebbenSámi giellaplána. Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka
Sámi giellaplána Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka Evttohus strategiijaid ja doaibmabijuide Plánaáigodat 1-4 jagi Gáivuona suohkan Kåfjord kommune Kaivuonon komuuni 2019 Sámi giellaplána
RészletesebbenOvttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra
Ovttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra Ovttastuvvan našuvnnat Váldočoahkkin Čákčamánu 13.b. 2007 Orginála: Eaŋgalasgiella 61. sešuvdna Beaiveortnet čuo. 68 ON olmmošvuoigatvuođaráđi
Részletesebben6 Sámi logut. 6.1 Álggahus. Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD)
6 Sámi logut Anders Sønstebø, seniorráđđeaddi, Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD) 6.1 Álggahus Dán kapihttalis ovdanbuvttán muhtin guovddáš tabeallaid mat govvidit makkár dilli lea mávssolaš surggiin
RészletesebbenBIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN
BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN Dohkkehuvvon DG-čoahkkinis 28.02-01-03-2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 5) SISDOALLU Kapihtal 1 Bivdoguovllut fierbmebivdoriekti,
RészletesebbenKártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015
Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit
RészletesebbenFylkeskommunenes landssamarbeid. Eksámen SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš. Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2
Fylkeskommunenes landssamarbeid Eksámen 27.11.2018 SFS1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1, čálalaš Fidnofágalaš oahppoprográmma, jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Gálduid merken
RészletesebbenDoarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT
Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT 31.01.18 Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.samediggi.no Sisdoallu 1.1 Doarjjaortnega
Részletesebben5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas
5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas Kevin Johansen, cand.polit. UiT / Universidad de Granada. Seniorráđđeaddi Nordlándda Fylkkamánnis Čoahkkáigeassu: Máilmmis, gos dađistaga eambbo spesialiserejuvvo,
RészletesebbenNationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis
Nationa la geahč č aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis Sisdoallu Ohppiid čuovvoleapmi ja viidáset bargu... 3 Maid lohkama nationála geahččaleamit iskkadit?...
RészletesebbenOhcat skuvlii Information på nordsamiska
Sida 0 av 7 Ohcat skuvlii 2019 Information på nordsamiska Don gii leat fuolaheaddji mánnái gii deavdá guhtta jagi dan jagi siste, ozat mánát ovdaskuvlaluohkkái áigodaga ođđajagimánu 15. gitta guovvamánu
RészletesebbenARKTALAŠ HEARKKIVUOĐA GUORAHALLAN: BOAZODOALLU NUPPÁSTEADDJI DÁLKKÁDAGAS BIRGENMEKANISMMAT JA HEIVEHANNÁVCCAT (EALÁT)
ARKTALAŠ HEARKKIVUOĐA GUORAHALLAN: BOAZODOALLU NUPPÁSTEADDJI DÁLKKÁDAGAS BIRGENMEKANISMMAT JA HEIVEHANNÁVCCAT (EALÁT) Prošeaktajođiheaddji: Prof. O. H.Magga, Sámi Allaskuvla, Prof. S. D.Mathiesen, Sámi
RészletesebbenNorgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,
Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan, gávnnahit ahte sámit lea okta álbmot oktasaš historjjáin, kultuvrrain, gielain
Részletesebben9Á Oahppanplána Ale illut seavdnjadasas, muhto čuovggas.
9Á Oahppanplána 42-43-44 Ale illut seavdnjadasas, muhto čuovggas. Namma: Tiibmaplána Tii 1. 08:30-09:30 2. 09:40-10:40 3. 11:10-12:10 4. 12:20-13:20 5. 13:30-14:30 Mandag/ Vuossárga Lášmmohallan JN Sámegiella
RészletesebbenVUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo
VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo Epilepsialihttu VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Epilepsiadohppehallan lea dávdamearka, mii dárpmehuhttá
RészletesebbenOKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI
OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI Dohkkehuvvon DG čoahkkimis 28.02-01.03.2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 6-8) SISDOALLU Kapihtal 1 Oktasaščoahkkin vuoigatvuođalaččaide
RészletesebbenVáldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK
10.6.2019 1 / 5 Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK Mii lea VAČ-fidnu? VAČ-fidnus meroštallojuvvojit Suoma váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat. Ulbmilin
RészletesebbenHutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide
Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta 1 Áigodat: Borgemánnu 2017 Juovlamánnu 2019 Sisdoallu 1 Álggahus 4 2 Mii lea hutkás ealáhus? 4 3 Stáhtus kultur- ja hutkás ealáhus 5 3.1 Kultur- ja hutkás ealáhus
Részletesebben5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus
5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus Lene Antonsen, cand.philol. ja dutki, UiT Norgga árktalaš universitehta gielladieđalaš instituhtas Čoahkkáigeassu: Norgga giellaguovddážat fállet gelbbolašvuođaaddi
RészletesebbenDoarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT
Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT 03.01.18. Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.samediggi.no
Részletesebben9Á Oahppanplána Soai leaba dego buksa ja báidi
9Á Oahppanplána 15-16-17-18 Soai leaba dego buksa ja báidi Namma: Tiibmaplána Tii 1. 08:30-09:30 2. 09:40-10:40 3. 11:10-12:10 4. 12:20-13:20 5. 13:30-14:30 Mandag/ Vuossárga FN Lášmmohallan JN Eaŋgasgiella
RészletesebbenMovt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?
Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide? Astrid Strandbu Mánáid ja nuoraid guvllolaš máhttoguovddáš Davvi Ođastuvvon gáhppálat, Romsa 2013 Ođasmahttojuvvon gáhppálaga ovdasátni
RészletesebbenMaid bargá INGENEVRA?
Maid bargá INGENEVRA? Siviilaingenevra ja ingenevra leat čoahkkenamahusat olbmuide geain lea teknologalaš oahppu. Hárve oahput, jos oppa oktage oahppu, addet dutnje nu ollu vejolašvuođaid go teknologalaš
RészletesebbenSÁMEGIEL ÁLGOOAHPAHUS. II oasi árvvoštallan - dekoden
SÁMEGIEL ÁLGOOAHPAHUS II oasi árvvoštallan - dekoden 2 3 Sámediggi/Sametinget 2004 ISBN 82-7954-100-4 Čállán: Anne Dagmar Biti Mikalsen Govva: Erna Lyssand Hætta ja Inger Eline Eira Buljo 4 OVDASÁTNI Sámegiel
RészletesebbenSÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLLAGA ČÁLLINRÁVVAGAT (oďasmahttojuvvon oďďajagimánus 2012)
SÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLLAGA ČÁLLINRÁVVAGAT (oďasmahttojuvvon oďďajagimánus 2012) Čállinrávvagiid galgá čuovvut earenoamáš dárkilit. Čálli ferte ieš divvut čállosa maŋŋel, jus teaksta ii leat hábmejuvvon
RészletesebbenSámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes
Sámediggeortnet Fámus 2015 rájes [Sámediggeortnet ásahallá sámi álbmotválljen parlameantta barggu. Dás leat njuolggadusat maid Sámedikki čoahkkinjođihangoddi ja dievasčoahkkinlahtut galget čuovvut ovdal
RészletesebbenDAVVISÁPMI. Fámolaš luonddustis. inari.fi
DAVVISÁPMI Fámolaš luonddustis Anár lea Suoma stuorimus gielda. Anáris lea čáppa ja fámolaš luondu, mas sáhttá leat duođai čeavlái. Anára bearal ja golleárdna lea áidnalunddot ja čáppa Anárjávri, mii lea
RészletesebbenNá Ruoŧŧa stivrejuvvo
Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo Ráđđehuslávdegoddi Gulahallanossodat Ráđđehus ja Ráđđehusčállingoddi 3 Stáhtaministtar ja stáhtaráđđi 3 Ná ráđđehus bargá 3 Ná Ráđđehusčállingoddi bargá 4 Ráđđehusčállingotti doaibma
RészletesebbenNAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016
NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016 Dát lea NAV 1/3 oassi stáhtabušeahtas Bálvalusat 2,8 mill. olbmuide 60 iešguđet doarjagat ja addosat Bálvalusat barggu guvlui Sosiála bálvalusat NAVa vuoruheamit
RészletesebbenNorgga girku Diakoniijaplána
Norgga girku Diakoniijaplána Ovdasátni Eallindilálašvuođat ja kultuvrralaš ovdanbuktimat rivdet ja nu maid girku ovdánanmannolat. Ođđa áiggit buktet ođđa hástalusaid ja vejolašvuođaid. Norgga girkus lea
Részletesebben5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas
5 Sohkabealperspektiiva sámi statistihkas Dát kápihttal lea ráhkaduvvon muhtun ráje artihkkaliid vuođul mat leat almmuhuvvon Sámi logut muitalit 1, 2 ja 3 ja leat sámi servodaga birra. Čálus oassi leat
Részletesebben2015 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid loahppaprotokolla
2015 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid loahppaprotokolla Stáhta Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta bakte ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) leat šiehtadallan 2015/2016 boazodoallošiehtadusa.
RészletesebbenDOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS
1 DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS 2011-2014 Visuála dáiddalávddi nannebargu Romssas 2 Ovdasiidogovva: Geir Backe Altern Vuovdi Zovz:s (Skog i Zovz), 2011. Searching for the perfect forest:a. Oasálaš
Részletesebben4 Sámegiella nubbingiellan
4 Sámegiella nubbingiellan Kevin Johansen, cand.polit. UiT / Universidad de Granada. Seniorráđđeaddi Nordlándda Fylkkamánnis Čoahkkáigeassu: Politihkkarat ja sii geat barget sámegieloahpahusain leat ollu
RészletesebbenMela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi
Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi Eanadoallofitnodaolbmuid ealáhatlágádus (Mela) dikšu eanadoallofitnodatolbmuid ja veahkkeruhtaoažžuid lágasmearriduvvon ealáhat- ja bárteoajuid. Mela áššehassan leat
RészletesebbenSÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLLAGA ČÁLLINRÁVVAGAT
SÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLLAGA ČÁLLINRÁVVAGAT (ođasmahttojuvvon 2009 geassemánus) Čállinrávvagiid galgá čuovvut earenoamáš dárkilit. Čálli ferte ieš divvut čállosa maŋŋel jus teaksta ii leat hábmejuvvon rávvagiid
Részletesebben9Á Oahppanplána Mannan dego diimmá muohta
9Á Oahppanplána 51-1-2 Mannan dego diimmá muohta Namma: Tiibmaplána Tii 1. 08:30-09:30 2. 09:40-10:40 3. 11:10-12:10 4. 12:20-13:20 5. 13:30-14:30 Mandag/ Vuossárga Lášmmohallan JN / ÁEG/ FN Eaŋgasgiella
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1 Čuvgehuslávdegoddi Áigi 07.02.2018 dmu 10:10-12:40 Báiki Váldostivrasále Gieđahallon áššit Bajilčála Siidu 1 Lágalašvuohta ja mearridanváldi 5 2 Beavdegirjji dárkkisteaddjiid
RészletesebbenStatnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.
Statnett dieđiha ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009. Statnett lea ohcan Norgga čázadat ja energiijadirektoráhtas konsešuvnna hukset sullii 370 km guhkes johtasa
RészletesebbenBoazodoallu eallinvuogi máhtut
Boazodoallu eallinvuogi máhtut SOLVEIG JOKS Álgu Boazodoallu lea leamaš máŋga čuohtejagi Sámis ja áiggiid čađa leat sosiála organiserenvuohki, johtolagat ja barggut mealgat muddui bisuhuvvon. Muhtun barggut
RészletesebbenOECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás
OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás OECD Due Diligence Guidance for Meaningful Stakeholder Engagement in the Extractive Sector Dát lea OECD Due Diligence
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 1/2017 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2017 1 Áigi 15.09.2017 dmu 12:00-13:55 Báiki Čuvgehusdoaimmahat Giedahallon áššit Bajilčála Siidu 1 Lágalašvuohta ja mearridanváldi 3 2 Beavdegirjji dárkkisteaddjiid válljen
RészletesebbenVÁLGÁPROGRAMMÁ
VÁLGÁPROGRAMMÁ 2019 2023 1. kándidáhta Baltto-Jon-Niillasa Arne Ánne Toril 2. kándidáhta Rávn-Ásllat Piera-Jovnna 3. kándidáhta Kirstte-Rávnná-Edvarda Anni 4. kándidáhta Kenneth Eliassen 5. kándidáhta
RészletesebbenFeFo mudde rievssatbivddu garrasit
borgemánu 24. beaivvi 2017 Dan jagi bivdoearri lea guokte rievssaha beaivái juohke bivdi várás. Guokte girona, nugo dá, dahje okta rievssat ja okta giron. Govva: Emil Halvorsrud FeFo mudde rievssatbivddu
RészletesebbenOle Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar
Ole Heandarat giellaprofessor ja eamiálbmot politihkar Ávževuomis Osloi Ole Henrik Magga dahje Ole Heandarat riegádii čakčageasi, borgemánu 12. beaivvi 1947 Ávževuopmái, meahccebáikái nuorttabealde Guovdageainnu
RészletesebbenNORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017
NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017 1 Norgga jođihangoddi jagi 2017 ISBN 978-92-893-4700-6 (PRINT) ISBN 978-92-893-4701-3 (PDF) http://dx.doi.org/10.6027/anp2016-765 ANP 2016:765 Davviriikkaid ministtarráđđi
RészletesebbenNjuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut
Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut SISDOALLU Kapihtal 1 Luossareiveeaiggát, guolástanvuoigatvuohta,eavttut ja guolásteapmi 1 Luossareiveeaiggát guolástanvuoigatvuohta
RészletesebbenOfelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii
Ofelaš eanagotti unnitlohkogiela váikkuhandoaibmaorgána ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána doibmii 14.12.2018 Sisdoallu Láidehus... 2 1. Unnitlohkogiela ja sámegiela váikkuhandoaibmaorgána lágas mearriduvvon
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 6/2017 1 Vuođđodorvolávdegoddi Áigi 13.12.2017 diibmu 10:00-10:53 Báiki Gielddaráđđehusa čoahkkinlatnja Gieđahallojuvvon áššit Otsikko Sivu 88 Lágalašvuohta ja mearridanváldi
Részletesebben1 Álggahus. Evttohusat ja mearkkašumit. Meannudeamit. Mildosat. Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Ášši 055/17 Sámedikki dievasčoahkkin Ášši 008/17 Ealáhus- ja kulturlávdegoddi Ášši 010/17 Ealáhus- ja kulturlávdegoddi Ealáhusovddideapmi mearrasámi servodagain Áššenr. 14/1036 Meannudeamit Politihkalaš
RészletesebbenLagasbiras ja servodat girjelistu mánáidgárdái
Lagasbiras ja servodat girjelistu mánáidgárdái Girjelistu čájeha mat girjjit heivejit mánáidgárddi Lagasbiras ja servodat fágaoassái. Jos dis ležžet eará ja eambbo evttohusat, de áinnas cavgilehpet midjiide.
RészletesebbenRÁDJEKEAHTTESVUOHTA DAVVIN
RÁDJEKEAHTTESVUOHTA DAVVIN Bargorapporta ovttasbarggu birra gaskal Suoma ja Norgga davviguovlluid 2 3 STÁHTAMINISTARII 2002 čavčča álggahuvvui stáhtaministariid Lipponen ja Bondevik vuolgaga vuođul suoma-norgga
RészletesebbenKela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir
Kela Ohcamuš Áhi vánhemiidovddut SV 29asa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/lapsiperheet Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid
Részletesebben