DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS

Átírás

1 1 DOAIBMAPLÁNA VISUÁLA DÁIDAGII ROMSSAS Visuála dáiddalávddi nannebargu Romssas

2 2 Ovdasiidogovva: Geir Backe Altern Vuovdi Zovz:s (Skog i Zovz), Searching for the perfect forest:a. Oasálaš dáiddáriid lonuhanprográmmas Davvioarje-Ruoššas Govva: Geir Backe Altern. Siidu 5: Badjin: Vuostálastin (Motstand), Ráiddus Liikke vuolde (Under Huden). Solveig Ovanger / BONO 2011 Govva: Solveig Ovanger. Vuollin: Alf Salo Beaivemearka (Soltegn), Alf Salo / BONO 2011 Govva: Marvin Pope. Siidu 8: Ane Sagatun GET OVER IT, Arctic Challange Site Spesific, Årbostadtinden Govva: Steve Nilsen. Siidu 12: Siidu 13: Calle Örnemark Morgana Skiipa, Rivttát Govva: Paul H. Zylla. Badjin: Olggobealde ArtSenja, Govva: Kjell Johannes Lindberg Vuollin: Bachelor loahppačájáhus Dáiddaakademijas (Kunstakademiet UiT), Romssa dáiddasearvi(tromsø kunstforening) Govva: Frank Ludvigsen. Siidu 16: Børre Sæthre Untitled (High Velocity Splatter), Festspillčájeheaddji Galleri Davvi-Norga (Galleri Nord-Norge) Govva: Øyvind Arvola. Siidu 19: Gurotbealde: Thomas Nordström ja Annika Oskarsson Hybrid, Romssa girdišilljus (Tromsø lufthavn) Koroprošeavttas Diehtu daidda geat leat boahtán (Meddelelser til de ankommende). Annika Oskarsson / BONO 2011 Govva: Frank Ludvigsen. Olgeš: Alfio Bonanno Málatvuomi muvra (Målselv Varde), Govva: Tor Gunnar Lehne. Siidu 20: Crispin Anders Leo Martin Coulthard Gurholt Live Photo # 13 Voyage pittoresque, Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kunstmuseum) Govva: Davvinorgga dáiddamusea (Nordnorsk kunstmuseum). Siidu 23: Badjin: Arnold Johansen Mearra/albmi (Hav/himmel), Bátneviessu Romssa universitehtas (Tannbygget UiT) Arnold Johansen / BONO 2011 Govva: Frank Ludvigsen. Vuollin: Marius Dahl Bázzi: Receptor. Govat: Echoes 2 og Echoes 3, PolArt, Romssa dáiddasearvi (Tromsø kunstforening) Govva: Frank Ludvigsen. Siidu 24: Guosseateliera gievkkan, Romssa fylkkakulturguovddážis (Troms fylkeskultursenter) Govva: Frank Ludvigsen. Duogássiidogovva: Päivi Laakso Performance Gutnin Earret Eará Syhkkelastiide ja Japmán Guollegonagasaide (Performance til Ære for Blant Annet Syklister samt Levende og Døde Fiskerkonger), Arctic Challenge Site Spesific, Andørja Päivi Laakso / BONO 2011 Govva: Steve Nilsen. Hábmen: Stein Erik Hansen Prenten: Romssa fylkkasuohkan, Trykkeriet Kulturossodat, Romssa fylkkasuohkan, Poastaboksa 6600, 9296 Romsa,

3 3 Sisdoallu 1 Álggahus Duogáš Definišuvdna ja doahpagiid čielggadeapmi Visuála dáidda Romssas Čalmmustansuorggit Arvvosmahttit oažžut buriid buvttadan- ja bargoeavttuid dáiddáriidda Doaibmabijut Nannet visuála dáidaga gaskkusteami Doaibmabijut Čalmmustahttit gelbbolašvuođabirrasa Romssas Doaibmabijut Loktet riikkaidgaskasaš áŋgiruššama Doaibmabijut Girjelistu... 26

4 4 Visuála dáiddalávddi nannenbargu Romssas Min áigumuš lea nannet visuála dáiddalávddi Romssas. Ollu gelddolaš áššit dáhpáhuvvet visuála dáiddasuorggis Romssas gelbbolašvuođa ja ealáskas bokte mii ássá ja doaibmá fylkkas. Eanas guovllu dáiddáriin orrot min fylkkas ja Romssas gos lea guovllu njunuš gelbbolašvuođabiras. Romssa fylkkasuohkan lea diehtomielas iežas doaimma birra leat verdden visuála dáidaga govda ja hutkás fágabirrasii. Lea dehálaš ovddidit sierranasvuođa visuála dáiddalávddis. Romssas lea maid guovllu stuorimus dáiddároktavuohta buvttadit dáidaga, ja dáiddáriid gaskamearálašahki lea sakka njiedjan maŋŋá go dáiddaakademiija vuođđuduvvui. Dálááiggedáidda doaibmá dađistaga eanet riikkaidgaskasaš dáiddaarena ektui. Mii áigut bargat riikkaidgaskasaš ovddidanprošeavttaiguin, guosseatelieraortnegiiguin ja oktasaš čájáhusbuvttademiiguin Norggas ja olgoriikkas. Dáiddaviessu Romssas ovddida ja lea áŋgiruššansuorgi dáiddalávdái, juoga mii sáhttá váikkuhit riikkaidgaskasaš ja oažžut guovllu lagabuidda riikkaidgaskasaš dáiddaoktavuhtii. Romssa fylkkasuohkan oaidná dehálažžan ahte Trastad Čoakkáldat (Trastad Samlinger) vuođđuduvvo nášunalalaš gelbbolašvuođaguovddážin Outsiider Art:i. Čielga mihttu lea bargat dan badjelii ahte oažžu buriid gaskkustanarenaid miehtá fylkka ja nannet visuála dáiddavuogi gávpogiin ja giliin. Dáiddalávdi mii lea oainnus geasuha vel eanet gelbbolašvuođa ja resurssaid! Mariam Rapp Kultuvrra ja dearvvašvuođa fylkkaráđđi

5 5 Solveig Ovanger Vuostálastin, 2005 Alf Salo Beaivemearka (Soltegn), 2007

6 6 1 Álggahus Visuála dáiddasuorgi lea suorgi mii čađat rievdá. Dása gullá ovddidit ođđa dáiddavugiid, dáiddalaš bargguid, buvttadanvugiid ja gaskkustanvugiid, ođđa arenaid ja dáiddalaš barggu organiseren. Romssas lea vejolaš vásihit ja árvvusatnit dáidaga go doppe leat viiddis máŋggabealat dáiddavuogit ja gaskkustanarenat. Liikká ii oaččo suorgi doarvái beroštumi almmolašvuođas go gilvalit eará dáiddavugiiguin. Romssa fylkkasuohkan dáhttu čalmmustahttit regionála visuála dáiddasuorggi ámmát dáiddáriid ja dáiddaásahusaid gelbbolašvuođabirrasa našunála ja riikkaidgaskasaš dásis. Doaibmaplána visuála dáidagii Romssas galgá láhčit dili oažžut buvttademiin ja gaskkustemiin alla kvalitehta ja viiddis máŋggabealatvuođa, ja oažžut stuorát fuomášumi visuála dáidagii Romssas. Fylkkaráđđi Romssas mearridii geassemánus 2010 álggahit visuála dáidaga doaibmaplána barggu. Romssa fylkkasuohkan lea doaibmaplána barggu oktavuođas lágidan bargoseminára, čoahkkimiid ja dáhttun čálalaš cealkámušaid, vai visuála dáiddasuorggi oasálaččat galget leat mielde barggus. Oktanaga dáinna bargguin lea Romssa fylkkasuohkan buktán cealkámuša ovddidit visuála dáidagii strategiija Davvi-Norggas maid Kultur guovlluráđđi (Landsdelsrådet for kultur) bivddii 2010:s. Romssa fylkkasuohkan lea deattuhan gelbbolašvuođabirrasa dehálašvuođa Romssas, dan nuorra dáiddalávddi ja máŋggabealat dáiddárbirrasii. Dasa lassin áigu Kulturdepartemeanta 2011 čavčča ráhkadit stuorradiggedieđáhusa visuála dáidagii. Romssa fylkkasuohkana doaibmaplána šaddá dehálaš bargodokumeanta dása. Ollu dain dárbbuin mat leat boahtán ovdan visuála dáiddasuorggis go leat bargan doaibmaplánain gustojit olles guvlui ja maiddái našunála dássái. Danne lea dehálaš geahččat doaibmaplána Romsii dan barggu oktavuođas mii dahkko dán guovllus ja našunalalaččat. Min doaibmaplána galgá áimmahuššat Romssa fylkkasuohkana áŋgiruššama visuála dáidagiin. Áigumuš Máilbmi galgá fuobmát ahte Romssas lea visuála dáiddalávdi doppe gos olbmot orrot ja lea riikkaidgaskasaš ja rádjerasttildeaddji dáiddavásáhusat main lea alla kvalitehta. Mihttu Sihkarastit visuála dáidaga duddjondoaimma, buvttadeami ja gaskkusteami mas lea alla kvalitehta. Fokussuorggit Árvvosmahttit buori buvttadan- ja bargoeavttuid dáiddáriidda Nannet visuála dáidaga gaskkusteami Čalmmustahttit gelbbolašvuođabirrasa Romssas Lasihit riikkaidgaskasaš áŋgiruššama

7 7 1.1 Duogáš Doaibmaplána visuála dáidagii Romssas lea vuođđuduvvon čuovvovaš áigumuššii mii bohtá ovdan dokumeanttas Fylkkaplána Romsii : Romssa álbmogii galgá sihkkarastot aktiivvalaš ja fátmmasteaddji kultur-, valástallan- ja astoáiggeeallin mas guovddážis galgá leat vásáhus, oasálastin ja kvalitehta, ja oassemihtut: Galgá máŋggalágan alla kvalitehta dáidda ja kulturvásáhusaid oažžut doppe gos olbmot orrot. Buot ássiin Romssas galgá vejolaš oažžut buriid ja áigeguovdilis kultuvrra deaivvadanbáikkiid. Viidáseappot lea plána vuođđun višuvnnat ja áigumušat mat lea Davvinorgga kulturšiehtadusas : Davvinorgga kulturovttasbargu galgá oažžut ámmátlaš kultureallima mii lea máŋggabealat, fátmmasteaddji, mas lea alla kvalitehta ja mas lea jođihanfápmu guovllu ovdánahttimii. Plána galgá áimmahuššat visuála dáidaga sámi ja kvena beali. Ovttasbargošiehtadusas gaskal Romssa fylkkasuohkana ja Sámedikki (2007) čuožžu: Bealit dovddastit ahte Romssa fylka dárbbaša nanu ja eallinnávccaláš sámi ásahusaid ja atná daid eaktun sámi kultuvrra positiiva ovdáneapmái viidis ipmárdusas Romssa fylkkas. Sámi kultuvra galgá leat daid kulturfálaldagaid lunddolaš ja ovttastuvvon oassi mat fállojuvvojit daid kulturásahusaid bokte maid fylkkasuohkan eaiggáduššá dahje maidda dat addá ruhtadoarjagiid. Kulturláhka deattuha: Fylkkasuohkan ja suohkanat galget láhčit dili ekonomalaš, organisatuvrralaš, diehtojuohkin ja eará áigeguovdilis gaskaomiide ja doaibmabijuide mat ovddidit ja láhčet dili viiddis kulturdoaimmaide guovlulaččat ja báikkálaččat Kulturláhka (Kulturlova: 4) 2. Vejolašvuođaid guovllus Davviguovlluid doaibmaplánas kultuvrii čuožžu: Kultur- ja girkodepartemeanta áigu (...) láhčit buorebut dili dáiddáriidda ja dáiddagaskkusteapmái nu ahte guovlu oažžu ealáskas ja ámmátlaš fágabirrasiid ja ásahusaid visuála dáidagii riikkaidgaskasaš dásis. 1.2 Definišuvdna ja doahpagiid čielggadeapmi Norgga kulturráđis (Norsk kulturråd) lea čuovvovaš definišuvdna visuála dáiddasuorgái Strategiija govvadáidagii ja dáiddaduodjái dokumeanttas: Dálá dáiddasuorgái gullá njuohtan, govvideapmi, dáiddaduodji, sárgun, grafihkka, bázzi video/filbma/dokumentára, installašuvnnat, báikegullevaš- ja oktavuođadáidda, jietnadáidda, ovdanbuktin, neahttadáidda, streetart, grafitti, govvaráiddut, artists books, olggu ja almmolašlanjaid geavaheapmi jna. Dáidda sáhttá leat dávviriid vuođul, muhto maiddái daguid, dáhpáhusaid ja diliid bokte. Dáiddasuorggi dovdomearka lea maid digaštallama váldo doaibma ja máhtobuvttadeami doaibmá sihke dego iežas dáiddabargu, muhto maiddái semináraid ja čállosiid bokte. 3 Doaba dáiddabuvttadeapmi sáhttá leat dan barggu birra maid ovttaskas dáiddár bargá iežas bargosajis, muhto maiddái stuorát čájáhusa buvttadeapmi dahje eará lágan prošeakta. Doaba gaskkusteapmi sáhttá ipmirduvvot go čájeha dáidaga čájáhusain dahje prošeavttaid bokte, dahje go gaskkusta čájáhusa, ovdamearkka dihtii dáiddapedagogihka, čállosiid, workshopaid, čájehemiid dahje sullasaččaid bokte. Artist in residence lea báiki dahje prográmma mii fállá bargolanjaid ámmát dáiddáriidda ja kulturbargiide muhtin áigodaga. 1 Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Oassi: Artihkkal 9 ja Artihkkal 10. Romssa fylkkasuohkan addá doarjaga Giella- ja kulturguovddážii, Riddu Riđđui ja Lásságámmii. Romssa fylkasuohkan dárbbaša nanu ja eallinnávccalaš sámi ásahusaid ja atná daid eaktun sámi kultuvrra ovdáneapmái. Sámi kultuvra galgá leat oassi fálaldagain mat fállojit dain kulturásahusain maid fylkkasuohkan eaiggáduššá dahje ruhtada

8 8 Ane Sagatun GET OVER IT, Årbostadtinden Visuála dáidda Romssas Guovllu njunnoseamos visuála dáidda fágabiras lea Romssas. Dat boahtá ovdan dain máŋggabealat dáiddáriin, Davvinorgga Dáiddamuseas (Nordnorsk Kunstmuseum), Dáiddaakademiijas (Kunstakademiet) ja Dáiddadieđaossodagas Romssa Universitehtas (Kunstvitenskap ved Universitetet i Tromsø), Romssa fylkkakulturguovddážis (Troms fylkeskultursenter) gos lea guovllu stuorimis dáiddároktavuohta ja Romssa dáiddasearvvis (Tromsø kunstforening). Nášunalalaččat lea Romsa erenoamáš Outsider Art siskkobealde, Trastad Čoakkáldagain (Trastad Samlinger). Dán gelbbolašvuođa oktavuođas leat čuožžilan ođđa dáiddárstivrejuvvon galleriijat ja oktasašatelierat fylkkas. Ásahusat ja doaimmat leat mielde loktemin dan nuorra, doaibmi dáiddárbirrasii Romssas. Visuála dáiddalávdi Romssas bargá eanet ja eanet riikkaidgaskasaš arenaid ektui. Fylkasuohkana doaibma Fylkasuohkanis lea guovddáš bargu láhčit dili dáiddabuvttadeapmái, dáiddalaš ja kultuvrralaš nuppástahttinproseassaide, árvvosmahttit ođđa dáiddalaš buvttadanvugiid ja ovttasbargovugiid ja gaskkusteami máŋggalágan gehččiide. Áimmahuššat máŋggabealatvuođa ja nannet visuála dáiddasuorggi. Fylkasuohkan galgá láhčit dili ovdáneapmái siskkáldasat fylkkas, olgguldasat guovlluovttasbarggu bokte ja leat láidesteaddji guovddáš eiseválddiid ektui. Ovttasbargu gaskal Davvinorgga kulturšiehtadusa ja Kultur guovlluráđi (Landsdelsrådet for kultur) leat dehálaš arenat dáiddasuorggi oktasaš áŋgiruššamii. Oasálaččat ja gelbbolašvuohta Davvinorgga kulturšiehtadusa bokte addá Romssa fylkasuohkan, ovttas Nordlándda ja Finnmárkku fylkasuohkaniiguin doarjaga ollu ásahusaide ja servviide main lea guovlluovddasvástádus. Visuála dáiddasuorggis gullet čuovvovaččat šiehtadussii: Davvinorgga dáiddaguovddáš (Nordnorsk kunstnersenter NNKS), dás maid mielde Lofoten International Art Festival (LIAF), Geahča dáidaga Davvi-Norggas (Se kunst i Nord-Norge) (SKINN), Bådåddjo, Davvinorgga dáiddačájáhus (Den Nordnorske kunstutstillingen) (Nordnorsken), Bådåddjo, Nordlándda Dáidda- ja filbmafágaskuvla (Nordland Kunst- og filmfagskole), Gávvalvágis, ja riikkaviidosaš searvvit duddjojeaddji dáiddáriidda. Dát leat Davvinorgga govvadáiddárat (Nordnorske bildende kunstnere) (NNBK) ja Norgga dáiddaduojárat, ossodat Davvi-Norga (Norske kunsthåndverkere, avd. Nord-Norge) (NKNN). Našunálamusea dáidagii, arkitektuvrii ja hábmemii (Nasjonalmuseet for kunst, arkitektur og design) organisere johttičájáhusaid ja lea dehálaš našunála doaimmaheaddji. Romssas lea

9 9 šiehtadus man bokte oažžu gelbbolašvuođa ja ođđabuvttaduvvon čájáhusaid mat leat ráhkaduvvon Kultuvrralaš skuvlalávkii. Dáiddaakademiija Romssas (Kunstakademiet i Tromsø) mii rahppui 2007:s lea oassin Dáiddafágalaš fakultehtas Romssa Universitehtas (Det kunstfaglige fakultet ved Universitetet i Tromsø). Dáiddaakademiija ( Kunstakademiet) lea riikka njealját dáiddaakademiija. Iežas profiillas lea Dáiddaakademiijas (Kunstakademiet) erenoamáš fokus guovlluoidnui, ekologiijai, servodahkii ja identitehtapolitihkkii, ja dáiddabarggu ovddideapmi dán ektui. Dáiddaakademiija (Kunstakademiet) galgá oahpahit dáiddáriid alla ámmát dásis ja oažžut ođđa gelbbolašvuođa dálááiggedáidda suorggis. Duddjon, ovddideami ja gehččiid doaimma bokte, sihke okto ja ovttas eará doaimmaheddjiiguin, lea akademiija bargan dehálaš barggu báikkálaš ja guovllu dáidda- ja kultureallimis. Dáiddadieđa lea oassin humanoriija, servodatdiehtaga ja oahpaheaddjioahpu Fakultehtas Romssa universitehtas. Dáiddadiehtaga dutkan Romssa universitehtas lea dagahan alla gelbbolašvuođa nugo ovdamearkka dihte arkitektuvrradutkama ja gaskkusteami. Buvttadeamioahppu Hárštá allaskuvllas (Høyskolen i Harstad) lea jagi prošeaktajođihanoahppu mas lea guovddážis kultuvra ja vásáhus ealáhussan. Buvttadeaddjioahppu bargá ovddidit vásihusindustriija ja muđui ealáhusaid dan bokte go oahpaha prošeaktajođiheddjiid mat sáhttet ovddidit hutkás buvttademiid ja prošeavttaid. Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kunstmuseum) (NNKM) lea áidna stáhtalaš dáiddamusea davábealde Troandima. Musea ulbmil lea gilvit máhtu ja beroštumi govvadáidaga ja dáiddaduoji birra guovllus. Čoakkáldat, čájáhus, dutkan ja gaskkusteapmi deattuhuvvo čalmmustahttin dihtii dáidaga mas lea gullevašvuohta Davvi-Norgii. Dáiddamusea vuođđuduvvui 1985:s ja oaččui 2001:s sierra lanjaid Romssas. 2010: viiddiduvvojedje lanjat ja ožžo ođđa čájáhuslanjaid, atelieralatnja mánáide, ođđa kantuvrraid ja girjerádjosa dutkamii. NNKM lea riikka nuoramus dáiddamusea ja čoakkáldagas leat badjel 1600 dáidaga. Čoakkáldagas leat eanas norgga govvadáiddárat ja dáiddaduojárat 1800-logu álggu rájes gitta otnážii. Bargu čoakkáldagain vuoruhuvvo, ja musea mandáhtas deattuhuvvo dáiddahistorjjálaš čoakkáldat gos historjjálaš bealli nannejuvvo. Seammás galgá čoakkáldat govvidit ođđasit dáidaga/ dálááiggedáidaga, ja dat galgá govvet musea davvinorgga ja sámi profiilla. Lassin bissovaš čájáhussii áimmahuššá NNKM iežas čájáhusdoaimma máŋggaid erenoamáščájáhusaid bokte jahkái. Máŋga dain leat ieža ráhkadan. Dát leat originála, dutkanvuođđuduvvon barggut oktan čállosiiguin. NNKM doaimmaha dáidda ja dáiddahistorjjá gaskkusteami mánáide, skuvlamánáide, studeanttaide universitehta ja allaskuvlla dásis, ja muđui olbmuide. Skuvlačájáhusaide gullet skuvllat Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus. Riikkaviidosaš dáiddagaskkusteddjiin váldá NNKM ovddasvástádusa buvttadit čájáhusaid mat galget turneret jahkásaččat golmma davimus fylkkas, oktan Svalbárddain. Johttičájáhusaid mielde čuvvot gaskkustandoaimmat ja ávdnasat. NNKM galgá bargat vuođđodutkamiin ja eará fágalaš bargguin mii gullá musea čájáhusaide ja čoakkáldahkii. Musea galgá maid almmuhit dan ávdnasa mii gullá dán bargui, ja čájehit dan musea iežas čájáhuskatalogaid, fágačállosiid, girjjiid dahje eará institušuvnnaid diehtočállosiid bokte. Dasa lassin lea dáiddamuseas báikkálaš, guovlulaš, riikkaviidosaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođafierpmádat eará ásahusaiguin ja ovttasbargoguimmiiguin. Romssa dáiddasearvvis (Tromsø kunstforening) lea erenoamáš stáhtus leat čájáhusbáikin dálááigge dáidagii Davvi-Norggas. Dáiddasearvi oažžu doaibmadoarjaga Romssa fylkkasuohkanis. 80-logu rájes lea dáiddasearvvis leamaš čájáhusprográmma mii dihtomielalaččat fátmmasta sihke guovlulaš, riikkadási ja riikkaidgaskasaš beali. Museaviesu arkitektuvra mii lea 1894 jagi rájes leamaš erenoamáš, ja dainna 400m2 čájáhusviidodagain

10 10 lea dáiddasearvi okta rikka stuorimus čájáhusbáikkiin mas lea vejolašvuohta váldit vuostá stuorit johttičájáhusaid. Ámmátlaš doaibma ja čájáhusbáiki addá vejolašvuođa čájáhusaide mat leat buvttaduvvon ovttas njunuš riikkaidgaskasaš dáiddaviesuiguin, ja čájehit Nasjonalamusea (Nasjonalmuseum) stuorimus mátkkoštančájáhusaid. Dáiddasearvi oažžu riikka ja riikkaidgaskasaš dohkkeheami. Stuorra čájáhusbáikin gos lotnahuvvet dálááiggedáidda čájáhusat, gos lea dáiddafágalaš jođiheapmi mas lea prográmmaovddasvástádus ja čájáhusat mat fátmmastit riikkaidgaskasaš vuosttamužžan davviriikkalaš dáidaga, doaimmaha dáiddasearvi profešunealla barggu mii earrána eará norgga dáiddaservviin. Dáiddasearvi bargá álggahit dáiddaviessodoaimma riikkaidgaskasaš dásis. Otnáš doaibma, árbevierru ja viessodilli addet vejolašvuođa dahkat dan. Dakkár doaibma mielddisbuktá eanet ođđa čájáhusaid ja prošeavttaid maid ásahus ieš lea álggahan, juoga mii dahká vejolažžan bargat erenoamáš fáttáiguin ja vejolašvuođaiguin mat gullet guvlui. Doaibma mielddisbuktá eanet ovttasbarggu riikkaidgaskasaš galleriijaiguin ja čájáhusbáikkiiguin ja kuratoriiguin. Dasa lassin oažžu dán bokte vuođu lasihit pedagogalaš ja jurddašeami doaimma dasa mii gullá dálááiggedáidagii, nugo gaskkusteapmi iešguhtege joavkkuide, digaštallamiid, semináraid, ja sullasaččaid. Outsider Art Trastad Čoakkáldagain (Trastad Samlinger) lea galleriija, dokumentašuvdnaguovddáš ja musea psykalaš doaibmahehttejuvvon olbmuid dáidagii ja historjái. Davvinorgga dáiddašiehtadus (Den nordnorske kulturavtalen ) doarju galleriija doaimma ja dan viiddis dáiddagaskkusteami. Trastad Čoakkáldat (Trastad Samlinger) vuođđuduvvui 1996:s ja lea 2008 rájes leamas oassin Lulli-Romssa Museas (Sør-Troms Museum). Ovddeš ásahusaid doaimma vuođul lea Trastad Čoakkáldagas (Trastad Samlinger) gelbbolašvuohta Outsider Art siskkobealde mii lea erenoamáš máilmmi oktavuođas. Otne doaibmá Trastad Čoakkáldat (Trastad Samlinger) gelbbolašvuođaguovddážiin dán suorggis čájáhusaid, heivehemiid, ráđđeaddima, máhttolonuheami ja ovttasbarggu bokte riikka ja riikkaidgaskasaš dásis. Otnáš doaimma vuođul háliida Trastad Čoakkáldat (Trastad Samlinger) ovdánit riikkadási gelbbolašvuođaguovddážin Outsider Artii. Romssa fylkkakulturguovddáš (Troms fylkeskultursenter) lea arena gos ráhkadit dáidaga dáiddáriidda. Romssa fylkkasuohkan oamasta ja doaimmaha fylkkakulturguovddáža. Guovddáža vissui gullá guovllu stuorimus ámmát ovttaskasdáiddár joavku. Fylkkakulturguovddážis leat 25 ateliera gos leat vihtta álggahanateliera, oktasašversttát dakkár surggiin go ivdnen, grafihkka ja keramihkka, ja okta guosseateliera gos leat máŋga Artist in residence-prográmma. Guovddáš láigoha maid lanjaid eará dáiddagullevaš doibmii nugo filbmii, govvideapmái, musihkkii, jitnii ja girjjálašvuhtii Dása lassin láigoha Dáiddaskuvla, Romssa suohkana dáidda fágaovttadat, kulturskuvllas lanjaid. Oktasašversttát ja guosseatelierat leat arenat ovddidit workshopaid ja semináraid ja das lea stuorra árvu dáiddárbirrasii nugo dáiddabuvttadeami, fierpmádathuksema ja gelbbolašvuođaovddideami ektui. Viesu lea čađat dárbu divodit ja buoridit vai doaibmá buoremusat buvttadanarenan ja deaivvadanbáikin dáiddárbirrasii fylkkas. Art Gymsal lea viessu gosa leat čohkkejuvvon kulturealáhusat mat barget Háršttás. Leat dakkár doaimmat go ráhkadeapmi, gaskkusteapmi ja buktagiid, fálaldagaid ja dáidagiid čájeheapmi. Art Gymsalas lea aktiivvalaš dáidda- ja kulturealáhus biras. Doaimma fokus lea kvalitehta ja hábmen riikkaidgaskasaš dásis. Dan badjel 100 jagi boares lášmmohallanlanjas lea maiddái guosseateliera dáiddáriid ja gullevaš ealáhusaid deaivvademiide.

11 11 ArtSenja lea easkkaálggahuvvon dáiddároktavuohta mas lea ulbmil leat deaivvadanbáiki ja arena ámmát dáiddalaš doibmii Gaska-Romssas. ArtSenja dáhttu leat čanastat gaskal friddja ovddideaddji dáiddáriid, dáiddaásahusaid, ealáhusaid, suohkaniid ja servodaga obbalaččat. Áigumuš lea oažžut guosseateliera. Stiftelsen Lásságámmi Omasvuona suohkanis lea biddjon ovddeš vissui gos dáiddár Nils- Aslak Valkeapãã orui, ja láigohuvvo dáiddáriidda ja dutkiide. Romssa fylkkasuohkan lea okta oamasteddjiin ja addá doaibmadoarjaga. Lásságámmis lea lagas ovttasbargu Davvi álbmogiid guovddážiin ja Riddu Riđđu Festiválain. Perspektiv Museum bargá dálááigge ja oalle ođđaáigge kulturdeaivvademiiguin. Ulbmil lea vuođđudit aktiivvalaš dokumentašuvdna birrasa eallasis ja kritihkalaš gulahallama eallima, servodaga ja kultuvrraid birra davvin. Musea oažžu doaibmadoarjaga Romssa fylkkasuohkanis. Hárštá suohkan oamasta Galleriija Davvi-Norga (Galleri Nord-Norge) ja dan doaimmaha Hárštá Kulturviessu. Sii leat vuođđudan buori ovttasbarggu johttičájáhusaid birra Davvinorgga Dáiddamuseain ja Davvi Norgga kulturguovddážiin ja Geahča dáidaga Davvi-Norggas (SKINN). Dasa lassin háliidit buvttadit ovtta guokte čájáhusa jahkái. Romssa fylkkasuohkan juolluda doaibmadoarjaga. Galleriija lea áidna čájáhusbáiki olggobealde Romssa mii lea dohkkehuvvon Davvinorgga Dáiddamusea johttičájáhusaide. Festspillat Davvi-Norggas (Festspillene i Nord-Norge) geavaha Galleriija Davvi-Norga (Galleri Nord-Norge) iežas jahkásaš festiválačájáhussii. Hárštá dáiddasearvi (Harstad kunstforening) doaimmaha iežas čájáhuslanjaid ja lea dáiddaateliera gos leat máŋggalágan dáiddateknihkka kurssat mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide Hárštá dáiddaguovddážis (Harstad kunstsenter). Dáiddasearvi oažžu doaibmadoarjaga Romssa fylkkasuohkanis. Dáiddasearvi ETSas (Kunstforeninga ETS) leat miellahtut Evenáššis, Dielddanuoris, Skániin ja Hárštá suohkanis. Searvvi ulbmil lea movttiidahttit dáiddalaš bargui ja loktet dáiddaberoštumi lagas guovllus. Gaska-Romssa dáiddasearvi (Midt-Troms kunstforening) ii leamaš doaimmas maŋimus vihtta jagi. Miellahtuin váilot čájáhuslanjat mat sáhttet váldit vuostá áigeguovdilis čájáhusaid iige leat doaibmavuođđu otne. Málatvuomis leat álggaheamen dáiddasearvvi. Kråkeslottet Bøværas Birggi suohkanis Sáččás doaibmá kulturviessun ja konseartalatnjan ja doppe lea dáiddárásodat. Sis lea áigumuš ovddidit Artist in residence-prográmma mii sáhttá váldit vuostá smávva ja stuorra dáiddárjoavkkuid workshopaide, fágalaš ovddideapmái ja fierpmádathuksemii. Kråkeslåttet-festivála oažžu festiváladoarjaga Romssa fylkkasuohkanis. Kurant visningsrom DAl lea dálááiggedáidagii čájáhuslatnja Romssas man dáiddárat jođihit ja gos álggahuvvojit máŋggat dáiddárstivrejuvvon barggut. Dáiddáriin geat álggahedje dán doaimma lea gullevašvuohta Dáiddaakademiija Romssas (Kunstakademiet i Tromsø). Čájáhuslatnja lea ožžon golmmajagáš álggahandoarjaga Norgga kulturráđis (Norsk kulturråd) ja lea dehálaš bargu nuorra dáiddalávdái Romssas. Small Projects Gallery lea áiddo álggahuvvon doaibma Romssas, ja lea bargan máŋga iešguhtetlágan prošeavttaiguin máŋgga báikkis. Prošeavttas leat dál bissovaš lanjat Romssas. Dát dáiddárstivrejuvvon čájáhusbáiki man stivrejit guokte dáiddára lea seamma go Kurant ge ožžon doarjaga Norgga kulturráđis (Norsk kulturråd). Festspillat Davvi-Norggas (Festspillene i Nord-Norges) (FINN) lea su festiválačájáhusain, gos leat dovddus riikkaidgaskasaš dáiddárat, visuála erenoamášvuohta festspilldoaluid okta-

12 12 vuođas.festiválas lea jahkásaš nuorradáiddastipeanda mii addo nuorra dáiddáriidda geat eai leat vel vuođđudan doaimma ja geat sáhttet ráhkadit prošeavtta mas lea gullevašvuohta Davvi-Norgii. Prošeavttas lea vuosttas čájáhus maŋit jagi FINN doaluin. Riddu Riđđu Festivála lea deaivvadanbáikefestivála. Festiválas lea viiddis dáidda- ja kulturprográmma. Iežas visuála dáiddaprográmmas lea festiválas festiváladáiddár, seminárat ja workshopat main lea álgoálbmottematihkka. Festivála lea ožžon ođđa čájáhuslanjaid Davvi álbmogiid guovddážis mii rahppui 2011s. Tour de Andørja Arctic Challenge Site Specific lea dálááigge dáiddačájáhus mii lea oassin valáštallanfestiválas Tour de Andørja. Čájáhus jođihuvvo, ja guorahallá vuostevuođaid viiddiduvvon kulturdoahpagis čájáhusaid ja iešguhtege dáiddabarggu bokte. Dat ráhkaduvvon konseapta čájeha gelddolaš vejolašvuođa geavahit čájáhusarenaid mat eai leat dábálaččat. Sáččáfestivála (Senjafestivalen) álggahuvvi 2010:s ja das lea erenoamáš geahčastat visuála dáidagii vuođđuduvvon našunála dovddus dáiddáriidda geain lea gullevašvuohta Rullatvutnii. Dáiddačájáhus lei lanjain mat ledje gávdnomis Rullatvuona guovddážis. Dát čájáhusvuohki fátmmasta viesuid Rullatvuona guovddážis festivála oktavuođas. Gávdnojit ain eanet festiválat ja lágideamit mat čájehit visuála dáidaga oassin iežaset prográmmas. Festiválain maid birra lea čállon lea erenoamáš geahčastat visuála dáidagii. Lassin daid dáiddár- ja gehččiidstivrejuvvon čájáhusbáikkiide maid birra lea čállon gávdnojit priváhta dáiddagalleriijat Romssas mat leat heivehuvvon visuála dáidaga ámmát čájáhusaide ja gaskkustemiide. Buot čájáhusarenat leat dehálaččat gaskkustit ja juohkit dieđu visuála dáidaga birra. Romssa fylkkasuohkan doaimmaha troms.kulturnett.no 4 mii gaskkusta dáidda ja kulturdoaimmaid fylkkas kulturkaleandara bokte ja neahttasiidduid čállosiid bokte. Calle Örnemark Morgana Skiipa (Morgans Skip), Rivttat

13 13 Olggobealde ArtSenja, 2011 Bachelor loahppačájáhus Dáiddaakademijas Romssa universitehta, Romssa dáiddasearvi(tromsø kunstforening) 2010

14 14 3 Čalmmustansuorggit Fylkkasuohkan háliida buorebut láhčit dili dáiddabuvttadeapmái ja dáiddagaskkusteapmái. Áigumuš lea ahte galgá leat geasuheaddjin leat dáiddabargi Romssas, ja ahte visuála dáidagis galget leat ealaskas ja ámmát fágabirrasat ja ásahusat. Galgá ráhkaduvvot, buvttaduvvot ja čájehuvvot visuála dáidda riikkaidgaskasaš dásis. Doaibmaplánas leat njeallje fokussuorggi deattuhuvvon: Árvvosmahttit oažžut buriid buvttadan ja bargoeavttuid dáiddáriidda Nannet visuála dáidaga gaskkusteami Čalmmustahttit gelbbolašvuođabirrasa Romssas Lasihit riikkaidgaskasaš áŋgiruššama Juohke čalmmustansuorgái ráhkaduvvo plána mas leat doaibmabijut plánaáigodahkii. Golut gokčojit muhtin muddui siskkobealde dábálaš rámma mii lea mearriduvvon bušeahtaid bokte, ja muhtin muddui olggobeale ruhtadeami ohcama bokte dahje ovttasráđiid ruhtademiin stáhtain ja regionála ovddidanruđaid geavaheami bokte. Fylkkasuohkanat Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus háliidit Strategiija visuála dáidagii Davvi-Norggas bokte buorebut láhčit dili dáiddabuvttadeapmái ja dáiddagaskkusteapmái go: Ásahit ođđa ruhtadanprográmma buvttadeapmái ja gaskkusteapmái Čájáhushonorára dáiddáriidda biddjo prinsihppan dáidda- ja kulturásahusaide mat ožžot fylkkasuohkanlaš ja stáhtalaš doarjaga guovllus Nanne arenaid gaskkustit dáidaga ja nanne turnevuogádaga Riikkaidgaskasaččat áŋgiruššan Árvvosmahttá eanet dáiddalaš ealáhusdoaimmaid álggahemiid Eambbo stáhtalaš ruhtadeapmi lea eaktun čađahit eanet doaimmaid davvinorgga strategiijas. Romssa fylkkasuohkana oassi ferte mearriduvvot dábálaš bušeahttaproseassaid ektui. 3.1 Árvvosmahttit oažžut buriid buvttadan- ja bargoeavttuid dáiddáriidda Eanas oassi dáiddáriin guovllus orrot Romssas ja badjel goalmmát oassi miellahtuin Sámi Dáiddačehpiid Searvvis gullet dahje barget Romssas. Eanet dáiddárstivrejuvvon čájáhusbáikkit govve ealaskas dáiddalávddi ja ahte nuorra dáiddárat lasket Romssas stáhtabušeahtas várrejuvvojedje ruđat golmmajagáš geahččalanortnegii vai sáhttá juolludit doarjaga dáiddárstivrejuvvon čájáhusbáikkiide. 5 Norgga kulturráđđi (Norsk kulturråd) hálddaša ruđaid ja biddjo erenoamáš deaddu áŋgiruššan sturrodaga doaimma ja gaskkusteami ektui. 2010:s addojedje vihtta juolludeami mas guokte manne Kurant Visningsromii DA ja Small Projekts Galleryai, goappašagat ásahuvvon Romsii. Eanas dáiddárstivrejuvvon čájáhusbáikkit leat otne eaktodáhtolaš áŋgiruššama ja oktasaš nuvttábarggu duohken. Danne lea dárbu doaibmabijuide nannet ja profešonaliseret doaimmaid ja dagahit einnostahtti plánema, ovdánahttima ja doaimma. Gávdnojit eanet buvttadanviesut ja oktasašatelierat. Viesuid bokte oažžu oktavuođa báikkálaš fágalaš fierpmádatarenaide ja dakkár lanjaide go, versttáide, atelieraide, guosseatelieraide ja čájáhuslanjaide. Buot dáiddáriidda guoská dat ahte sii leat sorjavaččat 5

15 15 govttolaš lanjain gos leat buorit dárbbašlaš dávvirat. Jus galgá buvttaduvvot dáidda Romssas, de fertejit leat báikkit gos dáidda ja kultuvra sáhttá ráhkaduvvot ja buvttaduvvot. Nannen dáláš viesuid ja ođđaálggahemiid arvvosmahttin nanne dáiddárbirrasa buvttadaneavttuid fylkkas. Suohkanii lea ovdánanvejolašvuohta go doarju dáiddáriid bargovejolašvuođain ja hálbbes verstálanjaiguin. Dát guoská erenomážit dáiddáriidda geat leat álggaheamen doaimma. Suohkanis lea maiddái stuorra vejolašvuohta go ovddida dáidagii guosseatelieraid, dáiddagullevaš bargosajiid ja čájáhuslanjaid. Doarjjaortnegat leat dehálaččat ovddidit dáiddárbirrasa. Oainnusvuohta ja almmolaš oasálastin leat mielde váikkuheamen geat ožžot stipeanddaid ja doarjaga guovddáš ásahusain, vaikke vel árvvoštallamat dahkkojit ge kvalitehta vuođul. Dáiddárbirrasat dárbbašit ortnegiid mat sáhttet leat mielde čalmmustahttimin sin doaimma našunalalaččat vai oažžot dohkkeheami ja šaddet oainnusin. Okta gaskaoapmi lea ad hoc doarjjaortnet mii čuovvu visuála dáidaga ovdáneami ja buvttadeami dárbbu Romssas mas leat báikkálaš doarjjaortnegat nugo álggahanstipeanda, mátkestipeanda ja fievrridanstipeanda. Dáidaga vuovdin ii leat bissovaš dienasláhki dáiddáriidda Romssas ja sii eai sáhte dušše dainna bargat. Ruđalaš dáiddagaskkusteapmi ámmát dásis lea ráddjejuvvon moatti priváhta ja almmolaš galleriijai, ja vuovdinčájáhussii museas ja dáiddaservviide fylkkas. Ollu dáiddabarggut leat maid dakkárat maid ii sáhte vuovdit seamma láhkai go njuohtamiid, govaid ja grafihka. Oasálastin čájáhusain olggobealde guovllu addá vuovdinvejolašvuođa. Danne lea dehálaš ahte leat doarjjaortnegat, omd. fievrridandoarjja, mii addá vejolašvuođa oasálastit čájáhusain eará báikkiin Norggas ja olgoriikkas. Lea dehálaš ahte dáiddárat sáhttet álggahit dáiddalaš ealáhusdoaimma vuođđuduvvon sin iežaset dáiddabargui. Hui ollu dáiddáriin leat ovttaolbmofitnodagat. Dáiddáriid ovttaolbmofitnodagat leat dávjá marginála fitnodagat gos váilu ruhta ja áigi bargat ovddidemiin ja ođđaálggahemiin. Dáiddároktavuohta dagaha bohtosiid, sihke dan ovttaskas dáiddára ovdáneapmái ja dán doibmii mas sii leat oassin, nugo omd. AstGymsal, ArtSenja ja Romssa fylkkakulturguovddáš (Troms fylkeskultursenter). Dáiddárservviin leat guokte suorggi mat sáhttet dagahit ahte dáiddárat álggahit dáiddalaš doaimma. Almmolašvuohta ferte ruhtadit eanet bargosajiid ja váikkuhit nu ahte dáiddárat álkibut besset oasálastit doaimmaid álggahan prográmmain. Dáiddárat oaivvildit rámmaeavttut ealáhusovdáneapmái unnán leat heivehuvvon sin doibmii ja dárbbuide. Romssa suohkan doaimmaha INTRO Kulturealáhusaid foandda Romssas (Fond for kulturnæringen i Tromsø), mii lea pilohtaprošeakta man RDA Romsa ruhtada. INTRO galgá veahkehit kulturealáhusaid profešonaliserema, buvttadeami ja juohkima Romsa-guovllus ja galgá aktiivvalaččat hástalit ja árvvosmahttit dáláš ja ođđa doaimmaheddjiid Doaibmabijut Ásahit dáiddáriidda Romssas álggahanstipeandda, mátkestipeandda ja fievrridanstipeandda Ásahit ad hoc doarjjaortnegiid dáiddabuvttadeapmái mat galget doaibmat dego gilvvan Ovddidit Romssa fylkkakulturguovddáža (Tromsø fylkeskultursenter) arena ja buvttadanbáikki visuála dáidagii Doarjut dáláš dáiddajoavkkuid, oktasašatelieraid ja dáiddárstivrejuvvon čájáhusbáikkiid Bargat ovttas suohkaniiguin suohkangaskasaš dáiddaprošeavttaiguin main leat mielde báikkálaš dáiddárat Nannet dáidaga sisaoastinortnega

16 16 Børre Sæthre Untitled (High Velocity Splatter), Galleriija Davvi-Norga (Galleri Nord-Norge) Nannet visuála dáidaga gaskkusteami Visuála dáiddasuorggis leat viiddis gaskkustan- ja čájáhusarenat. Dasa lassin gaskkustuvvá dáidda iešguhtetge čállosiid ja neahttabáikkiid bokte. Visuála dáidaga gaskkusteapmi gáibida buriid čájáhuslanjaid ja arenaid, ja báikkálaš gelbbolašvuođa dan ektui mo váldit vuostá johttičájáhusaid. Romssas leat unnán dohkkehuvvon čájáhusvisttit váldit vuostá stuorra johttičájáhusaid. Dat nana gelbbolašvuođabiras Romssas addá dáidaga gaskkusteapmái Romssas ovdamuni, muhto maiddái hástalusa dan ektui ahte olahit olggos alla kvalitehta dáidagiin buohkaide. Vai olahit olbmuid dáidagiin ja oažžut buori gaskkusteami ferte bargat arenaovddidemiin ja gelbbolašvuođaloktemiin dáidaga gaskkusteami barggus. Čájáhuslatnja Lea dárbu ođđa ja buoret arenaide dáidda gaskkusteapmái nu ahte eanet ámmát čájáhuslanjat sáhttet vuostáiváldit johttičájáhusaid ja čájehit dáidaga doppe gos olbmot orrot. Našunála guorahallan mii bohtá ovdan raporttas Suohkanlaš kulturossodat earáhuvvamin 6, čájeha ahte govvadáidaga čájáhusa várás bargojuvvo unnán viessohommáiguin. Rapporta čájeha ahte valáštallan oažžu 28 %. Dáiddagaskkusteami (6 %), museadoaimma (3 %) ja kinodoaimma (1 %) vuoruheapmi lea vuolimusas. Máŋgga suohkanis leat kulturviesut lassin báikkálaš servodatviesuide. Dain suohkaniin maid main leat viesut erenoamážit jurddašuvvon kultuvrii, dain maid eai leat dárbbašlaš dohkálaš viesut čájehit alla kvalitehta dáidaga. 6

17 17 Boaittobealeortnet doarjagat kulturviesuide lea guovddáš gaskaoapmi sihkkarastit buriid rusttegiid fylkkas. Eavttuid rievdadeapmi ja vuoruhit ohcamiid mat gusket čájáhusarenaide sáhttá addit stuorát vejolašvuođa olahit ja vuođđudit kvalifiserejuvvon čájáhusbáikkiid. 2010:s kártii Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kunstmuseum) čájáhusbáikkiid Davvi- Norggas mat devdet gáibádusaid maid musea bidjá viesuide, sihkkarvuhtii ja bargiide čájehit sin dáidaga sin čoakkáldagas. Romssas ledje dušše guokte dohkkehuvvon čájáhusbáikki lassin NNKM:a iežas viesuide. Čájáhusbáikkit leat Galleriija Davvi-Norga (Galleri Nord-Norge) Háršttás ja Romssa dáiddasearvi (Tromsø kunstforening) Romssas. Dan rájes leat boahtán eanet nugo ArtSenja ja Davvi álbmogiid guovddáš. Lea dárbu áŋgiruššat heivehit eambbo dohkkehuvvon čájáhusbáikkiid Romsii, danne go leat máŋggat čájáhusviesut fylkkas mat eai deavdde gáibádusaid omd. sihkkarvuhtii, alárbmii, birrasii ja ahte bargit leat olámuttos. Máŋgga báikkis lea maid váilevaš bajásbidjan ja gaskkustan gelbbolašvuohta. Fylkkaplána áigumuša čájehit alla kvalitehta dáidaga doppe gos olbmot orrot, ii leat vejolaš deavdit nugo dilli lea dál. Ferte bargat eanet ođđaálggahemiiguin ja/ dahje buoridit báikkálaš arenaid nu ahte eanet suohkanat sáhttet čájehit visuála dáidaga. Dan sáhttá dahkat go buorida dáláš čájáhusviesuid, ja go láhčá dili nu ahte huksejuvvojit čájáhusviesut dáidaga várás girjerádjosiid, kulturviesuid ja museaid oktavuhtii. Gaskkusteapmi Riikkaviidosaš prográmma NNKM:s buvttada čohkkejuvvon johttičájáhusaid deavdin dihte iežas ovddasvástádusa gaskkustit visuála dáidaga miehtá guovllu. Iežaset turnedoaimma bokte leat sii profešunealla oktavuohta guovllu dohkkehuvvon čájáhusbáikkiide. NNKM:s lea gelbbolašvuohta ja vásihus mii dárbbašuvvo gaskkustit visuála dáidaga. Doaimmaheaddjit dárbbašit formálalaš gaskkustanfierpmádaga mii sáhttá ovddidit ja profešonaliseret guovllu doaimmaheddjiid. Romssa dáiddasearvi (Tromsø kunstforening) lea okta ovdamearka dasa maid profešonaliseren sáhttá mearkkašit gaskkustandoibmii. Dáiddaservviin lea dehálaš doaibma gaskkusteames, muhto Romssas leat unnán aktiivvalaš dáiddasearvvit. Ii leat mihttu ahte galgá dáiddasearvi juohke suohkanis, muhto unnimus okta juohke guovllus. Ođđa dáiddabarggut, daid gaskkas elektronalaš dáidda, lea mielde ráhkadeamen ođđa arenaid dáiddačájáhussii. Dát ođđa arenat ráhkadit ođđa vejolašvuođaid juksat ja gaskkustit dáidaga ođđa gehččiide. Interneahttavuođđuduvvon čájáhuslatnja ja gaskaboddosaš gaskkustanarenat eai leat doallevaš arenat visuála dáidagii, muhto sáhttet seammá ollu váikkuhit go bázzebáiki dahje bissovaš čájáhusbáiki. Festiváladáidda lea arena mii lea sakka ovdánan daid maŋimus jagiid Romssas. Máŋga festivála leat profileren ahte barget festiváladáiddáriiguin ja dáiddaprošeavttaiguin. Ollu dáiddárat ožžot čiŋahanbargguid festiválaid oktavuođas, ráhkadan dihte visuála rámma ja visuála sisdoalu prográmmii. Eará festiválat láhčet dili čájehit dáidaga vuovdinčájáhusaid bokte. Dát ođđa arenat ja gaskkustanvuogit leat mielde buktimin dáiddára dakkár báikkiide gos ovdal ii leat visuála dáidda leamaš olámuttos. Mánát ja nuorat Dáiddavásihusaid vuođđu mánáide ja nuoraide Romssas galgá leat kvalitehta ja profešonalitehta, sihke dáiddalaččat ja gaskkusteames. Mánát ja nuorat leat guovddážis visuála dáidaga guhkesáigge áŋgiruššamis. Barggut mat dahkkojit Kultuvrralaš skuvlalávkka (Den kulturelle skolesekken) (DKS), Nuoraid kulturdeaivvadeami (Ungdommens kulturmønstring) (UKM) ja suohkanlaš kulturskuvlafálaldagaid bokte ožžot mánáid ja nuoraid oahpásmuvvet, ja

18 18 ožžot gelbbolašvuođa visuála dáidaga birra. Dát gelbbolašvuohta dagaha sin leat dihtomielalažžan dáidaga kvalitehta ektui. DKS lea našunála áŋgiruššan mii galgá sihkkarastit ahte buot mánáin leat olámuttus profešunealla dáidda- ja kulturvásáhusat miehtá skuvlavázzin áigge. Kultuvrra Romssas (Kultur i Troms) mii lea fylkkasuohkan kultursuorggi ossodat, koordinere fylkkasuohkana ovddasvástádusa DKS:s. UKM lea dehálaš arena nuoraiddáidagii. Visuála dáidda lea dál sakka eanet mielde UKM:s ja dat gáibida báikkálaš lágideddjiin buriid čájáhuslanjaid nu ahte čuovga ja bajásbidjanbargu sáhttá dahkkot buoremus lági mielde. Buot suohkaniin leat kulturskuvllat, muhto ii buohkain leat visuála dáidda fálaldat dan sivas go oahpaheaddjin váilu gealbu. Romssa suohkanis lea kulturskuvla. Doppe leat fálaldagat mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Ámmát dáiddárat oahpahit eahkedis miehtá skuvlajagi, geassekurssain ja DKS-oktavuođas. Dáiddáriid gelbbolašvuohta ovddida nana báikkálašservodagaid. Dáidda almmolašlanjas Dáidda almmolaš lanjas (Kunst i det offentlige rom KORO) lea stáhtalaš fágaásahus dáidagii almmolaš lanjas ja riikka stuorimus dáiddabuvttadeaddji. Dat hálddašit našunála doarjjaortnega čiŋahit viesuid. KORO lea dehálaš ovttasbargobealli Romssa fylkkasuohkanii ja suohkaniidda Romssas ja lea mielde láhčimin dili dálááiggedáidagii miehtá fylkka. Beroštupmi stuorra dađistaga dáidagii almmolaš lanjas, ja dálááiggedáidda manná dađistaga dan guvlui ahte dáidda lea ráhkaduvvon báikkálašgeahčastaga ja olbmuidgaskasaš oainnu vuođul. Báikeovdánahttin áŋgiruššan ráhkada Romsii nana ja geasuheaddji báikkálašservodagaid. Suohkaniid ovddideapmi čájeha ahte dat dáhttot nannet geasuheami dáidda ja kultuvrra ealáhusovddidan prošeavttaid bokte. Prošeavttat galget dagahit eallju, ja mihttu lea oažžut sisafárrema ja lasihit galledeami. Suohkaniid vásáhus- ja mátkkoštanealáhus bargu galgá geasuhit. Gáivuona ja Omasvuona suohkanat geavahit dáidaga almmolaš lanjas vuođđun ovddidit suohkana. Suohkanat Gaska-Romssas háliidit bidjat dáidaga bisánanbáikkiide ja leat álggahan prošeavtta Bisán dáidaga sisa (Rast i kunst), vuođđun lea Málatvuomi muvrra (Målselv Varde) (2005) vuođđudeami proseassa. Prošeakta Ruvtto 69 gráda Davvin - kultuvrralaš bisánanbáikkit (Rute 69 grader Nord kulturelle rasteplasser), geahččá kultuvrralaš bisánanbáikkiid ovdáneami eanaš suohkaniin Lulli-Romssas. Otne ovddastuvvon earret eará Morgana skiippa (Morgans skip) bokte Rivttat suohkanis ja Čieža erenoamáš báikki (Syv magiske punkter) bokte Skánit suohkanis. Hástá suohkan lea searván Hålogalandda Čalmmi (Hålogalan Øye) álggaheapmái ja dan prošeavtta leat dáiddárat ja kulturbargit ovttas suohkana ealáhusaiguin álggahan. Dáiddačoakkáldaga hálddašeapmi Romssa fylkkasuohkan lea njunušsuohkan registreret almmolašoamastuvvon dáidaga. 2004:s álggahii Romssa fylkkasuohkan barggu oažžut šiehtadusa fylkkasuohkan dáiddačoakkáldaga doaimma ja dáiddafágalaš čuovvoleami birra Davvinorgga Dáiddamuseain (Nordnorsk Kunstmuseum). Šiehtadusain lea fylkkasuhkan váldán ovddasvástádusa sihkkarastit ja gaskkustit almmolaš dáiddačoakkáldaga. Romssa fylkkasuohkan oaivvilda ahte almmolaš oamastuvvon dáidaga galgá dohkálaččat áimmahuššat ja dat galgá leat olámuttos álbmogii. Romssa fylkkasuohkanis lea oalle stuorra dáiddačoakkáldagat. Dáidagat leat biddjon fylkkasuohkana viesuide nugo joatkkaskuvllaide, bátnedivššohagaide ja Fylkkavissui. Čoakkáldagas leat sullii 1200 dáidaga, oktan almmolaš čiŋahemiiguin. Fylkkasuohkan lea Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kustmuseum) ovttasbarggu bokte ožžon ráhkaduvvot dihtorguovddaža buot fylkkasuohkana dáiddačoakkáldahkii, sihke

19 19 sisaostojumiide ja čiŋahemiide ja ráhkadan kataloga Romssa fylkkasuohkana dáiddačoakkáldatkataloga (Troms fylkeskommune katalog over kunstsamlingen). Romssa suohkaniin váilu dákkár registreren ja lea mihttu ahte buot almmolašoamastuvvon dáidaga galgá registreret ja dohkálaččat áimmahuššat. Čiŋaheapmi Eanet dáiddabarggut almmolašlanjas Romssas nannejit sihke visuála dáidaga buvttadeami ja gaskkusteami. Čiŋahanbarggut leat sihke dohkkeheamit ja dienasláhki dáiddáriidda, ja sáhttá maid arvvosmahttit bisánan ja ássanmiela guvlui daid dáiddáriidda geat bohtet oanehisáigge bargui eará báikkiin riikkas. Almmolašviesuid huksenbušeahtain galgá várrejuvvot ruhta čiŋahemiide Doaibmabijut Gaskkustit eanet dáidaga guovllu ja báikkálaš doaimmaheddjiid profešonaliserema ja nannema bokte Láhčit dili eanet čájáhusbáikkiide ja divodit dáláš viesuid miehtá fylkka Gaskkustit dárbbu dohkálaš čájáhusbáikkiide go hukset kulturviesuid ja máŋggageavahanviesuid mat váldet vuhtii visuála dáidaga eavttuid Nannet festiválaid ja eará čájáhusarenaid vejolašvuođa bargat ovttas ja čájehit visuála dáidaga Nannet dáiddagaskkusteami arenaovddideami miehtá fylkka Sihkkarastit buvttademiid Kultuvrralaš skuvlalávkkas Nannet visuála dáidaga gaskkusteami mánáide ja nuoraide Bargat oažžut áigái ovttasbargoprošeavttaid almmolaš lanjas Láhčit dili positiivvalaš báikeovdáneapmái mii geasuha ássiid orrut ja bargat fylkkas Álggahit almmolaš dáidaga registrerema miehtá fylkka Thomas Nordström ja Annika Oskarsson Alfio Bonanno Málatvuomi muvra (Målselv Varde), 2005 Hybrid, Romssa girdišiljus (Tromsø lufthavn) 2007

20 20 Crispin Gurholt Live Photo # 13: Voyage pittoresque, Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kunstmuseum) Čalmmustahttit gelbbolašvuođabirrasa Romssas Dáiddárat ásaiduvvet dávjá stuorát čoahkkebáikkiide ja ovdánahttet gelbbolašvuođa birrasa doppe. Lea erohus das ahte bargetgo dáiddárat olggobealde vai siskkobealde dáiddabirrasa mii lea vuođđuduvvon gávpogiidda. Lea erenoamáš dehálaš dáiddáriidda olggobealde dáiddabirrasa olahit fierpmádaga ja arenaid gos deaivvadit eará dáiddáriiguin. Romssas lea guovllu njunuš visuála dáidaga gelbbolašvuođabiras. Biras lea vuođđun buori fágalaš fierpmádatovttasbargui. Fierpmádatvuođđudeapmi ii leat iešalddis mihtu, muhte lea vuogas gaskaoapmi juksat mihtuid. Buresdoaibmi fierpmádagas fertejit doaimmaheaddjit oaidnit ovdamuni iežaset oasálastimis ja addit ja oažžut dieđuid fágalaš ovdáneapmái joavkkus. Romssa fylkkasuohkanii lea dehálaš ahte fierpmádagat vuođđudit ieža. Lea maid dehálaš čájehit ahte gelbbolašvuođalokten ja profešonaliseren visuála dáiddalávddis sáhttá dahkkot fágalaš fierpmádagaid vuođđudeami bokte. Romsa áigu veahkehit fierpmádatovttasbarggu dan bokte go láhčá dili deaivvadanbáikkiide. Juohke áidna dáiddáris, oktasašatelieras ja dáiddárstivrejuvvon prošeavttas lea erenoamáš fágagelbbolašvuohta mii boahtá ovdan čájáhusain, prošeavttain ja lágidemiin. NNKM geavaha ámmát dáiddáriid hábmet praktihkalaš gaskkustandoaimma mánáide. Romssa suohkanis lea kulturskuvlafáladagas mii lea dáiddaskuvllas, sierra fágaossodat dáidagii gos leat ámmát dáiddárat. Lea dárbu oažžut stuorát fuomášumi báikkálaš gelbbolašvuhtii ja geavahit dan kapitála dáiddáriidda Romssas. Dáiddaakademiija (Kunstakademiet) vuođđudeami maŋŋá lea dáiddáriid gaskamearálaš ahki sakka njiedjan. Dán ovdáneami lea dehálaš ain arvvosmahttit go láhčá dili áiddooahppan dáiddáriidda guovllus, ja go fokusere

21 21 vejolašvuođa joatkkaohppui. Dat lea juoga mii sáhttá háhkat bargosajiid dáiddáriidda lassin sin dáiddalaš bargui. Dáiddastudeanttat geat leat geargan oahpuin leat resursan Romsii ja sis lea hutkáivuođa kapitála mii sáhttá vuvdojuvvot. Lea dehálaš rekrutteret dáiddaohppui Dáiddaakademiijas (Kunstakademiet) ja doalahit dáiddaoahpu fylkkas. Romssa fylkkasuohkan áigu bargat oažžut Dáiddaakademiija (Kunstakademiet) šaddát seamma dássásaš go dat golbma eará dáiddaakademiija Romssas. Dutkan ja dokumentašuvdna Dutkan, dokumentašuvdna ja máhttoovddideapmi lea dehálaš go galgá čalmmustahttit dáiddalávddi Romssas. Lea dárbu eanet dutkanprošeavttaide dán guovllus. Romssas leat Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kunstmuseum) ja Romssa universitehta Dáiddadieđa ja Dáiddaakademiija (Universitetet i Tromsø ved Kunstvitenskap og Kunstakademiet) mat registrerejit dokumentašuvnna ja dutkama. Dát leat mielde čalmmustahttimin visuála dáidaga áŋgiruššama Romssas. Dáiddadieđa ja Dáiddaakademiija Romssa universitehtas (Universitetet i Tromsø ved Kunstvitenskap og Kunstakademiet) leat guovddážis DjO barggus sin visuála dáidaga dutkama bokte ja sin dáiddalaš ovdánanbarggu bokte. Davvinorgga Dáiddamuseas (Nordnorsk Kunstmuseum) lea lagas ovttasbargu dáid ásahusaiguin iežas dutkama bokte ja lea buorre vuođđu ráhkadit čállosiid iežaset dáidaga vuođul. Davvinorgga Dáiddamuseas (Nordnorsk Kustmuseum) lea dárbu teknihkalaš konserváhtorii iežas dáiddačoakkáldahkii. Otne sáddejuvvojit dáidagat mat dárbbašit teknihkalaš konserverema Osloi, juogi mii lea sihke áddjái ja divrras. Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kunstmuseum) čoaggá ja vurke juohkelágan dáidaga mas lea čanastupmi Davvi- Norgii. Go geahččá dán gelbbolašvuođa de lea buorre jurdda oažžut teknihkalaš konserváhtorvirggi museii. Outsider Art Romssa fylkkasuohkan oaidná dehálažžan ahte Trastad Čoakkáldat (Trastad Samlinger) ásahuvvo našunála gelbbolašvuođaguovddážiin Outsider Artii. Našunála gelbbolašvuođaguovddáš Outsider Artii galgá: Bargat ahte almmolašvuohta buorebut olaha psykalaš doaibmahehttejuvvon dáiddáriid ja sin dáidaga našunála dásis. Leat resursa ja bargat doaibmahehttejuvvon dáiddáriid ovddas obbalaččat Outsider Art-dáiddáriidda láhčit dili dáiddalaš viidásit ovdáneapmái ja vejolašvuođaide atelierasajiiguin, čuovvolanprográmmaiguin, fierpmádatduksemiiguin ja oasálastimiin juryerejuvvon čájáhusain riikka ja riikkaidgaskasaš dásis. Dutkat ovdáneami ja bargodili heiveheami Máhttoovdáneami bohtosiid almmuhit ja gaskkustit artihkkaliid bokte ja bargat gelbbolašvuođaleavvamiin čájáhusaid, kurssaid, symposiaid ja neahttasiidduid buvttadeami bokte Oasálastit riikkaidgaskasaš gelbbolašvuođa- ja kártenfierpmádagain Háhkat oahppovejolašvuođaid hutkás doaibmahehttejuvvon olbmuide alit dásis Bargat ovttas visuála dáidaga fágabirrasiin Romssas vai dáiddafágalaččat kvalitehtasihkkarastá máhtto- ja ovdánanbarggu

22 22 Sámi ja kvena Gávdnojit njeallje birrasa Romssas main lea sámi visuála dáidagis gelbbolašvuohta. Dutkanbiras Romssas universitehtas (UiT), Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kustmuseum), Riddu Riđđu Festivála ja Lásságámmi leat otne gelbbolašvuođabirrasat sámi visuála dáidagii ovttas muhtin dáiddáriiguin. Dutkanprošeavttas Romssa universitehtas, SARP:s, mii dutká sámi dáidaga, lea áigumuš oažžut ovdan ođđa empiria sámi dáidaga birra ja ovddidit teorehtalaš ja metodalaš lahkoneami ságastallamii dán dáidaga birra. Sámi dáidda ja kultuvra gullet davviguovlluide, eará álgoálbmogiidda ja iešguhtetge riikkaidgaskasaš oktavuođaide muđui. Prošeakta lea fágaidrasttideaddji ja lea vuođđuduvvon stuorát oktavuođas álgoálbmotdutkamii ja álgoálbmotmetodologiijai. Romssa fylkkasuohkana kvena giela ja kultuvrra áŋgiruššan, dás maid visuála dáidda, dahkko Halti kvenakulturguovddáš (Halti kvenkultursenter) ovdáneami bokte. Kvena dáidda ja kultuvra lea okta bargguin Halti kvenakulturguovddážis (Halti kvenkultursenter), ja guovddáža ovddideapmi čalmmustahttit visuála dáidaga mas lea kvena sisdoallu ja duogáš. Dáiddakritihkka Kritihkkariid bargu lea oažžut álbmoga nu viidát go vejolaš beroštit ođđaáigásaš dáidagis. Kritihkka galgá ráhkadit digaštallamiid ja sihkkarastit kvalitehta. Dáiddabirrasii lea dehálaš oažžut johtui almmolaš dáiddadigaštallama ja foruma duođalaš digaštallamiidda. Váilevaš dáiddakritihkka dagaha dáiddasuorggi oaidnemeahttumin. Go čájáhusaid birra daddjo juoga dovdet dáiddárat ja ásahusat Romssas stuorit beroštumi ja eanet gehččiid. Ovdal 2010 ii lean dan riikkaviidosaš kritihkkarsearvvis Norggas oktage aktiivvalaš miellahttu davábealde Troandima. Norgga kritihkkarsearvis (Norsk kritikerlag) lea dál okta miellahttu gii ássá Romssas, gii čállá kritihkaid Govvadáidda bláđđi (bladet Billedkunst) ja neahttabáikái kunstkritikk.no. Dás oaidnit juo bohtosii. Lea dehálaš addit visuála dáidagii stuorit saji olbmuid árgabeaivvis. Dáiddakritihka áŋgiruššan gos lea eanet ámmát dási sáhka ja dáidda digaštallan ráhkada viidát lassiváikkuhusa dáiddabirrasii ja gehččiide Doaibmabijut Čalmmustahttit gelbbolašvuođabirrasa Romssas Bargat oažžut našunála gelbbolašvuođaguovddáža Outsider Artii Trastad Čoakkáldahkii (Trastad Samlinger) Bargat oažžut teknihkalaš konserváhtorvirggi Davvinorgga Dáiddamuseii (Nordnorsk Kunstmuseum) Bargat ahte Dáiddaakademiija (Kunstakademiet) Romssas šaddá seammadássásaš go dat golbma eará dáiddaakademiija riikkas Láhčit dili deaivvadanbáikkiide fierpmádatovttasbargui Nannet dárkkisteami ja ovdánahttima jahkásaš čoahkkimiid bokte gaskal almmolašvuođa (politihkka ja hálddahus) ja dáiddafágalaš doaimmaheddjiid Doarjut gelbbolašvuođafierpmádagaid ovdáneami Ávžžuhit eanet dutkanprošeavttaid Nannet sámi áŋgiruššama Ávžžuhit fágabirrasa álggahit foruma dáiddakritihkkii Profileret Romssa visuála dáidaga bokte

23 23 Arnold Johansen Mearra/albmi (Hav / himmel,) Bátneviessu Romssa universitehtas (Tannbygget UiT) 2007 Marius Dahl Receptor, Echoes 3, PolArt, Romssa dáiddasearvi (Tromsø kunstforening) 2009

24 24 Guosseateliera gievkkan, Romssa fylkkakulturguovddáš (Troms fylkeskultursenter) Loktet riikkaidgaskasaš áŋgiruššama Riikkaidgaskasaš fokus ja ovttasbargu leat mielde ovddideamen ja loktemin visuála dáidaga barggu Romssas. Riikkaidgaskasaš deaivvadanbáikkit visuála dáidaga máhttui ja vásáhuslonuheapmái leat hui dehálaččat vai min guovlu galgá nagodit čuovvut ja bargat ovdánemiin riikka ja riikkaidgaskasaš dásis. Artist in residence-prográmmat leat okta strategiija lasihit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu ja lonuhit dáiddáriid ja ásahusaid, ja oažžut visuála dáidagii oktavuođa ja vejolašvuođaid muđui máilmmis. Guosseateliera Romssas leat otne njeallje guosseateliera mat váldet vuostá visuála dáidaga guossedáiddáriid: Art Gymsal, Lásságámmi, Kråkeslottet ja Romssa fylkkakulturguovddáš (Tromsø fylkeskultursenter). Atelierat leat geográfalaččat bures hággejuvvon fylkkas ja addet dáiddáriidda olggobealde vejolašvuođa oahpásmuvvat Romssain ja báikkálaš vejolašvuođaid. Lea dehálaš ráhkadit lonuhanprográmmaid dáid báikkiid birra, nugo prográmmat guosseatelieraid birra Romssa fylkkakulturguovddážis (Tromsø fylkeskultursenter), dahkan dihtii daid geasuheaddji deaivvadanbáikin. Dát rahpá maid riikkaidgaskasaš lonuhanvejolašvuođaide Romssa dáiddáriidda. Lonuhanprográmmat Artist in residence-prográmmat mat gullet Romssa fylkkakulturguovddáža (Tromsø fylkeskultursenter) guosseatelierai leat oassin Romssa fylkkasuohkana visuála dáidaga áŋgiruššamis ja leat riikkaidgaskasa dálááiggedáiddalávddi nannen dán guovllus. Guovlulaš dáiddáriidda fállojit atelieravejolašvuođat Romssas ja našunála ja riikkaidgaskasaš

25 25 dáiddáriidda addo vejolašvuohta orrut guovllus muhtin áigge movttiidahttima ja fierpmádathuksen dihtii. High North AiR Cluster lea guosseatelierafierpmádat mii galgá čalmmustahttit Artist in residence-vejolašvuođaid mat leat guovllus. Davviguovlluidfierpmádahkii gullet áiddo álggahuvvon ja dáláš guosseatelierat min ránnjáriikkain ja fylkkain. Go lea lagat ovttasbargu báikkálaš dáiddajoavkkuiguin ja dáiddaásahusaiguin de dovddiidit geahččit maiddái buorebut riikkaidgaskasaš guossedáiddáriidda. Báikkálaš gullevašvuohta lea dehálaš čalmmustahttin dihtii Artist in residence-prográmmaid beavttu. Lonuhanprográmmain leat stipeanddat mátkkošteapmái ja orrumii ja ovttasbargoguoimmit veahkehit verddestemiin ja leat resursan vai orrun šaddá geasuheaddjin. PolArt lea okta Artist in residence-prográmmain masa lea riikkaidgaskasaš beroštupmi. Okta prográmma gos šaddet dehálaš ja áigeguovdilis oktavuođat guovtti iešguhtetge fágabirrasiid gaskka leat dáidda ja dieđa. Vuolggasadji lea guovllu gulahallanfierpmádat gaskal Romssa dáiddasearvvi (Tromsø kunstforening), dutkanfierpmádaga ARCTOS ja Romssa fylkkasuohkana. Dát addá vejolašvuođa dáiddáriidda guorahallat dieđalaš ja luonddu birrasiid. Romssa dáiddasearvvi (Tromsø kunstforening) oktasaščájáhusa vuođđu lea oasálastit dutkanbarggus marinbiologaid mielde Arktisas ja orrut guosseatelieras Romssas. Lonuhanprográmma lea maid ovdamearka lassiváikkuhussii gaskal guosseatelieraid, dáiddaakademiija ja čájáhusarena go dáiddár gii orru Romssa fylkkakulturguovddáža (Tromsø fylkeskultursenter) guosseatelieras hukse fierpmádaga go deaivvada dáiddáriiguin, son guosselogaldallá Dáiddaakademiijas Romssas (Kunstakademiet i Tromsø) ja čájeha iežas čájáhusa Romssa dáiddasearvvis (Tromsø kunstforening). Riikkaidgaskasaš čájáhusat Davvinorgga Dáiddamusea (Nordnorsk Kunstmuseum) lea álggahan ovttasbarggu riikkaidgaskasaš dovddus ásahusaiguin buvttadit čájáhusaid. Romssa dáiddasearvi (Tromsø kunstforening) dáhttu vuođđuduvvot riikkaidgaskasaš dáiddaviessun, dagaha dáiddasearvvi njunnošii eksperimentála dálááiggedáidaga siskkobealde. Dat mearkkaša stuorit ovttasbarggu riikkaidgaskasaš galleriijaiguin, čájáhusbáikkiiguin ja kuratoriiguin. Dáiddaduojáriid guovllučájáhus lea ovdamearka mo čájáhus sáhttá dahkkot vuovdingálvun mii čájeha visuála dáiddalávddi erenoamášvuođa Romssas. Máŋgga festiválas čájeha riikkaidgaskasaš bealli mo báikkálaš dilli sáhttá loktejuvvo riikkaidgaskasaš oktavuhtii ja leat njunnošis našunalalaččat go lea visuála dáidagis fokus. Romssa fylkkasuohkan addá Barents Kult bokte doarjaga riikkaidgaskasaš visuála dáidaga prošeavttaide Doaibmabijut Doarjut Romssa dáiddasearvvi (Troms kunstforening) vuođđudit riikkaidgaskasaš dáiddaviesuin Ovddidit High AiR Clustera Nannet ovttasbarggu riikkaidgaskasaš ovttasbargoguimmiiguin dáiddáriid lonuhanvejolašvuođaid barggus Veahkehit riikkaidgaskasaš ovttasbargošiehtadusaid álggahit dáiddabirrasii Doarjut eanet guosseatelieraid álggaheami ja Artist in residence-prográmmaid guovllus Doarjut visuála dáidaga vuovdima ja sisaoastima ealáhusovddidandoaimmain Láhčit dili riikkaidgaskasaš dáiddaprošeavttaide Davvi-Norggas

26 26 4 Girjelistu Romssa fylkkasuohkana Fylkkaplána Romsii Davvinorgga kulturšiehtadus Norgga Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadus Norgga Kulturráđi (Norsk Kulturråd) Strategiija govvadáidagii ja dáiddaduodjái Kultur- ja girkodepartemeanta, Sd. dieđh. nr 8 ( ) Kultuvrralaš Skuvlalávka boahtteáigái Kultur- ja girkodepartemeanta, Vejolašvuođaid guovlu Kultur doaibmaplána Davviguovlluide Kulturláhka Norgga Kulturráđđi (Norsk Kulturråd). Suohkanlaš kulturossodat rievdamin Našunálamusea dáidagii, arkitektuvrii ja hábmemii (Nasjonalmuseet for kunst, arkitektur og design). Doaibmaplána govvadáidaga, dáiddaduoji, arkitektuvrra ja hábmema riikkaviidosaš gaskkusteapmái 2005 jagis Romssa fylkkasuohkan: Romssa fylkkasuohkan dáiddačoakkáldatkataloga. Neahttaresurssat:

27

28