Ođđa viessu sámi našunálateáhterii

Átírás

1 Ođđa viessu sámi našunálateáhterii Ohcan Beaivváš Sámi Našunálateáhteris Sámediggái ja Kulturdepartementtii. Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ovddas sáddet ohcama Sámediggái ja Kulturdepartementtii álggahit ođđa teáhterviesu huksema ovdaprošeavtta. Ođđa teáhterviessu galgá addit Norgii árvosaš, hutkás ja geabbilis arená dáidaga ja kreátivitehtta váste. Dát galgá leat sámi našunálateáhtera ruovttušillju, nu movt čáppa našunálateáhter lea oaivegávpoga Karl Johan gáhtas. Min viesus galgá leat eambbo go lávdedáidda: Dat galgá leat arená buot dáidda- ja kultursurggiide mat lea mielde hábmeme gelddolaš deaivvademiid ja bottuid davimus Norggas. Teáhterviessu Guovdageainnus galgá leat rabas ovdabuktimiidda ja dáidagiidda mas lea báikkálaš, guovlolaš, našunála ja internašunála vuođđu. Dasa lassin galgá viessu doarjut ovtta boahtteáiggi ealáhusain mis dáppe davvin: mátkeealáhus ja muosáhusturisma. Beaivváža stivra ja hálddahus leat movttegat go beassat bovdet Sámedikki ja Kulturdepartemeantta buolvamearrádussii vuođđoláhkajagi 2014: Bidjat sadjái ovtta dain maŋemus stuora vuođđogeđggiin min našunála kultuvrralaš huksehusas: Sámiid iežaset teáhterviessu - sámi lávdedáidaga ruoktu, viessu buohkaide sidjiide geat háliidit ráhkadit bottuid, lihkadeami ja identitehta davimusas min riikas. Ustitlaš dearvvuođaiguin Haukur J. Gunnarsson Teáhterhoavda

2 1.0 Álgu Dáža ja sámi ođđaáigásaš historja lea girjái ja devdon kontrástaiguin. Go lea buoremus, de lea dát muitalus movt stuora eanetlohkoálbmot láhčá dili nu ahte smávva unnitlohkoálbmot beassá šaddadit ja ovdánahttit iešvuođa, identitehta, giela ja kultuvrra. Go lea vearrámus, de lea dát muitalus badjelgeahččanvuođas ja vuogáduvvon dáruiduhttinpolitihkas Ovtta dain eanemus inteansa muttus min áiggis - go Ráđđehus áiggui dulvadit Álttá/Guovdageain-eanu, ja šattai dramáhtalaš deaivideapmi gaskal našunála válddi ja miellačájeheddjiid sis- Finnmárkkus - de Beaivváš riegáii. Nuorra, buolliberošteaddji sámit Guovdageainnu guovllus ráhkadedje teáhtera ja dovddus čájálmasa Min duoddarat. Dan rájes lea teáhter sturron ja šaddan sámiid našunálateáhter. Dehálaš historjjalaš dáhpáhusaid joatkkas lea min ulbmil ahte teáhterviessoprošeakta galgá šaddat čohkkejeaddji ja mearkkašahtti mearrádus, gaskal sámi ja dáža. Dan politihkalaš ilmmis min guokte parlameantta gaskka, Sámedikki ja Stuoradikki. Dehálaš - ovttasdoaimmas gaskal eanetlohkoálbmoga ja unnitlohkoálbmoga. Dán mearkkašahtti jagi Teáhterviessu ii galggá leat skeaŋka sámiide. Teáhterviessu galgá leat skeaŋka olles Norgii. Olles 115 jagi maŋŋel go oaččuimet min vuosttaš našunálateáhterviesu Karl Johan gáhtas - boahtá nubbi. Guovdageidnui. Dat lokten man Norga čađahii loahpas 1800-logus go teáhterviessu huksejuvvui Karl Johan gáhtagurrii, lei ekonomalaččat lossat geafes riikii boaittobealde Europas. Juohke beaivvi, juohke jagi ja juohke buolvva dan rájes, lea midjiide máksojuvvon ruovttoluotta dan láhkái ahte mis lea teáhter mii lea hástalan, duođaštan, boktán beroštumi, suhttadan, buot dan máid našunálateáhter galgá bargat. Dál sáhttit addit Norgii nuppi našunálateáhtera. Mihá unnit báikkis, álbmogii geat eai leat nu gallis, teáhterii mas eai leat nu máŋggas lávdde alde - muhto mii galgá šaddat seammá dehálaš sámi álbmogii go Našunálateáhter lea dážžaide. Sámepolitihkalaš searvevuohta lea dorjon Beaivváža álggu rájes 1980:s. Sámediggi diŋgui guovvamánu 3. beaivvi 2011 Huksenprošeavtta "Beaivváš Samiske Nasjonalteater". Statsbygg válddii barggu ja buvttii gárvves Huksenprošeavtta skábmamánu 25. beaivvi Dál mii vuordit álggahit nubbin maŋemus vuoru ovdal go sáhttit rahpat ođđa viesu: Ovdaprošeavtta mearrádus. 2

3 Mii jáhkkit ja mii sávvat ahte politihkalaš Norga ja sámepolitihkalaš Norga čájehit buoremus beali ja ovttas duohtandahkat dákkár mearrádusa. 2.0 Dálá status Beaivváš lea dál ealas ja virkus teáhter. Dat gávdno eanet ja ollu eambbo máŋggalágan arenáin go eanas eará kulturásahusat. Teáhter lea našunála, muhto čájálmasttá ollu báikegottiin, vuosttažettiin Norggas, muhto maiddai Davviriikain ja internašunálalaččat sirkumpolára oktavuođas, dál aitto stuora turneás Japanas skábmamánu Beaivváš lea máŋgga geardde evttohuvvon Norgga deháleamos teáhterbálkášumi, Hedda-bálkášumi, oažžut, ja teáhter lea maid ožžon da. Beaivváš evttohuvvui jagi 2012 suorggis "særlig kunstnerisk innsats". Evttohusa ákkastallamis čuožžu ahte Beaivváš lea teáhter mii erenoamaš ollu "bruker scenekunsten til å bygge en viktig og nødvendig bro mellom samisk og norsk kultur". Jagi 2000 oaččui Beaivváš bálkášumi buoremus lávdehábmema ja bivttashábmema ovddas, Vølund Saga čájálmasas, Aage Gaup ja Berit Marit Hætta bokte. Anitta Suikkarii evttohuvvui jagi 2013 bálkášumi oažžut buoremus nisson nubberolladoallin ovtta Beaivváža bihtáin. Teáhtera doarjja lea 19,1 miljovnna ruvnno jagi Beaivvášis ledje jagi 2013 oktiibuot 21 jahkebarggu, 5,6 jahkebarggu leat hálddahus ja dat eará lea dáiddalaš buvttadeapmi. Jagi 2013 čájeheimmet 79 čájálmasa 37 sajis sullii 6000 geahčči ovddas (iežamet buvttadeamit ja ovttas earáiguin). Dasa lassin lei teáhter veahkkin lágidit Sámi Grand Prix, ja lei báikkálaš lágideaddji 5 guossečájálmassii eará teáhteriin/teáhterjoavkkuin. Gehččiidlohku 2013 ovddas lea veahá vuollelis go ovddit jagiid. Dat lea dan dihte go jagi 2013 eai váldon teáhtera čájálmasat sisa oassin Kultuvralaš skuvlalávkkas. Dábálaš jagis leat Beaivvážis sullii 8000 geahčči. Teáhtera dáidda lea virkus ja ođđaáigásaš, muhto teáhtera lanjat Guovdageainnus gal eai leat. Lanjat eai leat ráhkaduvvon teáhterii ja gullet eará áigái. Dáiddalaš bohtosat eai leat goassege lanjaid dihte, dat bohtet vaikko lanjat leat heitogat. Teáhter lea golmmá iešguhtet viesuin, Guovdageainnu kulturviessu lea gehččiidlatnja ja lávdi. 30 jagi lea Beaivváš orron lanjain máid dalle álggus juo namuhedje gaskaboddosažžan. Lanjat leat dološmállet ja unnán heivvolaččat. Dat eai dohkke doaimmahit teáhtera, das lea dohketmeahttun bargobirasdássi, das lea lávdi mii ii lahka ge heive ođđaáigásaš teáhtera dárbbuide ja gaska gaskkal lávddi ja bájiid mii dagaha barggu hirbmat lossadin. 3

4 Kultur-Norgii ii sáhte leat dohkálaš ahte našunála teáhter galgá orrut, doaibmat ja hábmet dáidaga dákkár lanjain. Lanjat leat nu gollán ahte Bargobearráigeahčču leat árvvoštallan giddet. Velá geahččit leat ferten guođđit báikki čájálmasaid oktavuođas go sisáibmu lea nu heitot. Lassin duođalaš dearvvašvuođalaš moraštemiid, de leat viesut/bájit/vuorkkát nu viidát ahte dahká hui gáibideaddjin doaimmahit teáhtera buoremus ja ođđaáigásaš vuogi mielde. Viidásit eallit dálá lanjain ii leat vejolaš. Jus Sámediggi/Stuoradiggi maŋida dahje vearrámusat ii duohtandaga huksema, oaivvilda stivra ja hálddahus ahte Beaivváža viidásit doibmii ii leat vuođđu dálá hámis. 3.0 Dan dihte dárbbaša Norga našunálateáhter-viesu davvin Beaivváža stivra ja hálddahus dollet ođđa teáhterviesu deháleamos mihttomearrin jagiid ovddasguvlui. Ođđa viesus lea sihke symbolalaš, dáiddalaš ja ealáhuslaš mearkkašupmi davvin. Viidásit proseassas lea ráhkkanan ahte muhtomat ceggejit jearaldaga ahte lea go riekta investeret vuollelaš 200 miljovnna ruvnno suohkanis gos orrot unnit go 3000 olbmo. Mii oaivvildit ahte vástádus čielgasit lea de fal. Beaivváš ii leat báikkálašteáhter iige guovlluteáhter. Beaivváš galgá leat sámi našunálateáhter ja das galgá leat bargu olles Norgga ja olles Sámi ovddas. Teáhter dárbbaša ođđa viesu nu ahte sáhttá váldit vára rollas Norgga eanemus johtti teáhterin. Buori ruovttušillju haga eat sáhte guhkitáigái ovdánit ja fállat našunála ja internašunála gehččiide dan kvalitehtta man sii galget sáhttit vuordit. 3.1 Historjalaš symbolihkka Symbolalaččat boahtá ođđaviessu ceaggát maŋemus ja loahpalaš vuođđogeađgi 1814-ráhkkanusas. Mii oaččuimet Vuođđolága, máŋggabealátvuođa, mii oaččuimet min geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid. Norgga stuora huksenprošeavttas lea dáidda ja kultuvra leamaš okta min deháleamos bácciin nuorra našuvnna iešheanálisvuođa ja identitehta ovdáneamis. Go čuohtejagimolssašeami álge ávvudit , oaččui Našunálateáhter iežas sierra, hámálaš viesu gasku oaivegávpoga. Dan rájes leat huksejuvvon našunála ja guovllolaš lávddit miehtá riika. Duhátjahkemolssašeami mearridedje hukset Opera-viesu. Aittobáliid mearridedje sirdit Munch-museá. Nie manná linja čađat min ođđaáigásaš historjjas, mii sáhttá oažžut ođđa mihttogeađggi jagi De sáhttá Norga mearridit ahte min nubbe našunálateáhter - Beaivváš Sámi Našunálateáhter - galgá garvvisin prošekterejuvvot. Duohta guhkes linjjain lea báddi gaskal 1814 ja dákkáraš mearrádusa jagi 2014, 200 jagi maŋŋil. 4

5 Huksenmearrádus jagi 2014 doallá maiddai nanu symbolalaš mearkkašumi min ođđasit áiggi historjja ektui. Beaivváš riegádii deháleamos rievdadanáiggis dáža-sámi historjjas ovddit čuohtejagis. Dat dáhpáhuvai garra našunála dáruiduhttinpolitihka ja Álttá- Guovdageaineanu dulvadeami riiddu duogážiin. Norga lea guhkki, máŋggabealát ja earálagan. Našunálateáhteriin Oslos ja Beaivváš Sámi Našunálateáhteriin Guovdageainnus doalahit mii daid buoremus beliid min máŋggabealátvuođas ja seammá čoahkkanit ja dásseárvosaččat atnit dan guokte álbmoga guhte ealliba oktasaš stáhta rámma siskkobealde. 3.2 Dáiddalaš mearkkašupmi Teáhterii šaddá ođđa viessu dego idja ja beaivi go buohtastahttá dálá bargoeavttuiguin. Dálá lanjat rádjejit doaimma hirbmosit. Ođđa viesus sáhttit loktet iežamet dáiddalaččat, hábmet eanet ja buoret lávdedáidaga ja dan láhkái oláhit eanet čájálmasaiguin eanet olbmuide. Sámegielat, sámi kultuvra ja identitehta leat hástaluvvan. Rievdadusat ealáhusminstaris, earenoamažit boazoealáhusas, ođđa ealáhusat mat leat apmásat sápmái ja obbalaš urbaniserensojut, dat leat guhkkin eret teáhtera doaimma ja válddi dárkkistit. Mii sáhttit baicca leat dehálaš reaidun gáhttet sámegielaid ja min historjja. Ja seammá dehálaš, de galgá sámi našunálateáhter hástalit, reflekteret ja muhtomin suhttadit, sihke dáža ja sámi jurddašanvuogi ja servodatipmárdusa. Mii háliidit leat teáhter mii veahkeha olbmuid ođđa boahtteáigái, earálágan go dat man dovdat, muhto čielga linjjat min sámi vuolggasadjái ja kultuvrii. Beaivváš Sámi Našunálateáhter háliidat leat dákkár áŋkor. Jus mii galgat čoavdit min servodatbarggu, ferte teáhter buvttadit lávdedáidaga mas lea alla dássi. Mii galgát lágidit alla kvalitehta min guovddášgehččiide, muhto maiddai teáhterberošteddjiide olggobeal guovddáš sámi guovlluid, sihke Norggas ja internašunálalaččat. Jus mii galgat leat dat jietna fertejit teáhteris leat doarvái buori bargoeavttut. Dan ii sáhte hábmet dálá lanjain, muhto hábmejuvvot ođđa viesus. Mearrádus ođđa našunála teáhterviesu birra davvin, ferte čuovvoluvvot doaibmahuksenplánain jahkásaš doaimma ektui. Vaikko lea ge plánejuvvon unna ja muhtun muddui nøktern teáhterviessu, de ii dárbbaš eahpidit ahte ođđa Beaivváš ođđa viesus ferte lasihit buvttadanmuni mealgadit, 5

6 sihke ahte oažžut buoret ávkki dain ođđa lanjain, muhto maiddái ahte teáhter turnedoaimma bokte galgá sáhttit fállat sihke sámi, daža ja sirkumpolára gehččiide doarvái stuora repertoara ja buvttademiid nu ahte leat relevanta. Doaibmahuksenplána čilget maŋŋelaš dán ohcamis, muhto stivra ja hálddahus oaivvilda ahte jahkásaš doaibmadoarjja ferte lasihuvvot dála 19,1 miljovnna ruvnnos 39,5 miljovnna ruvdnui jagi Jus teáhter galgá máksit viessoláiggu njuolga, ferte doarjja lasihuvvot 10 miljovnnain eanet. Dan láhkái boahtá Beaivváš bušeahtaid ektui seammá dássái go gaskamearálaš stuora guovlluteáhter. 3.3 Lokten mátkeealáhusaide ja muosáhusealáhusaide Teáhterfágalaš ákka ođđa viesu ektui birgejit ieža. Seammás háliidit leat eambbo go teáhter. Mii háliidit váldit min servodatovddasvástádusa dan láhkái ahte leat guovddáš oassálasti ja láidesteaddji olles sámi servodahkii ja Norgga áigumušaide Davviguovlluin. Mii jahkkit ahte go goallosta mátkeealáhusa, muosáhusealáhusa ja teáhtera, de das lea mearkkašahtti árvoháhkanvejolašvuohta min guovllus ja dimenšuvdna ieš viesu sisdoalu ektui. Norgga ovddas lea sis-finnmárku okta riika eanemus mearkkašahtti signáladestinašuvnnain. Sámi historja, dáidda ja ealáhusat ovddastit nanu ja dovddus našunála ja internašunála mearkagálvvu ja márkanfievrredanvejolašvuođaid norgga mátkeealáhusas. Teáhter háliida aktiivalaččat oassálastit dán mátkis. Sámi našunálateáhtera viessu galgá oaidnit dan mii lea birra, sin geat vižžet beaivválaš láibbi čielga sámi muosáhusindustriijas olles guovllus, muhto maiddái sin geat bohtet deike muosáhit sámi ja Norgga davviguovllu. Mii jahkkit ahte viesu hápmi ja sisdoallu ovddasta dákkár attrakšuvnna. Ođđaáigásaš teáhterviessu gasku Finnmárkkuduoddara boahtá leat gelddolaš lasihus eará muosáhusaide sis-finnmárkkus. Mii háliidit ahte teáhter galgá leat rabas buohkaide geat vánddardit dáppe ja buohkaide geat háliidit atnit lanjaid čájáhusaide, konsearttaide ja muosáhusaide. Ollu teáhterviesut ja lávddit leat guoros stuora osiid beaivvis ja muhton osiid jagis. Beaivváš háliida ahte álo galgá leat eallin ja juoga muosáhit ođđa teáhterviesus. Dan dihte leat álggahan ovttasbarggu Kautokeino Film fitnodagain ovdánahttit filmma mii álo eallá teáhteris, seammá modealla mielde go Davvinjárggas ja Fram-guovddážis Romssas. Stáhtalaš ruhtaduvvon vuođđudusas Romssas lea filbma "Svalbard - Arktisk villmark" man Ivo Caprino lea ráhkadan bistevaš oassin iežaset muosáhusguovddážis. Filbma čájehuvvo juohke diibmobeale ja 1,5 miljovnna olbmo leat oaidnán filmma dan rájes go guovddáš rahppui jagi

7 Kautokeino Film lea álggahan sullásaš filbmaprošeavtta mii galgá gaskkustit eallima davvin sámiid čalmmis, olbmuide olles máilmmis geat min luhte fitnet. Prošeavtta lea Beaivváš Sámi Našunálateáhter álggahan ođđa teáhterviesu barggu oktavuođas. Teáhter-jođihangoddi háliida rahpat ođđa teáhterviesu olles máilbmái ja váikkuhit mátkeealáhus ovdáneapmái Finnmárkkus. Filbma "De åtte årstider" boahtá leat okta máŋgga bielkkain. Dat galgá leat bistevaš oassi teáhtera váldolávddis buot beivviid go ii boađe teáhterdoaimmaid ovdii. Filbma galgá gaskkustit ja muitalit sámi luondduvuođđuduvvon duohtavuođa. Eai gallis máilmmis boađe nu lahka luonddu ja čuovgga go mii. Earenoamažit boazoealáhusas vánddardit muohttagis, jieŋa alde, dakŋasiid ja ruonas suinniid siste, váriin ja vuonain, bihkkaseavnjadis, veaigin, go beaivváš jur ihtá čuovggainis ja de go ii jeagat luoitádit. 4.0 Ođđa Beaivváš našunálateáhter ođđa teáhterviesus Go ođđa našunála teáhterviesu tentatiiva rahpan lea Guovdageainnus jagi 2018, de lea sihke teáhteris, Sámedikkis ja Kulturdepartemeanttas sulli vihtta jagi lasihit doaimma. Seammá láhkái go eará našunála ja guovlolaš dáiddainstitušuvnnat mat leat ožžon ođđa viesuid, ferte doaibma loktejuvvot sihke kvalitehta dáfus ja buvttademiid logu ektui. Dálá doarjja mii lea 19,1 miljovnna ferte nannejuvvot mearkkašahtti. Stivra ja hálddahus ovddidit lasihanplána mii mearkkaša ahte doaibma ja bušeahtta duppalastto jagi 2020 guvlui. Mii oaivvildit ahte dákkár lassáneapmi ferte boahtit nu ahte teáhter oažžu návccaid mat gáibiduvvojit sáhttit doaimmahit mišuvnna: Leahket olles sámi álbmoga našunálateáhter Ráhkadit teáhtermuosáhusaid buot sámi ássanguovlluin Leahket dehálaš kulturguoddin sámi historjja ja identitehta ovddas Addit lávdedáiddamuosáhusaid mat čájehit Norgii ja máilbmái govaid ja muitalusaid Sámis Dikšut ođđa teáhterjienaid. Beaivváš háliida iežas barggu ja ovttasbargguin earáiguin ráhkadit ođđa sámi dramátihka 7

8 Leahket dehálaš arená luohte-/musihkkateáhtera váste Sámis ja doallat erenoamaš ovddasvástádusa sámi musihkkaárbevieru, luođi, ovddas. Mii galgat nannet dán posišuvnna. Teáhter galgá sámi luohte-/ musihkkateáhtera addit gehččiide olles Davviriikaid, muhto maiddai ovdánahttit sámi musihkkateáhtera iešguhtet hámiide Gáhttet sámegielaid. Buot buvttadeamit leat sámegillii. Min mihttomearri lea sáhttit atnit buot sámegielaid min doaimmas, sihke dáid jagiid dan guvlui go teáhterviessu rahpasa ja maŋŋil go lea rahpasan. Leahket mielde das ahte sámegielat neavttárat rekrutterejuvvojit ja váldet oahpu Sihkkarastit ahte nuorra sámit bohtet estehtalaš fágasurggiide ja ámmahiidda go árvvosmahttá mánáid- ja nuoraidteáhtera ja revy Leahket ofelašteáhter eará álgoálbmogiidda olles máilmmis 4.1 Dáiddalaš profiila ja sisdoallu Beaivváš áigu viidásitovdánahttit iežas visuála teáhter profiilla. Beaivváža nanusvuohta lea gálgga geassit čoahkkái sámi jurddámáilmmi váldoosiid ja ráhkadit ollislaš gova: luohti, dánsun, ivnnit, luondu, jagi áigodagat ja kontrásttat. Ferte leat juohke teáhterhoavda jahkemearreáigodagas jahkemearreáigodahkii gii ferte válljet dáiddalaš geainnu. Našunálateáhterin leat goitge muhtin geainnut mat leat lunddolaččat. Beaivváš galgá geasuhit vaikko makkár gehččiid, buot ahkejoavkkuin ja sámi guovlluin. Beaivváš galgá váikkuhit ahte bohtet ođđa bihtát, muhto seammás sihkkarastit ahte min sámi kulturárbi hálddašuvvo ja ovdanbuktojuvvo lávdedáiddan. Beaivváš galgá sáhttit, nu movt buot teáhterat, suhttadit, muhto maiddai guoimmuhit ja duođaštit min historjja ja identitehta. Go váljje repertoára, galgá teáhter vuosttažettiin ovdanbuktit lávdedáidaga mas lea čielga sámi profiila. Seammás lea dehálaš sáhttit neaktit dáža ja internašunála klasihkkariid sámegillii. Mis lea mearkkašahtti bargun hálddašit min luohte- ja musihkkaárbevieruid. Beaivváš ii sáhte goassege šaddat dušše muhtomiid teáhter. Mii leat buot sámiid teáhter ja buot norgalaččaide ja earáide geat háliidit máistta sámis ja oahppat sámiid birra. Dan dihte ferte teáhter eanet aht eanet ovdánit teáhterin mii lea ollugiidda - nu movt Našunálateáhter, muhto unnit ja dieđusge sámi oktavuođas. 8

9 4.2 Beaivváš jagi 2020 Kulturdepartemeantta ja Sámediggi leat dáhtton teáhtera válddahit movt galgá doaimmahuvvot go ođđa viessu lea gárvvis. Stivra, hálddahus ja bargit leat bidjan ollu áiggi ovdánahttit Beaivváš 2020 plána. Dat válddaha ovtta dain vuosttaš jagiin, min áigumušaid ektui, maŋŋil go ođđa teáhterviessu lea gárvvis. Nu ahte mii galgat doaimmahit min našunálateáhterrolla ja áinnas fal dan dihte go mis lea giellaseailluheaddji ja giellaovdánahtti bargu de bidjat vuođđun ahte dálá smávva buvttadandoaibma ferte duppálastit. Jagi 2020 čađahit čuovvovaš buvttademiid Beaivváža bokte dahje gaskal Beaivváža ja eará ásahusaid: Njealje váldobuvttadeami. Okta sámi musikála, okta norgga klasihkkar sámegillii, okta ođđa sámi bihttá ja okta stuorit juovlačájálmas mánáid váste. Dát lea duppálastin dálá dási ektui. Buvttademiin leat 6 10 neavttára/čuojaheaddji ja viiddiduvvon dáiddalaš joavku (bagadallit, hábmejeaddjit, šuokŋadahkki, čállit jna) ja teknihkkalaš bargojoavku. Hárjehallamat leat teáhterviesus Guovdageainnus. Dálá čájálmasmátke-johtin doalahuvvo ja lasihuvvo muhtin ođđa čájálmasbáikkiiguin. Mihttomearrin lea maiddai ahte okta bihtáin čájehuvvo maiddai olggobeal Norgga. Njealje unnitbušeahttabuvttadeami (revy, kultuvrralaš skuvlalávka, monologa, juovlaevangeliija skuvllaide). Eanet ja unnit mannet dat maiddai čájálmasmátkkiide. Juohke jagi oassálastit Riddu Riđđus dahje eará sámi festiválas unnit čájálmasain. Juohke jagi searvat prošektii Helleristnings-spel Álttás (evttohus teáhteris ráhkadit stuorit teáhter/mátkeealáhusmuosáhusa juohke nuppi jagi čadnon Báktesárgumiidda Álttás). Mii deattuhit ahte dát govvideapmi lea tentatiiva. Ulbmil lea čájehit čohkkejuvvon buvttadanhivvodaga go teáhter lea gárvásit ovdánan. Dieđusge sáhttá dássi ja lohku daid iešguhtet buvttadanjoavkkuid ektui rievddadit, muhto dan čohkkejuvvon hivvodaga siskkobealde man dás leat válddahan. Nu movt boahtá ovdan bušeahtas (geahča mildosa II) de ovddasta dáiddalaš doaibma čielgasit dan stuorimus oasi bušeahttalassáneamis, buvttadanbušeahtas 10,7 miljovnna ruvnno jagi 2014, 27,8 miljovnna radjái jagi Teáhtera doaimma ja ođđa viesu geavaheami válddaheami oktavuođas, leat ráhkadan gárvves jahkeplána rahpajagi ovddas, oktan repertoára, jahkeplána, jahkegierdu, jahkebarggut ja latnjaplána. Dat lea mielddus 1. 9

10 guovvamánnu cuoŋománnu (beassážat) borg/čakč/golg skábmamánnu/ juovlamánnu Váldolávdi Sámi musikála vuosttaščájálmas 6.2 Et dukkehjem Henrik Ibsen Ođđa sámi guhkesčájálmas. Mánáide juovlačájálmas. Hárjehallansále Revy Kultuvralaš skuvlalávka Monologa dahje unnit čájálmas. Juovlaevangeliija (skuvllaide) Čájálmasmátki/ Turné Sámi musikála Et dukkehjem ja Kultuvrralaš skuvlalávka Ođđa sámi guhkesčájálmas ja monologa dahje unnit čájálmas Juovlaevangeliija (skuvllaide) Internašunála Monologa dahje unnit čájálmas. Ođđa sámi teáhterbihttá Trainee Oassálastá musikálas Oahpahus Oahpahus Oassálastá čájálmasain Eará Riddu Riđđu/ Helleristningsspel (Álttás) 4.3 Turnédoaibma rájiidkeahtes teáhter Beaivváš lea rájiidkeahtes teáhter. Sihke visuála ovdanbuktima, sisdoalu ja hámi ektui muhto maiddai geográfalaččat. Earret Riksteateret ii leat oktage eará mii mátkkošta čájálmasaiguin Norggas eanet go Beaivváš dahká. Ja ii oktage teáhter mátkkoš eambbo olgoriikain go sámi našunálateáhter. Turné-doaibma lea olles vuođđu Beaivváža eallimis. Sámi álbmot lea bieđgguid miehtá Norgga. Dan dihte fertet leat suohkaniin, fylkkain ja guovlluin gos sámit leat. Muhto Beaivváš lea álo váldán ovddasvástádusa gaskkustit sámi lávdedáidaga maiddái sámiide olggobeal Norgga, vuosttažettiin Suomas ja Ruoŧas. Dasa lassin galgat čájehit olles riikii, maiddái álbmogii geat eai leat sámit, muitalusaid sámi máilmmis. Oassin Olgoriikadepartemeantta návccasteamis máinnustit Norgga lea Beaivváš maiddai čađahan 10

11 máŋga internašunála turnéaid, maŋemus leimmet Japanas skábmamánu Rámpojuvvon čájálmas Ridn oaivi ja Nieguid oaidni» oaččui stuora fuomášumi Japanas, dasa lassin bohte ollu olbmot geahččat sihke Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Geahča árvvoštallamiid mat leat mielddusin. Turné-doaibma plánejuvvo bihtás bihttái, jagis jahkái. Muhto eanas leat dát báikkit máid teáhter lea dávjjimusat galledan hárjehallamiid ja vuosttaščájálmasa maŋŋel Guovdageainnus dán radjái: Kárášjohka, Deatnu, Unjárga, Áltá, Mátta-Várjjat, Olmmáivággi, Ráisa, Romsa, Skánit, Hápmir ja Oslo ja maiddai Gárasávvon, Giron, Váhčir, Johkamohkki, Ubmi, Anár, Ávvil, Ohcejohka ja Roavvenjárga. Maŋemus jagiid lea teáhter maiddái bargan aktiivalaččat dan mihttomeari guvlui ahte dássedit čájehit čájálmasaid báikkin Njárga, Bådåddjo, Muoffie, Snoasa ja Hamar oassin min dábálaš turnémátkis. Áigumuš jagi 2020 guvlui lea mátkkoštit vel eambbo. Min rolla sámi identitehta, kultuvrra ja historjja ektui lea prinsihpas rádjemeahttun, sihke geográfiija ja hivvodaga ektui. Min áigumušat leat: Čađahit stuora ovdánahttinprográmma gehččiid ektui buot dálá turné-báikkiin. Mii áigut čađahit jahkásaš bargobáji buot báikkálaš oktavuođaiguin mat mis leat, nannendihte márkanfievrredeami ja beroštumi teáhtera ektui. Stuora gávpogiid ektui lea mihttun šaddat oassin daid stuora teáhteriid jahkásaš márkanfievrredanpáhkain. Min deháleamos arená leat váldosámi guovllut. Dáppe áigut erenoamážit bargat gehččiidovdánemiin mánáid ja nuoraid ektui. Sámi servodaga ovddas lea maiddai mihttun joksat arenáid gos hárve oidnot, eandalii stuora dáhpáhusaide norggas nu movt Bergena riemut. Dat sáhttá loktet movtta sámi birrasiin ja čájehit máŋggatbealátvuođa norggas mas lea našunála ja internašunála apealla. Turné-doaibma dahká sullii 40 proseantta Beaivváža buvttadanbušeahtas. Nu šaddá maiddái boahtteáiggis. Muhto min turnéteáhter rolla sáhttá viidásitovdánahttit ja nannet dušše ođđaset ja eanet heivehuvvon lanjain. Dat mii háliida leat buorre ja dehálaš olgun, das ferte leat albma ruovttušillju mii ovddida kvalitehta, ođđafuomášumi ja ovdáneami. Lassin lasihuvvon turné-doibmii, addá ođđa viessu buori arená čájehit min buvttademiid videos neahttarávnnjis. Dat addá prinsihpas Beaivvážii vejolašvuođa oláhit olbmuid ja eará berošteddjiid miehtá máilmmi. Guovdageainnu suohkanis lea áibbas ođđa huksejuvvon fiberfierbmi mas lea stuora sáddenvuoibmi. 4.4 Ođđa jahkebarggut Go buvttadanhivvodaga duppálastá, de gáibiduvvo ahte maiddái jahkebargguid duppálastit. Beaivváš bidjá 11

12 vuođđun ahte dálá 21 jahkebarggu ferte lasihit 38,9 jahkebarggu rádjái. Dasa lassin lea teáhteris jagi 2020 ovddasvástádus 4 studeantta ovddas, mat maiddái leat mielde buvttadeamis. Stivra ja hálddahus lea deattuhan doalahit hálddatlaš doaimmaid ja goluid vuollin. Dát lasihuvvo dušše guvttiin virggiin jagi 2020 guvlui. Go guoská neavttár/musihkar-jahkebargguide, dáiddalaš jovkui (bagadallit, hábmejeaddjit, komponisttat, čállit) ja teknihkalaš bargovehkii, de ii leat vejolaš duppálastit buvttadanhivvodaga jus ii lasit jahkebargguid nu movt dás leat evttohan: Dáiddalaš joavku (neavttárat, čuojaheaddjit, bagadallit, hábmejeaddjit, 10,9 20,9 komponisttat, čállit jnal) Teknihkkalaš buvttadeapmi 4,5 10 Hálddahus 6 8 Studeanttat 0 4 Dáiddalaš virggit leat plánejuvvon dán láhkái: Njealje bistevaš virggi (neavttárat) Golbma jahkemearrebargi (neavttárat) Njealje čájálmas-šiehtadusa (neavttárat) Njealje studeantta (neavttárat) Čájálmas-šiehtadusat vástideaddji 9,9 jahkebarggu bagadalliid, koreográfaid, lávde-/bivttas- /čuovgahábmejeddjiid, komponisttaid, dramatihkkariid jna váste čadnon buvttademiide. Teknihkkalaš virggit leat plánejuvvon dán láhkái: Guokte lávde Okta jietna, okta goarrunbádji Guokte čuovga Guovte inspisieantta/turnéjođiheaddji Hálddatlaš virggit leat plánejuvvon dán láhkái: Okta teáhterhoavda Okta ekonomiijahoavda Okta rehketdoallu Okta buvttadanhoavda Guokte diehtojuohkin/márkan/giella Okta čálli Okta studeantakoordináhttor/nuorra Beaivváš 4.5 Neavttáriid rekrutteren Lea hástaleaddji rekrutteret neavttáriid teáhtera buvttademiide. Eai leat galle oahppan neavttára Norggas geat máhttet sámegiela doarvái bures ahte neaktit Beaivváža čájálmasain. Lihkká lea dálá 12

13 váldoveahka mas leat njealje neavttára ja luovosbargit nagodan gokčat rollaid teáhtera iešguhtet buvttademiin. Stivra ja hálddahus dihtet ahte rekrutteren guhkit áigái lea Teáhtera stuorimus hástalus. Dan dihte leat álggahan ovttasbarggu Davvi-Trøndelaga Allaskuvlla (HiNT) neavttároahpuin ahte ovdánahttit sámi dáiddafágalaš neavttároahpu. Dát lea dan lávdaduvvon oahpahusmodealla mielde mii lea ásahuvvon gaskal Det Norske Teatret ja Davvi-Trøndelaga Allaskuvlla. Beaivváš ja Allaskuvla hálidit ráhkadit oahpahusfálaldaga mii galgá sihkkarastit Norgii eanet sámegielat neavttáriid, álggahuvvo rájes. Mii áigut nu fargga go vejolaš álggahit ságastallamiid Sámedikkiin, Máhttodepartemeanttain ja Kulturdepartemeanttain ahte ásahit dákkár fálaldaga. Davvi-Trøndelaga Allaskuvla neavttároahpus lea hárjáneapmi das ahte ásahit ja doaimmahit lávdaduvvon dáiddafágalaš oahppofálaldagaid. Beliin, mat goappašagat doaimmahit doaimmas sámi guovlluin, leat buori eavttut ráhkadit fálaldaga mii dál ii gávdno. Min ovttasbargošiehtadusas lea čuovvovaččat: 1. Bealit háliidit, HiNT ja Det Norske Teater ovttasbargomodealla mielde, ovdánahttit golmmajágát oahppofálaldaga mii addá studeanttaide bachelor-gráda. 2. Oahpahus čađahuvvo Davvi-Trøndelaga Allaskuvllas ja Beaivváš Sámi Našunálateáhteris. 3. Fálaldat njulgejuvvon studeanttaide geat máhttet sámegiela ja/dahje háliidit buoridit sámegielaset sáhttit gieđahallat rollaid sámi čájálmasain/buvttademiin. 4. Tentatiivat oidnet bealit sáhttit váldit njealje studeantta jagis. 5. HiNT doallá ovddasvástádusa buot oahppo- ja kvalitehttasihkkarastinbargguin, ja Beaivváš Sámi Našunálateáhter doallá ovddasvástádusa hárjehallanoasis. Hárjehallanáigodagas galget neavttárat leat oassin teáhtera čájálmasain ja bargguin muđui. 6. Bealit galget 2014 jagi mielde hábmet oahppofálaldaga ollislaš plána ja álggahit dialoga Sámedikkiin ja našunála eiseválddiiguin ruhtadeami ja dohkkeheami ektui. 13

14 7. Barggu jođiha bargojoavku mas leat guokte HiNT áirasa ja guokte Beaivváš Sámi Našunálateáhter áirasa. Bargojoavku ásahuvvo vuosttaš kvartála Mii oaidnit dákkár oahpahusfálaldaga leat dehálažžan olles sámi servodahkii. Dat sáhttá sihkkarastit rekrutterema buot relevanta sámi lávdedáidda-, revy- ja filbmabirrasiidda. Mii eaktudit ahte ásahuvvo našunála ruhtadanortnet, muhto Beaivváš lea bidjan oahpahuskoordinerenvirggi min bušehttii. Sámi Allaskuvla Dasa lassin dán ođđa ovttasbargui Davvi-Trøndelaga Allaskuvllain, áigu Beaivváš viidásitovdánahttit min lagas ovttasbarggu Sámi Allaskuvllain. Lea lunddolaš váldit sin fárrui HiNT šiehtadusa báikkálaš čuovvoleami oktavuođas. Dasa lassin áigut ovttasbargat Sámi Allaskuvllain giela, bivttashábmema ja eará relevanta fágasurggiid ektui. 4.6 Unna Beaivváš - mánáid ja nuoraid váste Oassin guhkitáigge bargui oažžut ođđa teáhterviesu ja stuorit ja eambbo máŋggabealát Beaivváža, háliida teáhter bidjat ollu návccaid mánáid- ja nuoraidbargui. Unna Beaivváš galgá leat oassin našunálateáhtera barggus hábmet boahtteáiggi teáhterbargiid ja gehččiid. Mánát ja nuorat galget beassat oahppat sámi muitalanvuogi birra ja teáhterdáidaga birra teáhteris. Dán ossodagas galgá leat váldoovddasvástádus teáhtera ovdánahttinbarggus mánáid ja nuoraid ektui; iskat/hukset fierpmádagaid ja gávnnahit makkár čájálmasaid mánát ja nuorat háliidit ja movt Beaivváš sáhttá addit buoremus vejolaš fálaldaga min nuoramus gehččiide, ja nannet min ovttasbarggu oahpahusásahusaiguin Sámis. Dán leat jurddašan dahkat go ásahuvvo sierra sámi mánáid- ja nuoraidteáhterfálaldat ja go buvttadit heivehuvvon čájálmasaid njulgejuvvon oahpahusásahusaide. Beaivváš Sámi Našunálateáhter háliida mánáid- ja nuoraidteáhteriin vuhtiiváldit nuorra teáhtertaleanttaid Sámis. Mii álgit addit fálaldaga mánáide ja nuoraide teáhtera lagasbirrasis, ja de ovdánahttit dan fálaldahkan ja resurssabáŋkun mánáide ja nuoraide ja sidjiide geat barget teáhteriin ja mánáiguin ja nuoraiguin olles Sámis. Neavttárat mánáid- ja nuoraidteáhteris besset oahppat teáhterdáidaga birra teáhteris, oahppat dáiddalaš proseassa das ahte ráhkadit teáhtera, sii besset oahppat iešguhtet dramahtalaš ovdanbuktinvugiid, besset oahppat teáhtera birra ásahussan ja 14

15 ovdanahttit jietnageavaheami ja dihtomielalašvuođa goruda ektui go barget neavttárteknihkaiguin ja teáhterhárjehallamiiguin. Beaivváš, go lea álgoálbmotteáhter, deattuha erenoamážit sámegiela, muitalanárbevieru, luođi ja eará sámi kulturovdánbuktimiid ja máilmmi eará álgoálbmogiid kulturovdánbuktimiid, muhto seammás addit saji mánáide ja nuoraide beassat geahččaladdat iežaset kulturovdánbuktimiid iežaset jurdagiid vuođul. Juohke jahkebeali bargá mánáid- ja nuoraidteáhter ovtta čájálmasa, ja muhtomin besset Unna Beaivváža miellahtut leat mielde teáhtera dábálaš čájálmasain. Mánáid- ja nuoraidteáhteris galgá leat bistevaš dáiddalaš jođiheaddji geas lea váldoovddasvástádus mánáid- ja nuoraidteáhteris. Dát virgi lea lotnolasat studeanttaid koordinahtorvirggiin. Dáiddalaš jođiheaddjis berre leat lávdedáidagis oahppu ja govda hárjáneapmi bargat mánáiguin lávdde alde. Teáhtera eará bargit leat maiddai resurssan mánáid- ja nuoraideteáhteris mentoran, bagadallin ja oahpaheaddjin go sis lea vejolašvuohta dan dahkat. Mánáid- ja nuoraidteáhter Beaivvážis lea iešheanalis ovttadat, ii leat oassin suohkana kulturskuvllas dahje sullásaččas, muhto šaddá lunddolaš ovttasbargat earáiguin, ovdamearkkadihte suohkaniid kulturskuvllaiguin/skuvllaiguin/ skuvlaasttoáiggefálaldagaiguin/sámi Allaskuvllain/Sámi Joatkkaskuvllain jna prošeavttaid oktavuođas. Guhkitáigái ovdánahttojuvvo dát ossodat resurssaguovddážin/resurssabáŋkun eará beliide geat barget mánáid- ja nuoraidteáhteriin Sámis (sullii seammá modealla mielde go omd. HATS bargá báikkálaš amatevrateáhterservviid ektui), nu ahte šaddá vejolaš oažžut kurssaid dahje eará resurssaid Beaivváža mánáid- ja nuoraidossodaga bokte, dahje Beaivvážis sáhttá leat koordináhttorrolla stuorit prošeavttain main leat máŋga báikkálaš beali. Mánáid- ja nuoraidteáhtera váldobáiki lea Beaivvážis Guovdageainnus, muhto šaddá maiddai áigeguovdil čađahit prošeavttaid eará báikkiin Sámis. Beaivváš háliida maiddai nannet min ovttasbarggu oahpahusásahusaiguin. Lea stuora dárbu buvttademiide skuvllaid ja mánáidgárddiid váste, ja main vuolggasadji lea sámegiella ja kultuvra, ii dušše sámi váldoguovlluin, muhto miehta Davviriika. Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea bargan sámi teáhteriin ja lávdebuvttademiin eambbo go 30 jagi, ja berre ovdánahttojuvvot šaddat resurssaguovddážiin Davviriikaid oahpahusásahusaide dasa mii guoská sámi lávdedáidagii mánáid ja nuoraid váste. Álgovuorus lea jurddá vuhtiiváldit dán barggu dan gávcci evttohuvvon hálddatlaš jahkebarggu rámma siskkobealde. 4.7 Teáhtera rolla sámegiela ektui Sámegielat leat áitojuvvon. Muhtomat ballet ahte dat oalát jávket. Beaivváš áigu baicca ohcat sámegielaid vejolašvuođa eallit. Mii háliidit, sámi našunálateáhterin, váldit njunuš rolla dán barggus. 15

16 Dan dihte galgá Beaivváš Sámi Našunálateáhter biebmat ja gievrudit sámegielaid lávdegiellan ja dahkat daid buorren bargoneavvun neavttáriidda. Buorre sámegiella galgá oidnot teáhterdoaimmas buot dásiin. Teáhter galgá leat arená giellastoahkamii ja leat mielde dahkat sámegielaid eambbo gávdnamis eanet gehččiide, ja eandalii mánáide ja nuoraide. Go atná sámegiela lávdegiellan seammás go tekste čájálmasaid, galgá Beaivváš Sámi Našunálateáhter dahkat sámegielaid eambbo gávdnamis maiddái sidjiide geat eai hálddaš sámegiela beaivválašgiellan. Teáhter bargá čađat ovdánahttit ja atnit ođđa teknologiija nu ahte sáhttá tekstet čájálmasaid máŋgga gielaide seammás. Go tekste čájálmasaid ja ráhkada diehtojuohkinneavvuid, lea teáhteris dasa lassin vejolašvuohta sihke ávkkástallat ja čálmmustahttit eanet sámegielaid oktanis ja dan láhkái leat katalysahtor lasihit sámegiela geavaheami buot sámi guovlluin. Dán láhkái áigu Beaivváš Sámi Našunálateáhter positiivalaččat leat mielde ovdánahttit ja gáhttet sámegiela. 4.8 Lasihanplána Vaikko Beaivváža bušeahtta lea vuollin ollu eará guovloteáhteriid ektui, lea dárbu čađahit lasihanplána guhkes áiggi badjel. Dat lea dan dihte ahte adjána ovdal go Kulturdepartemeantta ja Sámediggi sáhttet lasihit teáhterii daid 20 miljovnna máid teáhter dárbbaša evttohuvvon plána ektui - ja dan dihte go dálá lanjat eai atte saji stuorit lasiheami dálá dási ektui. Stivra ja hálddahus oidnet dan dihte ahte buvttadanbušeahtta lasihuvvo muhtin muddui jagi 2017 rádjái, ja de fas stuorit lasiheapmi jagiid Muhtin doaibmabijut dán plánas leat goitge dakkárat máid berre jođánit álggahit: Ásahit Unna Beaivváža Ásahit sámi dáiddafágalaš neavttároahpu Helleristningsspillet Álttás Stivra ja hálddahus rávve ahte lasihanplána čađahuvvo dán láhkái: Bušeahtta Bušeahtta Bušeahtta Bušeahtta Bušeahtta Bušeahtta Bušeahtta Doarjja Billeahttasisaboađut

17 Teáhterviessu Summa Buvttadeamit Bistevaš olggosgolut Prošeakta Teáhterviessu Summa Lasiheapmi buvttademiide Lassiheapmi bistevaš goluide Dáiddalaš joavku Teknihkalaš buvttadeapmi 10,9 jahkebarggu 4,5 jahkebarggu 6 jahkebarggu ,5 jahkebarggu 7,5 jahkebarggu 6 jahkebarggu 17,6 jahkebarggu 8 jahkebarggu 7 jahkebarggu 17,6 jahkebarggu 8 jahkebarggu 7 jahkebarggu 17,6 jahkebarggu 8 jahkebarggu 7 jahkebarggu 17,6 jahkebarggu 8 jahkebarggu 7 jahkebarggu 20,9 jahkebarggu 10 jahkebarggu 8 jahkebarggu Hálddahus Studeanttat Ođđa teáhterviessu proseassa dán rádjái Sámediggi attii Statsbygg:i reivves guovvamánu 8. beaivvi 2011 barggu ovddastit ođđa teáhterviesu plánema dainna mihttomeriin ahte teáhter galgá buktit ođasmahttima, gáhttema ja gaskkusteami sámi árbevieruin, máhtus, historjjas, kultuvrras ja dáidagis, dialogas sámi servodagain. Teáhter galgá leat gávdnamis, rabas ja olggoguvlui njulgejuvvon, ja dialogas servodagain mii lea birra, ja geabbilis ja čielga vuogi mielde čalmmustahttit máŋggabealátvuođa sámi lávdedáidaga siskkobealde. 17

18 Statsbygg lea ráhkadan huksenporgrámma evttohusa. Huksenprográmma sáddejuvvo dál, vuođđun dán ohcamii, Sámediggái ja dasto Kulturdepartementtii sámi kulturviesuid viessoláigoruhtadeami prosedyra mielde. Mii bidjat vuođđun ahte prošeakta meannuduvvo dábálaš prošeaktan ja meannuduvvo oassin stáhtabušeahtas. Sámediggi lea iežaset mearrádusain doallan áigumuššan ahte Statsbygg galgá leat ovddasvástideaddjin jođihit barggu dassážii go ođđaviessu lea gárvvis, ja dan maŋŋil vástidit ođđaviesu viessodoaimma. Dát lea čadnon dasa ahte Sámediggi ja Kulturdepartemeanta bohtet ovttaoaivilii ahte prošeakta lea mielde ja ruhtaduvvo ođđa sámi kulturviesuid viessoláigoruhtadanortnega bokte. Sámediggi lea ovdal Statsbygg barggu, bidjan čuovvovaš servodatmihtuid teáhterviesu ovddas: Našunála sámi teáhterviessu galgá addit sámi servodahkii arená gos beassat muosáhit, čalmmustahttit ja gaskkustit sámi lávdedáidaga ja kultuvrra. Teáhterviessu gos sámegiella lea lávdegiellan lokte sámegielaid árvvu ja nanne sámi identitehta. Teáhter galgá leat rabas, olggosguvlui njulgejuvvon ja doallat dialoga servodagain mii lea das birra ja sámi guovlluiguin ránnjáriikain. Teáhter oažžu mearkkašumi internašunálalaččat álgoálbmotoktavuođain. Teáhterviessu galgá leat fápmoguovddáš ja čoahkkananbáiki iešguhtet sámi ja eará dáiddalaš ja teáhterfágalaš fágajoavkkuide. Sámediggi lea bidjan čuovvovaš boađusmihtuid prošeavtta ektui: Addit álbmogii doaibmi ja geasuheaddji gehččiidlanjaid oktan foáje gos lea guossoheapmi bottuin, gos leat bivttaslanjat ja hivssegat, ja gehččiidsajiid gos lea buorre oaidnit, gullat ja lea bures láhččojuvvon oažžut buori vásihusa go boahtá teáhterii geahččat čájálmasa. Addit buriid lanjaid dáiddalaš ja teknihkkalaš teáhterbuvttadeami váste, doaibmi ja geabbilis lávdeteknihkkalaš heiveheapmi turné-mátkiid iešguhtet lávdedásiid ektui. Addit neavttáriidda buriid ja heivvolaš lanjaid ráhkkaneami, rollaoahpahallama, vuordima ja vuoiŋŋasteami váste. 18

19 Addit bargiide bargobájiin ja teknihkkalaš bargiid doaibmi lanjaid gos dohkalaččat sáhttá ráhkadit ja vurkkodit lávdeosiid ja lávdebiktasiid, ja gos bargobiras lea buorre. Galgá leat buorre sadji váldit gálvvu sisa ja olggos gálvobuktimiid oktavuođas ja turné-fievrredemiid oktavuođas. Addit hálddahusbargiide buriid ja heivvolaš kanturlanjaid mat leat láhččojuvvon ja addet buori bargobirrasa. Addit bargiide viessodoaimmas heivvolaš teknihkkalanjaid, ja čorgadis, čielga teknihkkalaš infrastruktuvrra mas lea bures dimenšunerejuvvon ja álkkes beassageainnut bivodemiid ja ođasmahttitmiid ektui Dasa lassin ahte leat našunála sámi teáhterviessu, addá viessu mihtilmas ja buori lasihusa Guovdageainnu báikeovdáneapmái. Lasihit sámegiela geavaheami ja čalmmustahttima. Addit álgoálbmogiid lávdedáidagii arená gos čalmmustahttá internašunála oktavuođas. Ráđđehus dajai huksenprošeavtta birra stuoradiggedieđáhusas St. 48 ( ) Sámedikkis doaimma oasis: «Nytt bygg for Beaivváš Sámi Našunálateáhter er i en programfase, hvor Statsbygg har utarbeidet byggeprogram på oppdrag fra Sametinget. Kulturdepartementet vil gi merknader til byggeprogrammet så snart det er ferdigbehandlet hos Sametinget. På basis av dette kan det vurderes å gi Statsbygg oppdrag om forprosjektering av bygget.» 5.1 Huksenprográmma Golggotmánu 25. beaivvi attii Statsbygg gárvves Huksenprográmma (prošeakta 12015). Stivra ja hálddahus bidjet vuođđun ahte dát lea gustojeaddji Huksenprográmma ja bidjá bajit rámmaid dimenšunerema ja standarda ektui. Dušše ovdaprošeakta, dahje mearrádusat 19

20 Kulturdepartemeantta dahje Sámedikki bealis, sáhttet rievdadit dáid eavttuid. Min bušeahtat ja boahtteáiggeplánat leat vuođđuduvvon dasa mii boahtá ovdan dán dokumeanttas. Huksenprográmmas lea sihke válddahus dálá lanjain ja doaimmas ja ođđa teáhterviesu geahčadeapmi. Dan sáhttá čoahkkáigeassit dán láhkái: Statsbygg lea bidjan vuođđun Sámedikki bajit rámma 3000 kvm brutto (b/n faktor 1,5-1,6) Viessu lea govttolaččat plánejuvvon, muhto sierranas kvalitehtaiguin muhtin válljejuvvon osiin. Evttohuvvon latnjaprográmmas leat oktiibuot 73 lanja netto 1948 kvm. Lávdeareálat, dás maiddai unna hárjehallansále (160 kvm) dahket golmmádasoasi čohkkejuvvon areálas. Gehččiidareálain (272 kvm) lea mielde váldouksa oktan foáje, bivttaslatnja gos leat hvissegat, ja guossoheapmi bottuin. Areála galgá geabbilit doaibmat ja leat vejolaš doallat cafe-teáhtera ja čájáhusaid. Váldolávddis galgá leat geabbilis gehččiidvuogádat gitta 200 saji radjái. Álkkes molssodanlanjat gos lea vuoiddadanbeavdi, vuoiŋŋastanbeaŋka ja riššu. Kánttorservodat gos leat golbma terminála. Buot bádjebarggut leat váldon mielde latnjaprográmmii. Seammá gusto vuorkái, earret galbmavuorkká (náhkkeš-vuorká) mii eaktuduvvo biddjot eksterna. Leat plánejuvvon olgoareálat olgoteáhterii, vuosttažettiin muohta ja jiekŋa gaskaboddosaš rusttet. Viessu galgá oidnot hámiin ja árvvuin mii čalmmustahtta ásahusa fágalaš ja servodatlaš mearkkašumi sámi našunálateáhterin, ja seammá galgá leat govttolaš, nanu ja doaibmi rámma. Viessu galgá doaibmat vuođđun teáhtera turnédoibmii ja addit saji buot doaimmaide čadnon Beaivváža turnédoibmii. 5.2 Investerema gollomeroštallan Sámediggi dáhtui Statsbygg váldit vuhtii birasgážaldagaid. Dan dihte lea Statsbygg ráhkadan guokte molssaeavttu, passiv-viessodási ja TEK-10 minus 5 proseantta-dási. Dán guokte molssaeavttu ovddas (nettoareála kvm - brutto sturrodagas kvm) addá dát čuovvovaš gollomeroštallama: 20

21 Passiv-viessodássi: MNOK (čakčamánu 2011) TEK-10 minus 5 proseantta-dássi: MNOK (čakčamánu 2011) Beaivváža stivra ja hálddahus čujuha ahte dát gollomeroštallan lea ráhkaduvvon, dássedis standarda mielde ja ahte areála lea unniduvvon unnimusdássái. Mii oaidnit ahte šaddá Sámediggái ja Kulturdepartementtii mearridit birasstandarda. 5.3 Gollomeroštallon viessoláigu Statsbygg lea, dan guokte molssaeavttu vuođul, ráhkadan viessoláigomeroštallama (ruvdnoárvu ). Dát lea gollosturrodat jahkásaš gollogokčan viessoláigu ođđa teáhterviesu ovddas: - TEK-10 minus 5 proseantta-dássi: 7,6-11,3 MNOK - Passiv-viessodássi: 8,2-12,3 MNOK Stivra ja hálddahus oaivvildit ahte lea Sámediggái ja Kulturdepartementtii mearridit makkár huksenstandarda galgá válljet - ja movt viessoláiggu galgá máksit. Lea vejolaš oaidnit guokte čovdosa: Viessoláigu máksojuvvo Sámedikki bušeahta badjel dahje Beaivváš máksá njuolga. Jus vállje dan maŋit molssaeavttu, ferte lasihit doarjaga Beaivvážii seamma mađe. Mii leat válljen addit saji goappašat molssaeavttuide, go leat ráhkadan guokte bušeahta Beaivvážii, okta mas Sámediggi máksá viessoláiggu iežas bušeahta badjel, ja okta mas Beaivváš ovddasvástida viessoláiggu. Mii jahkkit ahte ankke lea jierpmálaš proseassas gaskal Sámedikki ja Kulturdepartemeantta oažžut čohkkejuvvon bajilgova goluin čadnon sihke viessodoibmii ja viessoláigui go viessu lea gárvvis ja lasihanplána čađahuvvon. Min ovddosčállimiin leat bidjan vuođđun gaskadási gaskal vuolimus ja bajimus molssaeavttu, jorbejuvvon 10 miljovnna ruvdnui meroštallojuvvon viessoláigu. 5.4 Bargoneavvut, luovus viessogálvvut Gaskaboddosaš meroštallan bargoneavvuid/luovus viessogálvvuid ektui lea 5,7 miljovnna ruvnno. Dát ruhta ii leat gokčojuvvon huksenprošeavttas. Beaivváš bidjá vuođđun ahte dán golu ferte gokčat go viiddida investerema čohkkejuvvon gollomeroštallama, molssaevttot juolluduvvo ruhta oktii ovdalaš go huksenprošeakta loahpahuvvo. 21

22 5.5 Hárjehallansále Stivra ja hálddahus leat vuordime ahte dán rájes sáhttá šaddat digáštallan dárbbaša go Beaivváš ovtta dahje guokte lávddi. Mii diehtit ahte sihke Sámediggi ja Kulturdepartemeanta háliidit bidjat čavgá mearrádusaid mat dollet goluid vuollin. Seammás lea dehálaš ahte viesu boađus ja doaibma ii geanohuva, nu ahte oažžut váikkuhusaid ja bohtosiid máid sávvat teáhterii ja eará geavaheddjiide. Mii leat ovttaoaivilis ahte guokte lávddi ii leat dárbbašlaš. Muhto mii háliidit čielgasit čájehit ahte evttohuvvon hárjehallansále ferte mielde prošektii. Min válddahusas Beaivváš 2020 lea váldolávdi guoros čieža vahku. Go aktiivalaččat váldá fárrui eará ásahusaid, Nuorra Beaivváš, studeanttat ja min njealje váldočájálmasa, de oažžut dán lávddis buori ávkki. Dasa lassin, nu movt čilgejuvvon dás vuollelis, lea váldolávdi birrajagi láhččojuvvon gehččiide filmma "De åtte årstider" bokte. Mii jáhkkit maiddai ahte váldolávdi sáhttá leat oassin boahtteáiggi kursa- ja konferanssamárkana oktavuođas sis-finnmárkkus. Dákkár buori ávkkástallama lávddis eaktuda ahte teáhteris lea sierra hárjehallanlatnja. Stuora osiid min iežamet váldobuvttademiin sáhttá ráhkkanahttit dán sáles. Hárjehallansále haga devdojuvvo váldolávdi siskkáldasbargguin mii ii leat njulgejuvvon olggosguvlui. Dat ges bargá mihttomeriid vuostá ahte leat rabas ja fátmmasteaddji teáhterviessun gos lea buorre sadji eará geavaheddjiide go Beaivváža iežas váldodoaibma. Mii háliidit maiddai čujuhit dasa ahte Beaivváš eanet go eanas teáhterat čatnet iešguhtetlágan ovdanbuktinvugiid, teáhter, luohti/musihkka ja dánsun. Girjáivuohta min dáiddalaš ovdabuktimis mearkkaša ahte ovttaskasoasit min hárjehallamis dáhpáhuvvá sierra. Mii oaidnit dan dihte ahte ii šatta beare vuogas jus ii leat sierra hárjehallansále ođđa teáhterviesus. Mii čujuhit dasa ahte Riksteateret lea dorjon dákkár árvvoštallama sin dialogas Statsbygg:in. 5.6 Viessosadji Huksenprográmmas lea sáhka guokte viessosaji birra. Dat guokte leat Allaskuvla-viessosadji ja NRKviessosadji. Lea Sámediggái dahkat loahpalaš mearrádusaid dasa mii guoská válljet viessosaji, muhto Beaivváš oaivvilda ahte ođđa teáhtervissui lea buoremus oažžut NRK-viessosaji, lahka hotealla. 22

23 Váldoágga dasa lea viessosaji čáppa ja várddus báiki. Viessu šaddá čáppat oaidnit doppe badjin, ja sidjiide geat vánddardit meattá besset bures oaidnit našunálateáhtera, ja maiddai Guovdageainnu servodat. Vela deháleabbo lea viessosaji strategalaš sadji dan kulturealáhusdoahki ektui man Guovdageainnu suohkan ja eará bealit háliidit hábmet. Sullii seammá guovllus leat hotealla, Juhls SilverGallery, Kautokeino Film ja maiddai eará plánejuvvon huksejumit, earret eará sierra Sámi biebmoviessu. Olles dát guovlu boahtá ovdan nanu ja čohkkejuvvon mátkeealáhus- ja muosáhusdestinašuvdnan. Stivra ja hálddahus rávve ahte našunálateáhter oažžu saji deike - ja šaddá váldomotuvran ja atrakšuvdnan Guovdageainnu/sis-Finnmárkku báikeovdánahttimis. 6.0 «Bálggis» - našunála kulturealáhus-doahkki Boahtteáiggi mátkeealáhusa vuoiti lea dat gii sáhttá turisttaide fállat dan mii lea albma. Globaliserejuvvon máilmmis, gos eanet aht eanet olbmuin leat vejolašvuohta mátkkoštit ja vásihit eará báikkiid, leat destinašuvnnat mat fállet erenoamáš muosáhusaid vuođđuduvvon báikkálaš servodaga iežas historjja ja duohtavuođa ala muhtin lávkkiid ovdalis gilvvus. Mii sávvat ahte teáhter galgá oaidnit iežaset motuvran dákkár návccasteamis sis-finnmárkkus. Sámi našunálateáhter sáhttá iežas čájálmasaid bokte siste ja olgun ja viesu arkitektonalaš hápmi geasuhit ollu mátkkošteddjiid sis- Finnmárkui. Dan hui stuora bohtosa oažžut easkka dan beaivvi go máŋga beali lagas ovttasdoaimmas ráhkadit máŋga geasuhusa seammá guovllus, ja main sámi historja, kultuvra ja muosáhusat leat guovddážis. Kulturealáhusprošeakta Bálggis sámi kulturbálggis sáhttá šaddat mávssolaš našunála mátkeealáhusdestinašuvdnan. Guovllu siskkobealde sáhttá vacci mannat smávva ja stuora magihkkalaš bottuid vásihit. Dat sáhttá addit váikkuhusaid mátkeealáhussii olles Finnmárkui ja maiddai našunálalaččat. 23

24 Dán kulturbálgás leat ollu bealit: Guovdageainnu ođđa hotealla lea dušše moadde mehtera eret plánejuvvon teáhterviessosajis. Hoteallas lea earret eará sierra jiekŋa-hotealla, Ice Adventure, ođas juohke jagi. Áibbas lahkosis lea Kautokeino Film AS iežas filbmastudioin ja erenoamáš olgoguovllut filbmabuvttadeapmái Smávva duodjebuvttadeaddjit/vuovdit ja Juhls Silver Gallery leat maiddai muhtin lávkkiid duohken. Guovdageainnu suohkan plane sierra kulturguovddáža teáhterviessosaji lahká. Okta evttohus lea ráhkadit sámi biepmu ruovttušillju. Sámi biebmoviesso fállá dan buoremusa mii Finnmárkkus lea sihke dasa gii háliida máistit, dasa gii háliida ráhkadit biepmu ja dasa gii háliida oastit máilmmi buoremus ja ráidnaseamos biepmu Finnmárkku galledeamis. Dasa lassin leat hui geasuheaddji vejolašvuođat iešguđetlágan olgo-doaimmaide, čuoigama rájes murjema rádjái, njuolga duogábealde teáhterviessosaji Filbmaprošeavttain «De åtte årstider» - filbma mii čájehuvvo juohke beaivvi juohke diibmobeale našunálateáhtera siste lea kulturealáhusdohkki ollis. Buot našunála mátkeealáhus-destinašuvnna lea ovdánahtton áiggi badjel. Dát guoská maiddai Bálggis oktavuhtii. Juogá lea juo doppe eará oasit bohtet áiggi mielde. Sierrra našunálateáhter dán doahkis, de šaddá teáhter katalysahtorin mávssolaš našunála mátkeealáhusnávccasteamis davvin Norggas. 7.0 Doaibma ođđa teáhterviesus Máŋga našunála kulturviesu vásihit ahte areálat stuora oasi jandoris eai leat anus earret go ásahusa siskkáldas bargui. Min mihttomearri lea ráhkadit eallima teáhterviesus birra jagi. Go sámi našunálateáhter ii leat stuora gávpogis dahje stuorit čoahkkebáikkis, ferte jurddašit ođđasit ja earáláhkái sihkkarastin dihte ahte dát šaddá ealas viessun birra jagi. 24

25 Min váldodoaibma váldá váldolávddi 28 vahku jagis, muhto hárjehallansále lea rabas birrajagi earret luomus. Jus mii ieža galgat ávkkástallat dán kapasitehta vel eambbo, fertet lasihit doaibmabušeahta eambbo go dan máid leat válddahan min lasihanplánas. Mii eat jáhke ahte šaddá reálisttalažžan jagi 2020 guvlui lasihit dán rámma vel eambbo. Dan dihte háliidit bovdet ollu eará geavaheddjiid vissui. Dáid plánaiguin lea váldolávdi guoros dušše 7 vahkku; Nuorra Beaivváš šaddá bistevaš fálaldahkan mii atná viesu dássedit (guokte-golbma beaivvi vahkus). Studeanta-návccasteapmi Davvi-Trøndelaga Allaskuvlla ovttasbargguin mearkkaša ahte lea oahpahusdoaibma stuora osiid jagis. Mii háliidit várret váldolávddi jahkásaš álgoálbmotfestiválii čadnon lávdedáidagii. Oalgeáigodagan háliidit ovdánahttit sierra multimedia-čájáhusa vuođđuduvvon Beaivváža historjja ja buvttademiid ala. Dasa lassin sáhttá ođđa, ođđaáigásaš teáhterviessu leat geasuheaddji lávdi guossečájálmasaide Riksteateret, Nationalteatret, Hålogaland Teater, Giron Sámi Teáhter ja Åarjelhsaemien Teatere olis. Maiddai Samovarteateret ja Stellaris danseteater leat aitto vuolláičállojuvvon áigumušsoahpamušain cealkán beroštumi geavahit viesu. Aitto vuolláičállojuvvon ovttasbargošiehtadusas Nordnorsk opera- og symfoniorkesteriin lea NOSO ovdanbuktán áigumuša leat sámiid symfoniorkester. Mii háliidit dahkat teáhterviesu NOSO ruovttušilljun Sámis. Mis lea dialoga Tromsø Internasjonale Filmfestivalain (TIFF) dahkat teáhterviesu bistevaš čájehanbáikin TIFF maŋŋil ja dainna lágiin addit sis-finnmárkku álbmogii njuolgga beassama ovtta Norgga buoremus filbmafestiválaide. Foájeas leat čájáhusat, teáhtera doaimmas ja lávdebiktasat, ja buorre vejolašvuohta váldit vuosttá eará čájáhusaid, sihke sámi dáiddáriid ja eará álgoálbmotdáiddáriid máilmmis. Risttálašvuohta lea nanus Guovdageainnus. Mii plánet ahte dássedit lea biibbalis jitnositlohkan lassi-dimenšuvdnan ođđa našunálateáhteris. Filmmain «De åtte årstider» ii leat balljo beaivi ahte ii leat vejolaš oažžut visuála vásihusa teáhteris. Plána lea bidjat álkkes filbmaloavdi lávddi ovddabeallái, mii dahká vejolažžan čájehit filmma maiddai de go váldolávdi lea anus. Dát galgá leat fálaldat masa lea álki beassat, gos mátkkošteaddjit ovtta olbmo rájes gitta 200 olbmo rádjái sáhttet muosáhit magihkkalaš filmma Sámi eallima birra. Mii háliidit mannat dán máilbmái ovttas iešguhtet sámi birrasiiguin mat geavahit luonddu. Mii háliidit visuáliseret mátkki dánsejeddjiide bokte, lagas ovttasdoaimmas sámi 25

26 árgabeivviin. Jurddá lea mátkkoštit gaskal siseatnama ja rittu, ja riikarájiid rastá dáppe davvin. Filbma lea plánejuvvon 20 minuhta guhku. Mii beassat oaidnit stuora govaid govvejuvvon helikopteris, ja smávva, magihkkalaš bottožiid áibbas lahká luonddu. Dát galgá leat fálaldat masa lea álki beassat, buohkade geat galledit sis-finnmárkku. Čájehangolut leat áibbas unnit. Dat mearkkaša ahte sáhttá čájehit dievva sálii dahje dan áidna guossái gii juste de dan diimmu galleda hotealla ja teáhtera. Mihttomearri lea čađahit ovdaprošeavtta jagi 2014 ja váldoprošeavtta 2015/2016. Filmma gaskaboddosaš bušeahtta lea vihtta miljovnna ruvnno. Dál bargojuvvo iešguhtet ruhtadangálduiguin. Filbmaprošeakta šaddá dehálaš oassin stuorit kulturealáhusprošeavttas Guovdageainnus. «Bálggis» - kulturbálggis galgá ovdánahttojuvvot čohkkejuvvon ja ollislaš destinašuvdnan, vuođđu lea hotealla, teáhter, Kautokeino Film ja eará relevanta bealit dán guovllus. Mii galgat ovdánahttit bálgá gos beasat deaivvadit Norgga gelddoleamos muosáhusaiguin. Šaddá maiddái geasuheaddjit atnit teáhterviesu konferánssaulbmiliid ektui go lávdi lea guorus. Dat addá Guovdageidnui ja Finnmárkui hui buriid konferanssalanjaid ođđaáigásaš teknihkkalaš čovdosiiguin. Dán láhkái leat ain nanneme mátkeealáhusa vejolašvuođaid. Loahpaloahpas jáhkkit ahte vuođđu lea biddjon hui aktiiva ja viššalit galleduvvon teáhtervissui. Go defineret iežamet oassin sámi kulturealáhusdoahkkái sáhttit oažžut oasi dain galledemiin mat juo leat oassin mátkeealáhusas sis-finnmárkkus ja velá leat mielde lokteme hivvodaga mealgadit jagiin 2018 guvlui ja áiggis maŋŋil go viessu lea dás. 8.0 Bargu ovddasguvlui «Samisk kulturpolitikk innebærer på den ene side at myndighetene, med utgangspunkt i de internasjonale forpliktelser overfor urfolks rettigheter, søker å styrke samisk identitet og samisk kulturelt mangfold gjennom Sametinget. På den annen side må myndighetene i den overordnede kulturpolitikken ha en bevisst holdning til hvordan samisk kultur og samisk kulturelt mangfold overtas i den nasjonale kulturpolitikken.» Stáhtalaš váldodokumeanta min sámi našunálateáhtera ođđa viesu ektui lea Stuoradiggedieđáhus nr. 28 ( ) (sámepolitihkka). 26

27 Dieđáhus kapihttalis 14 bidjet sihke mihttomeriid, prinsihpaid ja gaskaomiid sámi kulturpolitihka ektui. Stáhta vuođđudeaddji geatnegasvuođat geardduhuvvojit - seammás go deattuhuvvo ahte Sámedikkis berrejit leat eanas barggut ja neavvut čadnon sámi kulturpolitihkkii. Dán dieđáhusas čilgejuvvo vuđolaččat movt sámi kulturviesuid galgá ruhtadit. Beaivvážii mearkkašii dieđáhus ahte teáhter lea joavkkus Nasjonale kulturbygg (kap. 320 post 73) ja ahte galgá ruhtaduvvot stáhta viessoláigoortnega bokte. Dán ortnegis ii leat gáibádus ahte galgá leat báikkálaš dahje guovlolaš miel-ruhtadeapmi. Dieđáhusas evttohii Ráđđehus ahte sámi kulturviesut bohtet viessoláigoortnega vuollai mii mearriduvvui ođđajagimánu Ortnet mearkkaša ahte stáhtalaš doaimmat mat hálddašit lanjaid stáhtalaš viesuin maid Statsbygg eaiggáda, galget máksit viessoláiggu. Go viessoláiggu sáhttá gokčat ásahusa iežaset bušeahtaid siskkobealde, lea departemeanta sirdán válddi vuolit etáhtaide čállit šiehtadusaid njuolga Statsbygg:in. Stuorit huksenáššiin, mat mearkkašit ahte lea dárbu bistevaš, lasihuvvon doaibmabušeahtaide, ferte ášši ovddiduvvot departementii dohkkehuvvot. Beaivváža oktavuođas šaddá ollu koordineren gaskal Sámedikki, departemeantta, ráđđehusa ja Stuoradikki ovdal go sáhttá dahkat loahpalaš mearrádusa. Stáhta, Stuoradikki bokte, dahká loahpalaš dohkkehan-mearrádusa go huksen mearkkaša stáhtalaš ekonomalaš geatnegasvuođat guhkit áigái ovddasguvlui. Skovis lea proseassa oaidnit ná; Deattuhit ahte dáhtonat/termiidnalistu lea tentatiiva. Dat ovddida jođáneamos vejolaš jođu huksenprošeavttas. Dáhpáhus Válddahus Goas Mearkkašupmi Huksenprográmma Visti válddahus, Golggotmánnu 2011 Čađahuvvon geavaheapmi, vistesádji ja doaibma Huksenprográmma oktan viessoláigomeroštallamiin ja bušeahtta meannuduvvo Sámedikkis Lassin huksenprográmmii biddjo Teáhtera doaibmaválddahus ja dahkkojuvvon áigumušsoahpamušat mielddusin Guovvamánnu

28 Ovdaprošeaktamearrádus Loahpahuvvon ovdaprošeakta Loahppameannudeapmi Huksenálgin Maŋŋil go KD lea dohkkehan huksenprográmma, ferte KD ja Sámediggi fárrolaga ráhkadit ovdaprošeavtta mearridanvuođu. Dát lea dasto vuosttaš geatnegahtti mearrádus. Galgá addit bienalaš válddahusa viesus ja galgá čađahuvvot K50- ja K85-analysa Ovdaprošeavtta vuođuin buktá KD geatnegahtti evttohusmearrádusa. Evttohus ovddiduvvo návccastanevttohussan Stáhtabušeahta oktavuođas. Maŋŋil go stáhtabušeahtta 2017 lea mearriduvvon Beassážat 2014 Beassážat 2015 Ođđajagimánnu 2016 Skábmamánnu 2016 Gáibida lagas koordinerema gaskal Sámedikki ja KD. Jahkehahtti ahte mearrádus digaštallojuvvo ráđđehusas. Mearkkaša ahte huksenálgin ii leat ovdal go 2017 ja rahpan áramusat 2018 loahpas. 9.0 Oktavuohta ruovttusuohkanii Vaikko Beaivváš lea našunála ja internašunála teáhter, lea midjiide hirbmat dehálaš doalahit lagas ja buori ovttasbarggu ruovttusuohkaniin. Guovdageainnu suohkan lea buot jagiid láhčán dili bures teáhterii. Báikki álbmot liiko Teáhtera čájálmasaide, og suohkan lea buorre lágideaddji. Norsk Kulturindeks čájeha ahte Guovdageainnu álbmot lea okta dain eanemus aktiiva teáhtergeahččiálbmot Norggas. Dál láigohit lanjaid Guovdageainnu kulturviesus. Sihke suohkan ja mii leat ovttaoaivilis ahte dát lanjat leat unnán heivehuvvon min doibmii. 28

29 Go ođđa teáhterviessu šaddá duohtan rahpasit stuora vejolašvuođat suohkanii. Dákkár viessu ja doaibma addá stuora báikkálaš árvoháhkan- ja márkanfievrredanvejolašvuođa. Beaivváš ja suohkan leat huksenášši oktavuođas vuolláičállán áigumušsoahpamuša čiekŋudit ja geatnegahttit ovttasbarggu vel nannoseappot. Suohkan lea mis dáhtton ahte teáhterviesu geahččá fárrolaga sin iežaset višuvnnain ahte duohtandahkat Multikunsthuset Áillohaš. Mii leat ovttaoaivilis ahte teáhterviesso-prošeakta ferte leat sierra ja doalahit iežas ovdánanjođu. Muhto lea jierpmálaš ovdaprošeavttas čielggadit galgá go ođđa viessu boahtit moduljurddašeami vuollái, nu ahte galgá leat vejolaš boahtteáiggis čatnat eará prošeavttaid teáhtervissui Loahppabohtosat ja rávvejumit Go 30 jagi lea bargojuvvon oažžut vuohkkaseabbo teáhterviesu Beaivvážii, das lea ulbmil. Mii bidjat vuođđun ahte politihkalaš Norga sihke Sámedikkis ja našunálalaččat dál áigu duohtandahkat sámi našunálateáhtera teáhterviesu, 115 jagi maŋŋil go Nationaltheatret gárvánii Karl Johan gáhtas jagi Sámedikki ja Statsbygg huksenprográmma oaiviliid vuođul, buktá Beaivváža stivra, teáhterhoavdda evttohusa mielde, čuovvovaš loahppabohtosa ja evttohusa Sámediggái ja maŋŋelaš Kulturdepartementtii: a) Álggahuvvo ovdaprošeakta hukset ođđa teáhterviesu Beaivváš Sámi Našunálateáhterii b) Ođđa teáhterviessu galgá addit Norgii árvosaš, hutkás ja geabbilis arená dáidaga ja kreátivitehtta váste. Dat galgá leat sámi našunálateáhtera ruovttušilju, nu movt čáppa našunálateáhter lea Karl Johan gáhtas Norgga našunálateáhterii Oslos. c) Ovdaprošeakta váldá vuolggasaji dain rámmain máid Sámediggi lea addán ja maid Statsbygg lea čuovvolan. Dat mearkkaša ahte golut meroštallojuvvojit gaskal 120 ja 200 miljovnna ruvnno. d) Sihkkarastit earáide geabbilisvuođa ja buori vejolašvuođa eará geavaheddjiide váldo mielde sierra hárjehallansále (prøvesal). e) Viessu huksejuvvo NRK-viessosadjái, sihke estehtalaš sivaid geažil ja dan dihte go lea dehálaš hábmet kulturealáhusdoahki dán guvlui. f) Teáhter galgá duppálastit buvttademiid jagi 2020 guvlui. Dat mearkkaša ahte dálá doarjja lasihuvvo 19,1 miljovnna ruvnnos 39,5 miljovnna ruvdnui. 29