Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT
|
|
- Benedek Bakos
- 5 évvel ezelőtt
- Látták:
Átírás
1 Doarjjanjuolggadusat oahpponeavvoráhkadeapmái 2018 SIST OPPDATERT
2 Ávjovárgeaidnu Karasjok/Kárášjohka Telefon
3 Sisdoallu 1.1 Doarjjaortnega mihttomearri ja vuoruheamit Doarjjaortnega mihttomearri Vuoruheamit Ulbmilolahusa eavttut Ohcama hápmi ja sisdoallu Doarjjaoažžu / Gii sáhttá ohcat Ohcanáigemearri Gáibádusat ohcamii Eavttut ohccái Meroštallannjuolggadusat ja definišuvnnat Meroštallannjuolggadusat Definišuvnnat Ohcama meannudeapmi Ohcama meannudeapmi Mearrádus ja dohkkeheapmi Eavttut doarjjavuostáiváldái Formála, pedagogalaš ja teknihkalaš gáibádusat oahpponeavvuide Gárvvistanáigemearri Rievdadusat doarjjaeavttuin Máksineavttut Raporteren Raporteren ja bearráigeahčču Bearráigeahčču ja čuovvoleapmi Doarjaga ruovttoluottamáksin ja sihkkun
4 1.1 Doarjjaortnega mihttomearri ja vuoruheamit Doarjjaortnega mihttomearri Sámi ohppiide gávdnojit sámi oahpponeavvut buot golmma sámegillii buot fágain ja mat dávistit vuođđooahpahusa oahppoplánadahkosii Vuoruheamit Sámediggi juolluda doarjaga dábálaš ja earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. Doarjaga sáhttá addit ođđa oahpponeavvu ráhkadeapmái, parallealla almmuhemiide, ođđa deaddileapmái, dáláš oahpponeavvuid ođasmahttimii, lassikomponeanttaide dahje oahpponeavvu/oahppodahkosa dievasmahttimii. Jos doarjja ohccojuvvo prošeavttaide mat eai leat mielde dán jagi vuoruheamis, ferte bidjat mielde ákkastallama ja duođaštit dárbbu vuoruheamit: Oahpponeavvut máttasámegillii: Sámegiella vuosttašgiellan 9. ja 10. jahkeceahkis. Duodji jahkeceahkis. Design ja duodji Jo2-Jo3, fáddávuđot oahpponeavvut. Borramuš ja dearvvasvuohta jahkeceahkis. Sámegiella nubbingiellan, oahpponeavvut mat beavttálmahttet barggu oččodit nuppigiela ohppiid doaibmi guovttegielalažžan. Erenoamáš doarjja álggahuvvon oahpponeavvoprošeavttaide mat galget gárvvistuvvot 2018 čavčča rájes, maid lea dárbu heivehit ođđa oahppoplánaide mat ovddiduvvojit fágaid ođasmahttima oktavuođas. Oahpponeavvut julevsámegillii: Sámegiella vuosttašgiellan 8. jahkeceahkis. Sámegiella nubbingiellan, Sámegiella jahkeceahkis/sámegiella 3 Joatkkaoahpahus, dássi 4-6 Duodji jahkeceahkis. Borramuš ja dearvvasvuohta jahkeceahkis. Sámegiella nubbingiellan, oahpponeavvut mat beavttálmahttet barggu oččodit nuppigiela ohppiid doaibmi guovttegielalažžan. Erenoamáš doarjja álggahuvvon oahpponeavvoprošeavttaide mat galget gárvvistuvvot 2018 čavčča rájes, maid lea dárbu heivehit ođđa oahppoplánaide mat ovddiduvvojit fágaid ođasmahttima oktavuođas. Oahpponeavvut davvisámegillii: Musihkka jahkecehkiin, oahpponeavvut ja /dahje oahpporesurssat oahpaheddjiide. Borramuš ja dearvvasvuohta jahkeceahkis. Lášmmohallan jahkeceahkis. Sámegiella nubbingiellan, oahpponeavvut mat beavttálmahttet barggu oččodit nuppigiela ohppiid doaibmi guovttegielalažžan. Erenoamáš doarjja álggahuvvon oahpponeavvoprošeavttaide mat galget gárvvistuvvot 2018 čavčča rájes, maid lea dárbu heivehit ođđa oahppoplánaide mat ovddiduvvojit fágaid ođasmahttima oktavuođas. 4
5 Earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut davvi-, julev- ja máttasámegillii dábálaš heiveheapmái lassin: Oahpponeavvut mat vuhtii váldet inkluderema, sosiálalaš gaskavuođaid ja doaimma oktii ráđiid earáiguin. Oahpponeavvut main lea čielga progrešuvdna ja dássejuohkin. Erenoamáš doarjja álggahuvvon oahpponeavvoprošeavttaide mat galget gárvvistuvvot 2018 čavčča rájes, maid lea dárbu heivehit ođđa oahppoplánaide mat ovddiduvvojit fágaid ođasmahttima oktavuođas Ulbmilolahusa eavttut Ahte sámi oahppiide lassánit sámi oahpponeavvut Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami doaibmaplána mielde Dieđut mat galget čuvget man muddui leat olahan ulbmila; - Bajilgovva álggahuvvon ja válbmejuvvon prošeavttain maid Sámediggi lea ruhtadan - Raportat doarjjavuostáiváldiin - Bajilgovva fágain, jahkecehkiin ja gielain gos ain váilojit sámi oahpponeavvut 5
6 1.2 Ohcama hápmi ja sisdoallu Doarjjaoažžu / Gii sáhttá ohcat Lágádusat, fitnodagat, almmolaš ja priváhta ásahusat Fitnodagat, institušuvnnat ja organisašuvnnat mat ožžot doarjaga, galget leat registrerejuvvon Ovttadatregistarii Norggas Ohcanáigemearri Ohcanáigemearri lea miessemánu 2.b. Ohcamat mat leat sáddejuvvon dán dáhtona maŋŋá eai meannuduvvo Gáibádusat ohcamii Sámedikki digitála ohcanskovvi galgá geavahuvvot. Ohcamat mat eai deavdde ohcaneavttuid hilgojuvvojit. Ollislaš bušeahtta mii čájeha gollomeroštallama ja ruhtadeami. Sus guhte vuolláičállá máksinávžžuhusa galgá leat fápmudus geatnegahttit fitnodaga Eavttut ohccai Ohcci doaibma galgá dávistit gustovaš lágaide ja njuolggadusaide, dát guoská maiddái vearro-, divat- ja rehketdoalloláhkaaddimii. Doaibmabidju ii sáhte leat čađahuvvon dahje álggahuvvon ovdalgo Sámediggi lea ožžon ohcama. Erenoamáš ákkaid vuođul sáhttá spiehkastit dán njuolggadusas. Ohcci galgá dieđihit jus lea oččon eará almmolaš doarjagiid. 1.3 Meroštallannjuolggadusat ja definišuvnnat Meroštallannjuolggadusat Sámedikki meroštallanvuođđu galgá, nu guhkas go vejolaš, atnot. a) Mánusa čállin Deaddiluvvon oahpponeavvuid mánusbargu lea buktaga teaksta ja govaid teaksta. Digitála oahpponeavvuid mánusbargu lea buktaga teaksta, govaid teaksta, buvttadeami teaksta ja jietnafiillaid teaksta. Girječálliid ja jorgaleddjiid luovosoastin gitta 2 jagi rádjai, šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin, dahje girječállibálká ru siiddu nammii ođđa teavsttas, mas leat 2000 guoskkahaga. Bálká dálá oahpponeavvuid jorgaleamis, heiveheamis, ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga. Girječálliid luovosoastin galgá ákkastuvvot ja duođaštuvvot. 6
7 Korrektuvrra ja giellabassama ovddas 200 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga. Referánsajovkui gitta ru rádjai. Oahpporáidduide, paralleallaalmmuhemiide ja earenoamáš heivehuvvon oahpponeavvuide sáhttá dárbbu mielde ohcat eanet. Goluid galgá čilget. Doarjja eará sisdollui, nugo govaide, govvabidjamiidda ja vuoigatvuođaide. Spesifiserejuvvojit gollomeroštallamis. Máksu vuoigatvuođaid ovddas galgá duođaštuvvot. Eará golut galget spesifiserejuvvot. b) Buvttadeapmi Guoská deaddiluvvon- ja e-girjeoahpponeavvuide (sáhttá leat e-pub, flipping-book (bláđengirji) ja pdf): Oppalaš buvttadangolut (golut juohke oahpponevvui) leat doaimmahusgolut ja teknihkalaš buvttadeapmi, ja doarjja rehkenastojuvvo ollislaš viidodagas oahppogirjjis mas boahtá ovdan galle 16- siidosaš árkka leat (siidolohku juohke árkkas = 16). Nubbi dáin gollokategoriijain adno: Gollokategoriija 1: Gitta 50% rádjái govaid bidjamis ru. árkkas. Gollokategoriija 2: Badjel 50% govaid bidjamis ru árkkas. Govvabidjamiiguin oaivvilduvvojit e.e. govat, tevnnegat, tabeallat, formelat. Doaimmahusgollun oaivvilduvvojit gielalaš, fágalaš ja pedagogalaš meannudeapmi ja korrektuvrra lohkan. Teknihkalaš buvttadeapmin oaivvilduvvojit formáhta, báberkvalitehta, ivdnegeavaheapmi, korrekturdivvumat, čatnan ja olggoš ja eará gullevaš barggut. E-girjjebuvttadeamis galgá geassit vurdojuvvon prentengoluid. Guoská digitála oahpponeavvuide: Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvojit doaimmahusgolut ja teknihkalaš buvttadeapmi. Ovddidanbarggu ja sisdoallobuvttadeami viidodat sorjá oahppanresurssaid mohkkáivuođas. Oahpponeavvuid mohkkáivuohta sirrejuvvo čuovvovaččat: Gaskageardánis mohkkáivuohta veaháš multimediála, seahkálasbuktagat (muhtumassii ráidduid mielde) Multimediála/multimodála (čuovga, govva, video), ii leat ráidduid mielde, spillat, simuleremat, vuorrováikkuheaddji. Ohcci galgá ákkastit teknihkalaš čovdosa válljema. Diibmobálká lea gitta 680 ru rádjai. c) Oppalaš golut Deaddiluvvon oahpponeavvuid várás: 7
8 Dasa lassin sáhttá buvttadangoluin b) rehkenastit gitta 100% rádjái asi dábálaš goluide vuođđoalmmuhusaide ja 60% rádjái paralleallaalmmuhusaide. Oppalaš golut leat eará olggosgolut mat lágádusas leat oahpponeavvuid ráhkadeamis earret daid mat gullet eará gollokategoriijaide. Digitála oahpponeavvuid várás: Oppalaš golut mat čuvvot buvttadusa sáhttá fievrridit ollásit vuođđoalmmuheamis ja 60% rádjái paralleallaalmmuhusain Definišuvnnat Oahpahuslága láhkaásahusa mielde, 17-1, meroštallojuvvo oahpponeavvu ná: Oahpponeavvun oaivvilduvvojit buot deaddiluvvon, eai deaddiluvvon ja digitála oasit mat leat ráhkaduvvon oahpahusa geavahussii. Dat sáhttet leat ovttaskas dahje leat ollisvuođa oassin, ja okto dahje ovttas duhtadit Oahppoplánadahkosa Máhttoloktema gelbbolašvuođamihtu. Oahpahusa IKT guovddáš meroštallá digitála oahpponeavvu ná: Digitála oahpponeavvun oaivvilduvvo oahpponeavvu mas leat sierralágan mediahámit nu go teaksta, govat, video, animašuvnnat ja simuleremat. Sierralágan mediaoasit leat válljejuvvon ja biddjojuvvon oktii pedagogalaš vuogi mielde. 1.4 Ohcama meannudeapmi Ohcama meannudeapmi Ohcamat árvvoštallojuvvojit ekonomalaš, márkaniidguoski, teknihkalaš, servodatlaš ávkki, dáiddalaš, fágalaš ja eará guoskevaš beliid vuođul, earret eará leago vejolaš čađahit. Ohcamiid árvvoštallamis deattuhit lea go doaibmabidju Sámedikki vuoruhemiid siskobealde fágalaš sisdollui, ámmátlašvuhtii ja kvalitehtii. Ohcamiid meannudeami oktavuođas sáhttá Sámediggi árvvoštallat ohcci/doaimma guhkes áiggi birgenvejolašvuođa, stabilitehta, nanusvuođa ja čađahannávccaid. Sámediggi sáhttá viežžat kredihttadieđuid ohcci birra. Váilevaš raporteremat ja maŋŋoneamit gárvvistanáigemeriid ektui ovddit doarjjaáššiin deattuhuvvojit. Ohcamat mat eai deavdde ohcaneavttuid hilgojuvvojit. Ohcamat meannuduvvojit dađistaga ja golmma mánu siskkobealde dan rájes go ohcan lea boahtán midjiide. Sámediggi sáhttá ohcalit eambbo duođaštusaid dahje gohččut čielggadanságastallamii Sámediggi doallá vejolažžan ahte ohcansubmi ja prošeavtta viidodat sáhttet divoduvvot doarjjaruđaid oppalaš rámma veardádallamis. 8
9 1.4.2 Mearrádus ja dohkkeheapmi Doarjjaoažžu galgá ovdal go lea gollan 5 vahku doarjjareivve dáhtona rájes čálalaččat dohkkehit doarjjaeavttuid. Jos Sámediggi ii oaččo eavttuid dohkkeheami, sihkkojuvvo doarjja dieđitkeahttá duođi eanet. Doarjja máksojuvvo easka maŋŋel go doarjjavuostáiváldi lea vuolláičállán ja sádden ruovttoluotta duođaštusa gos dohkkeha doarjaga eavttuid. Sus guhte vuolláičállá doarjjaeavttuid, ferte leat fápmudus geatnegahttit fitnodaga/ ásahusa Eavttut doarjjavuostáiváldái Doarjjaoažžu galgá dieđihit ahte Sámediggi lea dorjon doaibmabiju/prošeavtta. Maŋŋá doarjjamearrádusa ii sáhte dábálaččat addojuvvot eanet doarjja seamma doaibmabidjui/prošektii Formála, pedagogalaš ja teknihkalaš gáibádusat oahpponeavvuide Oahpponeavvut galget buvttaduvvot deaddiluvvon hámis, deaddiluvvon ja digitálaosiiguin buohtalaga, dahje dušše digitála hámis. Earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuin sáhttá maiddái konkretiserenávdnasiid geavahit. Buot oahpponeavvut berrejit heivehuvvot ohppiid várás geat dárbbašit eaŋkalis láhčima, gč. gáibádusa heivehuvvon oahpahusas. Earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut leat ohppiid várás geat dárbbašit viidát heiveheami ja hui ollu individuála heiveheami. Oahpponeavvut galget ráhkaduvvot ođđa oahppoplánaid mielde mat mearriduvvojit 2019:is. Maiddái oahpponeavvuid divodeami oktavuođas galget ođđa oahppoplánat leat vuođđun. Válmmas oahpponeavvus galgá boahtit ovdan makkár olahusjovkui ja fágii buvtta lea ráhkaduvvon ja lea go oahpponeavvu visotgokči. Jus oahpponeavvu ii leat visotgokči, de galgá boahtit ovdan makkár fáttát/suorggit fágas (-in) gokčojuvvojit. Go oahpponeavvut ráhkaduvvojit, de galgá čuovvut sámi riektačállinnorpmaid ja geavahit dohkkehuvvon tearpmaid. Dohkkehuvvon tearbman oaivvilduvvojit tearpmat mat gávdnojit sátnegirjjiin/-listtuin. Jus ođđa tearpmaid ráhkada, galgá doarjjaoažžu čuovvut Sámedikki terminologiijabarggu njuolggadusaid ja sáddet ođđa tearpmaid Sámi Giellagáldui dohkkeheapmái. Go válmmas oahpponeavvus geavaha tearpmaid mat eai leat dohkkehuvvon Giellagáldus, de galgá oahpponeavvus boahtit ovdán makkár tearpmain lea sáhka Oahpponeavvuid hábmemis galgá váldit vuhtii oppa sámi perspektiivva ja máŋggakultuvrrat servodaga máná jaoahppi identitehta duođašteapmin ja viiddidan dihte sin perspektiivva. Oahpponeavvuin mat gaskkustit oppalaččat sámi servodaga, kultuvrra ja historjjá birra, lea deaŧalaš ahte teaksta ja govvaávdnasat čájehit Sámi girjáivuođa. Oahpponeavvut galget hábmejuvvot dainnalágin ahte ovddidit dásseárvvu ja ovttadássásašvuođa, ja garvit vealaheami, gč. likestillings- og diskrimineringsloven 27. Digitála oahpponeavvut galget ráhkaduvvot dainna jurdagiin ahte álkit ođasmahttit ja váldit atnui ođđa oahpponeavvoprošeavttaide. Čoavddus galgá čuovvut WCAG 2.0 standárda, unnimus AA dási, geahča forskrift om universell utforming av IKT no. Digitála oahpponeavvuid ráhkadeamis galgá čuovvut IKT-guovddáža kvalitehtaeavttuid, Bagadus universealla 9
10 IKT ráhkadeapmái gávdná Difi ruovttusiiddus, Universealla hábmema galgá vuhtiiváldit nu guhkas go dan lea vejolaš dahkat. Jus oahpponeavvus leat digitála komponeanttat, ferte čuovvovaš gáibádusaid deavdit: o o o o Galgá sáhttit neahtas geavahit, dehe viežžat neahtas, ja sáhttit geavahit iešguđet lágan neahttalohkkiin ja operatiivavuogádagain. Galgá álkit sáhttit geavahit rabas standárddaid, ja duođaštit makkár formáhtat gáibiduvvot, ja lea go dárbu liigeáđaide ja eará viiddidemiide neahttalohkkis. Galgá čuovvut standárddaid ja njuolggadusaid, ja rievttes koda galgá geavahuvvot riekta vai sihkkarastá ahte sisdoalu sáhttá heivehit neahttalohkki válljemiid bokte. Galgá heivehuvvot FEIDE:ii, jus ii leat rabas oahpponeavvu. Go ráhkada oapponeavvuid gos leat máŋga komponeantta/oasi berre doarjjavuostáiváldis leat čálli-/jorgaleaddjijoavku gos leat unnimus 3-4 olbmo, sihkkarastin dihte prošeavtta čađaheami. Doarjjaoažžu galgá ásahit referánsajoavkku mas lea áigeguovdilis fágapedagogalaš gelbbolašvuohta ja oahpponeavvogelbbolašvuohta mii sáhttá čuovvolit prošeavtta ja váikkuhit dasa ahte buktagis šaddá buorre dássi. Digitála oahpponeavvuid ráhkadeamis galget IKTgelbbolašvuohta ja gelbbolašvuohta IKT digitála áđaid pedagogalaččat geavaheamis, maiddái ovddastuvvot referánsajoavkkus. Doarjjaoažžu galgá dahkat šiehtadusa girječálliiguin, govvabiddjiiguin, jorgaleddjiiguin ja earáiguin geat galget searvat bargui dan ektui ahte olles oahpponeavvu dahje oasit das, sáhttet almmuhuvvot, háddjejuvvot dahje ráhkaduvvot girjin, elektrovnnalaš hápmin (maiddái neahttaveršuvdnan) dahje vaikko makkár eará gaskaoami bokte. Doarjjaoažžus galgá leat šiehtadus girječálliiguin dan birra ahte oahpponeavvu, nuvttá galgá sáhttit jorgaluvvot eará sámi gielaide. Doarjjaoažžu geatnegahtto addit nuvttá elektrovnnalašhámi mánusis stáhtalaš buvttadeddjiide mat buvttadit heivehuvvon almmuhusaid čalmmehemiide ja olbmuide geat eai loga ja dárbbašit molssaevttolaš ja dievasmahtti gulahallama. Elektrovnnalaš mánusa sisdoallu galgá leat seamma lágan go válmmas buktagis, ja leat dakkár hámis ja formáhtas mainna sáhttá bargat dábálaš dihtoriin. Mánus ferte leat struktuvrralaš, ja bajádusat, bajilčállagat jna. fertejit identifiserejuvvot kodaiguin. Doarjjaoažžu geatnegahtto jearaldaga vuođul, nuvttá addit elektrovnnalašhámi mánusis Sámedikki teakstačoakkáldahkii/giellateknoi geat ovdánahttet giellateknologalaš prográmma. Elektrovnnalaš mánusa sisdoallu galgá leat seamma lágan go válmmas buktagis, ja leat dakkár 10
11 hámis ja formáhtas mainna sáhttá bargat dábálaš dihtoriin. Mánus ferte leat struktuvrralaš, ja bajádusat, bajilčállagat jna. fertejit identifiserejuvvot kodaiguin. Doarjjaoažžu galgá muitalit ahte lea ožžon Sámedikkis doarjaga oahpponevvui. Doarjjaoažžu galgá addit 20 gáhppálaga dábálaš oahpponeavvus ja 10 gáhppálaga dahje šihttojuvvon meari heivehuvvon oahpponeavvus Sámediggái. Digitála oahpponeavvuide galgá doarjjaoažžu sáddet sisbeassandieđuid Sámediggái Doarjjaoažžus lea ovddasvástádus oahpponeavvuid juohkimis ja vuovdaleamis. Doarjjaoažžu galgá fuolahit ahte deaddiluvvon oahpponeavvut fállojuvvojit márkanii unnimusat vihtta jagi. Doarjjaoažžu galgá fuolahit digitála oahpponeavvuid doaimmas ja bajásdoallamis unnimusat vihtta jagi dan rájes go leat olámuttus Gárvvistanáigeamearri Áigemearri gárvet lea maŋimusat 3,5 jagi maŋŋá doarjjareivve dáhtona. Erenoamáš ákkaid vuođul sáhttá doarjjaoažžu čálalaččat ohcat guhkit áigemeari prošeavtta/doaibmabiju gárvvisteapmái. Ohcan galgá vuođustuvvot. Prošeavtta gárvvistanáigemearri ii sáhte guhkiduvvot eambbo go 2 jagi doarjjareivve dáhtona rájes. Erenoamaš dilálašvuođaid geažil sáhttá oažžut guhkiduvvot gárvvistanáiggi, muhto dat galgá ohccojuvvot. Ohcan galgá vuođuštuvvot, ja mielddusin ferte ođastuvvon ovdánanplána Rievdadusat doarjjaeavttuin Doarjjaoažžu ii sáhte čađahit mearkkašahtti rievdadusaid guoskevaš prošeavttas dahje doaibmabijus ovdalgo lea čálalaččat dieđihan Sámediggái ja ožžon Sámedikki čálalaš dohkkeheami. Dohkkehuvvon ruhtadanplána ja investerenplána rievdadeapmi adnojuvvo álo mearkkašahtti rievdadussan Máksineavttut 50 % máksojuvvo dalle go prošeakta/doaibmabidju lea álggahuvvon, 25% go prošeakta lea beallemuttos ja 25 % go mearrádusa eavttut leat ollašuhttojuvvon. Prošeavttain main leat máŋga oasi (oahppodagus dahje sullasaš), máksojuvvo nubbi ja maŋimus oassi doarjagis iešguđet osiide dađi mielde go dat válbmanit. Jos ohcci ovdal lea ožžon doarjaga Sámedikkis ja doarjjaoažžu lea rihkkon doarjjaeavttuid de sáhttá dat dagahit dan ahte máksimat bissehuvvojit dassážii go eavttuid rihkkun lea nohkan. Muđui gusket njuolggadusat mat leat lágas Lov om foreldelse av fordringer (foreldelsesloven). 11
12 1.5 Raporteren Raporteren ja bearráigeahčču Doarjjaoažžu galgá raporteret oahpponeavvoprošeavtta fágalaččat ovdáneami jagi maŋŋil go prošeakta lea álggahuvvon. Maŋŋil galgá doarjjaoažžu raporteret oktii jagis gitta prošeakta lea válmmastuvvon. Go prošeakta lea beallemuttos de galgá doarjjavuostáiváldi sáddet. gaskamuddosašraportta Sámediggái. Galgá geavahit Sámedikki raporterenmála. Doarjjaoažžu galgá raporteret doarjaga geavaheami birra ja geavahit Sámedikki mála loahpparaporteremii. Jus oahpponeavvus leat ođđa ráhkaduvvon tearpmat mat leat sáddejuvvon Giellagáldui dohkkeheapmái, galgá tearbmalisttu čuovvut loahpparaportta mielde. Rehketdoallu ruđaid geavaheamis galgá čájehit ollislaš goluid ja dietnasa. Dasa gullet prošeavtta/ doaibmabiju eará vejolaš doarjagat ja dietnasat. Rehketdollui sáhttá váldit mielde dušše dakkár goluid ja dietnasiid mat njuolga leat čadnojuvvon prošeavtta/ doaibmabiju čađaheapmái. Dalle go lea dohkkehuvvon gollogeahčastat galgá rehketdoallu leat fievrriduvvon nu ahte dan sáhttá buohtastahttit gollogeahčastagain. Stuorra spiehkastagaid dohkkehuvvon gollogeahčastaga ja rehketdoalu gaskka galgá kommenteret. Rehketdoalu ruđaid geavaheamis badjel ru galgá stáhtaautoriserejuvvon dahje registrerejuvvon revisor duođaštit. Doarjjaoažžu gii lea registrerejuvvon momsaregistaris, galgá rehketdoalus čájehit goluid ja dietnasiid momssa haga. Dát ii guoskka sidjiide geat leat luvvejuvvon momsadivadis dahje ožžot spiehkastit momsadivada rehkenastimis. Jos loahpalaš golut prošeavtta/doaibmabiju rehketdoalus leat unnit go dohkkehuvvon gollogeahčastat mearrádusas, unnida Sámediggi doarjaga vásttolaččat Bearráigeahčču ja čuovvoleapmi Sámediggi ja Riikarevišuvdna sáhttet bearráigeahččat geavahuvvojit go ruđat eavttuid mielde, gč. juolludusnjuolggadusaid 10 nuppi lađđasa ja riikarevišuvdnalága 12 goalmmát lađđasa. Sámediggi sáhttá bivdit lassi dieđuid, ja ohccis lea geatnegasvuohta daid buktit. Leat dieđuit mat galget geavahuvvot statistihkain ja eará raporteremiin. Sametinget kan be om ytterlige opplysninger som søker er pliktet til å gi. Dette gjelder opplysninger som skal brukes i statistikk og annen rapportering Doarjaga ruovttoluottamáksin ja sihkkun Prošeavtta gárvvisteami oktavuođas galget geavatkeahtes doarjjaruđat máksojuvvot ruovttoluotta Sámediggái. Sámediggi sáhttá gáibidit doarjaga ruovttoluotta máksojuvvot jos dat lea máksojuvvon menddo ollu. Sámediggi sáhttá geassit doarjjalohpádusa ruovttoluotta dahje gáibidit ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta jos: - doarjjaoažžu lea rihkkon dieđihangeaskku. 12
13 doarjja ii leat geavahuvvon juolludusa ulbmila mielde ja daid eavttuid mielde mat leat mearriduvvon doarjjareivves. - lea gáibiduvvon heaittiheapmi, ovddiduvvon reastaluvvangohčus, priváhta dahje almmolaš vealgešiehtadallamat leat rahppojuvvon doarjjaoažžu ektui dahje doarjjaoažžu heaitá máksimis máksámušaidis. - doarjjaoažžu lea rihkkon dáid njuolggadusaid mearrádusaid. Jos doarjjaoažžu dákkár oktavuođain ii mávsse ruovttoluotta, de sáhttá Sámediggi rievtti bokte gáibidit máksojuvvot dan mii lea buorrin. Jos ruđat eai máksojuvvo ruovttoluotta mearriduvvon áigemeari sisa, de sáhttá gáibidit maŋŋoneami ovddas reanttuid vel lassin, gč. lága lov 17. desember 1976 nr. 100 om renter ved forsinket betaling mv.. Jus doarjjaoažžu reastaluvvá, prošeavtta doaibma bissehuvvo dahje loahpahuvvo, dahje doarjjaoažžu eará sivaid geažil ii sáhte dahje ii áiggo čađahit almmuheami, de sáhttá Sámediggi doalahit vuoigatvuođa váldit badjelasas almmuheami. Doarjjaoažžu galgá šiehtadusas čálliin dieđihit dan birra erenoamážit, ja čálli galgá dan dohkkehit. Seammá gusto šiehtadusaide earáiguin geat leat leamaš mielde oahpponeavvu ráhkadeamen. 13
Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT
Doarjjanjuolggadusat árbevirolaš máhttui ja sámi meahcásteapmi vuođđoskuvllas 2018 SIST OPPDATERT 03.01.18. Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.samediggi.no
RészletesebbenHutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat Sámegillii
Hutkás ealáhusat Njuolggadusat ohcatvuđot doarjagat 2019 Sámegillii Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.samediggi.no Sisdoallu 1.1 Doarjjaortnega
RészletesebbenSámi giellaprošeavttaid doarjjanjuolggadusat ohcanvuođot doarjja. Dohkkehuvvon áššis SR 023/19 Davvisámegillii
Sámi giellapršeavttaid darjjanjulggadusat 2019 - hcanvuđt darjja Dhkkehuvvn áššis SR 023/19 Davvisámegillii Ávjvárgeaidnu 50 9730 Karasjk/Kárášjhka Telefn +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.n www.samediggi.n
RészletesebbenFeFo ja bieggafápmu. Direktevra Jan Olli
FeFo ja bieggafápmu Direktevra Jan Olli 1 Don eaiggádušat min Ásahuvvon 2006 - stáhta eaiggátvuohta sirdon finnmárkulaččaide - institušonaliserejuvvon FeFo bokte Finnmárkkuláhka - Sámiid, ja finnmárkulaččaid
RészletesebbenDoaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon sámediggeráđis, ášši SR 065/19
Doaibmaplána Sámedikki digitálastrategiija čuovvuleapmái Mearriduvvon 26.03.19 sámediggeráđis, ášši SR 065/19 Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok/Kárášjohka +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no www.sametinget.no
RészletesebbenDárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái
Dárkilat njuolggadusat eksámeniid lágideapmái ja čađaheapmái Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla Dutkan ja oahppostivrras čoahkkimis 5/2012, 25.05.2013 áššis 43/12. Universitehtaid ja allaskuvllaid lága vuođul
RészletesebbenEksámen SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1. Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2
Eksámen 26.05.2016 SFS 1002 Davvisámegiella vuosttašgiellan, Sámegiella 1 Fidnofágalaš oahppoprográmma jo2 Eksámendieđut Eksámenáigi Veahkkeneavvut Eksámen bistá 4 diimmu. Lea lohpi geavahit buot veahkkeneavvuid,
RészletesebbenStatnett dieđiha. ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009.
Statnett dieđiha ođđa 420kV johtasa birra gaskal Báhccavuotna ja Hámmárfeastta. Borgemánnu 2009. Statnett lea ohcan Norgga čázadat ja energiijadirektoráhtas konsešuvnna hukset sullii 370 km guhkes johtasa
RészletesebbenBIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN
BIVDOGUOVLLUID NJUOLGGADUSAT- GUOLÁSTEAMI ORGANISEREN Dohkkehuvvon DG-čoahkkinis 28.02-01-03-2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 5) SISDOALLU Kapihtal 1 Bivdoguovllut fierbmebivdoriekti,
RészletesebbenCealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas
EVTTOHUS LAPELY/190/2018 14.2.2018 Cealkámušbivdin vuođđočáhceviidodagaid luohkkáijuohkin- ja ráddjennuppástusain Ohcejoga gielddas Vuođđočáhceviidodagaid ráddjemis ja luohkkáijuohkimis mearriduvvo čáziiddikšuma
RészletesebbenSÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS
SÁMI ALLASKUVLLA EKSÁMEN- JA LOAHPALAŠ ÁRVVOŠTALLAMA LÁHKAÁSAHUS SISDOALLU 1 Doaibmaguovlu... 2 2 Definišuvnnat... 2 3 Fága-/oahppoplánat ja lohkanmearit... 4 4 Oahppovuoigatvuohta... 4 5 Oktagaslaš oahppoplána...
RészletesebbenOKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI
OKTASAŠČOAHKKIMA NJUOLGGADUSAT RÁHKKANEAPMI JA ČAĐAHEAPMI Dohkkehuvvon DG čoahkkimis 28.02-01.03.2019 Mielddusin mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide (siidu 6-8) SISDOALLU Kapihtal 1 Oktasaščoahkkin vuoigatvuođalaččaide
RészletesebbenSámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan
Raporta 2010: 8 Sámedikki kulturdoarjjaortnega árvvoštallan Vigdis Nygaard Eva Josefsen Ovdasiidogovva: Sámi musihkka Govva: Johan-Marcus Kuhmunen Sámi mánát Govva: Jan Roger Østby Deanu kulturskuvla Govva:
Részletesebben7 Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain
7 Sámegiella ja skuvllain Jon Todal, professor, PhD, Sámi allaskuvla/samisk høgskole Čoahkkáigeassu Čielgaseamos tendeansa loguin mat gullet sámegiela dilálašvuhtii ja skuvllain jagi 2009/10, lea ahte
RészletesebbenMela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi
Mela-oadju dorvvasta du buresbirgejumi Eanadoallofitnodaolbmuid ealáhatlágádus (Mela) dikšu eanadoallofitnodatolbmuid ja veahkkeruhtaoažžuid lágasmearriduvvon ealáhat- ja bárteoajuid. Mela áššehassan leat
RészletesebbenKORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA. Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013
KORT OM GYMNASIESÄRSKOLAN PÅ NORDSAMISKA Oanehaččat gymnásasierraskuvlla birra 2013 Gymnásasierraskuvllas (gymnasiesärskolan) oahppit ovdánanáruin buorre vuođu joatkkit lohkat, ohcat barggu ja doaimmalaččat
RészletesebbenDássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR)
Dássegovvádusat Olles eallima oahppama nationála gealborámmat (NGR) MÁHTTU váldoáššiin ja doahpagiin fágas ja fágarájáid rastá lea máhttu váldoáššiid ja doahpagiid birra iežas fágas/ diehtá relevánta njuolggadusaid
RészletesebbenNAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016
NAV loguiguin ja duohtadieđuiguin 2016 Dát lea NAV 1/3 oassi stáhtabušeahtas Bálvalusat 2,8 mill. olbmuide 60 iešguđet doarjagat ja addosat Bálvalusat barggu guvlui Sosiála bálvalusat NAVa vuoruheamit
RészletesebbenNorgga Sámiid Riikkasearvvi njuolggadusat
NORGGA SÁMIID RIIKKASEARVI VUONA SÁMIJ RIJKASIEBRRE NØØRJEN SAEMIEJ RIJHKESIEBRIE NORSKE SAMERS RIKSFORBUND čoahkkin møte : riikkačoahkkin/landsmøte 2018 beaivi ja báiki tid og sted : Guovdageaidnu, 30.11.
RészletesebbenČilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra
Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra Oinnolaš sámi kulturárbi Dát čilgehus lea oaivvilduvvon ráfáidahttojuvvon sámi visttiid eaiggádiidda ja geavaheddjiide. Dás čilgejuvvojit
RészletesebbenMÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO
NORDSAMISK Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta MÁNÁ BUOREMUS GO OVTTASEALLIN LOAHPAHUVVO RÁVVAGAT VÁHNEMIIDDA OVTTASTALLANORTNEGIID JA ÁSSAN-SADJEČOVDOSIID BIRRA OVTTASBARGU MÁNÁID FUOLAHEAMIS Eanas
RészletesebbenSámediggeortnet. [Dievasčoahkkima. njuolggadusat] Fámus. rájes
Sámediggeortnet Fámus 2015 rájes [Sámediggeortnet ásahallá sámi álbmotválljen parlameantta barggu. Dás leat njuolggadusat maid Sámedikki čoahkkinjođihangoddi ja dievasčoahkkinlahtut galget čuovvut ovdal
Részletesebben2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas
2 Sámegiella vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas Torkel Rasmussen, vuosttasamanueansa. Sámi allaskuvla Guovdageaidnu Čoahkkáigeassu Fágas Sámegiella nubbingiellan vuođđoskuvllas lea oahppilohku mearkkašahttit
Részletesebbenmearridit álggahit SIERRADOARJAGA PO P/HOJKS
OKTASAŠ, BEAVTTÁLMAHTTON JA SIERRA DOARJJA Buori lági oahpahus láhčá vejolašvuođa fidnet bagadallama ja doarjaga oahppamii ja dat lea juohke oahppi vuoigatvuohta skuvlavázzimis juohke beaivvi. Skuvlabarggus
RészletesebbenKela. SV 29asa. Ohcamuš Áh i vánhemiidovddut. 1. Ohcci die ut Persovdnadovddaldat. 2. Kontonummir
Kela Ohcamuš Áhi vánhemiidovddut SV 29asa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/lapsiperheet Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid
RészletesebbenOhcejoga gieldastrategiija 2025
Ohcejoga gieldastrategiija 2025 Gielddastivra 15.5.2017 Ohcejoga gieldastrategiija 2025 15.5.2017 1 Višuvdna 2025 Ohcejohka lea sámiid árbevieruid gudnejahtti ja roahkkadit boahttevuhtii manni gielda.
RészletesebbenFárren Supmii dahje Suomas olgoriikii. Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii?
Fárren Supmii dahje Suomas olgoriikii Goas dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda? Mii dáhpáhuvvá go fárret olgoriikii? OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Gii sáhttá oažžut Kela doarjagiid? 2 Mii lea fásta
RészletesebbenOvdasátni. VVL sávvá lihku VBL-bargguiguin! Juovlamánu Sisdoallu
VBL MIELLAHTTU Ovdasátni Borgemánus 2003 bođii oahpahusláhkii ođđa deaŧalaš rievdadus. Luohkkádoaba heaittihuvvui, ja láhkamearriduvvon mearit das man galle oahppi guđege luohkás ožžot leat, ii gusto šat.
RészletesebbenÁrvvoštallan oahpaheami várás nákcabidjama joatkka
Oahpahusdirektoráhtta Vuođđodokumeanta Árvvoštallan oahpaheami várás 2014 2017 nákcabidjama joatkka Vuođđodokumeanta lea ođasmahtton 2014 giđa dan oktavuođas go jotkojuvvui nákcabidjan Árvvoštallan oahppama
RészletesebbenNjuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut
Njuolggadusat luossareivviid ektui guolástanvuoigatvuođa ja guolásteami eavttut SISDOALLU Kapihtal 1 Luossareiveeaiggát, guolástanvuoigatvuohta,eavttut ja guolásteapmi 1 Luossareiveeaiggát guolástanvuoigatvuohta
RészletesebbenDUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT
OAHPPOPLÁNA DUODJE- JA DIGITÁLAMUITALUSAT 15 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivrra nubbinjođiheaddji dohkkehan mearrádusnotáhtain 7.4.2017 dutkan- ja oahppostivrra mearrádusa áššis DOS 89/13 vuođul. Rievdadusat
Részletesebben3 Sámedikki doarjjaortnegat sámegielaide
3 Sámedikki doarjjaortnegat sámegielaide Torkel Rasmussen, Sámegiela ja journalistihka lektor, Sámi allaskuvla, Guovdageaidnu Čoahkkáigeassu Lea čielga tendeansa statistihkain mat ovdanbuktojuvvojit ahte
RészletesebbenFinnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat
Finnmárkku fylkkagieldda sámi strategiijat 2016-2019 1 Sisdoallu Ovdasátni 2 1 Buorre veahkki - álggahus 3 2 Min váikkuhangaskaoamit 4 2.1 Ovttasbargu Sámedikkiin 4 2.2 Guovttegielalašvuođadoarjja 4 2.3
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. Ođasjournalistihkka 2
OAHPPOPLÁNA Ođasjournalistihkka 2 15 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon DOS-áššis 22/18 ja loahpalaččat goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtan 20.04.18, Public áššenr. 17/00594.
RészletesebbenÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON
OAHPPOPLÁNA ÁRBEVIERRU, HUTKÁIVUOHTA JA DUDDJON 30 oahppočuoggá Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivrra dohkkehan 10.05.2016 áššis DOS 42-16 vuođul. 1. OAHPPOOVTTADAGA NAMMA Árbevierru, hutkáivuohta
RészletesebbenNationa la geahc c aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018
Nationa la geahc c aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu geahččalemiin Lohkan 5. ceahkis 2018 Sisdoallu Čuovvoleapmi ja viidáset bargu geahččalemiiguin... 3 Maid lohkama nationála
RészletesebbenOvttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra
Ovttastuvvan našuvnnaid julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra Ovttastuvvan našuvnnat Váldočoahkkin Čákčamánu 13.b. 2007 Orginála: Eaŋgalasgiella 61. sešuvdna Beaiveortnet čuo. 68 ON olmmošvuoigatvuođaráđi
RészletesebbenOhcat skuvlii Information på nordsamiska
Sida 0 av 7 Ohcat skuvlii 2019 Information på nordsamiska Don gii leat fuolaheaddji mánnái gii deavdá guhtta jagi dan jagi siste, ozat mánát ovdaskuvlaluohkkái áigodaga ođđajagimánu 15. gitta guovvamánu
RészletesebbenHABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN. Bagadallan skoviide
HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN Bagadallan skoviide HABTOOL REGISTREREN JA KÁRTEN Habtool registreren ja kárten geavahuvvo ovttas girjjiin: Individuelt & tilrettelagt Arbeidsredskap for individuell plan
RészletesebbenFeFo mudde rievssatbivddu garrasit
borgemánu 24. beaivvi 2017 Dan jagi bivdoearri lea guokte rievssaha beaivái juohke bivdi várás. Guokte girona, nugo dá, dahje okta rievssat ja okta giron. Govva: Emil Halvorsrud FeFo mudde rievssatbivddu
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1 Áigi 02.02.2018 dii 13:00-13:54 Báiki Gielddadálu váldostivrra sále Gieđahallojuvvon áššit Bajilčála Siidu 1 Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi 3 2 Beavdigirjji
RészletesebbenNorgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan,
Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Šiehtadeaddji bealit, Norgga Sámediggi ja Romssa fylkkasuohkan, gávnnahit ahte sámit lea okta álbmot oktasaš historjjáin, kultuvrrain, gielain
RészletesebbenSámi allaskuvlla válganjuolggadusat
Sámi allaskuvlla válganjuolggadusat Dohkkehuvvon Sámi allaskuvlla stivrras 13.12.2018, ášši S- 50/18. Gielalaččat divvojuvvon 27.2.2019 Njuolggadusat leat mearriduvvon láhkavuođu vuođul Lov 2005-04-01-15
RészletesebbenAlmmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT
Almmolaš ássandoarjja OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Doarjja ássamii 2 Gii sáhttá oažžut almmolaš ássandoarjaga? 2 Olugo sáhttá oažžut almmolaš ássandoarjaga 3 Ássandoarjaga rehkenastin 6 Ohcan ja máksin
RészletesebbenEaŋgalsgiella oahppoplána
Eaŋgalsgiella oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Gusto 01.08.2013 rájes http://www.udir.no/kl06/eng1-03
RészletesebbenK ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki
K ártengeahččaleapmi rehkenastimis 2. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit
RészletesebbenEaláhahkii. Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit
Ealáhahkii Ealáhatdorvu, ássama doarjja ja dikšundoarjja Oanehaččat ja čielgasit Sisdoallu Ealáhahkii 1 Makkár ealáhaga sáhtát oažžut? 2 Bargoealáhat 3 Kela ealáhagat 3 Álbmotealáhat 3 Dáhkádusealáhat
RészletesebbenSámedikkeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Álggahus
Ášši 005/19 Sámedikki dievasčoahkkin 05.03.2019-08.03.2019 Sámediggeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus veahkaválddi birra sámi servodagas Áššenr. 19/105 Mildosat Evttohusat ja mearkkašumit Sámediggeráđi
RészletesebbenSámi giellaplána. Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka
Sámi giellaplána Mánáidgárddiide ja vuođđoskuvlii Sirdin dan gaskka Evttohus strategiijaid ja doaibmabijuide Plánaáigodat 1-4 jagi Gáivuona suohkan Kåfjord kommune Kaivuonon komuuni 2019 Sámi giellaplána
Részletesebben5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas
5 Oahppočuoggáid buvttadeapmi sámegielas Kevin Johansen, cand.polit. UiT / Universidad de Granada. Seniorráđđeaddi Nordlándda Fylkkamánnis Čoahkkáigeassu: Máilmmis, gos dađistaga eambbo spesialiserejuvvo,
RészletesebbenJahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji
Jahkedieđáhus 2018 Pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji Ovdasátni Gaska gaskal sávaldagaid ja resurssaid lea hástalus go almmolaš čálgobuorit galget juhkkojuvvot iešguđetlágan bálvalussurggiid gaskkas
RészletesebbenHutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta Sámediggeráđi doaibmaplána kultuvrralaš ja hutkás ealáhusaide
Hutkás ealáhus čoavddekeahtes vejolašvuohta 1 Áigodat: Borgemánnu 2017 Juovlamánnu 2019 Sisdoallu 1 Álggahus 4 2 Mii lea hutkás ealáhus? 4 3 Stáhtus kultur- ja hutkás ealáhus 5 3.1 Kultur- ja hutkás ealáhus
RészletesebbenBargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT
Bargguhisvuođa áigge doarjagat OANEHAČČAT JA ČIELGASIT Sisdoallu Kela doarjagat bargguheapmái 2 Go bázat bargguheapmin 2 Bargguhisvuođabeaiveruhta 2 Bargomárkandoarjja 4 Bargoboađut bargguhisvuođa áigge
RészletesebbenProp. 134 L. ( ) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus)
Prop. 134 L (2018 2019) Proposišuvdna Stuorradiggái (láhkamearrádusevttohus) Rivdadusat finnmárkkulágas (rievdadusat Romssa ja Finnmárkku fylkkaid ovttastahttima geažil) Sisdoallu 1 Proposišuvnna váldosisdoallu
Részletesebben1 Álggahus. Evttohusat ja mearkkašumit. Meannudeamit. Mildosat. Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Ášši 055/17 Sámedikki dievasčoahkkin Ášši 008/17 Ealáhus- ja kulturlávdegoddi Ášši 010/17 Ealáhus- ja kulturlávdegoddi Ealáhusovddideapmi mearrasámi servodagain Áššenr. 14/1036 Meannudeamit Politihkalaš
RészletesebbenNationa la geahč č aleamit. Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis
Nationa la geahč č aleamit Oahpaheddjiid bagadus Čuovvolahttin ja viidáset bargu Lohkan 8. ja 9. ceahkis Sisdoallu Ohppiid čuovvoleapmi ja viidáset bargu... 3 Maid lohkama nationála geahččaleamit iskkadit?...
RészletesebbenAKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA
OAHPPOPLÁNA OKT 305 AKADEMALAŠ ČÁLLINSEMINÁRA 10 oahppočuoggá Dutkan ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016, áššis 45/16. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhtain 09.01.17 (Public áššenr.: 17/00523) ja
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma
OAHPPOPLÁNA Preassaetihkka, lágat ja konvenšuvnnat 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 05.06.18 áššis 40/18, Public áššenr. 17/00594-23. 1 Oahpu
RészletesebbenLáhka lea oaivvilduvvon boahtit fápmui mánu. beaivve ÁKKASTALLAMAT
HE XX/2018 vp Ráđđehusa árvalus Riikkabeivviide láhkan bivddu birra Deanu čázádagas, Suoma ja Norgga gaskasaš soahpamuša láhkaásahansuorgái gullevaš mearrádusaid fápmuibidjan- ja heivehanlága 8 ja 10 :a
RészletesebbenKártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015
Kártengeahččaleapmi rehkenastimis 1. ceahkki Oahpaheaddjibagadus 2015 «Ulbmil kártengeahččalemiin lea iskat leat go eaŋkiloahppit geat dárbbašit liige čuovvoleami fágain ja gálggain. Kártengeahččaleamit
Részletesebben5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus
5 Giellaguovddážiid rávesolbmuid oahpahus Lene Antonsen, cand.philol. ja dutki, UiT Norgga árktalaš universitehta gielladieđalaš instituhtas Čoahkkáigeassu: Norgga giellaguovddážat fállet gelbbolašvuođaaddi
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 1
OAHPPOPLÁNA Sosiála mediat 1 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon DOS-áššis 22/18 ja loahpalaččat goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtan 20.04.18, Public áššenr. 17/00594. 1 Oahppoovttadaga
RészletesebbenVáldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK
10.6.2019 1 / 5 Váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat (vač) VARK Mii lea VAČ-fidnu? VAČ-fidnus meroštallojuvvojit Suoma váldegottálaččat mearkkašahtti arkeologalaš čuozáhagat. Ulbmilin
RészletesebbenVUOSTTAŠVEAHKKI. Epilepsialihttu EPILEPSIADOHPEHALLAMII. Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo
VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Juohkehaš sáhttá veahkehit epilepsiai dohppehallan olbmo Epilepsialihttu VUOSTTAŠVEAHKKI EPILEPSIADOHPEHALLAMII Epilepsiadohppehallan lea dávdamearka, mii dárpmehuhttá
RészletesebbenOECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás
OECD várrugasvuođa bagadallan rogganindustriija ulbmillaš berošteaddjisearvideami várás OECD Due Diligence Guidance for Meaningful Stakeholder Engagement in the Extractive Sector Dát lea OECD Due Diligence
RészletesebbenKela. SV 8sa. Ohcamuš. Buohcanbeaiveru a. 1. Ohcci die ut. 2. Kontonummir. 3. Ohcamuš Man ovddu ozat? Vállje ovtta dahje eanet molssaeavttuid.
Kela Ohcamuš Buohcanbeaiveruat SV 8sa Sáhtát dahkat dán ohcamuša ja sáddet dan uvvosiid maiddái neahtas www.kela.fi/asiointi Lassedieut www.kela.fi/sairastaminen Sáhtát árvvoštallat, man ollu oaut ovdduid
RészletesebbenFinnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána
Finnmárkku regionála gelbbolašvuođaplána 2016-2028 Oahppu ii leat gollu. Dat lea investeren. 2 Finnmark fylkeskommune / Finnmárkku fylkkagielda Fylkeshuset, 9815 Vadsø Tlf. 78 96 20 00 / fax 78 96 23 70
RészletesebbenBISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii.
BISSET givssideami! Givssideapmi lea stuorra váttisvuohta. Ollesolbmuid ovddasvástádus dat lea láhčit dili buori skuvlabirrasii. SISDOALLU Ovdasátni 3 Buot mánáin lea riekti oadjebas skuvlabirrasii 4 Riekti
Részletesebben4 Sámegiella nubbingiellan
4 Sámegiella nubbingiellan Kevin Johansen, cand.polit. UiT / Universidad de Granada. Seniorráđđeaddi Nordlándda Fylkkamánnis Čoahkkáigeassu: Politihkkarat ja sii geat barget sámegieloahpahusain leat ollu
RészletesebbenSirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki
Sirkumpolára eamiálbmotgielaid giellateknologiija huksen dekoloniserema lahkonanvuohki Lene Antonsen, Sjur N Moshagen ja Trond Trosterud, UiT Norgga árktalaš universitehta Sisdoallu Koloniijagielaid giellateknologiija
Részletesebben2015 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid loahppaprotokolla
2015 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid loahppaprotokolla Stáhta Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta bakte ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) leat šiehtadallan 2015/2016 boazodoallošiehtadusa.
RészletesebbenTRÅANTE JULGGAŠTUS. Tråante Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin.
TRÅANTE JULGGAŠTUS Tråante 2017 Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin. Sámiid eallima vuođđun lea Sápmi, eanan eadnámet ja beaivi áhččámet
RészletesebbenTryggEst.no. Nordsamisk
TryggEst.no Nordsamisk Sisdoallu Neahttaillastemiid ovdamearkkat 15 Jus gillán olmmoš ieš muitala: 16 Mo meannudan lágalaš geatnegasvuođaiguin? 24 Jávohisvuođageatnegasvuohta 24 Hehttengeatnegasvuohta
RészletesebbenRF-1175 Ealáhusdieđáhus várás bagadus
RF-1175 Ealáhusdieđáhus 1 2018 várás bagadus Vearrodirektoráhtta mearridan Ođas jahkái 2017: Fidnu oassálastimearridemiin ii sáhte atnit dán ealáhusdieđáhusa. Fidnu oassálastimearridemiin mii gárvvista
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 4/2018 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 4/2018 1 Vuođđodorvolávdegoddi Áigi 14.06.2018 d. 10:00-10:22 Báiki Gielddadállu, gielddaráđđehusa latnja Gieđahallon áššit Bajilčála Siidu 36 Lágalašvuohta ja mearridanváldi
RészletesebbenKULTTUURIT 9-11 LLA A A G I
SA LL UNN L A A A OR A G I ČČ A D I N MÁILBMI JA SÁNIT Salas guottán du, don leat álo dás. Mánážan golli. Salas cummen du, dánsut válddán du. Mánážan golli. Hála ráfálaččat, go mánná lea dus salas. Unnoraš
RészletesebbenBARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN
BARGONÁVCCALAŠ JA GULUHEAPME? NÁ BUORRÁNA DU BEAIVVÁLAŠ EALLIN Miljovnna norgalačča leat guluheamit HLF Hørselshemmedes Landsforbund Din hørsel vår sak www.hlf.no IT LEAT DAT ÁIDNA BUOREBUT BEAIVVÁLAŠ
RészletesebbenDohkkehuvvon cealkámušat. Sámiid 21. Konferánssas. Tråantesne
Dohkkehuvvon cealkámušat Sámiid 21. Konferánssas Tråantesne 2017 1 Innholdsfortegnelse 1. Pronomena son skandinávalaš gielain... 3 2. Oahpahus ja čuvgehus... 3 3. Solidaritehta Standing Rock Sioux Tribe:n...
RészletesebbenPohjoissaamenkielinen käännös
Pohjoissaamenkielinen käännös Ráđđehusa árvalus riikkabeivviide láhkan bivddu birra Deanu čázádagas, Suoma ja Norgga gaskasaš soahpamuša láhkaásahansuorgái gullevaš mearrádusaid fápmuibidjan- ja heivehanlága
RészletesebbenSÁMI BÁIKENAMMADUTKAN
OAHPPOPLÁNA SÁM 306 SÁMI BÁIKENAMMADUTKAN 10 oahppočuoggá Dutkan- ja oahppostivra dohkkehan 10.05.2016, áššis 45/16, Public áššenr. 16/00511. Rievdadusat dohkkehuvvon mearrádusnotáhtain 02.05.18, Public
RészletesebbenSGR Romsa
NORGGA GIRKU Girkoráđđi, Girkuidgaskasaš ráđđi, Sámi girkoráđđi Beavdegirji Sámi girkoráđđi (SGR) 07. 08.09.2006 Romsa SGR Romsa 07.-08.09.2006 Čoahkkimis ledje: Oddvar D. Andersen, jođiheaddji Inga Marie
Részletesebben8 Datavuođđu sámi statistihkkii
8 Datavuođđu sámi statistihkkii Ávžžuhusat Sámi loguid muitalit 1-8 artihkkaliid ektui Jon Todal, «Sámi statistihka guorahallanjoavkku jođiheaddji» Čoahkkáigeassu Eanemus adnon dieđalašvuođđu artihkkaliin
RészletesebbenOAHPPOPLÁNA. Sosiála mediat 2
OAHPPOPLÁNA Sosiála mediat 2 5 oahppočuoggá Sámi journalistihka bachelorprográmma Dohkkehuvvon DOS-áššis 22/18 ja loahpalaččat goahtejođiheaddji mearrádusnotáhtan 20.04.18, Public áššenr. 17/00594. 1 Oahpu
RészletesebbenBargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma
Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš prográmma 2017 2021 Álggahus Sámediggi lea Norgga sámiid ovddasteaddji orgána mii galgá nannet sápmelaččaid politihkalaš dili ja ovddidit sin vuoigatvuođaid, ja beroštusaid.
RészletesebbenDOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS
1 DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS 2011-2014 Visuála dáiddalávddi nannebargu Romssas 2 Ovdasiidogovva: Geir Backe Altern Vuovdi Zovz:s (Skog i Zovz), 2011. Searching for the perfect forest:a. Oasálaš
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 3/2018 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 3/2018 1 Vuođđodorvolávdegoddi Áigi 03.05.2018 dmu 10:00-10:22 Báiki Gielddadállu, váldostivrasále Gieđahallon áššit Bajilčála Siidu 26 Lágalašvuohta ja mearridanváldi 4 27
RészletesebbenOhcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1
Ohcejoga gielda Beavdegirji 1/2018 1 Čuvgehuslávdegoddi Áigi 07.02.2018 dmu 10:10-12:40 Báiki Váldostivrasále Gieđahallon áššit Bajilčála Siidu 1 Lágalašvuohta ja mearridanváldi 5 2 Beavdegirjji dárkkisteaddjiid
RészletesebbenGIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA
GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA SÁMI ČÁLAMEARKAČOAHKKI JA IT BARGOJOAVKKU RAPORTA Guovvamánnu 2002 1 1 DUOGÁŠ... 3 1.1 Teknihkalaš čuolmmat...3 1.2 Riikkaidgaskasaš soahpamušat ja riikkagottálaš láhkamearrádusat
Részletesebben2 Sámi musihkka nanu árbevierru ja gelddolaš ođasteapmi
2 Sámi musihkka nanu árbevierru ja gelddolaš ođasteapmi Ola Graff, Professora Tromssa museas-universitehtamuseas. Norgga Árktalaš universitehta. Čoahkkáigeassu Sámi musihkka fáttáš leat ollu iešguđetlágan
RészletesebbenOđđa viessu sámi našunálateáhterii
Ođđa viessu sámi našunálateáhterii Ohcan Beaivváš Sámi Našunálateáhteris Sámediggái ja Kulturdepartementtii. Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ovddas sáddet ohcama Sámediggái ja Kulturdepartementtii álggahit
RészletesebbenSámi mámánidgárddebargiide Anáris Asta M. Balto Sámi allaskuvla
Sámi mámánidgárddebargiide Anáris 310109 Asta M. Balto Sámi allaskuvla Gal dat oahppá go stuorrola akšuvdnadutkamuš ja akšuvdnaoahppan Sámi dieđu - epistemologiija Ovdánahttit ja čuvgehit kultuvralaš diieđu
RészletesebbenMovt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide?
Movt láhččet mánáide saji oassálastit bearašráđi mearridandoaimmaide? Astrid Strandbu Mánáid ja nuoraid guvllolaš máhttoguovddáš Davvi Ođastuvvon gáhppálat, Romsa 2013 Ođasmahttojuvvon gáhppálaga ovdasátni
RészletesebbenNá Ruoŧŧa stivrejuvvo
Ná Ruoŧŧa stivrejuvvo Ráđđehuslávdegoddi Gulahallanossodat Ráđđehus ja Ráđđehusčállingoddi 3 Stáhtaministtar ja stáhtaráđđi 3 Ná ráđđehus bargá 3 Ná Ráđđehusčállingoddi bargá 4 Ráđđehusčállingotti doaibma
RészletesebbenSÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN
SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN Departemeanttaidgaskasaš bargojoavkku raporta skábmamánus 2003 1. BARGOJOAVKU JA BARGOMEARRÁDUs 2 2. BARGU DÁSSÁŽII DUOGÁŠ 3 3. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI JA
RészletesebbenVuorká-diehtu riikkavuložiidda
Vuorká-diehtu riikkavuložiidda 2 Vuorká-bálvalusat Vuorká-diehtu riikkavuložiidda Vuorká-bálvalusat ráhkaduvvojit danin, vai du dearvvašvuohta, buresbirgejupmi ja dorvvolašvuohta buorránivčče. Vuorká-bálvalusat
RészletesebbenBuresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! - Skuvladearvvašvuohtajearahallan Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019
Skuvladearvvašvuohtajearahallan 2019 Buresboahtin vástidit Skuvladearvvašvuohtajearahallamii! 1 / 20 Vástádusat ávkkástallojuvvojit mánáid ja bearrašiid bálvalusaid buorideapmái, skuvlla doaimma ovddideapmái
RészletesebbenBuresboahtin poliissa diehtojuohkinsiidui rihkkumiid birra lagaš gaskavuođain.
Mii rávvit ahte don logat pdf-fiilla šearpmas ja it viečča dan dihtorii. Muhtimin pdf:a vižžo iešalddis go rabat dan. Sihko dalle eret fiilla vižžon fiillaid vuolde. Jus dan dihte seastát fiilla dihtoris
RészletesebbenVuovdinorganisašuvnnaid duojis ja Duojáriid Dálu árvvoštallan
Vuovdinorganisašuvnnaid duojis ja Duojáriid Dálu árvvoštallan Asplan Viak AS 9730 Kárášjohka Barggaheaddji: Sámediggi Kárášjohka Miessemánus 2007 Sisdoallologahallan 1 Álggahus ja duogáš... 2 1.1 Duogáš...2
RészletesebbenNORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017
NORGGA JOĐIHANGODDI JAGI 2017 1 Norgga jođihangoddi jagi 2017 ISBN 978-92-893-4700-6 (PRINT) ISBN 978-92-893-4701-3 (PDF) http://dx.doi.org/10.6027/anp2016-765 ANP 2016:765 Davviriikkaid ministtarráđđi
RészletesebbenRisttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána
Risttalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka sámi oahppoplána Dette er en oversettelse av den fastsatte læreplanteksten. Læreplanen er fastsatt på Bokmål Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan
Részletesebben